Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Janalyqtar 2686 0 pikir 29 Nauryz, 2013 saghat 09:17

LOBBISTER MAZASYN ALGhAN MINISTR elimizde 100 JOO ghana qalatynyn aytty

Juyrda Ýkimet ýyinde ótken jiynda «bas múghalim», yaghniy Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov ózine qarsy júmys istep jatqan lobbisterge ókpesi baryn jetkizdi. Lobbisterdin qarsy shabuylgha shyghuynyn sebebi, Bilim jәne ghylym ministri jekemenshik joghary oqu oryndaryn jabamyn degen edi. Ministrdin búl әreketinen keyin milliardtaghan qarjy tauyp otyrghandar óre týregelip, qarsy shyqqanyn da aytqan edi. Búl jolghy jiynda ministr biyik lauazymdy lobbisterdin esimderin ataudyn az-aq aldynda qaldy. Tilshi qauymnyn bilgisi kelgenimen, ministr myrza «atyn atap, týsin týstey» qoymady.
Ýkimet ýyinde ótken jiynda ministr B.Júmaghúlov myrza aldaghy uaqytta qazaqstandyq joghary oqu oryndarynyn sany taghy qysqaratynyn jetkizdi. Ministr óz sózinde: «Elbasynyn tapsyrmasy boyynsha joghary oqu oryndaryn ontaylandyru jýrgizilude. Býginde olardyn sany 149-dan endigi 136-gha deyin qysqartyldy. Tәjiriybe kórsetkenindey, kommersiyalyq joghary oqu oryndarynyn kópshiliginin bilim beru sapasy syn kótermeydi. Sondyqtan tayaudaghy 3 jyl ishinde olardyn sanyn 66-dan 30-gha deyin qysqartu josparlanuda», - deydi.

Juyrda Ýkimet ýyinde ótken jiynda «bas múghalim», yaghniy Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov ózine qarsy júmys istep jatqan lobbisterge ókpesi baryn jetkizdi. Lobbisterdin qarsy shabuylgha shyghuynyn sebebi, Bilim jәne ghylym ministri jekemenshik joghary oqu oryndaryn jabamyn degen edi. Ministrdin búl әreketinen keyin milliardtaghan qarjy tauyp otyrghandar óre týregelip, qarsy shyqqanyn da aytqan edi. Búl jolghy jiynda ministr biyik lauazymdy lobbisterdin esimderin ataudyn az-aq aldynda qaldy. Tilshi qauymnyn bilgisi kelgenimen, ministr myrza «atyn atap, týsin týstey» qoymady.
Ýkimet ýyinde ótken jiynda ministr B.Júmaghúlov myrza aldaghy uaqytta qazaqstandyq joghary oqu oryndarynyn sany taghy qysqaratynyn jetkizdi. Ministr óz sózinde: «Elbasynyn tapsyrmasy boyynsha joghary oqu oryndaryn ontaylandyru jýrgizilude. Býginde olardyn sany 149-dan endigi 136-gha deyin qysqartyldy. Tәjiriybe kórsetkenindey, kommersiyalyq joghary oqu oryndarynyn kópshiliginin bilim beru sapasy syn kótermeydi. Sondyqtan tayaudaghy 3 jyl ishinde olardyn sanyn 66-dan 30-gha deyin qysqartu josparlanuda», - deydi.
Ministrdin sózine sýyensek, keleshekte JOO-largha qoyylatyn talaptar da kýsheyetin siyaqty. Búdan bylay bilim ordalary basty-bas­ty ýsh kriyteriy boyynsha baghalanatyn bolady. Yaghniy «materialdyq baza», «oqytushylyq qúram» jәne «bitirushi týlekterdin júmys berushiler arasynda qanshalyqty súranysqa ie bolatyny» eskerilmek. Osyghan oray, ministrlik egjey-tegjeyli zertteuler jýrgizip jatqan siyaqty. Ári jekelegen joghary oqu oryndarynda bilim alyp jatqan studentterdin de jaghdayy eskeriletinin aytady ministr.
Ministr: «Elbasy oqu oryndaryn ónir­­­lerdin qajettiligine qaray mamandandyru turaly tapsyrma bergen bolatyn. Sondyqtan memlekettik joghary oqu oryndary da ontaylanatyn bolady! Nәtiyjesinde, tayaudaghy 2 jylda elimizde jalpy sany shamamen 100 ghana JOO qalady. Búl bizge damyghan elderde qabyldanghan halyq sanyna shaghatyn kórsetkishke qol jetkizuge mýmkindik beredi», - deydi.
Ministrdin aytuynsha, joghary bilim salasyndaghy barlyq qysqarular men biriktiruler qorytyndysynda elimizdin keybir oblystarynda bir ghana memlekettik jәne bir ghana jekemenshik joghary oqu orny ghana qalatyn bolady.
Jiynnan son, ministr jurnalisterdin saualdaryna jauap bergen edi. Jurnalisterdi mazalaghan saual «lobbister» ekeni belgili. Jekelegen oqu oryndarynyn sonynda kim túr? Ári ol oqu oryndarynyn jabyluyna kim qarsy degen saualdargha ministr: «JOO-lar sany eshbir oylastyrusyz-aq qysqartyluda» degen óte ýlken syn aytyluda. Búl - dúrys emes. Barlyghy oylastyrylghan, eseptelgen. Mәsele basqada! Árbir joghary oqu ornynyn artynda Astanadaghy әldekim túr. Sonyn mýddelerin «lobbilaydy». Ondaylar deputattyq korpustyn arasynda da bar, ondaylar Ýkimette de bar. Olar tipti barlyq ortalyq organdarda jýr! Ol kisiler ózderinin JOO-laryn bizdin qysqartpauymyzdy ditteude. Búl endi eshkimge de qúpiya emes!», - dedi.
Joghary oqu oryndarynyn qysqartyl­ghany da dúrys shyghar. Bir jaghynan, oqugha tóleytin qarjysy az qarapayym halyqtyn en aldymen tandauy da jekelegen joghary oqu oryndaryna týseri belgili. Jekemenshik oqu ornyn bitirgen balanyn «diplomy» qyzmetke ornalasuyna jaramay qalyp jatatyndary da kezdesedi. Búl degeniniz tórt jyl boyy oqyghan biliminiz «zaya» ketti degen sóz.
Al ministr әlem­dik tәjiriybe damyghan elderde 1 miyl­lion túrghyngha shaqqanda ortasha eseppen 6 joghary oqu ornynan kelui qajettigin aytady. Yaghniy 17 milliondy 6-gha kóbeyt­sek, shamamen 100 JOO shyghady. Demek, Qazaqstanda 100 joghary oqu orny boluy kerek!» degendi aytady. Joghary oqu oryndarynyn qysqartylyp, sapaly uniyversiytetterdin qalghany da dúrys shyghar. Óytkeni jogharyda ózimiz mysalgha keltirgen kriyteriylerge kez kelgen jekelegen joghary oqu oryndarynyn say kele bermeytini taghy bar.
Alayda, Bilim ministrligi men JOO qojayyndary arasyndaghy qaq­tyghys onay bolmaytyn siyaqty. Óytkeni 200 studenti ghana bar JOO ómir sýrude. «Búl joghary oqu oryndary kezinde 30 mamandyq boyynsha liysenziya alypty! Sonda әrbir mamandyq bo­yynsha tek 5-6 adamnan ghana dayarlaytyn bolghany ghoy? Búghan qalay jol beruge bo­lady? Olardyn oqytushylarynyn da sa­pa­sy tómen, keybirinde studentter sol jekemenshik uniyversiytetti bitire sala, sol jerge ústaz bolyp qalady. Olardyn ózderinin de biliminin sapasy tómen. Búl JOO-lar standartqa da, oqu sapasyna da jauap bermeydi. Materialdyq bazasy da nashar. Sol sebepti biz qazir osynday әlsiz JOO-lardy biriktirudemiz. Sóytip, olar ózara kýsh biriktire otyryp, ónirlik iri jeke JOO-gha aynalady», - degen Baqytjan Júmaghúlov búl qadamdy Qazaqstan Preziydenti de qoldaytynyn, yaghniy keri sheginbeytinderin eskertti. «Búl ontaylandyrudan halyq qoryqpauy kerek. Búl jastargha sapaly bilim beru ýshin jasaluda», - deydi ministr. Qysqartylatyn joghary oqu oryndarynyn tizimi juyq arada belgili bolmaq. Osyghan oray, jaqyn kýnderi JOO rektorlary jinalatyn synayly. Qysqartugha baylanysty arnayy qoghamdyq komissiya qúrylatyn bolady. Ol komissiyanyn qúramyna belgili ghalymdar, deputattar, ataqty pedagogtar kirmek. «Rektorlar bas qosatyn jiynda biz barlyq pozisiya­larymyzdy jayyp salamyz. Jiyn ashyq ótedi, halyq qay uniyversiytettin sapasyz bilim beretindigin bilui kerek. Osynyn bәrin sol jerde aytamyz!» - dedi ministr.
«Ontaylandyru» prosessi jýrgizilgeni qajet-aq. Degenmen, búl jerde zardap shegetin taghy da qarapayym halyq siyaqty. Qarjysy kóp, qaltasy toly baylar balalaryn qayda oqytamyz dep bas auyrtpaydy. Óytkeni kez kelgen shet eldik joghary oqu oryndarynda balasyn oqytugha mýmkindigi bar. Memlekettik joghary oqu oryndarynyn oqu aqysy qymbattap ketken. Qymbat baghany kez kelgen sharuanyn qaltasy kótere bermeytini taghy bar. Sonda jýz joghary oqu oryndarynda kimder oqityn bolady? Ministrlik osy túrghydan kelgende, qarapayym sharuanyn da qamyn oylaghany jón shyghar.

Gýlzina Bektasova

"Týrkistan" gazeti

0 pikir