Beysenbi, 22 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109766. Jazylghandar — 105301. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 3889 0 pikir 29 Nauryz, 2013 saghat 09:22

TILGE TÚSAU TÝSKENDE

Jahandanu dәuiri jәne týrki әlemi turaly

Jahandanu dәuiri jәne týrki әlemi turaly


Jalpy, týrki әleminde 40-tay tilde sóileytin 200 millionday adam ómir sýrip jatyr. Týrki әlemining tildik kórinisin aiqyndau ýshin sifrlargha sóz bereyik. Sol 200 million halyqtyng 40 payyzdayy bir, 70 payyzdayy 6 tilde, al qalghan 30 payyzy 34 tilde sóileydi eken. Halqynyng sany jaghynan alghashqy ondyqty 80 mln. týrik, 35 mln. әzirbayjan, 30 mln. ózbek, 12 mln. qazaq, 9 mln. úighyr, 7 mln. týrkimen, 6,5 mln. tatar, 4,5 mln. qyrghyz, 2,2 mln. bashqúrt, 1,5 mln. qashqay tilderi qúraydy. Sany eng azy - 2 500 adamdyq shúlym, 5 000 adam sóileytin dolghan jәne júghyr, 7 000 adamnan túratyn ainu tilderi. Qarayym men tofa tilderin birde esepke alyp, endi birde óli tilge jatqyzyp jýr.

Qyryqtay til degenimizben, búlardyng týbi bir, bir-birimen týsinise alatynday jaqyn; kórshileri ózara sóileskende, erkin úghynysa alady da, túraghy qashyqtaghan sa­yyn týrli jaghdaylardyng әserinen bolghan aiyrmashylyqtar sezile bas­taydy. Sol jaqyn-qashyqtyghyna qaray týrki tilderi negizinen qypshaq, oghyz, úighyr, Sibir toptaryna bólinedi. Búlargha Reseyde túratyn 2 millionday halqy bar shuashtar men Irandaghy 42 mynday Halaj qosylmaydy. Osylardyng ishinde qazaq, әzirbayjan, qyrghyz, ózbek, týrik, týrkimen últtary ózderining memlekettigin qúryp, tilderine memlekettik til mәrtebesin berip, damuyna jan-jaqty jaghdaylar jasap otyr. Memlekettik túrghydan qorghalyp otyrghan búl tilderge dәl qazir tónip túrghan qauipting joly birshama jabyq deuge bolady.
Al ekinshi topqa altay, bashqúrt, balqar, qarashay, qúmyq, saha, tatar, tyua, úighyr, shuash, haqas tilderi jatady. Búl halyqtardyng últtyq tәuelsizdigi joq, sondyqtan da tilderining tirshilik erkindigi shekteuli. Resey men Qytaydyng qúramyndaghy búl elderding sayasy húqy avtonomiyamen shektelip, tilderine jergilikti resmy til dәrejesi berilgen. Búl tilder jergilikti avtonomiyalyq oblys, audan aumaghynda ghana.
Bir ókinishtisi, búl toptaghy tilderding bolashaghy jarqyrap túrghan joq; tipti onyng damuyna kedergiler, qyspaqtar kóbengde. Resmy jaghynan til erkindigine qaramastan is jýzinde qoghamdyq ómirde qoldanylu ayasy taryla týsude. Osynday jaghdaylardyng saldarynan az sandy halyqtar týgili, 7 millionday tatar men 3 millionnan astam bashqúrt halyqtary da últtyq damu jaghynan qysym kórip otyrghany anyq bayqaluda.
«Býginde Resey Federasiyasynyng qúramyndaghy avtonomiyalyq res­publikalardyng ana tilining jaghdayy mәz emes. Jalpy, býginge deyin Resey Federasiyasynyng qúramynda bolghan últtardyng birazy fuziyalyq әreketting qúrbany boldy. Eng aldymen tili, dili, dini joghalyp, keyinnen últtyng ózin tolyghymen sinirip jiberdi. Endigi kezek tatar men bashqúrtqa kelgen sekildi. Qazirgi kezde bashqúrt, tatar últtary óz ana tilin saqtap qalu ýshin kýresude. Búl últtardyng ziyaly qauymynyng kýn tәrtibine qoyyp otyrghan mәselesi - ana tilderining qoldanys ayasyn barynsha keneytu, enbektegen baladan enkeygen kәrige deyin ana tilin ýiretu. Olar ana tilin sonau balabaqshadan bastap damytyp, ony qarapayym kitap shygharudan bas­taudy, keshki tegin til kurstaryn úiymdastyrudy, telearnalardy barynsha ana tilinde sóiletudi qolgha alu kerektigin eskertti. Alayda til mәselesine kelgen kezde keybir tatar jurnalisterining bir mәmilege kele almay jatqan tústary da bar. Oghan sebep: mektep qabyrghasyn bitirgen týlekting óz ana tiline emes, ózge tilge múqtajdyghynyng basym boluy. Eger uniyversiytetke tapsyrghanda, birinshiden, orys tilinen, ekinshiden, matematika sekildi pәnderden oryssha emtihan tapsyru mindetti bolghandyqtan, tatar tilining qajeti az degen saual qoyady. Osy mәseleni sheshu jóninide Resey ókimetine arnayy hat joldap, JOO-gha týsu ýshin talapkerlerge erik beruin, tandau húqyghyn aldygha shygharudy, óz ana tilderinde emtihan tapsyrudy súramaqshy» (Tatar, bashqúrttardyng ana tili ýshin jantalasy. «Qazaqstan-Zaman», 28.02.2013). Búl joldardan tatar, bashqúrt tilderining býgingi hal-jaghdayy, tynys-tirshiligi anyq kórinedi.
Al avtonomiyaly shuashtardyng últtyq jaghdayy syn kótermeydi. Patshaly Resey kezinde kýshpen jappay shoqyndyrylyp, hristian dinin qabyldaghan halyqtyng ana tili tek auyldaghy agha buynnyng ghana tiline ainalghan. Mekteptegi oqudyn, barlyq is-qaghazdarynyn, resmy jiyndardyng orys tilinde jýrui saldarynan, yaghny ómirlik qajettiligi joqtyqtan shuashtardyng býgingi úrpaghy ana tilinen airylyp qalghan. Jaghday osylay jalghasa beretin bolsa, endi eki, ýsh úrpaqtan song shuash tilinde sóileytin adamdy tabudyng ózi qiyngha ainaluy mýmkin.
Reseyding qúramynda avtonomiyaly respublika sanalatyn Yakutiyada milliongha juyq halyq túratyn bolsa, sonyng 462 492-si, yaghny jarymy - sahalar. Jerine bes Fransiya syiyp ketetindey úlan-ghayyr, tabighaty qatal ónirde túryp jatqan sahalar san jaghynan azdap ósip jatqanymen de tilining qoldanylu ayasy tarylyp bara jatyr. Týrki tektes halyqtardan qashyqta, onyng ýstine hristiandyq mәdeniyetting ayasynda ómir sýrip jatqandyqtan da últtyq bolmysynyng týrkilik sypaty kemy týsken.
Negizinen Qytayda (8,2 mln), Qyrghyzstanda (500 myn), Qazaqstanda (300 myn) ómir sýrip jatqan jalpy sany 9 millionnan asatyn úighyrlardyng da tildik jaghynan damuy oidaghyday emes. Negizgi diasporasy Shyghys Týrkistanda túratyn úighyrlardyng resmy týrde avtonomiyalyq húqy bar bolghanymen de ólkede qytaylardyng ýlesi salmaghy jergilikti últtan kóp bolghandyqtan da úighyr tilin qoghamdyq ómirding barlyq salasynda qoldanugha kelgende, belgili bir qiyndyqtar tuyndap otyr. Múnyng ayaghy key kezderde ushyghyp, qaruly qaqtyghystargha da aparyp soqtyrdy.
Jogharydaghylarmen salys­tyrghanda, Ózbekstannyng qúramyna kiretin 400 mynnan asatyn qara­qalpaqtardyng jaghdayy mýldem ózgeshe. Ózbek tilining de qaraqalpaq tili sekildi týrki tilderi tobyna jatuy búlardyng araqatynasynda agressiyashyldyq tughyzbay, kerisinshe bir baghytta ýilesimdi damuyna jaghday jasauda. Múnyng ózi eki tilding kóbine jat sózdermen emes, birinde joq bolsa, ekinshisinde bar týbiri ortaq sózdermen tolyghyp, týrkilik negizde jaqyndasa týsuine mýmkindikter berip otyr.
Altay, balqar, qarashay, qúmyq, tyua, haqas halyqtary Reseyding qúramynda últtyq avtonomiya mәrtebesinde ómir sýrip jatqanymen de kópshiligi óz tilinde sóilemeytin, últtyq bolmysy әlsiregen halyqtargha ainalyp barady. Memlekettik mәrtebedegi orys tilining tyqsyruymen basqa az halyqtardyng tilderi túrmystyq dengeyde ghana qalyp, mekteptegi, joghary oqu oryndaryndaghy oqudan bastap, qoghamdyq, sayasi, ghylymi, ekonomikalyq ómirding barlyq salasynda derlik qoldanyludan shyghyp qaluy olardyng tamyryna balta shapqanmen birdey bolyp otyr. Últtyq avtonomiya ayasynda últtyq tilderdi damytugha arnalghan týrli sharalar qolgha alynyp jatsa da, onda til damuynyng basty mәselesi sheshilmegendikten de ong nәtiyjeler berip jatqan joq; kerisinshe az últtardyng tildik damuynyng qúldyrauy kýsheye týsude. Mysaly, 75 mynnan asatyn altaylyqtardyng shamamen 2 payyzdayy ghana ana tilinde sóiley alady. Daghystangha kiretin 500 mynday qúmyqtyn, biri sherkestermen, endi biri kabardindermen qosylyp, avtonomiya qúrghan 250 myng qarashay-balqardyn, 65 mynday haqastyn, 260 myng tyuanyng tildik jaghdaylary da osy dengeyden alys emes.
«Jalpy, Resey memleketinde til jaghdayy asa mәz emes. Ghylymy negizde әlem tilderi paydalanylu dәrejesine qaray 6 topqa toptastyrylatynyn eskersek, Resey­ding qoldanystaghy tilderining «qauipsizder» tobyna orys, tatar, ukraiyn, «joghaluy mýmkin» degen boljam qataryna 20, «óte qauiptilerge» 29, «nashar jaghdaydaghylargha» 22, al «joghalghandar» sanatyna 20 til jatady» (A. Qúltay. Qazaq tilining qauqary qanday? «Jas qazaq ýni», 29.03.2011-04.04.2011).
Qyryqtay týrki tilderining ishinde altauynyng ghana memlekettik til, on ekisining memleket ishindegi avtonomiyalyq til mәrtebesi bar bolsa, múnyng ózi mýmkindigine, zandyq kýshine oray sol tilderding qalypty ómir sýruin әrqalay qamtamasyz etip otyrsa, qalghandaryn qorghansyz tilder qataryna jatqyzugha bolady. Búlardyng keybireulerining әlsiregeni sonshalyq, sol tilde sóileytin sanauly adamdar ghana qalghan. Mysaly, qarayym tilinde Litvada 20, Ukrainada 10, Polishada 10 adam ghana sóileydi. Osy qyryqtay adam ómirden ótse, qarayym tili de óledi. Demek, qarayym tili qazir hal ýstinde. Múnyng ózi ertengi kýni qarayym tili ghana emes, sol tilde sóilegen tútas bir halyq, yaghny bir kezderi Euraziyanyng Tynyq múhittan Atlant múhityna deyingi aralyghynda at oinatyp, biylik jýrgizgen kók týrik úrpaqtarynyng bir әuleti, sol tilde jasalynghan tútas bir ruhany әlem de búl ómirmen qoshtasady degen sóz.
Qarayym tili siyaqty Iranda túratyn 7 mynday ainally, Qytaydaghy 5 myng júghyr men 7 myng ainu, Reseydegi 5 mynday dolghan, 2 jarym mynday shúlym, 10 mynday shor tilderine de qauipting qara búlty ýiirilip túr. Al tofa tilin ghalymdar qazirding ózinde-aq óli tilge jatqyzyp qoyghan.
Ukrainada (200 000), Ózbekstanda (190 000), Qyrghyzstanda (40 000) túratyn 500 mynday qyrym tatarynyn, Moldaviyada (170 000), Balqanda (130 000), Ukrainada (20 000), Bolgariyada (10 000) túratyn, jalpy sany 330 mynday gagauyzdyn, Irandaghy 400 myng horasannyn, 1,5 millionday qashqaydyn, 42 myng halajdyn, Aughanstandaghy 300 mynday afshardyn, Qytaydaghy 55 myng salardyn, Soltýstik Kavkazdaghy 70 mynday noghaydyng resmy týrde tәuelsizdikteri bolmaghandyqtan da últ retinde damu mýmkindikteri shekteuli qalpynda qalyp otyr. Múnyng ózi olardyng tilderin ómir sýrip otyrghan memleketterindegi resmy tilderding qysymyna úshyratyp, qoldanylu ayasyn tarylta týsude.
Ómirde mәngilik eshnәrse joq, bәri de - ótkinshi. Sol siyaqty últ ta, til de mәngilik emes. Til de ómir zandaryna sәikes payda bolyp, ósip-órkendep, әlsirep, joghalyp nemese basqa tilge ainalyp otyrady. Keybir zertteushilerding anyqtauynsha, til orta eseppen bir jarym myng jyl jasaydy eken. Mine, osy túrghydan kelip, ghalymdar týrki halyqtarynyng tarihynda búlghar, ghún, hazar, abar, kóne týrki, aini, shaghatay, qúman, qypshaq, pecheneg, ejelgi tatar, qyrymly, osmanly tilderi boldy dep, búlardy óli tilderge jatqyzyp jýr.
Bәsekelestikke negizdelgen qoghamdyq ómirding damu zany asa qatal, oghan eshkim qarsy shygha almaydy desek te, mynaday jaghdaylargha nazar audarghan jón sekildi. Ómirge kelgen әrbir adamnyng ómir sýruge húqy bar, odan ony bir Alladan basqa eshkimning aiyrugha haqy joq. Sol siyaqty sol adamdardan túratyn últtar men sol últtaghy adamdar sóileytin tilder de ómir sýruge húqyly. Til maydanynda jýrip jatqan mәngilik maydandy eshkim toqtata almaydy, oghan eshkim de qarsy emes. Qarsylyq osy bәsekelestik barysynda jasandy týrde opasyzdyqpen qoldan jasalynghan kedergilerden, zúlymdyqpen qasaqana istelingen qastandyqtardan, aram niyetpen qazylghan orlardan, jalpy jeke dara biylep tósteushilikke úmtylghan tilderding óktemdiginen tuyndaydy.
Jogharyda biz qarastyryp ótken keybir týrki tilderining mýshkil hali eng aldymen, olardyng ózderin zamangha oray, últ retinde saqtap, qorghap, qoghamdyq damugha ilese almaghandyqtarynan, shamalary kelmegendikterinen, eng bastysy bәsekelestikke tótep bere bilmegen qabiletsizdikterinen desek te, kópshiligi týrli sayasy ozbyrlyqtardyng saldarynan ekendigi de anyq.
Desek te salmaqtyng auyry sol últtyng ózine týsedi. Tildi saqtay bilu negizinen sol tilde sóileytinderding sanyna emes, sapasyna, yaghny últtyq sana-sezimining qanshalyqty dәrejede ekendigine baylanystylyghyn ómir kórsetip otyr. Halqynyng sany millionnan sәl-aq asatyn eston, latysh, litovtardyng ózderining tilderin kózining qarashyghynday saqtap, esh tilden kem qylmay mәpelep otyrghany - búl aitqandarymyzgha dәlel.
Al últtyq sana, últtyq ruh kýshti bolsa, onyng almaytyn qamaly joqtyghyn evreyler әlemge pash etti. Olar ólip qalghan ivrit tilin on toghyz ghasyrdan song qayta tiriltip, Izrailiding memlekettik tiline ainaldyrdy. Ivrit tilin jandandyrudy professor Ben-IYehude 1881 jyly qolgha alyp, búl tildi aldymen balalaryna oqytudan bastap, sodan keyin ózgelerge nasihattap, nәtiyjesinde jappay ýirenu bastaldy. HH ghasyrdyng basynda sanauly-aq adam sóilegen ivrit tili 1918 jyly evrey halqynyng 40 payyzynyng ana tiline, 1921 jyly aghylshyn, arab tilderimen birge Palestinanyng resmy tiline ainaldy. 1949 jyly Izraili memleketi qúrylghanda, onyng memlekettik tili bolyp jariyalandy. Qazir Izrailide bar tirshilik ivrit tilinde tynystap túr. Memlekettik tildi bilmegen adam ol elde ómir sýrmek týgili, azamatyghyn da ala almaydy. Ivrit tili әlemning 500-den astam uniyversiytetinde shet tili retinde oqytylady.
Qazir býkil әlemde tabighatty qorghau qozghalysy óris aluda. Múnyng mәni - tabighatqa bilip, nemese bilmestikpen jasalynghan ziyan­kestikterding saldarynan qúryp bara jatqan fauna men florany saqtap qalu. Qozghalys qazir býkilәlemdik qoldaugha ie bolyp, jer-jerlerde túqymy qúryp bara jatqan andar men ósimdikterdi jo­yylyp ketuden qútqaru, saqtau ýshin olargha barlyq jaghdaylar jasalynuda. Olardyng attary «Qyzyl kitapqa» jazylyp, múny oryndau әrbir adamnyng azamattyq paryzyna ainalyp otyr. Sonda an-qúsqa, ósimdikterge, eskining kózi tarihy eskertkishterge jasalynyp jatqan qamqorlyq nege adam balasyna, sol adamdardan túratyn az últtargha, olardyng tiline jasalmaydy degen saualdardyng tuyndauy da zandy.
Tabighat jer bederimen, sol jer betinde jayqalyp ósip túrghan qyzyldy-jasyldy qúlpyryp túrghan kógerish kórpesimen, tau-tastyn, orman-toghaydyng arasynda, ózen-kólding jaghasynda mynghyryp jatqan an-qúsymen, malymen súlu bolsa, adamzat qoghamy da sol jer-ananyng ýstinde ómir sýrip, týrli tilde oilap, sóilep, әn salyp, toy toylap, ózinshe tirshilik jasap, tatu-tәtti ghúmyr keship jatqan әr týrli últtarymen - kórkem.
Aurudy emdeydi. Qoghamdyq, әleumettik tensizdikter saldarynan auyr halge týsken tilderge qol úshyn sozyp, qoghamdyq keselderge qarsy shara qoldansa, olardyng sauyghyp, tabighy damu jolyna týsip keteri anyq. Búlay isteu - HH1 ghasyrda demokratiyalyq jolmen әdiletti qogham ornatamyz dep jatqan adamzat qoghamyna ýlken syn.

Danday YSQAQÚLY,
filologiya ghylymdarynyng
doktory, professor

Abai.kz

0 pikir