Senbi, 25 Nauryz 2023
Ádebiyet 2397 10 pikir 23 Qantar, 2023 saghat 12:03

Ashylmay kelgen teketires tarihy

Shәkәrimning tughanyna165 jyl

(Abay men Shәkәrimning dialogy jayynda)

1931 jyly Shәkәrim Qúdayberdiúly atyldy, «halyq jauy», «bandiyt» degen jolsyz jalagha úshyrady. Ómirbayanynyng kólenkeli tústary boluy sodan. Mysalgha aghasy Abaygha ә degennen ergen siyaqtanady. Biraq ústazyn tolyq moyyndap, oghan shәkirt bolugha sert bergeni jasy otyzgha tolghanda, 1889 jyly bolghan oqigha. Ghajaby, eki aqyn arasynda oryn alghan kelispeushilik hәm bәsekelestik býkil qazaq poeziyasy janghyruyna septigin tiygizdi. Onyng sony baghyty anyqtaldy. Tómende mәn-maghynasy manyzdy teketiresting tarihy, basqasha aitqanda, aqyndar dialogy bayandalmaq. Tayauda (12 qantar, 2023 jyl) exclusive.kz portalynda әdebiyetshi Zәure Bataevanyng súhbaty jariyalanyp, onyng Abay shygharmalary Abaydiki emes degen pikiri әleumettik jelidegi júrtty taghy bir dýrliktirdi.  Múnday shabuylgha tosqauyl qoyylmasa, erteng Shәkәrim, Múhtardy joqqa shygharu bastalary anyq. Mine, qolyma qalam alghyzghan eki jәit osylar.

Sonymen, aqyndar dialogy qalay, neden bastalghan? Búl saualdyng jauabyna Shәkәrimning «Eski aqyndyq» atty óleni súranyp-aq túr. Ázirge jazylghan jyly belgisiz.  Ony 1887 jylghy tuyndy dep topshylaugha tolyq negiz bar. Úzaq tolghauynda:

Eski aqyn bizden әli artyq,

Ol kezde tughan bala artyq.

Jasymyzdan shal artyq,

Taqpaq pen maqal taghy artyq,

Suyryp salma jaghy artyq, –

dep eski aqyndyqty janyn sala qorghashtaydy Shәkәrim. Sypyra jyrau, Shortanbay, Ýmbetey, Marabaylardy atap, olargha: «Aldy-artyna qaramay, Soqqanda jyrdy suyldap, Jel jetpeytin qúlandar!» dep joghary baghasyn  beredi.  Jyraular qay jaghynan da jyr úiqasy, meyli, jigerindi tasytar nasihaty da bizden ozyq, demek, solardan ýireneyik dep ýndeu tastaydy.

Búl ýndeu aghasy Abaygha qarsylyqtúghyn. Nege? Sebebi, 1887-88 j.j. Abay jana aqyndyq ókili bolyp qalyptasty. Yaghny eski aqyndyq «kemshiligin әr jerde-aq kóru» dәrejesine kóterildi. «Óleng – el minezin týzeuding qúraly» degen jana paradigma, tyng kózqarasqa taban tiredi. «Ghylymdy izdep, dýniyeni kózdegen» ýlken oqymysty ghalym biyigine shyqty. Sol sebepti Shәkәrimning atalghan jyryna bey-jay qarauy mýmkin emes-ti (Ahat aqsaqal: «Shәkәrimning Abay tiri kezinde jazghan ólenderi Abay synynan ótip otyrghan» deydi).

Oghan basty dәlelimiz – «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy» atty tuyndysy. Onyng ózegi – jana aqyndyq iydeyasy. Abay «Aqyndary aqylsyz, nadan kelip», «Eski aqynsha mal ýshin túrman zarlap» dep eskini sógumen shektelip qalmay, «Kisimsingen, jep keter bilimsiz kóp», «Tereng oi, tereng ghylym izdemeydi» dep Shәkәrim qúraptastaryn qabattap soghady (múnday ashuly synshyldyqqa sebepker «Eski aqyndyq» óleni ekeni talassyz siyaqty).

Osymen, jana men eskining talasy bastalghan dep topshylaymyz. Kelesi 1888 jylghy «Bireuding kisisi ólse, qaraly – ol» óleninde Abay aqyndyqqa qoyylmaq janasha shart pen talaptargha qayta oralyp, olardy tiyanaqtay týsedi. Onda janashyl aqyn «Sózi tәtti, maghynasy týzu kelse, Oghan kimning únasar talasuy?», «Qarny toq qasa nadan úqpas sózdi, Sózdi úghar, kókiregi bolsa kózdi» deydi. Abaygha deyin aqyn, ólenshi atanghan kisilerdin, jalpy aqyndyq ónerding abyroyy әste asqaq emes-tin. Qazaq búl ónerdi kóbine oiyn-sauyqpen baylanystyratyn. Sondyqtan aqylshy agha sózin: «Ýlgi alsyn deymin oily jas jigitter, Duman-sauyq oida joq әuel basta-aq» dep qorytady.  Oyly jas jigitting biri de biregeyi – Shәkәrim edi. Alayda ol Marabay, Shortanbay syndy jyraulardan ýlgi alsaq deydi. Abay qaytip búghan kóne alsyn, eriksiz әigili Shortanbay, Dulat, Búqar jyraudy da syn tezine alady (búl jyraular kogortasyn múqatu emes, asau jastardy búrudy kózdegen amalytúghyn).

Sonymen, jogharyda ýsh tuyndyny («Eski aqyndyq», «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy» jәne «Bireuding kisisi ólse, qaraly – ol») sóz ettik. Jana aqyndyqty eki dýrkin ólenmen bekitkeni – onyng Abay ýshin asa mәndi taqyryp bolghandyghynyng aighaghy.  Sóz joq, aqyndyq óner –  synshy, tәrbiyeshi әri  «ýlken qadirli maghynasy bar әleumettik qyzmet, qoghamdyq zor enbek» (M. Áuezov). Jana aqyndyq deuimizding búdan bólek, terengi sebepteri de bar.

Ghylym men ónerge kýsh salghan Europa oiqastap ozyp, qara ýzgende Aziya halyqtary qalyng úiqyda edi. Progress jolynan shet qalyp, birinen song biri otarlyq qaqpanyna týsip jatty. Abay zamanynda boy kórsetken eng iri problema osy. Ne isteu kerek? Japoniyadan bastap Týrkiyagha deyingi elderding kýllisi ghylymgha bet búru, oqu-aghartu isine reforma jasau qamyna kiristi. Dәlelge Týrkiyadaghy «tanzimat» jәne Resey músylmandarynyng «jadidizm» qozghalysyn atasaq ta jetkilikti. Álem oqighalaryn qalt jibermey qadaghalap otyrghan dana Abaygha búl jaqsy mәlim edi. Qalyng eli qazaghyn ghylym-bilimge shaqyrudy, últyn úiqydan oyatudy qolgha aluy osy aitylghan býkilaziyalyq qúbylystyng zandy jalghasy edi. Abaydyng aghartushylyq qyzmetin dúrys baghalau ýshin tútastay panorama kerek. Bir fragmentke qaraudan asa almay, Abay «orysshyl» degen kinәmshilder kezinde bolghan, qazir de bar. Býgingi Abay múrasy «imperiyalyq joba» dep laghyp jýrgen shirkinder turaly da osyny aitamyz.

Aqyndar dialogyna qayta oralyp, endi tórt ólendi qarastyrmaqpyn. Olardyng ekeui Abaydiki: «Segiz ayaq» pen «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin»; ekeui Shәkәrimdiki: «Jastyq pen kәrilik turaly»  jәne «Jastargha». Bir ghajaby, aqyndar tartysy óte nәzik, asqan býrkemeli týrde ótken. Onyng bolghanyn rastau ýshin jiti tekserip, múqiyat taldamasqa lajymyz joq.

Poetikalyq sheberligi dengeyles, kólemi men úiqasy bir birine qúiylyp týsetin qos tuyndy bar qazaqta: biri – Abaydyng «Segiz ayaq» atty óleni, biri – Shәkәrimning «Jastyq pen kәrilik» degen óleni. Syrtqy qalyby qos tamshyday úqsas osy ekeuining әuelgisi qaysy? Oghan qarapayym oqyrman túra túrsyn, shәkәrimtanushy ghalymdar da bas qatyryp jýr.  Óitkeni, Shәkәrim aqtalghan jyly jaryq kórgen «Shәkәrim shygharmalary» (Almaty: Jazushy, 1988. - 560 b.) jinaghynda «Jastyq pen kәrilik» óleni 1879 jylghy dep tanbalanghan. Demek, Shәkәrim atalmysh ólenin «Segiz ayaqtan» on jyl erte shygharghan dersiz. Biraq 1879 degen, әriyne, qate data. 1889 jylghy «Segiz ayaq» әuelgi ekenine kepildik beremiz. Ol – Abay janalyghy. Bas abaytanushy   Múhtar Omarhanúly Áuezov «Abay Qúnanbayúly» atty monografiyasynda «Segiz ayaq» búryn bolmaghan erekshe ýlgi deydi de: «Ózinen búryn eshkim tappaghan qiyn úiqasty sheber týrge Abay әdeyi arnap әn de shygharady» dep atap kórsetedi.

«Segiz ayaq» dýniyege búryn kelgenine  qajetti dәlelder «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» (Abay) jәne «Jastargha» (Shәkәrim) degen eki ólende túnyp túr. Ret-retimen bayandayyq. Abay әigili «Segiz ayaq» ólenin dýniyege әkelgende  Shәkәrim taghy da talasqa týsedi. Oghan dәlel: túp-tura «Segiz ayaq» qalybynda «Jastyq pen kәrilik» ólenin jazyp, elge jayady. Agha jәne ini aqyndar arasy qatty ushyqqany anyq. Eki ólende úqsastyq syrtqy porymda (sheberlik jaghy dengeyles, kólemderi dәlme-dәl, eki jýz joldan túrady) ghana, al ishki mazmúny boyynsha olar jer men kóktey alshaq edi.

Qúr sóz  bolmauy ýshin eki ólennen de mysal alayyq.

Auyrmay tәnim,

Auyrdy janym,

Qanghyrtty, qysty basymdy.

Taryldy kókirek,

Qysyldy jýrek,

Aghyzdy syghyp jasymdy, –

dep qatty sherlenedi «Segiz ayaqta» 43 jastaghy Abay.

Synaptay tolqyp,

Týlkidey jortyp,

Ketedi kónil әr jaqqa.

Qyranday qaghyp,

Almastay aghyp,

Múratyn týgel almaqqa.

Al 30 jastaghy búla Shәkәrim «Jastyq jәne kәrilik turaly» tuyndysyn osynday shumaqtarmen óredi. Bastan-ayaq kýlki men toqtyqqa bólengen jastyq shaqqa madaq, ol azday kәrilikti jamandap ótedi. Qoghamdyq qayghy-zar, әleumettik iydeya atymen joq. Al, «Segiz ayaq» Abaydyng «Oyan, qazaq!» degen jar salghan tuyndysy. Osy kezderde otarlyq qamytynan qútylu, sol ýshin ghylym men ónerge kýsh salu býkil Aziya elderining úranyna ainalghanyn jogharyda aittyq. Demek, Abaydyng kez kelgen aghartushylyq ólenin osy qozghalysqa at salysqany hәm eski men jananyng kýresi deuge kerek.

Ázirge Shәkәrim eski aqyndyqqa baylauly. Nege? «Jasymda albyrt óstim, oidan jyraq» dep Abay aitqanday, Shәkәrim de erkin auada qayyrusyz asauday  búla ósken adam («Abay joly» epopeyasynda qyryq jasqa deyingi Shәkәrimdi ónerli, biraq eskishil pysyq atqaminer qylyp somdaghanda Múhang shyndyq auylynan alys ketpegen). Osy aitylghan minezge ózge de sebepterdi   (baqtalastyq, bәsekelestik, atqaminer ortanyng «Abay tym orysshyl!» degenin qúp kóru, kórshiles aghasy Tәkejannyng yqpaly, «Eski aqyndyq» ólenin synaghany ýshin kektenu jәne t.b.) qosynyz.

Sonymen,  «Segiz ayaq» óleni әuelgi ekendigi, Shәkәrimning «Jastyq pen kәrilik» óleni onyng izin ala jazylghandyghy anyqtalyp otyr. Songhyny 1879 jylghy dep tanbalau eshqanday syn kótermeydi.

Qansha jerden baybalam salsaq ta, Abay shygharmalary Abaydiki emes degenge sayatyn kýdikti pikirler qylang berude, oghan ilanatyn adamdar da az bolmasy anyq. Ósek-ayannyng jolyn kesuding kepili – Abay әlemin sanylau qaldyrmay bekituge sayady. Eng bolmaghanda әrbir sýiekti shygharmanyng jazylu tarihy tereng zerttep-zerdeleu shart. Endeshe tekserisimizdi jalghastyrayyq.

Kezek Abaydyng «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» dep bastalatyn әigili shygharmasyniki. Senseniz, onyng jazyluyna Shәkәrimning «Jastyq pen kәrilik» (ekinshi aty – «Bozbala pen kәrilik») atty óleni sebepker bolghan. Qalyng elim, qazaghym dep dónbekship, týn úiqysyn tórt bólip jazghan jýrekjardy tuyndysyn ayaqasty qylghan kisini kim keshire alsyn.  Óleni bar, ónerli inisin Abay da keshire almaghan. Kónili qatty qalghan.

Ókpe-nazgha toly ólenin Abay sabyrmenen jaymashuaq bastaghan. Alayda búl aldamshy kórinis. Jelip kele jatyp, qatqyl sózge loqyp túryp qalasyz. Áueli «Búl sózdi tasyr úqpas, talapty úghar» dese, әri qaray Abay:

Týzu kel, qisyq-qynyr qyryn kelmey,

Syrtyn tanyp is bitpes, syryn kórmey, –

dep qamshysyn ýiire týsedi. Kimning minezin minep, syn nayzasy úshyn kimge turalap otyr? Ústaz emeurinin andau әste onay emes.  «Jastargha» atty úzaq tolghauymen Shәkәrimning ózi kómekke kelmese, kim ekendigi eshqashanda anyqtalmas ta edi. Tolghauda ini aqyn: «Tym turalap aitypty súghyndyryp, Kórip túrghan minezdi jasyrsyn ba?» deydi. Sol siyaqty «Shiqanymdy ezgendey shyqty janym, Aytqanda estigender úghyp kelip» deuimen de  aghynan jarylady. Ólendegi Abaydyng «tasyr», «qisyq-qynyr», «arsyz», «sәnqoy», «kerim-kerbez» degen sózderi tek ózine tiyesili ekenin aityp otyr.  Mysalgha «Abay joly» epopeyasynda Múhang 30 jastaghy jigit Shәkәrimdi bylaysha surettegen: «Daghdyly qonaqtyng biri – qazirde qalyng qara saqaldy bolghan Shúbar. ...Shúbar – sәndi kiyinetin, sylanghan kerbez. Janadan satyp alghan altyn saghatynyng bauy qara jeletining omyrauynda jarqyray salbyraydy» (1889 jylghy oqighalar arqau etilgen «Biyikte» tarauy). Abay sózderi jigit Shәkәrimge, әriyne, auyr tiygen. Óitkeni, ol til-jaqty, ónerli degen madaq sóz ben qolpashtaudy kóp estigen, Qúnanbay myrzanyng erke nemeresi edi.

Auyr tiygenine janama dәlel, Shәkәrim balasy Ahatqa ýzik-ýzik syr ashqan.  «Otyz jas shamasynda bir aiday tilim baylandy», – degen. Sol qatty toryqqan, kýizelis hәlinde: «Jeti jastan bastap jazghan ólenderin órtep jibergenin» aitqan. Jastyq poeziyasy eldi ónerge shaqyru, últ sanasyn oyatu, nadandyq, zúlymdyqpen alysu siyaqty Abay qoyghan talapqa say kelmegen. «Mútylghannyng ómiri» atty ózi turaly jyrynda:

Ondaghy ólen-jyrlarym,

Únadym jastar tyndaryn.

Eskermey elding múndaryn,

Qasy almadym qotyryn, -

deydi.

Búl kýnde «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshinde»  Abay ýsh aqyndy synaghan, olar: músylmanda ataqty sahabanyng biri - Áziret Áli aidaharmen alysypty dep qissa jazghan Kókbay, «Ziyada» degen qissasynda «altyn iyek sary ala qyz» dep jazghan Árip jәne «Bozbala men kәrilik» óleninde kәrilikti jamandaghan Shәkәrim deulimiz. Sebebi, aqynnyng «halyq jauy» dep atylyp ketui tuyndynyng týndigin týruge múrsat bermedi (onday maqsat eshqashanda qoyylghan da joq). Shyndyghynda ortanghy shumaqta Kókbay, Áripti kiristiru Abaygha inisin býrkemeleuge kerek bolghan. Qúpiyanyng kilti osy arada.

Qarttyq shaghynda Shәkәrim  balasy Ahatqa: «Abay maghan ólendi  qalay jazu kerek, qanday óleng jazu kerektigin aityp kóp-kóp kenes, aqyl beretin. Meni Abay tәrbiyeledi. Abay bolmaghanda, múnday boluym neghaybyl edi» dep sóz bolyp otyrghan otyz jastaghy oqighany esine alatyny bar.

Qoryta aitqanda,  «Jastargha» atty tolghauy – Shәkәrimning Abaydyng danyshpandyghyn moyyndauynyng aighaghy. Sonday-aq, «Men jazbaymyn...» ólenine bergen jauaby әri bir jyl boyy ýzilmey jalghasqan teketiresting sony. Ókinishke qaray, búl tolghau da 1988 jylghy alghashqy  jinaqta 1879 jylghy delingen, demek, qateni týzetu kerek. Óleng Abaydyng aqyndyq mektebi qalyptasuymen túspa-tús jazylghan.  «Jalynayyq, Abaygha, jýr baralyq!» dep bastalu jayyn Túraghúl esteliginen bilemiz. Ol: «Sol jylghy bastyghymyz Shәkәrim bolyp, aqiqat olay emes, bylay dep talasyp jatushy edik» dep osy 1889 jyldyng jazyn, el jaylaugha shyqqan  aylardy aitqan. Osy kezderde Abay mektebi qalyptasty, sonan beride ortaq shygharmashylyq  baghyttyng agha aqyn men ini aqyn arasynda ruh tuystyghyn jyldan jylgha bekite týskeni kýmәn tudyrmaytyn aqiqat. Atqaminer ortadan alystap, Abaygha barghany,  ghylym-bilim izdeuge den qoyghany jayynda «Jastargha» ólenining aqtyq shumaghynda shәkirt aqyn bylay deydi:

Bayladym beldi bekem buayyn dep,

Jýrekti adaldyqpen juayyn dep.

Talpynghan maqsat izdep mahrúm qalmas,

Adamdyq ghylym jolyn quayyn dep.

Shynshyl aqyn óz sheshimine:

Bilimdige bilimsiz baghynbay ma?

Izdese, pendege jol tabylmay ma? –

dep týsinik beredi. Shәkәrimning osy serti sert boldy jәne teketiresting de sony bolyp tabylady. Eki aqynnyng jiyny jeti ólennen («Eski aqyndyq», «Óleng – sózding patshasy...», «Bireuding kisisi ólse...», «Segiz ayaq», «Jastyq pen kәrilik», «Men jazbaymyn ólendi...» jәne «Jastargha») túratyn teketiresi jayly bayanymyz osymen tәmam. Onan shyghar qorytyndy: qazaq poeziyasynyng búrylysty shaghynda ótken aqyndar dialogy ong baghytty tabugha eleuli yqpal etkeni, ýlken septigin tiygizgeni sózsiz. Sóite túra, Abay men Shәkәrim dialogynyng jabyq, ashylmay qaluy zaman ózgerip, erkindik kelse de, abaytanu ghylymy toqyraghanynyn, Abay jinaghy stalindik senzura qúrsauynan bosay almaghanynyng bir dәleli ekenin atap aitugha mindetkermin.

Sóz sony, biyl әulie Shәkәrimning tughanyna 165 jyl. Mereyli datany eskereyik, toylayyq deuden aulaqpyn. Álem oiynyng alybyn tanyp-biluge degen niyetting joqtyghy alandatady. Nesine jasyrayyq, tәuelsiz elimizde Shәkәrimning tolyq jinaghy әli kýnge jaryq kórgen joq. Búl jaghdayda úly túlghalargha qarsy shabuyl óz-ózinen tyiylar dep kýtuge bola ma? Últ ruhynyng janghyruy, oi-sanasy oyanuy, kisilikke tәrbiyeleu isteri pәrmendi atqarylyp, oidaghyday sheshilip jatyr dep sene alamyz ba? Búl jayynda әr oqyrmannyng ózi oilanghany jón siyaqty.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz

10 pikir