Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126182. Jazylghandar — 112806. Qaytys bolghandar — 1945
Janalyqtar 4891 0 pikir 25 Nauryz, 2013 saghat 07:52

Ómirzaq Aqjigit. «Qonyratym, saghan qapamyn!..»

«Joqtaushysy joq er jetim,

Qorghaushysy joq el jetim».

Qazaq danalyghy

 

«Qonyrat» dep otyrghanymyz kәdimgi ormanday kóp Orta jýzding alty qanatynyng biri (keybireuler Taraqtyny qosyp, Orta jýzdi jeti atagha bóledi), qazaqtyn  әigili Alpamys batyry shyqqan Qonyrat ruy. Qapa boluymyzdyng basty sebebi de osy Alpamys batyrgha baylanysty. Qapa bolmay qaytemiz, Myrzashólding (shól bolghanmen myrza ghoy, qaranyzshy!) qúmynan bastap, súlu Syrdyng boyy men Qarataudyng kýngey-teriskeyin qatar alyp jatqan qalyng qonyrat eli ornalasqan Ontýstik ólkesining iya bir de bir eldimekeni, tipti eldimekenderding eng bolmasa bir de bir kóshesi Tәuelsizdik kelgeli Alpamys batyrdyng atymen atalmasa! Alpamystyng bir de bir eskertkishi ornatylmasa! Janylyspasaq, Qazaqstanda kәzir Qarakerey Qabanbay batyrdyng 14 eskertkishi bar. Sonyng bireui Shymkentte, bireui Týrkistanda. Qanjyghaly Bógenbay batyrdyng eskertkishi - 2. Búl neni bildiredi? Búl bizding nayman bauyrlarymyzdyng qonyrat (jәne arghyn) aghayyndardan әldeqayda úiymshyl ekendigin bildiredi.

«Joqtaushysy joq er jetim,

Qorghaushysy joq el jetim».

Qazaq danalyghy

 

«Qonyrat» dep otyrghanymyz kәdimgi ormanday kóp Orta jýzding alty qanatynyng biri (keybireuler Taraqtyny qosyp, Orta jýzdi jeti atagha bóledi), qazaqtyn  әigili Alpamys batyry shyqqan Qonyrat ruy. Qapa boluymyzdyng basty sebebi de osy Alpamys batyrgha baylanysty. Qapa bolmay qaytemiz, Myrzashólding (shól bolghanmen myrza ghoy, qaranyzshy!) qúmynan bastap, súlu Syrdyng boyy men Qarataudyng kýngey-teriskeyin qatar alyp jatqan qalyng qonyrat eli ornalasqan Ontýstik ólkesining iya bir de bir eldimekeni, tipti eldimekenderding eng bolmasa bir de bir kóshesi Tәuelsizdik kelgeli Alpamys batyrdyng atymen atalmasa! Alpamystyng bir de bir eskertkishi ornatylmasa! Janylyspasaq, Qazaqstanda kәzir Qarakerey Qabanbay batyrdyng 14 eskertkishi bar. Sonyng bireui Shymkentte, bireui Týrkistanda. Qanjyghaly Bógenbay batyrdyng eskertkishi - 2. Búl neni bildiredi? Búl bizding nayman bauyrlarymyzdyng qonyrat (jәne arghyn) aghayyndardan әldeqayda úiymshyl ekendigin bildiredi.

IYә, býgingi kýni biz óz jaqsy-jaysandarymyzdy nasihattauda, ýlgi etude rulyq dengeyden asa almay otyrmyz. «Qúdaydan jasyra almaghandy adamnan jasyra almaysyn», ashy da bolsa shyndyq osy. Tipti sol Qabanbay batyrdyng Shymkenttegi eskertkishi ornatylyp qoyghannan keyin de ýstine aq jamylghy jamylyp, jarty jyldan astam ashylmay túrdy. «Bilgishter» onyng sebebin Úly jýzdik bauyrlarymyz «Shymkent sekildi bizding jerimizdegi eng biyik tóbede nege naymannyng batyry túru kerek?!» dep kónbey jatyr eken» dep týsindirip jýrdi. Shynynda da, ashyluyn ashylghanymen, ol jerge Tәuelsizdik sayabaghy salynady degen syltaumen batyrdyng eskertkishi kóshening qarsy betindegi auruhananyng tasasyna ysyryldy. Qaytyp, óz ornyna әkelingen joq. Búrynghyday tóbede, kóne qala sitadelining ornynda, Qabanbay batyr danghyly tireletin ýsh airyqta alystan aibat berip, halyqtyng ruhyn kóterip túrudyng ornyna qashan qasyna kelgenshe kórinbeytin kýige týsti. Soghan qaraghanda ósek beker órbimese kerek... Áytpese, 1991-jyldan beri talay tau men dalany, jaylau men qystaqty kórshilerge berip jibergen býgingi basshylarday emes, qazaqtyng synyq sýiem jeri ýshin 75 jasqa deyin jekpe-jekke shyghumen bolghan Qabanbay babamyz «Tәuelsizdiktin»  saltanatty arka-qaqpasyn kýzetip túrsa keremet jaraspas pa edi?!

Degenmen, Daraboz-Erasyl úrpaghyna ókpe arta almas, Alpamysymyzgha qayta oralayyq. Biz jogharyda «batyrdyng aty eshbir nysangha berilgen emes» dedik. Sәl janylystyq. Bir ret, sonau «proklyatye 90-ye» dep reseylikter aitatynday, «qarghys atqyr 90-jyldary» Shymkenttegi Mashinajasaushylar sarayyna Alpamystyng aty berilgen edi. Ghimarattyng tóbesinde jazu da jarqyrap túrdy birneshe jyl. Biraq... Taghy da biraq. Keyinnen belgisiz sebeptermen ol atau alyp tastaldy. Qaytyp berilmedi.

Shymkentte dәl sol kezderi taghy bir mәdeniyet ordasynyng - oblystyq filarmoniyanyng atauynan ataqty Shәmshi Qaldyayaqovtyng esimi alynyp tastalghan bolatyn. Degenmen, filarmoniyanyng joly bolghyshtau eken - onyng basshylyghynda sol kezderi qazaqtyng iri aqyn qyzynyng biri, tek sәl «baghy ashylmay» almatylyq bola almay qalghan, sol sebepti ózgelerden tanymaldyghy sәl kemshin soghatyn Hanbiybi Esenqaraqyzy otyrdy.

Batyr aqyn bolmasa,

Batyrlyqqa min emes.

Aqyn batyr bolmasa -

Kórgen kýni kýn emes! - dep ózbekstandyq ótkir aqyn Ómirzaq Qojamúratov jazghanday, Hanbiybi apamyz tek aqyn ghana emes, eng aldymen batyr da. Batyrlyghynyng arqasynda filarmoniyagha «әn padishasynyn» atyn qaytaryp aldy. Al, Mashinajasaushylar sarayynyng dengeyi kóterilip, Opera jәne balet teatryna ainaldyryldy. Tek, Alpamystyng atyn taban tirep joqtaytyn Hanbiybidey qaysar qyz túrmaq úl da tabylmady qonyrattardan.

«Joqtaushysy joq» degen osy eken... «Mening tendessiz temirlerim jaryq kórui ýshin kórui Atymtay jomart qazaq bolyp tuuy az, ol Úly jýz, onyng ishinde Dulat boluy tiyis. Ol da az, Dulattyng ishinde Shymyr, onyng ishinde Bekbolat boluy kerek. Tipti, ol da az, Bekbolattyng ishinde Sәmbet boluy kerek» dep ashy kýlip otyrushy edi kezinde «Jas Alash» betinde janalyqtary talay ret jariyalanghan, әlemdik dengeydegi ónertapqysh marqúm Seyilbek Qyshqashúly aghamyz. Dúrys aitady, joqtaushyng óz kindiginnen, ary kete óz ruynnan shyqpasa - bitti, «ólding - óshtin», tiri qazaqty kerek etpeytin býgingi biylik onyng óli jaqsylaryn qaytsin. Ol atam zaman aq iyrektegi Alpamys túrmaq aramyzdan kýni keshe ghana ketken Álkey Marghúlanday «bir ózi bir akademiya» (M.Áuezov) ghúlama ghalymnyng da, Núrtas Ondasynovtay tendessiz memleket qayratkerining de 100 jyldyq mereytoyyn 2004 jyly jetim qyzdyng toyynday etip ótkizdi. Bireuining artynan úl qalmaghan, ekinshisinen eki úl bolghanmen, sheshege tartyp orysqa ainalyp ketken nemeler. Núrtas atamyzdyng ózi moyyndaghanday «ómirdegi ýsh qateligining birinin» saldary. Eger sol ekeuining úrpaghy myqty kәsipker bolyp, Almaty, Astanadaghy pәterge, qos-qos djipke bәige jariyalasynshy, aqyn-jazushy bitken qyrylyp qala jazdar edi. Olay bolmaghan song ómirge bir-aq ret keler, el tarihynda alar orny erekshe eki jaqsynyng auzymen qús tistegen et-jaqyndarynyng ózi ýnsiz qaldy. Bizding biylik bolsa tuabitti tabighatynan tanbay búrnaghy jyly týrli syltaumen tipti Abylay hannyng 300-jyldyghyn da toylamady! Úly hannyng 30 úlynan taraghan qalyng múragerleri de «Búnday Ýkimet atamyzdyng atynan sadagha ketsin, ózimiz-aq ótkizemiz!» deuge jaraghan joq. Osydan song dualy auyz Búqar jyraudyng úsaqtalar úrpaq jayly týs jorysy dәl kelmedi dep kóriniz. Endi biylik taghy da elding kólemin qimay, Aqmola oblysynyng ayasynda toylatpaqshy bolyp jatqan kórinedi ol merekeni...

Al, «Alpamys batyr» eposynyng 1000 (!) jyldyq mereytoyyna 1999 jyly oblysty da qimay, Jetisay degen jalghyz audannyng aumaghynda toylatyp edi bizding biylik. Au, búnday epos әlemde kóp pe? Joq, sanauly-aq. Ol oqyluynyng jenildigi, obrazdarynyng aishyqtyghy, teneulerining kórkemdigi, jalpy tilining shúraylylyghy jaghynan basty baylyghymyzdy  barynsha jarqyratyp kórsetetin klassikalyq (latynshadan audarghanda - ýlgilik) dýniye. Biz baghalay almaghan asyldy ózgeler alaqanyna salyp әketedi - qazaq memleketi halqyna «Ýkimet senderge kómek beredi» degendi úmytyndar, әrqaysyng óz kýnindi ózing kór!» degen úran tastap, qazaqtyng úlylaryna qaraugha múrshasy kelmey, bar esil-derti memlekettik nysandardy  «Memleketsizdendiru (atynyng ózi ne degen qorqynyshty, súmpayy edi!) men jekeshelendiru» bolyp jýrgen kezde, ózbek ýkimeti  YuNESKO-nyn: «Alpamys batyr» dastany - ózbek halqynyng (?) últtyq eposy» degen sheshimin shyghartyp, býkil әlem dengeyinde toylatty. Sóitip, «halyqtyng qamyn oilaghysh» biylikting «arqasynda» «Alpamysty» qazaqtyng qissa-dastany deu haqynan da airylyp qaldyq, aghayyn... «Qúday talantty qazaqqa bergen,qadyryn bizge bergen» degen ózbek mysqyly ne degen dәl edi...

Jaraydy, biylikke ókpe joq, onyng óz bilgeni, óz joly bar, ol sonymen jýredi, jýrip keledi, jýre de bermek deyik, biraq, sol kezde «Alpamysymyzdan» airylyp qalatyn boldyq!» dep aldyn-ala dabyl qaqqan qazaqtyn, qazaqty qoya salayyqshy, qonyrattyng bir balasy boldy ma? Joq, bolghan joq! Al, Ózbekstanda resmy týrde 1,5 millionnan, al «ózbek» bolyp jazylghan 5 millionnan astam qazaq bar, sonyng kem degende besten biri qonyrat qoy. Biraq, Ahang aitqanday, «erim! úlym!» degen últ bolmasa, «elim! júrtym!» degen úl qaydan shyqsyn... Jaqsylaryn týgendeu, solardyng ónegeli ómiri arqyly úrpaghyn tәrbiyeleu eng basty mindeti bolyp tabylatyn ókimet sausaghynyng úshyn qimyldatqysy kelmese, qarapayym halyqty qalay auzyng baryp kinәlarsyn.

Ekinshi jaghynan, el men eldi tenestiretin jalghyz nәrse - erleri. Keshegi 70-jyldary Aqjan Mashanov atamyz bolmaghanda, onyng janyna jalau bolyp qasynan Ánuarbek Álimjanov aghamyz tabylmaghanda, sol eki kisining erlikke bergisiz enbeginsiz biz Ál-Farabiydey asylymyzdan da airylyp qalar edik. Álkey atamyz Qorqyt pen Alpamystyng qazaqqa tәn ekenin qansha jerden dәleldep ketse de, qoldan berip qoyghan joqpyz ba. Osydan biraz jyl búryn «Qorqyt ata» kitabynyng 1500 jyldyghy toylandy. Qorqyttyng molasy bizde, toylanatyn jeri - әzirbayjanda... Bizden toygha barghandardyng namysy joghy ishken - mәz, jegen - toq bolyp qaytty, namysy barynyng syrty - kýlip, ishi - úlyp qaytty. Qorqyt  sekildi danalardy qazaq atandyrugha atsalysugha jaramaytyn oqymystylarymyz qit etse «ol kezde qazaq degen halyq bolghan joq» dep shygha keledi. Alpamystyn, Farabiyding kezinde ózbek degen halyq bolyp pa edi? Tipti, tarihta «Ózbek handyghy» degen memleketting bolmaghanyn, ózbek degen últtyng ózining kenes zamany kelgen song ghana payda bolghanyn nege úmytamyz? Epostyq qissa-dastan ýrdisi últynyng tarihynda bolyp kórmegen ózbekter kenes zamanynda qatardan qalmas ýshin «Alpamys batyrgha» jarmasumen boldy (ol jayly marqúm Rahmanqúl Berdbaev aghamyz talay ret aitty da), aqyry kelip basybýtin iyelik etip aldy.

Eki-ýsh jyl búryn «Qozy-Kórpesh - Bayan-súlu» qissasynyng 1500-jyldyghyn toyladyq. Taghy da YuNESKO arqyly ony «Qazaqtyng últtyq lirikalyq eposy» dep atatugha auzymyz barmady, toylatugha jaramadyq. «Týrkige ortaq dýniye» deumen boldyq. Eki ghashyqtyng molasy bizde, qissadaghy jer atauynyng bәri býgingi qazaq jerinde sol kýiinshe túnyp túr, bizding tirligimiz әlgindey.  1999 jyly da jyrdy joqtaudyng ornyna shymkenttik bir professor (ózining ruy - qonyrat) «Búl qissa - barlyq týrik әlemine ortaq qazyna» dep jazdy. Au, әzirbayjandar men ózbekter, qyrghyzdar men úighyrlar nege sizder sekildi «týrkige ortaq» dep sóilemeydi? Nege bizden basqa últtyng bәri ózine tartady? Nege osy biz ghana óz jaqsymyzdan ózimiz bezemiz? Týk tappasaq «oybay, Birjan Jetisugha kelmegen, Saramen aityspaghan, ol aitys - Áripting shygharmasy» deymiz. Ekeuara jyr sayysynyng jartysy Birjan saldyng qalay Saranyng basyna azattyq әpergeni sóz bolghan:

«...Jasym bar qyryq segizde, jylym siyr,

Jasymnan әnshi, aqyngha boldym ýiir.

Tórebay dәlel tauyp, jenip kettin,

Kinәm joq, saghan qoyar jalghyz týiir.

Keshegi on segizde jolyqpadyn,

Ketetin erip saghan qol ústasyp,

Qyz berem, úlyng bolsa, by Tórebay,

Bolayyq qúda, jekjat, bek dostasyp», - dep, (keyin shynymen de qúdandaly bolghan) jenilgenin ózi moyyndaghan Sara men jetisulyq Jaghalbayly Tórebay aqynnyng aitysyn da Árip jazdy deymiz be? degen súraqqa jauap aita almaymyz, biraq kózi tiri klassik deuge kelerlik aghamyz Qabdesh Júmadilov bastap qayta-qayta bolmaytyn sózdi kónirsitemiz. Óz qaghynan ózi jeruge qúmar netken (teneu de auzymyzgha týspey otyr) halyqpyz biz osy?..

Memleket múryndyq bolmaghan isti qogham, kópshilik tómennen qolgha alugha tiyis. Ári qayyn júrtymyz, әri «jalghan»  (olay deuimizding sebebi biz shyr etip jerge týskennen bastap mektepke deyin ertektegidey 67 jastaghy shandyry jibigen kempirding kókiregin emip óstik...) bolsa da naghashy júrtymyz bolghan song qalyng qonyrattyng Alpamystay ardaqtysyna bir eskerkish túrghyza almaghany bizding de arqamyzgha ayazday batady. Osy әngimeni «namysyn janiyn» dep, naghashy-qayyn júrtymyzdyng әkim-qarasy bar, bay-baghlany bar, myrza-shorasy bar, tanitynymyzdyng bәrine kemi 15 jyldan beri aityp kele jatsaq ta «oh, shynynda da búnymyz úyat eken!» lep bilekti sybanyp, beldi buynyp iske kirisken bireuin kórgenimiz joq. Tipti, keybir arsyzdaulary «sen de alys emes ekensing ghoy, qolgha ala bersey» dep ózine jarmasady. Sol Týrkistan, Shymkent, Jetisaydaghyday jaysandarday qolymyzda bazarymyz, yaghny baylyghymyz, nemese biyligimiz bolghanda ýn-týnsiz kirise beru onsyz da oiymyzda jýrgen. Tek, onyng әzirge reti kelinkiremey túr. Ótkende «Tórtinshi biylik» gazeti «Alpamys batyr qonyrattyng Bojban ruynan shyqqan» dep aiqaylatyp maqala berdi. «Ortanda bir ýy bojbanyng bolsa, aulyna ashtyq jolamaydy» degen sóz beker shyqpaghan ghoy, búl rudyng jaghdayy óte jaqsy jigitteri jeterlik. Solar «Alpamys - bizding babamyz!» dep shirengende ýzengining talys taralghysy ýzilip kete jazdaydy. Biraq, maqtanu bar, sóz kóp te, is joq.

Degenmen, bizben oiy ýndes azamattar elde az bolmasa kerek, sonyng bireui, Janaqorghan audanynyng әkimi Súltanbek Tәuipbaev degen baurymyz Alpamys batyrgha eskertkish ornatugha kirisip ketipti. Mýmkin, kim biledi, ol da biz sekildi aita-ayta sharshaghan bolar, mýmkin, «sózdi shyghyn qylyp jatpay-aq, qolymda biylik barda qúlashymdy sermep qalayyn» degen shyghar. Qalay bolghanda da ýlken erlik isti qolgha alypty, endi tek sonyng sәtin salghanyn tileyik. Qolymyzdan kelgeninshe sóz jәrdem, qol jәrdem, qarjy jәrdem bereyik. Áriyne, Alpamys, Qobylandy, Er-Targhyn, Er Edige, Tólegen-Qyz-Jibek, Qozy-Kórpesh-Bayan-súlu eskertkishteri eng birinshi kezekte elordanyng tórinen oryn aluy tiyis edi. Qaytemiz, aty qazaq bolghanmen, zaty orystan jaman, qazaqtyng tilin de qajet etpeytin býgingi biylik Astanada otyrghanda búnyng bәri qúr qiyal ghana. Basqa túrmaq Kerey men Jәnibek eskertkishining qansha dau-damaydyn, kýlki-mazaqtyng astynda qalghany sózimizge dәlel. Ekeuara bir kóshe berdik, bólek bersek artyq bolyp ketetindey. Resmy sayasatymyz «1991 jylgha deyin qazaqta memleket bolghan joq» dep túrghan song solay bolmaghanda qaytedi, endi...

Taghy aitamyz, ótkenge - salauat. Endi tek eskertkish enseli, qatyp qalghan statikalyq emes, eng qúryghanda armyandardyng David Sasunskiyge ornatqan eskertkishindey dinamikagha toly etip, «shyghys adamynyng jóni osy» eken dep, qasy-kózin qytaysha qysyq qylyp qoymay, ot shasha tanaday jarqyratyp, qabaghynan qar jauyp, kirpigine múz tonghan qazaqtyng qas batyrynyng barlyq kelbet-keypin ashyp túrsyn dep tileyik. Soghan atsalysayyq. Asyghystyqqa úrynbayyq. IYgi iske bastamashy bolugha shamamyz jetpegen eken, jaqsygha jaramdy qosshy bolugha tyrysyp baghayyq, qonyrattarym...

Abai.kz

0 pikir