Senbi, 13 Sәuir 2024
Janghyryq 2710 7 pikir 25 Qantar, 2023 saghat 13:07

Múrat zamandasqa hat...

Basy: «Úlylyq auruynyn» jana kórinisi...

Jalghasy: Qazaqy sandyraqtyng biri...


Qadirli zamandas, Múrat Múhtarúly búl joldar búdan 12 jyl búryn mening «Kýndelikterdi paraqtaghanda» atty oi-tolghanystarym boyynsha qaghazgha týsken edi.

Endi qayta oqyp otyrsam, men kótergen dilgir mәseleler sol bayaghy qalpynan  onsha ózgere qoymapty. Áytse de «Qara jorgha» bii jónindegi Qytay men óz elimizdegi songhy jyldar janalyghy bilgen, bilgisi kelgen adamgha әbden týsinikti bolatyn shyghar dep te shýkirshilik etemin.

Múrat bauyrym, osy jazbany ózine jiberip oy bóliskim keldi. Sol arqyly «Jana Qazaqstan» qúrugha qúlshynghan Qasym Jomart Toqaev pen onyng jana buyn jas kómekshilerining nazaryn ruhaniyatymyzda sheshuin kýtip kelgen últtyq-memlekettik problemalargha audarghym keldi.

Sen qalay qaraysyn, qanday aqyl-kenes beresin? Mәdeniyettanushy ghalym retinde aitaryng az emes ekenine  kәmil senemin.

*****

Osy jazbamen birge 1994 jyly «Júldyz» jurnalynyng 5-6 nomerinde jariyalanghan «Maghjan jәne qazaq poeziyasy» atty kólemdi zertteu maqalamdy 70 jyldyq Qazaq sovet әdebiyetine taldau jasaghan kezimde  úly jazushy Múhtar Áuezovtyng «Abay» epopeyasyndaghy  Áttegen-aylar jóninde de toqtalghan bolatynmyn myna qysqa ýzindi sol maqaladan alynghan. Senshe qalay, búdan 30 jyl búrynghy mening kriyteriylerim jónindegi kózqarasyndy da bilgim keledi.

Qúrmetpen Álimghazy Dәulethan.   


30.10.2010.

Múrat Áuezov, Qytaydyng basqa últtar mәdeniyetine kózqarasy jóninde aitqany:  ...Vot takoy priymer hochu priyvesti, provoditisya shou, kotoroe po kitayskoy logiyke doljno sviydetelistvovati o rassevete kulitury kazahov v Kitae. Sadyat vmeste na ogromnui ploshadi tysyachy dombristov y ony v eto nemislimav orkestre ispolnyait kuy. Y net organizatoram shou doma do togo, chto dombra u kazahov instument individiualinyi, on vyrajaet mysly y chuvstva toliko odnogo ispolniytelya, tak proishoditi podmena voznikaet nekaya mass-kulitura epohy istinno kitayskiy polus mnojestvennosty hotya, kak my znaem, toliko odnoy dombroy mojno vechno donesty nujnuy mysli do soten tysyach ludey. No vot eto –to  kak raz kitaysam y ne ponyati.

****

Men osy uaqytqa deyin Múrat dosymdy tolyq týsinip bolmaghanyma ynghaysyzdanyp qaldym. Oryssha oqyp, oryssha, qytaysha bilim alghan shala qazaq ekenine senetinmin. Al, onyng qazaqtyng qasiyetti qara dombyrasynda, onda da jeke oryndauda ghana oryndalyp, myndardyng qúlaghy arqyly jýregine jol tartatyn kýy ónerining qúdiretin osylaysha úghynatynyna tәnti boldym. Shyndyghyn aitar bolsaq, dombyra kýiding sonday qasiyetti kiyeli talghampaz, shikәmshil jaratylys ekenin sol ónerdi kәsip etip jýrgenderding bәri solay týsinedi deu qiyn-aq.

Qadirli, Múrat, oidy oy qozghaydy demekshi, ózing oilashy, qazaqtyng dәstýrli kýilerin orkestrmen oryndaudyng keshegi jәne býgingi dengeyimen aspaptar qúramyndaghy tensizdikti osylaysha saqtap túra beruge bolmaydy ghoy, ýlken әri tәuekel qadamdar jasau kerek. Janghyru, janghyrtu kerek degenge qalay qaraysyn?! Óz tarapymnan mynaday úsynystar aitqym keledi:

1. Ózimiz, onyng ishinde halqymyzdyng dәstýrli әn-kýy ónerin zerttep-zerdelep jýrgen ónertanushylar men osy qasiyetti múramyzgha ie bolyp nan jep jýrgen kýishiler men ústazdar kýy ónerining eshbir halyqqa, eshbir bógde aspaptar dýrmegine jaqyndyghy, úqsastyghy joq fenomen ekenin kókirek kózimen tanyp jetui әri perzenttik jauapkershilikpen moyyndauy kerek.

Óner  ýshin, ónerdi qasterlep baghalay biletin sezimtal ruhy sergek jandar ýshin qyzmet etetin tekti janr ekenin moyyndaytyn uaqyt jetti ghoy, «ónerde shekara joq, óner halyq ýshin (qara tobyr ýshin)   qyzmet etui kerek» deytin kommunistik sayqal aldamshy ýgit-nasihattan arylugha tura keledi.       Dombyra qazaqtan basqa halyqtar ýshin, әsirese menmensigen europa men qyryq qylaudan qúralghan amerialyqtar ýshin ekzotikalyq jabayy bir aspap qana.

Al, onyng eki ishegimen 21 pernesinen tógilgen әsem ýn, nәzik diril ong qoldyng bes sausaghy oinatqan syiqyrly shanaqtyng kýmbiri, tumysynan muzykant bolyp jaralghan mening sýiikti halqym – qazaghymnyng ghana 62 tamyryn iyitip, jan tebirenisine týsire alary adamgha da, Allagha da ayan.

Oryssha ortada, orys mәdeniyetimen tәrbiyelengen Múrat mine osy  bir últtyq-qazaqtyq nәzik syrdy – kýy óneri syryn jete týsinip jetkende, kýy janashyrlary basty bir silkip tastap, qayta oilanyp kórse qayter edi.? Solay bola qalghanda kelesi súraq bylay kóldenendep shygha kelui әbden mýmkin.

2. Kezinde, naqtylap aitqanda Akademik Ahmet Júbanovtyng orys muzyka mektebinen alghan bilimi men ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldaryndaghy orys proletariat diktaturasy apshysyn quyryp esin shygharghan qan-qasap qyzyl qyrghyn túsynda iyesiz-bassyz qalghan qazaqty orystandyrudyng bir qúraly retinde jappay jýrgizilgen «Mәdeny revolusiyanyn» kermek  jemisindey bolghan balang sahna óneri – búqaralyq tobyrlyq ónerding dýley ekpinimen oryssha jasaqtalghan Qúrmanghazy orkestrining aspaptyq qúramy nәzik te kiyeli kýy múramyzdy nasihattaugha onyng últtyq boyauyn kómeskilemey aishyqtap jetkizuge mýmkindik bermegen siyaqty bolady da túrady.

Osy bir tarihy shyndyqty sharasyzdyqtan kózimiz de, qúlaghymyz da ýirenip ketkendey bolghan naqty ómir shyndyghyn mәrttikpen últ aldyndaghy, onyng kiyeli óneri aldyndaghy jauapkershilikti moyyndaugha erik-jigerimiz jeter me ekuen?

Bizding búl oiymyzdy jatyrqap jany týrshikkendey tyjyrynatyn, ónerdi әkesinen qalghan mýliktey jekeshelendirip alghan keybir laureattar men professor aghayyndar «Sening ne júmysyng bar, sen ne bilesin» - dep dýrse qoya bererin de bilemiz. Dónaybattan góri ortaq isimizge ataly sóz arnap, aqyl qosqangha uәji bolsa ortagha salyp bizderdi ilandyrghany jón bolar edi.

3. Joghakrydaghy oi-pikirlerden tuyndar basty týiin býgingi Qúrmanghazy atyndaghy akademiyalyq últ aspaptar orkestrinde oinalatyn ýrmeli, yspaly, úrmaly aspaptardyng qazaq kýilerin oryndauda dombyragha әlimjettik jasaghanday bolatyn týrlerin alyp tastaugha, nemese onyng sanyn azaytyp, «Otyrar sazy» orkestri qoldanyp jýrgen últtyq aspaptar ýlesin arttyru arqyly tarihy әdilettilikti qalpyna keltiruge bolmas pa edi degen izgi tilekke nazarlarynyzdy audarghym keledi.

Álemdik-europalyq klassikterding shygharmasyn qaz-qalpynda oryndau degendi syltauratyp qazaq ónerin oghan jyghyp bergendey bolatynymyzgha namysyng keledi eken.  «Simfoniyalyq orkestr» degen bar emes pe? Onymen Qúrmanghazy atyndaghy últ aspaptar orkestri dep atalghan últtyq orkestrding arasynda kózge úryp túrghan ózgeshe erekshelik boluy kerek emes pe?

Áy, qaydam-au, qaydam... «Múrtqa ókpelep jýrgende saqal shyqty jyghylghannyng ýstine júdyryp bop» degendey «Jahandanudyn» alapat sunamii býgingi barymyzdan aiyryp, últtyq qadir-qasiyetimizdi qashyra bastaghan tústa bizding búl sózderimizge nakzar audarar, qúlaq tiger ziyalylyr tabyla qoyar ma eken?!  Áytse de, dombyranyng kiyesimen, kýiding jәi-kýiinen habardar qazaqqa aitqan bir bazynamyz dep úghynyzdar.

Búl oilar Múrat Áuezovtyng Valeriy Novikov degen avtormen bolghan «Jivya u gory, znay reki, tekushie sverhu» degen súhbatyn oqyghannan keyin qaghazgha týskenimen negizgi tolghanystarym odan kóp búryn payda bolghan edi. Naqtylap aitqanda, Qytayda pәleng myng adam qatysqan «Qara jorgha  biyin» biylep shyqqany, pәlen jýz kýishi sharshy alangha shyghyp kýy oryndap shyqqany jónindegi qytaylyq qiytúrqylyqpen qazaqtyng nazaryn býgingi janyp túrghan ózekti problemalardan basqa jaqqa audaryp әketu ýshin oilap tapqan danghaza Shouy ekenin týsinbeytin otandastarynyng eshbir oilanbastan «Qara jorghanyn» dýbirine dýrmek qosyp ilip әketkenine tang tamasha bolyp jýrdim.

Komsomoldyq úrdajyq nauqandargha tóselip alghan bizding býgingi әr dәrejeli basshy-qosshylar eshnәrsening bayybyna baryp zerttep-zerdeleuge mýlde qabiletsiz, qúlyqsyz ekenin taghy bir ret kórsetti

Aldymen aitarymyz, «Qara jorgha» býgingi aitylyp, oryndauynda tek sauyq sayranmen, toy-tomalaqtyng qajeti ýshin sheber qúrstarylghan aralas janrly bir muzykalyq tuyndy. Onyng әueni Qytaydaghy qazaqtardyng bәrine  belgili «Sal kýren» deytin kýiding ritmin sәl ózgertip, oghan «jar-jardyn» ýzik-júlyghyn qosarlaghan janasha aranjirovkasy ghana. Degenmen býgingi shou keshterining qajetin óteuge jaraytyn sәtti tuyndy ekenin moyyndaymyz.

Biraq «Qara jorghanyn» by ekenin, qúrmettey nәzik kýrdeli әri asa bayypty baysaldy halyqtyq múra ekenin esten shygharmauymyz kerek edi.

Biz biletin «Qara jorgha» biyining dombyrada oryndalatyn arnauly kýy saryndy әueni bar bolatyn. Áriyne әzirde bar. Biraq ol býgingi «Qara jorgha biyi» әueninen mýlde bólek.

Ol әuen bayau oryndalady. Al by birtútas jelige qúrylghan birqansha bólimnen túratyn, berik kompozisiyaly, naghyz buyn biyi.  Aldymen, búl by nege «Qara jorgha» ataldy degenge nazar audaru kerek edi. «Qara jorgha» qazaqy túrmystyn, últtyq bolmystyng tól tuyndysy. Atap aitqanda qazaq búl biydi eki jaghdayda kónil kóteru ýshin biylep, tamashalaytyn bolghan.

Qysty kýnderi qystaugha jayghasyp soghymnyn  sýrisin jep, sýzbe nemese malta ezindisi qosylghan sarala sorpagha toyghan qazaqtar alqa qotan  jayghasyp «Qara jorgha biyin» tamashalaushy edi.

Ol ýshin bir qaruly myghym  jigitti ortagha qara jorgha retinde shygharyp atsha tórt ayaqtatyp túrghyzyp qoyatyn. Sosyn biydi jaqsy biyley alatyn bir jasóspirim balany nemese bozbalany ortagha shygharyp qol soghatyn.

Dombyrashy dәstýrli «qara jorgha» by әuenin tarta bastaghanda biyshimiz atqa – qara jorghagha biyley jaqyndap aldymen attyng kekilin, qúlaghyn, jalyn syipap baryp noqta,  sosyn jýgen salu rәsimin jasaydy. Sosyn arqasyn sauyryn syipap jýrip atty ertteuge kirisedi. Ishpek, toqym-er salyp, qúiysqandaugha kelgende at ýrkip teppek bolyp minez kórsetedi. Onyng ózi bir rahattana kýluge sebep bolady.

At erttelip bolghannan keyin biyshi jigitimiz atty ainala  kópshilikting aldynda buyn biyinin  nebir nәzik qimyldaryn jasap ónerin kórsetuge baryn salady. Osydan keyin biyding eng kýlminasiyalyq әsem de qyzghylyqty satysyna kuә bolasyz.

Biyshimiz ertteuli attyng tórt ayaghyn taghalau josynyn jasap neshe týrli qimyl әreketke toly by yrghaghyna basady da «Qara jorghasyna» qarghyp minip, atýsti qozghalysynyng eng kýrdeli de әsem biyine basady.

Attyng qoltyghyna  ayaqtaryn ótkizip alyp shalqayyp, enkeyip, ongha-solgha aunay attyng bauyryna týse biylep júrtty qyran-topan kýlki qyzyghyna  batyrady. Eger qonaqtar arasynda jas kýieeuler bolsa «qara jorgha solardan tandanyp biyshining nebir qiytúrqy ayaq-qol qimylyn erkin әrekettenuge mýmkindik tudyryp oiyn qyzyghyn qyzdara týsedi.

Búl bir rahattana kýler, kónil kóterer әri jastardy by ónerine baulyp, shynyqtyrar tamasha oray edi. «Qara jorghanyn» osy bir tútas qimyl-qozghalysyn týgel qamtyp, osy zamanghy quyrshaq filimder janyrana ýilestire filim týsirse  tamasha balalar quyrshaq filimi shyghar edi.

«Qara jorgha biyi»  malshy qazaq jaz jaylaugha shyghyp qymyz ben baghlan etine toyynghan shaghynda kәdimgi at ýstinde biyleytin, býgingi akrobattarsha óner sayysyna týsetin oiyn-tamashanyng gýline ainalatyn bolghan.

«Qara jorgha» biyining shyghu tarihy tym erte zamangha menzeydi. Ejelgi hún-ýisin-qanly, nayman-kerey handyqtary túsynda atty әskerler úzaq joryqtarda jýrgende, ýzilisterde, alqa qotan túra qalyp jappay by biyleytini jóninde ertedegi qytay jazbalary mәlimet beredi. Qytay jazbalarynda  ol biydi  «Ma-u  -    at  ýsti bii biyi»  dep jazady.

«Qara jorgha biyin» tek qazaqtar ghana biylemeydi. Ony óz әuenderimen monghol malshylary da biyleydi. Qazaq qara jorghasyna úqsaytyn  qimyl-qozghalystary da bar. Demek búl by malshy qauymdargha ortaq óner dep qaraugha bolady.

Olay bolsa, biz osynau halyqtyq ónerdi nasihattaghan Qytaydy nege kinәlap sóiledik? Onyng mynaday sebepteri bar bolatyn:

Qara jorgha bii aldymen nәzik óner tuyndysy. Olay bolsa ony aidap, iyirip әkelgen myndaghan tobyrdyng elen-selen, erben-serbeng ermegine ainaldyrugha әste bolmaydy. Ónermen óner adamdary ainalysuy kerek emes pe edi. Al, eger ony jalpy halyqtyq sport týrine ainaldyru kerek bolsa, ony mamandar zerttep, saralap, jetildirip, ortagha beyimdep baryp jalpylastyrugha nege bolmasyn. Ázir  «qara jorghany» qaysy maman biyshi ýiretip jýr? Ol ózi kimnen, qalay ýirenipti? Kórmegenge kóseu tang bolyp jýrgen joq pa?

Eger  osy betimizben  «ura – qara jorghamen mektep oqushylary men studentterdi  alangha aidap aparyp kelsin-kelmesin qúnjyndata berer bolsaq, kóp ótpey júrtty mezi qylyp alyp «qara jorgha – kýshteu-zorgha» balama bolyp qalama dep alandaymyn. Ásire qyzyldyng tez onaryn, «algha komsomoldyn» barar jerin kórip-bilgen úrpaq emes pe edik.

Qytaygha keregi qazaqtyng «qara jorghasyn» janghyrtyp, qazaq ónerin, qazaqtyng jas úrpaghyn últtyq dәstýr boyynsha tәrbiyeleu emes, halyqtyq asyl ónerdi u-du, danghazagha, qarabayyr shougha ainaldyryp qadirin ketiru, tozdyru, jastardy yghyr qyludan basqa eshnәrse de emes.

Songhy on jyldan beri, әsirese keyingi bes jyldan beri qytay ókimetining arnauly qaulysymen býkil qazaq, úighyr mektepteri qytay mektepterine qosylyp aralas mektepke ainaldy. «Aralas mektep» degenning ne ekenin basqa bilmese de keshegi tayqy manday qazaq jaqsy biledi.   Bir jarym milliard qytay elindegi «aralas mektep» jýz payyz qytay mektebi ekenine ne dәlel kerek. Al, bala baqsha degeniniz jýz payyz qytaysha tәrbie beredi. Onyng ýstine bir otbasyna qalada 2, auylda 3 baladan artyq bala tuugha mýlde jol joq. Tughan balang kózin ashqannan qytaysha tәrbiyelenip, әr qazaqtyng ýiinde eki-ýsh qytay tildi  úrpaq ósip jatqanda, endi 10-15 jyldan keyin sening «qara jorghanmen» dombyrana ie ie bolar qazaqty qaydan tappaqsyn?

Qytay ókimeti qazaqqa jaqsylyq jasaghysy, qazaq ónerining kósegesin kógertkisi kelse, soghan ie bolar úrpaqty últtyq tilinde oqytyp, últtyq dәstýri boyynsha tәrbiyeleuine qamqorlyq jasar edi ghoy. Al, býgingi ómir shyndyghy – bәrimizding kózimizge shúqyp túryp kórsetip jatqan qany sorghalaghan ashy shyndyq býtindey basqa ghoy.

Sony kórip-bile túra bizding «Giynes kitabyn» paraqtaghysh jalbaghay jurnalisterimiz Qytaydaghy mәn-maghynasyz shougha tanyrqay sýiinip, jarysa jarnamalauyn qoyar emes. Qazaqtyng daraqy dyrdugha, әues kórseqyzarlyghyn jaqsy biletin alys-jaqyndaghy kórshilerimizding is-әreketteri «qúldy bәrekeldi óltiredinin» kebin kiygizbey toqtamay ma dep qorqatyn boldyq.

Álimghazy Dәulethan

Abai.kz

7 pikir