Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Ádebiyet 3421 6 pikir 27 Qantar, 2023 saghat 13:20

Stambol kýndeligi

(2022 jyldyng qarashasy)

Biraz jýrgen jerlerim, elderim, kórgenderim turaly birer kýndelikter de jazghan edim. Sonday jazbalarymda ózime pir-kumir sanaytyn Shoqangha eliktegim keletinin de birneshe ret aitqan bolatynmyn...

Biylghy jyl maghan óte auyr jyl boldy, ýsh ret auruhanagha týskenim bar, sosyn jeke basymdaghy jýikeni әbden júqartatyn oqigha, qoyshy, sol qúrghyr jýike әbden-aq syr berdi. Aqyry, asygha kýtken enbek demalysy da kelip-jetip, ýi-ishimmen aqyldasa otyryp, mynanday sheshimimdi aittym: «Shayqalghan jýikening eng dúrys emi sayahat, olay bolsa, men Stambolgha baryp qydyryp kelemin»... Onyma ýidegilerding «ne aghylshynsha bilmeysiz, onyng ýstine den-saulyghynyzdyng týri mynau, alys joldy kótere almassyz...» dep shyr-pyr bolghandaryna qaramaytynymdy bildirdim.

Aqyry, turagenttikten joldama satyp alyp («Maghan Ayya-Sofiyagha, Suleymaniya, jәne Dolmobahchege t.b. jerlerding atyn atap, aralau ýshin jaqyn audan kerek desem, ondaghylar, «Bәrin, bylay da bilip túrsyz, nemenege barasyz» dep kýlgeni bar...), Almatynyng aeroportyna da kelip jetkenimde baryp, kónilime әldebir kýmandar oralghany ras. Sonda, shygharyp salghan inimning bolghany qanday jaqsy boldy, әitpese jýk ótkizu, tekseristerden ótu, tirkelu t.b. bilmeytin mәselelerde qinalyp ta qalar ma edim (shetelge alghash úshuym)?! Áyteuir, sәtin salghanda kýtu zalyna da jettim.

Endi sol saparym turaly estelikterimdi, әldebir sózdikterge, anyqtamalyqtargha qaramay-aq óz kórgenimdi, qúlaghymmen estigenderimdi shama kelgenshe bayandap, jariyalap shygharmaqshymyn.

...Aldymda túrghan monitordan úshu kartasyn tauyp alyp, qarap kelemin, keremetting keremeti mynau der edim: 11000 metr biyiktikke deyin kóterilip, 750-950 km/saghat jyldamdyqpen úshqan 6 saghattyq úshaq jolynyng teng jarymy qazaq dalasyna ketti! Olay bolsa, ghajap demey, ne der ediniz basqasha! Almaty-Stambol baghytyna «Boing» 6 saghat úshsa, qaytarda 5 saghattan sәl astam uaqyt úshady, sirә, úshu baghytyndaghy jer bederining joghary-tómen ornalasqany bolar! Al, qaytarda jenildeytindey. Almatydan keyin Jambyl-Qyzylorda oblystarynyng jeri kórinip, Aral tenizining ýstinen ótken son, qart Kaspiy bastaldy. Reseylik Daghystannan ótken son, Gruziya, odan keyin Týrkie jerine endik. Anau degen Kavkazdy bir saghattan sәl asqan uaqytta úshyp óttik. Qalghan uaqyt Qara teniz jәne Týrkie territoriyasynyng enshisinde boldy. Osydan-aq qazaq dalasynyng Úlylyghyn týsine beriniz!..

Týrkiyelik aviakompaniya qyzmetkerlerining kýtuinde, adamgha degen yqylastarynda gәp joq, bergen tamaqtary dәmdi (búl turaly keyinirek toqtala ketemiz), súraghanyndy beredi.

Stambolda halyqaralyq ýsh aeroport bar eken, sonyng Evropa bóligine ornalasqanyna kelip te jettik, biz kórgen Almaty aeroporty búnyng qasynda tórtten bir ghana bóligindey bolar! Aeroport keyinirek janadan salynghan, salu ýshin orny, aua-rayynyng qolaysyzdyghy siyaqty mәselelerge birtalay tartystar oryn alyp, aqyry, sheshim qabyldanghan desedi. Tekseru, tirkelu t.b. degenderinizden bir-aq ret ótesiz, pasportynyzgha belgi soghyldy, sosyn senimen eshkimning de júmysy joq! Úzaghynan sozylghan eskalator joldarmen, búrylystarmen jýre berdik, jýre berdik, tipti 4-5 shaqyrymday ótken bolarmyz. Áyteuir, ózimmen saparlas bolyp kelgen bir-eki jolaushylardan qalmay men de ilese berdim. Aqyry, tablogha qarap, qoldaghy talonmen salystyryp, jýkti qay sektordan alatynymyzdy da bildik. Múqiyat bolmasan, onday sektordy tabudyng ózi de mashaqat, qoyshy, әreng degende ainalyp túrghan orynnan óz bagajymdy tauyp ta aldym! Endi ne isteu kerek?! Qarasam, bir qazaqty sol jerdegi balalary qarsy alyp túr eken, solargha turagentstvonyng jauapty adamyna zvandatqyzyp edim, «13-shi shyghatyn jerge barsanyz, sol jerde qarsy alatyndar túrady» dedi! Onysyn da tauyp, syrtqa shyqsam, shynymen, biraz adamdar әr turfirmanyng aty jazylghan taqtayshalarmen qarsy alyp túr eken. Oryssha sóileytin týrik qarsy alyp, asyqpauymdy, әli de basqalar bar ekenin týsindirdi. Búl jerde de qyzmetin úsynushy taksister, basqalar jetkilikti, alayda, bizdegidey asa jalmandap, qorshap, júlqylap, bir-birimen kerildesip, shuyldap esindi shygharmaydy! Búnysy jaqsy eken...

Men barghan uaqytta Stambolda birneshe terrorlyq aktiler oryn alghan bolatyn, alayda, asyp-sasqan eshkimdi bayqamadym, tek әr-әr jerde siyrekteu bolsa da múzday qarulanghan arnayy birdi-ekili jasaqtar ainalany jiti baqylap túrdy. Qúday saqtasyn, eger bizde sonday oqighalar bolyp jatsa, qalanyng astan-kestenin shygharyp qiqulatyp, aighaygha attan qosyp, elding zәresin alatyny sózsiz edi.

Aqyry, adamdardy tizimnen týgendep alghan әlgi týrik, kelgen mikroavtobusqa bәrimizdi otyrghyzyp jiberdi, birazymyz qazaqstandyq, jәne qyrghyzdar ekenbiz. Búl aeroport qaladan 50 shaqyrymday jerde ornalasqanymen jol tamasha, mashina qatty jyldamdyqpen jýitky jóneldi, biraq, qalagha kire salysymen keptelisterge әbden úshyradyq, qoyshy, әiteuir, týs kezinde týskenimizben qonaqýige kesh qaraya jettik au! Ákelgen mashina әrqaysymyzdy tiyisti jaylargha taratyp týsirip ketti. Jýrgizushi orta jastaghy týrik, kónildi, súraqtarymyzgha jauap berip otyrdy.

Til, el mәselesi. Búnda barlyghy da óz ana tilinde sóileydi, tek jastardyng aghylshynshagha erekshe qúmar ekeni bayqalyp túrady, al, kez kelgen týrik birer auyz bolsa da bizderge «davay-davay, horosho...» degen siyaqty oryssha qosyp qoyatyny bar. Qúryghanda ózimizding key qara kózderimizdi aitsanshy, tuys elde jýrip, oryssha sóileytinderin qaytersin! Oghan qaraghanda qazaqsha aitsan, týrikter yqylastana tyndap, jauap qatatynyn bizding keybir orys tildi dýbaralar týsinbeydi de! Negizi, qazaqy adamdarymyzdy da kóptep kezdestirdim, birdeme kerek bola qalsa, «Au, bar ma mynda mening qara kózderim...» desen, mindetti týrde qazaqtar kele qalady, kóbine batys jәne ontýstik ónirlerden kelgender. Olargha «Áy, qazaqtar auylda jýrgende ghana bir-birimen úrsysady, al syrtta jýrgende auyzbirlikti bolady...» dep qaljyndap qoysam, «Boldy kóke, ne kerek aitynyz, kómektesmiz» dep jandary qalmaydy! Al dýbara tuystarymyz sol dýbara, qashqalaqtaydy, keyin bayqaghanymday keybir afrikalyq negrler (búrynghy koloniyalyq) fransuzsha ghana sóilegendey, bizding solarymyz oryssha sóilep, onysyna esh qysylmaydy da ghoy, kerisinshe maqtanysh kórgendey...әtteng sol әtten-ay! Sondaylargha airyqsha núqyp bir sóz aitqym keledi: «Ou aqymaqtarym, sen ýiinnen shyqsan, familiyandy kórsetesin, basqa jerge barsan, qay jerden ekenindi kórsetesin, al shetelge shyqqanda bar elindi kórsetesin!»... Áy, úghar deysing be!..

Zer sala tyndasanyz týrikting kóptegen sózderin úghasyz da, әsirese, búrynghy eski týrki sózderding jәne sandardyng týbiri bir ekenin angharasyz, mysaly, «búrda, búiyrym, airan, sorpa, balyk, tauyk...» degen sózder qazaqqa esh qiyndyq tudyrmasy anyq. Búndaghylar qyzyghy, týrine qarap, aldymen qyrghyzsyng ba dep súraydy, sosyn qazaqpyn desen, jaqsy qarsy alady. Soghan qaraghanda qyrghyz bauyrlarymyz bizding aldymyzda kóptep barghan au deymin.

Týrik últynyng qalyptasuy turaly az aitylghan joq, mening de biraz jazghandarymda osy últqa qyzygha ýlgi túta qaraytynymdy әldeneshe ret aitqan bolatynmyn. Sonyng ishinde Osman imperiyasy kóptegen iyelikterinen airylyp qúlaghan sәtte (mysal retinde salystyrsaq, RF tarap, jana qúrylghan Respublikagha Moskva oblysy ghana qalar edi degenim bar), halyqtyng týrikter sany bar bolghany 34% qúrady. Qazirgi kýnde búl kórsetkish 75%-tey, qalghandary kurd, arab, evrey, tatar t.b. Al endi osy kórsetkishke jaqyndau bola otyryp, ózimizdi unitarly memleketpiz dep Ata Zanymyzgha jazyp qoya otyryp, tiline ie bola almaghan bizdi ne deuge bolady?!. Sol әtten...

Sonau erterektegi Evropalyq oriyentalister jazyp ketkendey týrikterding týrli últtardyng qyzdaryn úrlap, tartyp, t.b. jaghdaylarmen kóptep alyp otyrghandyghy jәne basqalardy assimilyasiyalap, myqty halyq retinde ózderine sinire bilgendikteri búlardyng qazirgi úrpaqtaryna mol iz qaldyrghany sózsiz (búl uaqytta da aralas nekeler jetkilikti, biraq, olar týrik bolady!). Qarap túrsanyz aziattyq qara, tory, qonqaqtau múryndy týriktermen qatar, aqshyl, sary evropalyq tiptes týrikter de kóptep kezdesedi. Bәri de bir týrik!

Taghy bir aita ketetin jaghday, búnda Resey Fedarasiyasyndaghyday eldi «lisa Kavkazskoy nasionalinosti, tatariyn, chuksha, churka t.b.» dep bólmeydi. Bәrin de týrikter, tipti, estuimshe kurdtardy da «taulyq týrikter» dep esepteydi eken. Biz de qazaqstandyqpyz, qazaqpyz degen kýnge jetkizse ghoy degen arman oigha orala berdi...

Týrikter patriotty halyq dep kóp aitylady, onyng da ras ekeni birden bayqalyp túrady. Kórneki jerlerding bәrinde jelbiregen Týrik Tuy, ol túrmaq, shaghyn ghana dýkenderge de kirsen, Respublika atributikasynyng birin mindetti týrde kóresin. Halqy ózderin týrikpiz dep maqtanyshpen ataydy...

Tarihy jerler. Mәselening ózi de sol adamzat tarihynan oiyp oryn alghan Osman Imperiyasynyng qúndy jәdigerlerin kózben kóru emes pe?! Olay bolsa, men asyqpastan, telefonymnyng bir SIYM-ne sol jerdikin salghyzyp alyp (baylanys bizdegiden arzandau) jergilikti oryssha navigator-kartasyn ornatqyzyp aldym (Osylay istegeniniz dúrys, óitkeni Rouming qoldansanyz asa jaqsy habarlasa almaysyn). Sodan keyin-aq kózim ashylghanday boldy, turfirmanyng qymbattau qyzmetterin paydalanbay-aq óz betinmen jýre beresin, birinshi barghan jerim, әriyne, әlemge әigili Ayya-Sofiya men Topkape boldy (kartadan bizding qonaqýiden 1,5 km ekenin bilgen son, asyqpay aralap jayau tarttym)! Maghan da keregi sol! Búndaghy jan-jaqtan, әlemning әr týkpirinen kelgen adamdardan kóz sýrinedi, kimder joq desenshi, Stambolda! Kimsin, qalay kiyingensin...oghan qarap jatqan eshkim de joq, tek qana tәrtip búzbasang boldy, saqshylar mýlde jolamaydy da...

Al endi Ayya-Sofiya ol Ayya-Sofiya! Aytpaqshy, mening biluimshe (olay bolmasa týzetersinder) «Chernyy Ivan» atymen jýrgen Qajymúqan atamyzgha Stamboldyng shaharbasshysy men imamy osy jerde «sen orys emessin, músylmansyn, týriksin...» dep Mekkesiz-aq, «Qajy» ataghyn bergen!

Jaqynda preziydent Erdoghannnyng bastama-sheshimimen, әlemning kóptegen hristiandyq baghyttaghy toptarynyng qarsylyghyna qaramastan muzey statusynan qaytadan meshit qalpyn alghan búl oryngha kiruding ózi birtalay tózimdi qajet etedi, kezektegi adam sapy da, sany da bitpeytindey, úzyn-sonar!

Ayya-Sofiyany odan keyin Ayya-Irinany tanyrqay aralap, kórip bolghan son, әigili Topkapege ayandadym. Dәl osy jerde Imperiyanyng 25 súltany әlemning jarymyn basqardy emes pe, olay bolsa, eriksizden, tanqala qaraytynyng sózsiz! Búnday әlemdik tarihy jәdigerlerdi keremet qalpynda ústap otyrghan týrik aghayyndargha qanday qúrmet bolsa da jarasyp túr! Ayya-Irina hristiandyq sobor, alayda, kýtimi keremet...

Topkapeden shyqqan song Ayya-Sofiyagha qaray ayandap kele jatsam, әigili Stambol maqamymen azan shaqyru bastaldy! Sonda baryp, býgin júma ekeni esime saq ete qalghany, osylay qúday ondap, ayaq astynan әlemge әigili Ayya-Sofiyada júma namazyn oqyp, jaqyndarymnyng amandyghyna arnap dúgha jasaudyng sәti týsti! Áumiyn, shýkir delik!

Ayya-Sofiya qaytadan meshit bolghaly jamaghaty óte kóbeygen eken, oghan sheteldikterdi qosynyz! Bәrin ishke sighyzu mýmkin emes, kelgen júrt әrkim ózine ghana emes, toptala qoldanatyn jaynamazdargha syrtta túryp-aq namazdaryn atqaryp jatty. Jalpy alghanda, Stambolda meshitter sany jetkilikti, barlyghy da tamasha kýtilimde, taghy bir bayqaghanym, bizdegidey sadaqa tastaytyn oryndardyng bolmaghany, nege ekenin (pysyq týrikter ondaydy qalay jiberip qoyghandaryn)?!. Kóptegen jerlerge kiru, kóru tegin...

Ertenine Sýleymaniya meshitine tarttym, ol qonaq ýiden 2 km jerde. Súltan Ahmet audanynan shyqqan son, bir-eki ýlken kóshelerden ótsen, ataqty Stambol Tehnikalyq Uniyversiytetin kóresing (onyng ishine kirmedim), sonyng atshaptyrym aumaghyn ainalyp ótseng (Uniyversiytet ainalasy jap-jasyl bau tәrizdi, malynyp túrdy), Sýleymaniyagha tirelesin.

Sýleymeniya degenimiz qazaq kórermenderine «Suleyman Velikolepnyy y Hurrem sultan» teleserialy arqyly jaqsy tanys Sýleymen Súltan Kanuniyding meshiti jәne jatqan jeri. Meshit arhiytekturasy keremet! Odan shyqqan son, otyz metrdey jerde Súltan Sýleymenning qabirstany, ishine kirseniz, ózi jәne birneshe balalarynyn, qyzy Mihrimahtyng tabyttary ornalasqan. Osy әlemdik túlghagha arnap dúgha jasap, bolghan son, «Ómir ótpeli-au, qanshama patshalar ótti dýniyeden» degen oigha qaldym. Aytpaqshy, bizding qazaq (keybiri shatasady) mysal etip aitatyn, yaghny «...sýiegimdi eng ataqty dәrigerler kótersin, bir qolymdy kebinimning syrtyna shygharyp qoyyndar...» degen mysal dәl osy Sýleymen patshadan qalghan (Búl tarihy túlgha turaly el birshama biledi ghoy, mening de Shynghyshanmen ekeuin salystyra jazghan arnayy maqalam bar edi... tәptishtep aitpasam da bolar).

Osy aradan asa alys emes jerde Sýleymen zamanyndaghy ónertapqysh, ghalym, ataqty Sinan sәuletshining qazirgi kýnde jaqsy saqtalghan oqytu orny bar. Búl da súltan Sýleymenning kezinde ghylymgha, ónerge degen óte ong kózqarasy ekendigining belgisi (belgili teleserialdy týgel kórmesem de, búl sәuletshi turaly aitylghanyn, kórsetilgenin bayqagham).

Odan jiyrma metrdey jerde әigili Hurrem súltannyng (týrikter patshayymdaryn da súltan ataghan, bizding qazaqta onday ataq tek erlerge ghana búiyrghan) birneshe balalarymen birge jerlengen qabirstany. Ishine kirgenimde ózimdi biraz jaysyz sezinip, bir búryshqa baryp otyrdym (búndaghy tarihy oryndargha kirseniz, bólekteu otyratyn oryndar tabylady, meshitterde de basqalargha kedergi keltirmey dúgha jasaytyn arnayy oryndar qarastyrylghan). Ózimmen birge alyp jýrgen suymnan iship, bir jarym saghattay otyryp qalyppyn. Negizi, tarihshylardyng búl әiel turaly pikirleri әrtýrli ghoy, qalay bolghanda da aty anyzgha ainalyp, dýnie jýzi halyqtarynyng esinde qalghan túlgha! Talay oilargha batyp, dúgha jasadym.

Odan shyghyp jýrip kele jatsam, keremet bazargha tap bola qalghanym, ne joq desenshi! Men saudagha joq adam bolghanmen de biraz jerin aralap ta kórdim. Ýlken-Grand bazarynyz osy eken. Tura altyn qataryna týsippin, elde týrik altyny dep kóp aitylady emes pe, bilmesem de, biraz búiymdardy qarap ta kórdim. Úqqanym, shynymen týrik altyny ózindik ereksheligi bar eken jәne italiyan tehnologiyasymen birdey desedi. Búl derekterdi satushylardyng óz auyzdarynan estidim, kele jatyp saudalasyp túrghan qyzdyng qazaq ekenin kórip, toqtay qalyp, amandasyp, birge qarap túrdym. Eki erkek jәne bizdegi ontýstikting soltýstikting jigitine túrmysqa shyqqan jerlesimiz, bar nәrseni taqyldatyp, satushy týrikterinning esin shygharmasa, jenilip túrmady. Altynnyng da probasy, gramy, týri, onyng tengege shaqqandaghy gramm baghasy deysing be, әiteuir, neshe týrli sipattary bolady eken ghoy! Sonyng bәrin jerles qyzymyz taldap túrdy. Qyzyghyp, týrikter bergen shaydy (meni de solarmen birge dese kerek, jalpy, satyp alushylargha satushylar qúrmetpen qaraydy, tegin shaylaryn beredi, әngimege tartady, saudalasady...әiteuir zatyn alsang boldy) iship, men de qarap, tyndap otyrdym. Qyzymyz jarap túr, qazaqshasy, týrikshesi bar aralastyryp, aitaryn analargha týgel týsindirip shyghady...

Demalyp, tamaqtanyp alghan son, qayta Sýleymaniyagha qaray qayta shyghyp, teniz jaghalauyna týstim. Bosfordy, Aziya men Evropany jalghap túrghan kópirlerdi, su sayahatyn kórmey kete almaysyng ghoy! Erinbey kópirmen (búnday kópirler birnesheu) biraz jerine deyin kóterilip ýstinen, búghazdy tamashalaudyng sәti týsti, neshe týrli sheteldik týrli-týrli alyp kemeler de ótip jatty. Onday kemelerdi astynan ótkizuge arnalghan kópirlerding biyiktigi keminde 120 metrden kem bolmauy tiyis eken. Keremet әser alasyn!..

Búghaz, oilasanyz, Týrik eline qúdaydyng bergen siynday emes pe, ótip jatqan sheteldik týrli kemeler, ishki sayahatta jýrgen óz kemeleri el ekonomikasyna qomaqty qarajat әkep jatqany sózsiz! Álemdik sayasattyng da bir bóligi osy jerde!

Kópirden son, sayahat kemesine minip, Stamboldyng Búghaz jaghalauynyng birtalay jerin (týgeldey deu mýmkin emes) aralap shyqtym. Sayahat qúny 150-170 lira, alyp bara jatqan qymbat ta emes (osy kezde bizdegi demalys oryndarynyng óte nashar serviysine qaramay, baghany aspandatany eske týsip, qynjylyp qaldym). Keme ishinde shay, susyndar, kerek bolsa jenildeu tamaqtar taratu da qarastyrylghan jәne baghalary sol jaghalaudaghymen birdey aq! Úmytpasam, Aziya men Evropa bólikterining alty-jeti tamasha jerlerin kórsetti. Jaghalaudyng kórnekti jerlerinde jelbiregen Týrik tulary qayda jýrgenindi kórsetip túrghanday. Búghaz suy, kәdimgi teniz suynday óte ashy, ainala qaptaghan shaghala! Barlyq ynghayly deytindey jerlerde balyq ústap, qarmaq sap otyrghan eldi kóresing (aytpaqshy týrikshe de balyq, búghaz, qayyq t.b.!). Búghazdyng eni әrtýrli bir-eki km shamasynda, terendigi 100 metrden astam (naghyz teniz deuge de bolady).

Bosforda jýzseng kóz aldyna ataqty Týrik Kókjal kapitandary, osy arada bolghan talay-talay qandy-dramaly oqighalar, әriyne, teniz jaghalay qydyrghan baqytty jandar da kóz aldyna eriksizden elesteytindey... Ókinishke oray uaqytyma baylanysty búl joly, kapitandardyng kapitany ataghy jer jarghan Kapudan pasha Hayreddin kapitan-beylerbeyding meshitine jәne jatqan jerine barudyng sәti týspedi...

...Sýleymen Kanuniyding (Kanuny Zang shygharushy degen sóz) bas uәziri (qazirgishe premier-ministr), qolbasshysy, dosy t.b., aqyrynda ózi óltirtken ataqty Ibragim pasha men Sýleymenning qaryndasy Hatidje súltannyng keremettey eki qabatty sarayy tura sol qalpynda saqtalghanday (әriyne, birneshe restavrasiyadan ótken) әser etedi. Birden qarap qalghanda terrasa-balkon-lodjiyalardan (bizdegidey audarma jasap mazaq bolmay, týrikshe balkon jәne lodjiya ekenin aita ketkim keledi) súltansha qarap túrghanday kýige enesin!

Ol saraydyng aldy ýlken tas alan, ortasynda mayak qyzmetin de atqarghan biyik múnara. Saraydyng ózi osy kýnde muzey retinde qoldanysta, eksponattary óte tartymdy! Ibragimning progressivti kózqarastaghy adam bolghany belgili, saraygha kire beristen-aq arystan mýsini, t.b. barreliefter kózding jauyn alady. Áyel jandylar súltanshalardyng (osylay jazghym keledi, týrikshe әieldi de súltan demey) kóilek-kiyimderi, ydys-zattary t.b. qoldanghan búiymdaryna qyzygha qarap, qasynan kete almay qalady. Saraydyng tómengi jerastyqabatyn (negizi, zyndan) da týrikter sheberlikpen ayaqastyna әinek arqyly kóruge mýmkinshilik jasap qoyypty. Oilanasyn, qaraysyn!.. Suretke, viydeogha týsiruge tiym salynghanmen de, keybireulerden qalyspay men de biratalay jerin onashalay berip, týsirip ýlgerdim.

...Baghdarlamadan qarap otyryp, 15 dollarlyq qalaishindegi turgha tapsyrys berip edim, barlyghy da dayyn, orystildi bastaushysy da bar mikroavtobus ertemen jetip keldi. Qalanyng talay jerin araladyq-au! Al jalpy alghanda Stamboldy týgel bilem, týgel kórdim deu mýmkin emes nәrse, tek Bosfordyng úzyndyghy 32 km astam, soghan qarap-aq qalanyng ýlkendigin, alyptyghyn baghamday beruge bolar. Eski qorghandardyng sol kezderde, qosymsha qyzmeti akveduk ekenin de kózben kórdim.

Búl aralauda birden este qalghany, Stamboldyng eng biyik jerine preziydent Erdoghannyng (halyq arasynda el basynyng bedeli óte joghary ekeni sezilip túrady) bastamasymen salynghan keremet, aishyqty, bay dýniyeli ýlken meshit ekeni sózsiz. Meshit biyik tóbede túrghandyqtan jol boyynan bastap eskalatorlar eki baghytta zyryldap túr, kóterilsen, ýlken, jarqyraghan mәrmar tóselgen alangha shyghasyn, onyng ortasynda 72 terezeli zәulim meshit. Nege olay degenimde giyd, «óitkeni Týrkiyede 72 últ ókilderi túrady» dedi. Meshitti asyqpay aralyp, dúgha jasadym. Búnda (basqa qasiyetti jerlerde de) kelgen san týrli nópir halyqtardyng әielderi bastaryna jamylghysh salyp, birden tәrtip saqtaytyny kórinip túrady. Ayaq kiyimdi sheshking kelmese tegin bahilder esik aldynda túr, kiyesin, shyqqan kezde tastaytyn oryn kórsetilgen. Keremet meshit ornalasqan jer shynymen eng biyiktegi oryn-au, kózing talghan jerge deyin Stamboldyng әr sheti múnarlanyp kórinip túrdy.

...Aldynda aitqan Topkapeden 26-shy súltan jana ómirge layyqtap saldyrghan Dolmobahche-Patsha sarayyna alystau bolghan song tramvaygha mindim, tekserip jatqan eshkim joq, bәri de avtomattandyrylghan. Biraq ret minetin bolghan son, tolyq jol kartasyn alghym kelmey túr edi, sheshimi tez tabyldy. Bir sausaghymdy shoshaytyp minem degendey ishara jasap edim, tura syghan tiptes jas balang jigit jetip kelip, bolar bolmas púlgha óz kartasymen kirgizip jiberdi (solay enbek etip tapqan paydasy shyghar).

Patshalar sarayyna da kiru adam kóptiginen birtalay uaqyt alady, kiru aqyly, (jalpy aqyly jerlerding eng qymbaty osy jer siyaqty, al negizinen basqa kóptegen oryndargha kiru tegin).

Dýniyejýzilik sayasat-halyqtar-jer t.b. mәseleler kezinde tura osy jerde sheshilgendigin oilasanyz, Patshalar sarayyna tamsana qaraytynyng sózsiz! Ózi de sústy da, súlu da tartymdylyghymen mysyndy basqanday keyipke týsiredi. Patshalar sarayy, negizi saraylar degen dúrys bolar, bir-birimen terrassalar arqyly jalghasqan bes-alty enseli eki qabatty ghimarattardan túrady. Ornalasqan jeri keremet, aulasynyng bir jaghynda teniz jaghasynda qydyryp kelseng de bolady.

Kiretin alannan bastap neshe týrli ghajap eksponattardy kóre bastaysyn, әsirese, sol kezdegi dýrkirep túrghan Osman imperiyasyna әr elderding bergen tartulary (әriyne, eng keremet dýniyelerin jibergen) sol zamannyng jetistik ýlgileri ekeni sózsiz (Aghylshyn korolining – aspaly shamdary, Venesiyanyng – shynylary, Qytaydyng – farforlary, Fransuz – jihazdary t.b. t.b.).

Saraylardyng ishi qazirgi kýnde sol zaman qalpyna keltirip qoyghandyghymen qúndylana týsedi, shetel elshilerin qabyldaytyn sústy zaldar; Qonaqtar qabyldaytyn zәulim de sәndi ashanalar; Muzyka-óner zaldary; Jatyn bólmeler...tipti juynatyn jer, hamamdar t.b. kәriz jýiesi... bәri de, bәri kóz aldynda! Keremet jihazdar, aspaptar, t.b. tolyp jatqan búiymdar qaz-qalpynda saqtalghan! Sol zamandy kóz aldyna elestetkendey әser beredi.

Keybir ótu koridorlary nege ekenin tarlau salynghan, barlyq jerlerge ainalar qoyylghan, suretke, viydeogha týsiruge bolmasa da, keybir kisilerding týsirip jatqanyn kórip, men de qalyspay biraz dýniyelerdi týsirip ýlgerdim.

Sol zamanghy ghylymiy-tehnikalyq jetistikterding barlyghyn da qoldana otyryp salynghan zәulim saraylar, naghyz Patshalar sarayy deuine әbden bolady. Saraylardyng baylyghy da, barlyghy da, әdemi-sústylyghy da kózge úrady, qansha qarasang da, kóz almay qaray berging keledi...

Stambol geografiyasy. Stambol Aziya men Evropada biraq ornalasqan, arasyn Bosfor búghazy bólip jatqanyn barshanyz bilesinder. Ornalasqan jeri tóbeli-qyratty bolyp keledi, estuimshe basynda ýlken jeti tóbe bolghan desedi. Búnda jer tapshylyghy birden kózge úrady, salynghan ýilerding bir-birine jaqyndyghy sonday, arasyna iyne shanshar oryn qalmaghan. Ókinishke oray, keybir tarihi, eski qúrylystar janadan salynghan zәulim ýi-ghimarattardyng tasasynda qalyp qoyyp ta jatyr eken.

Osy jerde bir nәrseni týsindire ketkim keledi, kópshilik el Stamboldy búrynghy Konstantinopoli dep oilaydy! Alayda, ol tolyqtay olay emes, rasymen, Shyghys Rim Imperiyasy qúlaugha ainalghanda ol qamal (qorghannyng ainaldyrghan úzyndyghy 42 km) týrik memleketining tolyqtay qorshauynda qalghan aral siyaqty bolatyn. Onday dostyq emes kózqarastaghy anklavty sol qalpynda qaldyru, sayasy bolsyn, ekonomikalyq jaghynan bolsyn, Osmandargha tiyimsiz bolghany jәne onyng alynuy, bar jaghynan alghanda ózinen-ózi qajet dýnie bolyp túrdy! Alyndy da, ol oqighany bar týrik maqtanyshpen esterine alady, tipti ol qamaldy Shynghyshan әskeri de ala almaghan dep qoyatyndary da bar...

Aua-rayy teniz jaghasyndaghyday qonyrqaylau-jangha jayly, bizdegidey qatang kontiynentalidy emes. Ertengisin túrghanda ógiz shaghalanyng qiquynan oyanasyn. Olar búnda qústar әleminde tolyqtay qojayyn siyaqty, әnsheyindegi qaptaghan qargha-torghay-kepterler kórinbeydi, solar yghystyryp jibergen bolar. Jalpy alghanda jan-januargha týrikterding qamqorlyq-yqylastary erekshe. Bizde bir teuip quyp jiberetin dalanyng iyt-mysyqtary adamnan qorqudy bilmeydi. Meshit, basqa da aituly oryndardyng ainalasynda tolyp jýrgenin kóresin, semizdikten jýruge erinedi (tipti keybirining syrghalanghanyn da bayqadym). turister erkeletip, tamaqtandyryp jatady.

Joldar men kólikter. Syrtqy joldargha, ýlken kóshelerge aitar sóz joq, jaqsy kýtimde, sapaly (sirә, evrostandarttargha sәikes te shyghar). Al qalanyng eski bóligine kelsek, mine, qysylystyng kókesin sonda kóresin! Kósheler qiqy-jiqy, óte tar, trotuar degening bar bolghany jarty metrdey ghana. Olardyng kópshiligi asfalittelmegen, bayaghy tastan órilgen qalpynda. Jayau jýrginshilerge arnalghan tas baspaldaqtar bar, әitkenmen, joghary-tómen jýre berseng biraz yghyryng shyghyp, alqynyp qalasyn.

Dәl sonday iqy-jiqy jerlermen yzghytyp jýrgen týrik jýrgizushilerin naghyz sheberler deuge bolady. Jenil-jelpi jýk, pisa-pochta jetkizuge shaghyn elektrli skuter-motolar kóptep qoldanylady. Olardyng kýni-týni tynym tappay zyryldatyp jýrgenin kóresin. Qonaqýiding terezesinen er balalargha arnalghan jataqhana kórinip túrdy, kórinip túrghanday sol jerge toqtamastan janaghyday tasymaldaushylar qatynaydy. Búnday servis óte jaqsy jolgha qoyylsa kerek. Jalpy alghanda, kóshelerde alyp bara jatqan qymbat, ýlken mashinalargha qaraghanda ortasha-shaghyn ekonom-klasty avtomashinalar kóp. Kólikterding kóbi jana, japon-nemis markalary, meninshe ózderinde qúrastyrylatyn siyaqty.

Ýnemdi kólik jóninen alghanda týrik aghayyndar bizding danghoylyqqa qaraghanda әldeqashan týsingen siyaqty! Janar-jaghar may baghasy bizdegiden әjepteuir qymbat, diyzeli kólikteri kóbirek. Turisterdi tasityn avtobus-mikroavtobustardy jýrgizushileri óte taza ústaydy. Kóshede biren-saran bolmasa aiqaylasyp, boqtasyp jatqan jýrgizushilerdi bayqamaysyn. Sonday qiyn jerlerde jýre túra jol apattary tipten kezdespeydi de deuge bolady. Búlary jaqsy eken. Joldardaghy, kóshelerdegi qozghalys әr megapoliske tәn siyaqty kýni-týni toqtamaydy.

Jalpy logistikagha kelsek, Stambolda ol mәsele tolyqtay sheshilgen siyaqty, avtokólikterden basqa, tramvay, metro jelileri de bar. Taksister (ol endi barlyq jerde de birdey-au), kóbirek payda tapqysy kelip túrady. Dolmobahcheden shyqqanda ózimdi biraz jaysyz sezinip, taksiyge otyrmaqshy edim, alghashqysy 500 lira dedi, oghan telefonymnan kartany kórsetip, 5,5 km jerge onday súraghanyng úyat dep qoydym! Ekinshisi birtalay týsirdi, al ýshinshisi qúlaqqa nanymdy baghany aityp, zyryldatyp alyp keldi. sondyqtan taksy jaldaghanda bayqau kerek, eng dúrysy qonaqýy qyzmetshilerine aityp, solar arqyly tapsyrys bergizgen abzal.

Tamaqtanu mәselesi. Stambolda tamaqtyng qay kezde bolmasyn týr-týrin kóresin. Kóshe boyy qaptaghan shaghyn bolsyn, ortasha bolsyn tolyp jatqan kafeler. Negizi, kóbine sýt taghamdaryn (týrli syr-irimshikter, qúrt tәrizdi tvorogtar, airan, iogurt t.b.) týrli kókónister (teniz, basqa da kapustalary, qyzanaq, qiyar t.b. kókshópter), san týrli jemister, shújyq-sosiskalar, tauyq-qús etterin kóbirek paydalanady. Shauyrma, donerlerding týr-týrin kóresin. Shaydyng da san týri tolyp jatyr, oghan mindetti týrde kóptegen tәttiler, krem, pastalar beriledi. Shaghyn ydys-paketterge salynghan pechenie, tort t.b. jetkilikti. Nandarynyng biz biletin lavashtan basqasy da tolyp jatyr.

Qasaphana degen jazudy kórip, ishine kirip kórdim, siyr-qoy etterin súryptap orap jatty (etting mramorlyq týri), aryraqta bireui әr sýiekten qyzyldyng dymyn qaldyrmay sylyp jatqanyn bayqadym.

Kafelerge jandary qalmay shaqyryp túrady, tipti, bireuining qyzmeti sol shaqyru bolsa kerek, kósheden-aq asty-ýstine týsip kýtedi. Onyng mindeti jalpy tәrtipti qadaghalau da bolsa kerek, birde (alghash ret kórdim, syghan ba, kurd pe) bireuler qayyr súrap qasyma kelip edi, әlgilerdi shaqyrushy zekip quyp jiberdi. Al negizinen alghanda, qayyrshylardy, mastardy kórmeysin! Key jerlerde týrik taghamdaryn pisirip jatqan ózbek, úighyr aspazdaryn da bayqadym, bizderge jandary qalmaydy. Taghy bir bayqaghanym, ózi shaghyndau kafede qyzmetshilerining kópteu ekendigi! Bir dayashy jetetindey jerde, eki-ýsheui jýredi, olardyng bir ýlkeni bolady. Nege ekenin týsinbedim, әlde tuystar ma?! Aspazdardyn, qyzmetkerlerding deni erkekter, búndaygha búryn biz qazaq balasy kýle qaraushy edik, qazir ózimizding de balalar sonday júmystar istegen son, ýirenip te kettik qoy. Ómir zany...

Dayashylar ne súrasang tauyp beredi, birde ónsheng quyrylghan, qaqtalghandardy jegim kelmey, sózime ymdarymdy qosyp, súiyq tamaq ishkim keletinin aityp edim, sol sәtte dayashynyn  «sorpa ma» degeni! Bizding sózdi estip quanyp ta qaldym, al sorpasyna kelsek, búrshaqtan ezilgenshe qaynatyp jasaghan súiyq bylamyq, óte dәmdi jәne óte arzan.

Týrikterding taghy bir sýiikti asy balyq ekeni sózsiz, ony dayyndaudyng da naghyz sheberleri. Úsaq sýiegi kóp tútastay shaghyndau taban balyqty jep kórgenimde sodan sensen, qyltanaq bayqalmaydy (sirә, aldyn-ala dayyndau-marinadtaudyng týrleri, sosynghy quyru-pisiru-bulaudyng әdisteri kóp-au). Garnirleri týrli kókónister, búrshaqtәrizdester, sous, mindetti týrde limon beriledi. Tamaq sonynan shay, týrli shyryndar, qalaghanyndy ishe ber...

Turisterge kózqaras. Búl әlemning talay jerin, elin biylegen, jaulaghan Osmandardyng qazirgi úrpaqtary elge turizmnen aqsha qúiylyp jatatynyn jaqsy úqqan, sezingen. Sen kimsin, qaydan keldin, maqsatyng ne...oghan qarap jatqan eshkim joq! Solar saghan adam emes, aqsha-púl retinde qaraytynday-au osy. Negizi, óte dúrys qoy! Tek qana tәrtip búzbasang boldy, týn ortasynda ma, kýndiz be qay jerde bolsyn erkin jýre beresin. Qydyndap kep tiyisip, tekserip jatqan saqshylardy da kórmeysin. Shyn erkindik ornaghanday kýige enesin.

Turisterge jaghday jaqsy jasalghan. Arzanqoldy oteliderining ózinde adamdy kýtu, syilau joghary orynda. Qay uaqytta bolsyn,  tegin (parasyz) shaylary asty su, ýsti shaynek ydysta búrqyldap qaynap túrady. Qyzmetshileri sebepsiz mýlde mazalamaydy.

Stamboldy marshrutpen aralaghan turda eski, tarihy jerlermen qatar, zamanauy kiyim tigetin fabrika, tәtti kombinaty siyaqty jerlerge de apardy. Kelisip qoyghandary belgili, asty-ýstige týsip qarsy alyp jatyr, әriyne, biraz saudalary da jýrdi. Sonynan balyq jeuge restorangha apardy, onda da jik-japar bolyp qarsy alyp, tipti tamaqtan son, qonaqýilerge óz esepterinen taksiymen jetkizip te saldy...

Bizde de tarihy oryndar jetkilikti, turizmdi damytu turaly jyldan-jylgha keremettey baghdarlamalar qabyldanyp, qarajat bólinip te jatady! Alayda, sol júmsalghan qarjylardyng qaytarymy qanday, qanshalyqty tiyimdi jobalar iske asty, ol jaghyna jәne jergilikti túrghyndardyng basqagha degen kózqarastary ózgermey sol el ekonomikasyna óte jaqsy paydaly әser etetin osy manyzdy salanyng damyp ketui de mýmkin emes qoy. Qashan týsinemiz...búl rette týrik aghayyndarymyzdan alatyn ýlgimiz jetkilikti-aq...

...Turagenttikting mashinasy qonaqýige uaqtyly kelip, aeroportqa aparyp tastady da, ary qaray úshu әreketterin bastadym. Asa qinalghan joqpyn, satatyn zattaryn sýiretken birge úshatyn jerlester kezdese ketti de, solardan qalmay jýrip otyrdym...

...Qaytar kezde, bizdegi uniyversiytette týrikshe-qazaqsha sabaq bergen dosyma (Bursada túrady) telefon shaldym, «Alghan әserleriniz qalay?» dep súrap jatyr, men: «N-bey, bizding qazaqta kórgen de armanda, kórmegen de armanda degen sóz bar edi, týrikshesi qalay eken?..» deymin. Ol «Kurgan da púshayym, kurmaghan yam púshayym ghoy» dep kýlip jatyr. «Ou, pushayymyndy biz de týsinemiz, biraq, púshayman dep aitamyz, solay ma...» dep jyly qoshtastyq...

Azken Altay

Jetisulyq

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2418
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2739
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3179
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1813