Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110250. Jazylghandar — 105566. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 3712 0 pikir 29 Nauryz, 2013 saghat 10:07

Kolledj týlegi qalay «akademiyk» atandy nemese Jasan Zekeyúlyn Atamekenge Elbasy shaqyrtqan ba?

 

Kolledj týlegi qalay «akademiyk» atandy nemese Jasan Zekeyúlyn Atamekenge Elbasy shaqyrtqan ba?

QR Densaulyq saqtau ministrligining nazaryna!

QR Bilim jәne Ghylym ministrligining nazaryna!

QR ÚGhA nazaryna!

Songhy kezderi týrli saladaghy sapa mәselesin jalang jarnamalardyng orny almastyryp ketkeni jasyryn emes. Dәl sonday jarty әlemge jasaghan jarnamasynyng arqasynda jalpaq júrtqa keninen tanymal bolghan jalghan «akademiyk» Jasan Zekeyúlyn ýmit dýniyesining jeteginde jýrgen qauymgha qayta tanystyru artyq... Sonda da әngimemizdi «JAS - AY» shyghys-tiybet medisinasy ortalyghynyng resmy saytyndaghy tanystyrudan bastaudy jón sanap otyrmyz.

«Jasan Zekeyúly 1967 jyly mausym aiynyng 3 júldyzynda Qytay Halyq Respublikasy Tarbaghatay aimaghyna qarasty Toly audanynda dýniyege kelgen.

1983-1989 jyldary QHR SUAR Medisinalyq Uniyversiytetining emdeu fakulitetin tәmamdaghan. Enbek jolyn 1989 jyly Qytaydyng Ile Qazaq avtonomiyaly oblystyq Kýitin ortalyq auruhanasynan bastap, 1995 jylgha deyin osy ortalyqta dәriger-hirurg jәne iynemen emdeushi agha dәriger qyzmetin atqarghan. Hirurgiyalyq aurulardy jәne operasiyadan keyin auruy asqynghan syrqattardy tiybettik emdik tәsilder arqyly emdegen.

 

Kolledj týlegi qalay «akademiyk» atandy nemese Jasan Zekeyúlyn Atamekenge Elbasy shaqyrtqan ba?

QR Densaulyq saqtau ministrligining nazaryna!

QR Bilim jәne Ghylym ministrligining nazaryna!

QR ÚGhA nazaryna!

Songhy kezderi týrli saladaghy sapa mәselesin jalang jarnamalardyng orny almastyryp ketkeni jasyryn emes. Dәl sonday jarty әlemge jasaghan jarnamasynyng arqasynda jalpaq júrtqa keninen tanymal bolghan jalghan «akademiyk» Jasan Zekeyúlyn ýmit dýniyesining jeteginde jýrgen qauymgha qayta tanystyru artyq... Sonda da әngimemizdi «JAS - AY» shyghys-tiybet medisinasy ortalyghynyng resmy saytyndaghy tanystyrudan bastaudy jón sanap otyrmyz.

«Jasan Zekeyúly 1967 jyly mausym aiynyng 3 júldyzynda Qytay Halyq Respublikasy Tarbaghatay aimaghyna qarasty Toly audanynda dýniyege kelgen.

1983-1989 jyldary QHR SUAR Medisinalyq Uniyversiytetining emdeu fakulitetin tәmamdaghan. Enbek jolyn 1989 jyly Qytaydyng Ile Qazaq avtonomiyaly oblystyq Kýitin ortalyq auruhanasynan bastap, 1995 jylgha deyin osy ortalyqta dәriger-hirurg jәne iynemen emdeushi agha dәriger qyzmetin atqarghan. Hirurgiyalyq aurulardy jәne operasiyadan keyin auruy asqynghan syrqattardy tiybettik emdik tәsilder arqyly emdegen.

Pekiyn, Tyanjin qalalarynda bilimin jetildirgen. 1994-1995 jyldar aralyghynda Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy Ortalyq emhanasynyng hirurgiya bólimining bólim mengerushisi qyzmetine taghayyndalghan. Osy jyly tiybet medisinasyna sinirgen erekshe enbegi ýshin QHR Densaulyq saqtau ministrining búiryghymen «Joghary bilikti agha zertteushi-dәriger» ataghyna ie boldy jәne Altyn iynemen emdeu halyqaralyq ghylymiy-zertteu qoghamyna mýshelikke ótip, QHR Densaulyq saqtau isi boyynsha, memlekettik 100 ýzdik jas mamannyng biri bolyp qabyldandy. 1996 jyly tarihy otanyna oraldy.

1996-1997 jyldar aralyghynda Qazaq Últtyq Medisina Uniyversiytetining orys tili kafedrasynda, orys tilinen bilim aldy. 1998 jyly jeltoqsan aiynda Halyqaralyq iynemen emdeu Akademiyasynyng Akademiygi boldy.1998-1999 jyldary QazMU «Hirurgiyalyq syrqat» kafedrasynyng aspiranty bolyp bilim jetildirdi. 1999 jyldan bastap, 2004 jylgha deyin Almaty qalasynyng №12 klinikalyq qalalyq ortalyq auruhanasynda Shyghys-tiybet medisinasy mamandyghy boyynsha, agha dәriger qyzmetin atqardy. 2004 jyly «Jas-Ay» medisinalyq ortalyghynyng negizin qalap, býgingi kýnge deyin osy mekemening diyrektory, bas dәrigeri qyzmetin atqaryp keledi.

Jasan Zekeyúly medisina ghylymdarynyng doktory, professor. Halyqaralyq shygharmashylyq akademiyasynyng akademiygi, Vena Halyqaralyq Uniyversiytetining «Qúrmetti professory». Qazaqstan Respublikasy Densaulyq Saqtau isining ýzdigi. Halyqaralyq «Sokrat» atyndaghy órdenning iyegeri, «Jas-Ay» jurnalynyng Bas redaktory. «Ómirdi qorghau» qayyrymdylyq qorynyng qúryltayshysy. Birneshe medisinalyq ghylymy enbekterdin, medisinalyq eki patentting iyegeri.» ( JASAI.KZ)

Jasan Zekeyúlynyng «tanghajayyp tabystary» jәili Múrat Júrynov, Toqan Súltanәliyev, Gharifolla Esim, Ziyadan Qojalymov qatarly auzy dualy akademikter men Sherhan Múrtaza, Uәlihan Qalijan, Baqytjan Ertaev bastaghan bir top qogham qayratkerleri de ystyq lebizderin bildiripti. Aqyndarymyz da qarap qalmapty, Túmanbay Moldaghaliyev, Marfugha Aytqojina, Jәrken Bódesh, Gýlnar Salyqbay syndy kórnekti aqyndarymyzdan bastap, Qayrat Qúl-Múhammed,  Jәdy Shәken qalamgerler de madaq jyrlaryn ayamay arnapty...

Mynaday maqtau-marapat pen ataq-danqqa qoly jetken «aq halatty abzal jan» jәili basqasha pikir jazudan kisi qaymyghady eken. Biraq mәsele adamdar ýshin eng qymbat baylyq - densaulyq pen ómir jәili bolghan song naghyz shyndyqty bile túra ýnsiz qalugha da aryng shydamaydy eken.

Jasan Zekeyúly jayynda keybir jurnalister tarapynan kópirme maqtaular qóp aitylghan sayyn, ol kisi jayly týrli jaysyz әngimeler de júrttyng auzynda az emes. «Akademiyk» dәrigerge qaraludan bastap, em qabyldaudyng qymbattyghy, aurudan shyndap  aiyghatyndardyng azdyghy, Qytaydan zansyz jetkiziletin dәri-dәrmekterding nauqastargha orynsyz tyqpalanatyndyghy jәne bas ainaldyrar osynsha ghylymy dәreje men ataq-danqqa qalay jetkendigi jayly da kýdik-kýmәndar jetip artylady.

Sosyn adam ómirine tikeley yqpaly sala bolghandyqtan birneshe saualgha jauap izdeu jәne aqiqatyna kóz jetkizu maqsatynda Jasan Zekeyúly jóninde jurnalistik zertteu jýrgizuge bel budym. Qytaylar ejelden jazba múraghattargha úqypty halyq qoy. Jasan Zekeyúlynyng jeke múraghaty Qytaydyng Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq Kýitin ortalyq auruhanasynyng múraghat qorynda tolyghymen saqtauly eken.

Múraghat qorynda Jasan Zekeyúlynyng 1989 jyly 20 qyrkýiekte óz qolymen jazylghan: «Men 1968 jyly qazirgi Tarbaghatay aimaghy Toly audanynda 6-aydyng 3-kýni dýniyege keldim» - dep bastalatyn ómirbayanynda 1974-jyl 9-aydyng 1-kýni bastauysh mektepke barghandyghy,

1980-jyly qazirgi Toly audandyq 1-ortagha týskendigi

1983-jyly komsomol qataryna ótkendigi jәne oquda ozat bolyp ýnemi «ýshte jaqsy» oqushy bolyp syilanghandyghy,

sóitip 1985-jyly shilde aiynda orta mektepti jaqsy nәtiyjemen tamamdaghanyn bayanday kelip: «1985-jyly 9-aydyng 26-kýni danqpen osy qazirgi Ile medisina mektebi dajuan (arnauly kurs) daualau synybyna oqushy bolyp qabyldandym» - deydi de,

osy medisinalyq kolledjding qabyrghasynda ótken 4 jyldyq ómiri jәili esep beredi. Jәne ózining eldegi sayasy ómirge de beyjay qaramaytyndyghyn da ashyq mәlimdeydi. Mysaly, 1989 jyldyng mausym aiynda qyzyl kommunisterding beykýnә studentterdi qyzyl qangha bóktirgen «Tyanianimeni» alanyndaghy qatygez qylmys jayly: «Jaqynda tuylghan ortalyqtaghy dýrbelenge qarata qatty kektendim. Sonday-aq, ortalyq komiytetting der kezinde keri tónkerisshilerge qarata pәrmendi sharalargha barghandyghyna, partiyanyn, otannyn, halyqtyng taghdyryn qorghap qalghandyghyna qatty әserlendim» depti aghynan jarylyp. Jastardyng qyrylghanyna quattaghay kele,

alty betten túratyn óz qolymen tóte jazuda jazylghan ómirbayanyn: «Biz naghyz partiya mýshesindik atqa ie bolyp, úly kompartiyamyzdyng bir mýshesi bolyp qabyldandym.» dep ayaqtapty.

Óz qolymen toltyrylghan búl múraghat qújaty Jasan Zekeyúlynyng «1983-1989 jyldary QHR SUAR Medisinalyq Uniyversiytetining emdeu fakulitetin tәmamdaghandyghy» ótirik ekenin rastaydy. Demek, ol bar bolghany medisinalyq kolledjding arnauly kursynyng qatardaghy týlegi. Áriyne, talapty jәne qoghamdyq júmystargha belsendi bolghandyghyn osy múraghat qújattardaghy kollejdegi oquyn ayaqtar kezdegi toltyrylghan anketalarda jazylghan tórt jylda jeti ret syilanghany jәne óz synyptastary men synyp jetekshisi Salauat degen últy úighyr ústazynyng minezdemeleri aighaqtaydy.

Taghy bir aita ketetin jaghday 1983 jyly Jasan Zekeyúly Toly audandyq 1-orta mektepte oqyp jýrgen 15 jastaghy bozbala, biraq óz auzynan aitylghan: «1983 jyldary Qytaydaghy medisinalyq uniyversiytetting emdeu fakulitetinde oqyp jýrgenimde bar kýsh-jigerimdi qazaghyma arnasam dep oilaushy edim.» ( «Jas-Ay» jornaly  N 5(14) 2011j.) - dep bastalatyn súhbatynda aitqandary  shylghy ótirik ekendigin osydan 24 jyl búryn óz qolymen jazghan múraghat qújattar aighaqtaydy. Keyipkerimizding ózi jayly jalghan «ertegisisi» múnymen ayaqtalmaydy. Endi retimen osyghan toqtalayyq.

Enbek jolyn 1989 jyly Qytaydyng Ile Qazaq avtonomiyaly oblystyq Kýitin ortalyq auruhanasynan bastaghan Jasan Zekeyúly, 1996  jyldyng basyna deyin taban audarmay osy ortalyqta enbek etedi. Biraq ózi aitqanday: «osy ortalyqta dәriger-hirurg jәne iynemen emdeushi agha dәriger» emes, praktikant bolyp júmysqa qabyldanyp, bir jyldyq synaq merzimi ayaqtalghan son, 1990 jyldyng 25 jeltoqsanynda eng tómengi 8-dәrejeli qyzmetker ataghy berilip, ailyq jalaqysy 126 yuanigha ósirilipti.

Jәne osy dәrejesi 1992 jyldyng shilde aiyna deyin sozylghan. Búl sózimizge ol kisining jeke múrghatynda saqtalghan, 1989 jyldyng 23 qazanynda alghash júmysqa qabyldanghan kýni toltyrylghan tómendegi anketa  men

1992 jyldyng 3 shildesinde felidsher ataghyn alugha jasaghan ótinish hattamalar dәlel bola alady. Bir qyzyghy júmysqa qabyldanghan kýnnen bastap Jasan Zekeyúlynyn  tuylghan jyly 1967 jyl bolyp jazylypty...

Óz qolymen jazylghan osy hattamada: «Men emhanagha júmysqa qabyldanghannan qazirge deyin badamsha bezdi kesip alu (tonzillektomiya), epitnliy jasushasynda ósetin qatersiz isikti kesip alu (polipektomiya), múrynnyng joghary qoynauyndaghy  irindi tesip alu (punksii verhnechelustnoy pazuhiy), soqyr ishek (appendektomiya), gemoroiy,  qoltyqtyng qolansa bezin alu jәne sýndetke otyrghyzu qatarly  operasiyalardy jasay alatyn jәne auru tarihyn jaza alatyn jaghdaygha jettim» - delingen.

Múnda «hirurgiyalyq aurulardy jәne operasiyadan keyin auruy asqynghan syrqattardy tiybettik emdik tәsilder arqyly emdegendigi» jayly bir auyz sóz joq. Al, ózi enbek etken bólimning 1992 jyly 7 shildedegi qorytyndy pikiri bylay jazylghan: «Óz mamandyghy boyynsha negizdik teoriyamen tanys. Shamaly tehnikalyq sheberlikti mengergen. Auru tarihyn jazu men kýndelikti kezdesetin nauqastargha em jasay alady. Qarapayym operasiyalardy jasaudy negizgi jaqtan mengergen. Júmys qabileti jaqsy. Orys tilinen әlippelik negiz qalaghan. Arnauly kurs bitirgennen keyingi júmys tәjiriybesi felidsher ataghyn beruge layyq».

Sol kezdegi emhananyng bas dәrigeri Shýy Shanchuan da sol jyldyng 11 shildesinde jogharydaghy berilgen baghany qúptaytyndyghyn jazyp, qolyn qoyypty. Múraghatta 1996 jyldyng 10 aqpanynda toltyrylghan 1995 jylgha arnalghan júmys qortyndysynda da sol bayaghy felidsherlik dәrejesi kórsetilgen. Biliktiligine baylanysty újymdyq bagha da kónil kónshitpeydi. Múnda: «Ózining biliktiligin jetildiru arqyly kókirek syrtqy aurular bólimindegi ýnemi kezdesetin nauqastargha jәne salmaqty nauqastargha diagnoz qoyyp, emdey alatyn dengeyge jetti» - degen bagha berilgen.

Búl Jasan Zekeyúly Qazaqstangha qonys audarardan bir ay búryn ghana jazylghan qortyndy qújat.

Al «akademiktin» jeke múraghatynan «Pekiyn, Tyanjin qalalarynda bilimin jetildirgen. 1994-1995 jyldar aralyghynda Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy Ortalyq emhanasynyng hirurgiya bólimining bólim mengerushisi qyzmetine taghayyndalghan. Osy jyly tiybet medisinasyna sinirgen erekshe enbegi ýshin QHR Densaulyq saqtau ministrining búiryghymen «Joghary bilikti agha zertteushi-dәriger» ataghyna ie boldy jәne Altyn iynemen emdeu halyqaralyq ghylymiy-zertteu qoghamyna mýshelikke ótip, QHR Densaulyq saqtau isi boyynsha, memlekettik 100 ýzdik jas mamannyng biri bolyp qabyldandy» - degenge dәlel bolarlyq bir de bir qújat joq.

Múraghattaghy derekter tolyq bolmauy mýmkin deuge de negiz joq. Sebebi, on bólimnen túratyn múraghat qújatynda  keyipkerimizding júmysqa qabyldanghan alghashqy aida 98 yuani 50 tiyn jalaqy alghandyghynan tartyp, júmysqa kelgen nemese belgili sebeptermen júmysynda bolmaghandyghy jayly, tipti  syrnay tartyp, sportpen ainalysatyndyghyna deyin egjey-tegjeyli qaghazgha týsirilgen. Múnda  Jasan Zekeyúlynyng adamy kelbetin ashatyn myna bir qújatty da kezdestirip  jaghamyzdy ústadyq.

«Ile qazaq avtonomiyaly obylystyq Kýitin doqtyrhanasynyng qújaty (sheshimi) 1995 jyl №35» - delingen múrghatta: «Jasan joldastyng óz betimen aqsha alghan (nauqastardan) mәselesi jayly sheshimi» - dep atalady. Tolyq mәtini bylay: «Ly familiyaly nauqastyng mәlimdeuinshe 1995 jyly 7 aidyng 19 kýni týsten búryn Jasan joldas emhanada nauqasqa operasiya jasau orayyn paydalanyp, odan 85 yuani aqsha bopsalap alghan. 7 aidyng 19 kýni týsten keyin emhanamyz partkom kensesi, daualau bólimi, qazynalyq bólim birlesken tekseru tobyn qúryp tekseru jýrgizdi. Bólimdegi qatysty kuәler men aighaqtardy tekseru barysynda Jasan joldastyng nauqas adamnan óz betimen aqsha alghandyghy dәleldendi.

Osy jaghdaydan song Jasan joldas Ly familiyaly nauqasty qayta-qayta mazalaghanymen qoymay, býkil emhanamyzgha «isting shyndyghy» dep atalatyn jazbasha habar taratyp, újymdyq tәrtipti óreskel búzdy. Jasan joldastyng óz qateligin tanu mәselesine baylanysty emhana basshylyghy men birlesken tekseru tobyndaghy joldastar Jasan joldasqa kóp ret tәrbie berip kómektesuining arqasynda ol óz qateligin birtindep moyyndady jәne qaytalamaugha uәde berdi. Avtonomiyaly rayondyq densaulyq saqtau mengermesining 1995 jylghy «Densaulyq saqtaushy qyzmetkerlerding moraldyq etikany búzghandardy jazalau sharasy» jónindegi № 10 sheshimining 5 tarmaghyna sәikes, tәrbie berude qatan, jazalauda bayypty bolu jaghdayyna say, jaza basushy óz qatesinen sabaq alyp, qaytalamauy eskertildi. Jasan joldastyng óz qateligin tanu mәselesine baylanysty mynaday sheshim shyghardyq:

  1. Jasan joldastyng kinәsyna baylanysty býkil emhana boyynsha sógis jariyalansyn.
  2. Tekseru barysyndaghy (7 aidyng 20 kýninen 8 aidyng 20 kýnine deyin) qosymsha aqysy ústap qalynsyn, 50 yuani aiyppúl tólesin.
  3. Jasan joldas my syrtqy aurulary, kókirek syrtqy aurulary bólimderine júmysqa qaytarylsyn.

Ile Qazaq avtonomiyaly oblystyq  Kýitun ortalyq auruhanasy

1995 jyl 9 aidyng 6 kýni»

 


Qashan da nauqas jandardyng janynan tabylugha tiyis kommunist-felidsherding úyatty tirligi biylik basyndaghy partiyanyng bedeline kir keltiretindigi shyndyq. Sonda da, partiya úiymy onyng partiya qataryna qabyldanarda 1987 jyldyng 7 sәuirinen bastap, eki jyldan asa ýzbey jazyp, qaytalay beretin: «Býkil ynta-peyilimmen halyq ýshin qyzmet isteymin. Halqym ýshin ózimde bardyng bәrin de qúrban etuge әzirmin. Adamzat balasy ýshin eng asqaq múrat - kommunizim ýshin, sotsialistik týzim ýshin ghúmyr boyy kýresemin» - dep ant-su ishken  uәdesine qatty sengen boluy kerek, ol kisini partiya qatarynda qaldyrypty. Tipti, tarihy otanyna qonys audaryp ketken song da qimastyq sezimmen úzaq kýtkenge úqsaydy.

Múraghat qújattarda 2000 jyldyng 30 qyrkýieginde «akademiyk» enbek etken auruhananyng patiya úiymy Jasan Zekeyúlyn patiya qatarynan shygharu jónindegi qaulysy tirkelipti. Onda: «Jasan Zekey, últy qazaq, 1968 jyldyng mausym aiynda tuylghan. 1989 jyldyng qyrkýiek aiynda partiya qataryna qabyldanghan. 1996 jyly nauryzda Qazaqstangha tuysshylap ketkennen kýni býginge deyin qaytyp oralmady. 1996 jyldyng qarasha aiynan beri patiya úiymymen eshqanday baylanysy joq.

Qytay kommunistik partiyasynyng jarghysy 1-tarauynyng 9- babyna say alty ay boyy partiyanyng úiymdyq túrmysyna qatyspasa, nemese partiya jarnasyn tólemese partiya qatarynan shygharylatyndyghy» jazylypty. Bir qyzyghy, atalghan sebeppen alty aidan song patiya qatarynan shygharylugha tiyis Jasan Zekeyúly ol jaqtaghy partiya úiymynan 54 ai, yaghny attay 4 jyl ótken song ghana shygharylghan. Nege? Shekaradan úshqan qústy baqylap otyratyn Qytay memleketi Jasan myrzany ne ýshin 4 jyl boyy ústaghan? Ol elge kelgen song emdik mәselelerden bólek nendey sharuamen ainalysty? Búl - qauipsizdik salasynyng ainalysatyn sharuasy...

Biz kuә bolghan jәne Qytaydaghy  bilikti qazaq mamandarynyng saraptap, audaryp bergen arhiv qújattarynyng úzyn yrghasy osylay.

«Akedemiyk» myrza «Oral óniri» gazetine bergen súhbatynda: «Qytayda medisina mamandaryn dayarlau barysynda iyne salu, shóppen emdeu sekildi uaqyt synynan ótken әdis-tәsilderge jete mәn beriledi. Osy baghytty jeti atasynan beri ústanyp kele jatqan әri osy salany indete zerttep, birneshe kitap jazghan Qúng Sún degen keremet ghalym-dәriger bar. Onyng myndaghan shәkirtterining ishindegi jalghyz qazaq - memin» - deydi.

Al «Jas-ay» jurnalyna bergen súhbatynda: «Atalmysh ilimning týp-tamyryna deyin zerttep tom-tom kitap jazumen qatar, mynnan astam shәkirtter tәrbiyelegen Ly Jy Sun degen ghalym-dәriger kisi. Jasy toqsangha kelse de, altyn iynening qúdiretin әlemge tanytudan jalyqpaghan ústazymnyng qazaqtan shyqqan tәlimgeri tek men ghanamyn» - depti. Al «Qazaq radiosynda»: «Jasy 93-ke kelgen, jeti atasynan beri osy salany zerttegen maman» - depti. Ghúlama ústazdyng aty men jasy qalay qúbylsa da, biz súrau salghan Qytaydaghy әr últtan shyqqan osy salanyng maytalman mamandary әlgi Jasan Zekeyúlynyng «ghúlama ústazy» jayly bilmeytin bolyp shyqty.

Al «akademiyk» ózin «mýshesimin» dep sanaytyn «Halyqaralyq iynemen emdeu Akademiyasy» jayly saualgha tipti an-tang bolyp:  «Atalghan ilimning otany bolghan Qytayda iynemen emdeu ghylymy qoghamy bar, biraq ol qytay  emshilik Akademiyasyna qaraydy. Qytay emshiligi úzaq tariyhqa ie tәjiriybe jýzindegi ilim bolghandyqtan, búl salada akademik ataghy eshkimge berilmeydi» - degen kesimdi jauap berildi. Al bizde Jasan aghamyz múnday ataqqa 1998 jyly  QazMU «Hirurgiyalyq syrqat» kafedrasynyng aspiranty bolghan jyldyng ózinde-aq alyp ýlgeripti...

Biz taghy «altyn iyne» dep atalyp ketken qytay medisinasynda qoldanylatyn iyne jәili da súrastyrdyq. Sebebi, Jasan Zekeyúlynyng altyn iyne jayly bergen týsiniktemesi de әr jerde әrtýrli aitylady. «Qazaqstan» gazetine bergen súhbatynda: «Altyn iyne jәne kýmis iyne degen bolady. Ol iynelerding qúramyna, shynynda, belgili mólsherde altyn, kýmis qosylady» - dese, «Qazaq radiosyna»: «Búl iyneni Qytay halqy әlemdik standart boyynsha jasap jatyr. IYnening 80 payyzy kýmisten, 10 payyzy tazartylmaghan mystan,1/2 payyzyna altyn jalatyp jasalady. Sondyqtan halqymyz jenil týrde altyn iyne atap ketti» - depti.

Biz saual joldaghan Qytaydaghy iynemen emdeuding jiligin shaghyp, mayyn ishken maman dәrigerler bir auyzdan «iynening qúramynda altyn bar» degen pikirdi basybýtin joqqa shyghardy. Jәne ol jaqta múnday iyneni «altyn iyne» dep atamaydy da eken. Áriyne, 80 payyzy taza kýmisten, qalghan 20 payyzy qyzyl mys, myrysh jәne niykeli qospasynan jasalatyn iyneler bolady.

Biraq, múnday iynelerding әr taly 45 - 55 yuani bolatyndyqtan,  az sandaghy auqatty adamdar ghana tek ózderi ýshin paydalanady. Ony ekinshi bir adamgha qoygha qatang shekteu qoyylady. Sebebi, gepatiyt, spid qatarly júqpa nauqastar qatarynan kóptegen adamdargha qoyylatyn  iynelerding kesirinen keng taralu mýmkindigin eskerip, 2002 jyldan beri bir mәrtelik iyneni paydalanugha ghana rúqsat etilipti. Múndaghy standartty iyne austentti tot baspaytyn bolattan jasalady eken. Onyng qúramy da birkelki,  bolattyng qúramyna 18 payyz  hrom (Cr), 8 - 10 payyz niykeli(Ni) jәne 0,1 payyz kómirtegi ( S ) qosylu arqyly jasalady eken.

Ol kisining osynday qisyngha kelmeytin pikirleri men ózi turaly qym-qighash mәlimetterden keyin myng san súraq ózi kelip sanandy jegidey jeydi eken.

Joghary bilimi joq,  Qytaydaghy Ile medisinalyq kolledjding arnauly kursyn ghana tamadaghan qatardaghy týlegi qalay QazMU «Hirurgiyalyq syrqat» kafedrasynyng aspiranty atandy? Ghylym kandidaty ghylymy dәrejesin ghylymgha qosqan qanday erekshe enbegi ýshin aldy? Orys tilinen shala sauatty adam Mәskeu qalasynda medisina ghylymdarynyng doktory ghylymy dәrejesin qalay qorghady? Búl saualdargha Bilim jәne Ghylym ministrligi, QR Ghylym akademiyasy jauap berui tiyis.

«Halyqaralyq iynemen emdeu Akademiyasy»  qanday akademiya? Qalay, qashan jәne qayda qúrylghan?

Eng qyzyghy, Jasan Zekeyúly әrtýrli súhbattarynda «men atamekenge Elbasynyng búiryghymen, QR Bilim jәne Ghylym ministrligining shaqyrtuymen keldim» degendi jii aitady. Jәne ózining ómirderegine de qosypty. Osynday qatardaghy adamdy at jiberip altyratynday Elbasy oghan zәru me edi? Shaqyrtu kerek bolsa búl kýnderi әr salada oza shauyp, qazaqtyng atyn shygharyp jýrgen nebir talantty sanlaqtarymyz jetip artylady.

Ártýrli ortalarda jýretin, qogham jәne memleket qayratkerlerimen, elge tanymal túlghalarmen janasyp suretke týsu arqyly óz «imidjin» jasaugha sheber Jasan myrza osy atalghan súraqtargha jauap berse, osydan tuyndaytyn kókeydegi ózge saualdardy taghy qoyatyn bolamyz...

http://www.ult.kz/

0 pikir