Basy: «Úlylyq auruynyn» jana kórinisi...

Jalghasy: Qazaqy sandyraqtyng biri...

Jalghasy: Múrat zamandasqa hat...

Jalghasy: Jer-su ataularyn jekeshelendiruge bolmaydy!

Jalghasy: Ruhany janghyru - qiyaly qanghyru...

Jalghasy: Nemisterding últshyldyqqa toly 10 ósiyeti

Nazarbaevtyng jeke basqa tabynuynyng zardaby jóninde

D.Qonaevtyng kóregendigi:

Múhtar Shahanovtyng «Qonaev úlaghaty» atty maqalasynan:  «Jaghympazdyq Brejnev dәuirimen bitti dep oilamaytyn shygharsyz, qazir elimizde Preziydenttik basqaru jýiesi iske kiristi. Bizding kezimizde partiya basshylyghynda buro mýsheleri jәne әr salanyng óz hatshylary bar edi. Kóbinde formaldy týrde bolsa da oi-pikir aitylyp túratyn. Qazir eldi bir-aq adam basqarady. Endi on-on bes jyldan keyin kórersizder... Mening osy sózimdi esinizde ústaugha tyrysynyz. Sol kezde Brejnev dәuirine jylap kórisuleriniz ghajap emes...». «Qazaq» №2 (359). 11.01.2008 jyl.

***

Múqang aghasynyng osy bir kóregen sózining dәl kelgeni turaly birer sóilem qúraugha nege tartyndy eken? Álde Kremliding dәlizinde Núrsúltan qúrdasy úrghan shapalaqtan әbden qorqyp qalghandyqtan búghyp qalyp, oqyrmandardy patshamen aiqasugha ýndegisi keldi me eken?

Myltyqty oqtaghan song kórinip túrghan nysanany kezep basyp qalu kerek emes pe edi?! Shýrippeni basqany, biraq ne naq baspady, ne peshton dymdanyp qalghan... (Á.D.) 23.01.2008.

***

Nazarbaevsha shalyqtaugha, Islam Karimovshe anyqtama – bagha...  

«Kórshimizdi  «Qazaqstan Respublikasy»  dep aita almaymyn. Sebebi,  Qazaqstannyng jeri, jer asty baylyghynyng 75 % ózge – shetel azamattarynyng qolyna satylyp ketken. Endi olar «qazaq» degen últty qúrtyp «qazaqstandyq» degen últpen pasport bermekshi  Ózderi osynday jaghdayda túryp, maghan «Orta Aziya odaghyn qúrugha qoldau kórset» deydi.  Óz últyn joyyp jatqan elge men qalay senuim kerek. («Jas Alash» 28.05.2008 jyl)

Búl sóz, Karimov Astanagha resmy saparmen baryp qaytqannan keyin Tashkentte óz parlamentinde sóilegen sózi retinde jariyalanghan bolatyn.

Al, sonda bizding kósemsymaq qazaqstandyq últ degenimiz «...My  iydem k samoiydentifikasiy – byti edinym narodom Kazahstana, vot, napriymer amerikansy sostoyal...

Endeshe (Iz obrasheniy Mejdunarodnyy organizasiy  «Dviyjenie po osvobojdenii Ameriky ot mnogovekovoy okkupasiy, k narodam mira, sredstvom massovoy informasiy. 2005 g. Sayt: wwwoko-planet. Spb.ru) saytynda amerikandyq últ turaly bylay anyqtama bergen:

...Amerika – búl memlekt te emes, últ ta emes... Eng bastysy Amerikada memlekettilikting irge tasy, yaghni, últtyq yadro, memlekettik halyq joq.

...AQSh massondyq órkeniyetting ortalyghy retinde payda boldy. Zúlymdyqtyn, qatigezdiktin, azghyndyqtyn, aiuandyqtyng neshe atasy AQSh-tyng tarihynda jýieli týrde jan-jaqty kórinis berip otyrdy.

AQSh memleket retinde qúl iyelenushilik pen qatigez qanaushylyqtyng arqasynda semirdi. «Amerikandyq últ» degen últ – qannyn, ólgen adamdardyng sýiegining ýstine ósip shyqqan últ, qyrghyngha úshyraghan, azapqa týsken 150 million ýndisterding mal-mýlki men  jerining esebinen payda bolghan  últ.»

Mineki, búghan ne deuge bolady? Osynday sandyraqtarmen el biylegisi keletin  «úly kósemdikten» dәmegoy kóseushinin  (kochegardyn) ittigine tózip otyrghan  bizding halyqty da keshirging kelmeydi-aq... Memlekettigi de, shekarasy da,  tarihy da bolmaghan Qazaqstan  degenge professor Zardyhan Qinayatúly men  Jasaraldan basqa bir sheshensymaq, syldyr kómeyler suyrylyp shygha almady. Onyng qay isine, qay sózine ishing jylyghanday.

... Patsha patsha siyaqty bolmaghan son, uәzir de әuzir siyaqty bola almasy, әke – әke siyaqty bolmaghan son, bala – bala siyaqty bola almasyna  kózimiz әbden jetti ghoy.

Qúdayym-au, búl kochegardyng tarihta, әdebiyette ne júmysy bar? «Tarih tolqynyna» qúlash úratynday ol kim edi? «GPTU» dan basqa bir de bir jýieli bilim almaghan búl pende nege osynsha asyp, tasyp ketti?  Sonyng bәrin kórip-bilip otyrghan myna bizdin  qara jýzdi ziyalysymaqtar halyqqa qay betimen kórinbekshi?

Qazannan qaqpaq ketip edi, itten úyat ketpey qaytedi? Albasty qabaqqa qaray baspay ma? Áytse de, bir kýni tasyghan tógiledi, asqangha tosqan bary  búghan deyin san ret  dәleldengen bolatyn.

Búl oilar «Jas Alash» gazetinin  №49. 19.06.2008.  Arnauly «Mәdeniyet»  aidaryndaghy jariyalanymdardy  oqyghannan  keyin qaghazgha týsti demesem, onday taldaular mende qashannan beri-aq bolyp keldi ghoy. Átten, Nazarbaevtyng 1991 jyldyng ayaghyna deyingi jәne odan keyingi sóilegen sózderin tauyp tolyq mәtinimen jariyalanar kýn tusa, onyng qanday sayasy sәudeger, qanday orayshyl  opportonis  ekenin júrt anyq biler edi.

Álimghazy Dәulethan

Abai.kz