Beysenbi, 22 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109766. Jazylghandar — 105301. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 3712 0 pikir 29 Nauryz, 2013 saghat 09:08

«Latyn әlipbiyine memlekettik til ghana kóshedi»

 

KEShE MÁJILIS ÝIINDE LATYN ÁLIPBIYINE KÓShU MÁSELESI TALQYLANDY

Mәjilisshi Aldan Smaylovtyng aituynsha, qazirgi tanda qazaq tilin latyn grafikasyna beyimdeuding jýzden asa jobasy bar. Jalpy, latyn әlipbiyine kóshude qiynshylyqtar jetip artylady. Mәselen, úiymdastyru sharalary shiyki. Negizgi mәsele mynada: eger latyn grafikasyna týbegeyli kóshetin bolsaq, erterek qamdanuymyz qajet. Áytpese, keyinnen kóptegen qiynshylyqtargha tap boluymyz ghajap emes. Aytalyq, oqu oryndarynda oqytatyn oqytushylardy әzirleu onay sharua emes. Tipti sol ústazdardy oqytatyn adam joq býginde. Osy siyaqty mәseleler ótkir. Odan qalsa oqu oryndaryn qamtamasyz ettik degen kýnning ózinde, bylayghy eldi qaytemiz? Mәselen, býginde Qazaqstanda toqsan myngha juyq qyzmetker júmys isteydi. Olardy qalay oqytamyz? Toqsan myng adamgha qanshama oqytushy kerek? Sol oqytushylargha jalaqyny kim óteydi? Súraq kóp, biraq jauap joq.

Osy jәne basqa da mәseleler talqygha týskende mәjilisshi Gýlnәr Seytmaghanbetova bylay dep tótesinen súraq qoydy: "Kim jauap beretininin bilmeymin, biraq latyn әlipbiyin engizgen kezde, mәselen, orys mektep­te­rinde qanday әlipby bolady? Keybir BAQ-ta aitylghan әngi­melerge qaraghanda, orys mek­tepterinde kirillisa jýre beredi, al qazaq mektepterinde latyn әlipbii bolady. Sonda bir memlekette eki týrli әlipby bola ma?".

 

KEShE MÁJILIS ÝIINDE LATYN ÁLIPBIYINE KÓShU MÁSELESI TALQYLANDY

Mәjilisshi Aldan Smaylovtyng aituynsha, qazirgi tanda qazaq tilin latyn grafikasyna beyimdeuding jýzden asa jobasy bar. Jalpy, latyn әlipbiyine kóshude qiynshylyqtar jetip artylady. Mәselen, úiymdastyru sharalary shiyki. Negizgi mәsele mynada: eger latyn grafikasyna týbegeyli kóshetin bolsaq, erterek qamdanuymyz qajet. Áytpese, keyinnen kóptegen qiynshylyqtargha tap boluymyz ghajap emes. Aytalyq, oqu oryndarynda oqytatyn oqytushylardy әzirleu onay sharua emes. Tipti sol ústazdardy oqytatyn adam joq býginde. Osy siyaqty mәseleler ótkir. Odan qalsa oqu oryndaryn qamtamasyz ettik degen kýnning ózinde, bylayghy eldi qaytemiz? Mәselen, býginde Qazaqstanda toqsan myngha juyq qyzmetker júmys isteydi. Olardy qalay oqytamyz? Toqsan myng adamgha qanshama oqytushy kerek? Sol oqytushylargha jalaqyny kim óteydi? Súraq kóp, biraq jauap joq.

Osy jәne basqa da mәseleler talqygha týskende mәjilisshi Gýlnәr Seytmaghanbetova bylay dep tótesinen súraq qoydy: "Kim jauap beretininin bilmeymin, biraq latyn әlipbiyin engizgen kezde, mәselen, orys mektep­te­rinde qanday әlipby bolady? Keybir BAQ-ta aitylghan әngi­melerge qaraghanda, orys mek­tepterinde kirillisa jýre beredi, al qazaq mektepterinde latyn әlipbii bolady. Sonda bir memlekette eki týrli әlipby bola ma?".

Mәjilisshining búl saualyna minbede túrghan A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Myrzabergen Malbaqov: "Latyn әlipbiyine býkil qazaqstandyqtar kóshe me, әlde tek qazaqtar kóshe me degen súraq sayasy jaghynan qoyyluda. Jauabymyz, latyn әlipbiyine memlekettik til ghana kóshedi. Bas­qalary keyingi mәsele", - dep jauap berdi.

"Ókinishke qaray, múnda ghy­lymy júmys jýrgizip jatyrmyz degennen basqa eshqanday naqty úsynys aitylmady. Sonda naqty sharalar qayda? Mәselen, mamandardy qalay dayyndaymyz?.." Mәjilisshi Gýlnәr Seytmaghanbetovanyng búl saualy da jauapsyz qaldy. Bilim jәne ghylym ministrligi ghylym ko­miyteti tóraghasynyng orynbasary Amandyq Tóleshov tatymdy jauap bere almady. Ne kerek, latyn әlipbiyine kóshu mәselesi auqymdy týrde talqylanady dep kýtilgenimen, ghalymdar jaghynan da, resmy oryndar tarapynan da naqty úsynystar estigen joqpyz.

Qazaqstannyng latyn әlip­biyine kóshuinde basty mynaday súraqtardyng basyp ashyp alghan jón: latyn әlipbii qazaqty ekige bólmey me? Latyn әlipbiyine kóshsek, memlekettik is qaghazdar qazirgi qoldanystaghy әlipbiyde jýrgizile me, joq әlde latyn әlipbiyinde me? Eger latyn әlipbiyine kóshsek, biylik pen ýkimet taza qazaq tilinde sóileydi dep senuge bola ma?

Mәjilisshi Baqytbek Smaghúldyng aituynsha, memlekettik til búl - Qazaqstan memleketining qazaq tili. Ózge tilderde bizding shataghymyz joq. Biz oghan óz­geris engize almaymyz. Mәselen, Qazaqstandaghy BAQ-tyng 70 payy­zy ózge tilde bolghanymen, birte-birte әlsireydi. Al latyn әlipbiyine kóshetin bolsaq, memlekettik is qaghazdardyng bәri mindetti týrde memlekettik tilde jazylady. Yaghni, memlekettik is qaghazdardyng bәri latyn әlip­biyine kóshken qazaq tilinde jýrgiziledi. Biylik pen ýkimetti qazaqsha sóiletushi birden-bir jetekshi qúral da - latyn әlipbiyine kóshu.

Desek te, aqyn Múhtar Shahanov latyn әlipbiyine kóshu qazaqty ekige bóledi dedi. Baqytbek Smaghúldyng búl pikirge de óz uәji bar eken. "Dúrys emes. Múhtar - halyqtyng úly aqyny. Múhtardyng ólenin әlemning barlyq tiline audarugha bolady. "Mening jazghan shygharmalarym oqylmay qalady deu dúrys emes. Qazaq ekige bólinbeydi", - dedi ol kesip aityp.

Al eks-deputat Ualihan Qalijanúlynyng pikirinshe, kenestik psihologiyadan qútyludyng bir joly - latyn әlipbiyine kóshu. Al әdeby klassikalyq dýniyeler ólmeydi. Olardyng bәri ghylymi, әdeby ainalymgha qosylady. Aldaghy 12 jylda qogham, qoghamdyq qatynastar ózgeredi. Qazaqstan halyqaralyq sayasi, ekonomikalyq mәselelerdi Resey arqyly sheshpeui kerek.

Jón-aq. Desek te, memleket­tik til qazaq tili bolghanymen, memlekettik is qaghazdardyng basym bóligi orys tilinde jýretini jasyryn emes. Sonda latyn әlipbiyine kóshsek, dәl sol orys tilinde jýrgiziletin isqaghaz­dardyng jayy ne bolmaq?

Eks-deputattyng aituynsha, barlyghyn ústaramen shash alghanday sypyryp tastaugha bolmaydy. Ol ýshin últ jetilu kerek. Qazaqtyng basy birigui kerek. 15-20 jylda Ata zanymyzgha ózgeris engizilui mýmkin. Latyn әlipbii últtyng basyn biriktiretin kýsh bolsa, qazaq Reseyding aqparattyq ekspansiyasynan qútylatynyn erekshe atap ótti eks-deputat.

Dilara ISA,

Astana

«Jas Alash» gazeti

 

0 pikir