Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Aqmyltyq 2730 1 pikir 6 Aqpan, 2023 saghat 13:00

Ukraina soghysy: Erdoghannyng yqpaly kýsheyip keledi

Týrkiya preziydenti otpen oinap otyr. Rejep Tayyp Erdoghan Ukraina soghysyn óz paydasyna sheshkisi keledi, biraq odan opa tappasy anyq. Búl turaly BBC jazypty.

Basylymnyng jazuynsha, týrik basshysy Mәskeumen de, Kiyevpen de jaqsy qarym-qatynas ústap otyr. Eki elding soghysy arqyly әlemdik arenadaghy óz bedelin kóterudi kózdeydi. Týrkiya bir jaghynan Mәskeumen tyghyz qarym-qatynasyn jalghastyryp, әue jolyn jappay, Batys salghan sanksiyany salmay otyr, ekinshi jaghynan Ukrainagha drondaryn jiberip, Vladimir Putindi astyq kelisimine kóndirip otyr. Biraq Týrkiyanyng óz ishinde kýsheygen qiyndyqtar ony qúlatyp tynuy mýmkin.

Erdoghan әrqashan óz elin ónirdegi yqpaldy sayasy oiynshygha ainaldyrudy kózdedi. Ol Qyrymnan aiyrylghan Kiyevke jany ashityn, óitkeni Qyrym tatarlarymen týrikter jaqyn dos boldy. Rejep Erdoghan Qyrymdy Ukrainagha qaytaru kerek dep aityp jýrdi. Dóngelek ýstelder, forumdar úiymdastyrugha mýmkindik berdi. Tek sózben bolsa da, ýnemi kóterip otyrghanynyng arqasynda, Qyrym jaghdayy әlem nazarynda boldy. Resey Ukrainagha tolyq masshtabty soghysyn bastaghanda, Týrkiya óz yqpalyn kýsheytetin mýmkindik kórdi de, oqighadan shet qalmady. Týrkiya Ukrainagha «Bayraqtaryn» jiberip otyrdy. Al drondar shygharatyn Baykar kompaniyasy qan maydangha qaramastan Kiyevte zauyt sala bastady. Qazan aiynda Týrkiya Ukraina teniz kýshterine arnap Milgem atty әskery kemesin tenizge týsirdi. Zelenskiyding ózi týrikter óndirgen bronejiyletti kiyip jýr. Eger búryn Týrkiya elding esinde tek demalys orny retinde qalghan bolsa, qazir Erdoghan memleketin aimaqtaghy sayasy yqpaldy elge ainaldyrghysy kelip, soghysyp jatqan eki elge mediator bolugha tyrysyp keledi. Búghan Resey de, Ukraina da «qoy» degen joq. Zelenskiyding baspasóz hatshylyghy Erdoghandy «Ukrainanyng seriktesi» dep atady, biraq týrik kóshbasshysynyng әs-әrkeketi senim tughyzbaydy.

Soghys sozylghan sayyn Ukraina men Batystyng Týrkiyanyng ústanymyna kýmәni kýsheydi. Erdoghan Reseyding Ukrainagha basqynshylyghyn synap, basyp alynghan jerlerdi, Qyrymdy da Ukrainagha qaytarylsyn deydi, dey túrghanmen, Týrkiya Reseyge sanksiya salmaghan jalghyz NATO-lyq el. Týrkiya Europa siyaqty әue jolyn japqan joq. Reseylik úshaqtar emin-erkin týrik әuejayyna qonyp jýr. Týrikter «Miyr» kartasyn qabyldap, reseylikterge jergilikti bank kartasyn ashugha rúqsat berip qoydy. Europa Resey gazynan bas tartty, biraq Týrkiyagha gaz kelip túr. Europa elderi men AQSh Erdoghannyng әreketin synady. Ukrainanyng Týrkiyadaghy elshisi Reseyding Ukrainadan úrlaghan astyghyn satyp alghany ýshin Erdoghandy kinәlady.

Karnegy qorynyng sarapshysy Iliya Kustyng aituynsha, Ukraina Týrkiyamen qarym-qatynasyn ýzbeydi, biraq eki qarap, bir shoqityn bolady.

Ankara ózining Mәskeumen tyghyz qarym-qatynasyn reseylik gazgha tәueldiligimen әri Zaporojskiy AES-ne tóngen qauippen týsindiredi. Eger AES-te apat bolsa, búl Týrkiyagha tikeley әser eter edi.

Batys elderi Týrkiyagha Reseymen qarym-qatynasy ýshin qysym kórsete almaydy. Óitkeni Erdoghan әlem kóshbasshylarynyng ishindegi Reseymen jyly sóilesip otyrghan jalghyz basshy. Batys múnyng az bolsa da, Ukraina mәselesin retteuge kómegi tiyedi dep oilaydy.

Resey men Týrkiyanyng qarym-qatynasy ýnemi jaqsy bolghan emes. 2015 jyldan keyin eki elding arasynan qara mysyq ótti. Kóptegen kelispeushilikter bolghanyna qaramastan eki elding avtoritarly basshylary bir-birining ambisiyasyn syilady. Resey Týrkiyanyng gaz salasyndaghy basty әriptesi, biraq Erdoghan Mәskeuding gaz ótkizu naryghynyng qysqaryp kele jatqanyn biledi. Sondyqtan Reseyding kerisinshe Týrkiyagha tәueldiligi kýsheye týspek. Múny Putin de týsinip otyr. Sondyqtan ol Erdoghangha barlyq negizgi jetkizilimder ótetin gaz taratu ortalyghy – «gaz habyn» qúrudy úsyndy.

Erdoghan, әriyne, kelisti. Eger múnday joba jýzege asyrylsa, Týrkiya gaz satuda basty deldalgha ainalady, sonymen qatar qajetti infraqúrylymgha ie bolady. Putin múnday shema gazdy Europagha satugha mýmkindik beredi dep esepteydi, oghan sanksiyagha týsken bankterdegi rublimen esep aiyrysudyng qajeti bolmaydy.

Búl aitqangha onay bolghanymen, iske asyru qiyn. Qazirgi «Týrik aghyny» gaz qúbyry eki bólikten túrady, olardyng biri týrikterge, ekinshisi Ontýstik — Shyghys Europa elderine gaz jetkizedi. Ontýstik Europa tehnikalyq jaghynan ýlken kólemdi gazdy qabylday almaydy. Yaghni, taghy da qúbyrlar salynuy kerek. Biraq basty mәsele tipti qúbyr saluda da emes. Europa aty týrik, zaty reseylik gazdy satyp ala ma? Europa oghan úmtylyp otyrghan joq. Europalyq komissiyanyng basshysy Ursula fon der Leyen «Europa reseylik gazdyng ýshten ekisin segiz aidyng ishinde basqagha almastyra alatynyn» aitqan.

Ázirge Erdoghan eki elding soghysynan payda kórip otyr. Biraq soghys úzarghan sayyn Týrkiyagha qiyn bola bastaydy. Týrkiyanyng basty jetistigi – astyq kelisimin ayaghyna deyin jetkizgeni boldy.

Jazdyng ortasyna deyin Resey әskerleri ukrain porttaryn jauyp tastady, milliondaghan tonna astyq túryp qaldy. Kedey elderge ashtyq qaupi tóndi, әlemdik naryqtaghy baghalar ósti. Erdoghan men BÚÚ-nyng sózimen alynghan blokada úzaqqa barmady.

Kýzde Resey Ukrainany «qauipsizdik dәlizine shabuyl jasady» dep aiyptap, astyq kelisiminen birjaqty shyghatyn boldy. Biraq Erdoghan Putinmen sóilesip, Resey preziydenti 72 saghattyng ishinde rayynan qaytty. Týrik basshysynyng Putinge ne aitqany belgisiz. Batystyng jasyryn agenttikteri bergen aqparat boyynsha, Erdoghan Putinge NATO-men qysym kórsetken boluy mýmkin.

Týrkiya Resey Ukrainamen әure bolyp jatqanda, Euraziyada óz kýshin kórsetip, yqpalyn arttyryp alghysy keledi. Biraq onyng bir qorqynyshy bar. Ol jazda ótetin preziydent saylauy. Erdoghan syrtqy sayasatta myqtylyghyn dәleldegisi keletin shyghar, alayda týrikterge el ishindegi mәselelerding sheshilgeni manyzdyraq.

Týrkiyanyng ekonomikasy auyr daghdarysqa úshyrady. Tek resmy derek boyynsha inflyasiya 85% - dan asady. Búl songhy 24 jyldaghy rekordtyq kórsetkish. Býkil manyzdy salalarda bagha ósti, әsirese azyq-týlik pen transportta qatty bayqalady.

Múnday inflyasiyanyng sebebi – liranyng qúldyrauy. Búl 2021 jylghy kýzde Týrkiyanyng Ortalyq Banki kommersiyalyq bankterge nesie beretin payyz mólsherlemesin tómendetken kezde bastaldy.

Negizinen býkil әlem boyynsha ortalyq bankter inflyasiyany ústap túru ýshin mólsherlemeni kóteruge tyrysady. Biraq Rejep Erdoghannyng Ortalyq bank aqsha-nesie sayasatyna ózindik kózqarasy bar. Qazirgi daghdarys Erdoghan ýshin kýrdeli mәsele. 1998 jyly eldegi ekonomikalyq daghdarystan keyin biylikke kelgen ol «ekonomikany túraqtandyramyn» degen uәde bergen. 2023 jyly jazda Týrkiyada preziydent saylauy bolady. Biraq oppozisiya kandidatyn әli kórsetpey otyr. Degenmen әkimshilik «kandidat bolyp qalar» degenderding kózin jonggha kirisip ketti. Ystambúl әkimi Ekrem Imamoghlygha Ortalyq saylau komissiyasynyng mýshelerin qorlady degen aiyp taghyluda. Eger dәleldense, ol 4 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylyp, basshylyq lauazymgha saylanuyna tyiym salynady.

Imamoghlynyng respublikalyq halyqtyq partiyadaghy seriktesteri búl isti saylaumen baylanystyrady, «Erdoghan oppozisiyadaghy ózine teng keler kandidattan qútylu ýshin istep otyr» dep boljaydy.

Erdoghan syrtqy sayasattaghy bedelin Týrkiyada paydalanghysy keledi. Biraq el túrghyndary gazet pen teledidardan týspeytin Erdoghannyng beynesine eti ýirenip ketken. Búl saylauda bәribir Erdoghannyng útu mýmkindigi kóp. Qazir Ýkimet qysqa merzimdi subsidiya beru baghdarlamasyn bastady. Onyng ýstine saylau komissiyasy, eldegi búqaralyq aqparat qúraldary Erdoghannyng júdyryghynda.

Erdoghannyng saylauda útu mýmkindigine qaramastan, ol Ukraina, Resey jәne Batys arasyn jalghastyrushy boly qala beredi. Odan basqa eshkim qalghan joq.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2432
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2753
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3230
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1831