Seysenbi, 28 Mamyr 2024
46 - sóz 2940 7 pikir 9 Qantar, 2023 saghat 13:42

"Ukrainadan son, kelesi Qazaqstan" dep aitugha til barmaydy, biraq...

"Resey Ukrainadan song kez kelgen TMD elderine soghys ashuy mýmkin" degen sóz kәdimgidey oilandyrady.

Meni de osy taqyryp biraz oigha shomdyrdy.

"Ukrainadan son, kelesi Qazaqstan..." dep aitugha til barmaydy, jaman aitpay jaqsy joq yrymgha jaman, elge jau shaqyrghanday bolmayyn.

Ekinshi jaghynan, Reseyding tap qazir ózge TMD elderining arasynda bizden artyq qayshylyqtary qyzyp túrghan memleketter barshylyq. Mysaly Ázirbayjan, Qarabaq degendey..

Kremli oghan da kijinip qoyady.

"Resey Moldovagha әne basyp kirgeli otyr, mine kiredi" degen de sóz kóp aityluda.

Odan esi ketken impershilerding ne útaryn kim bilgen, dese de ayaqtay Moldova ýshin onday qauip bar.

Mәskeu qazir búrynghy sovet respublikalary - Baltyq jaghalauy elderine qalay basyp kirip oghan desant týsiretindigi turaly tok shoularynda anyq aityp karta syzyp ashyq kórsetip jýr.

Armeniya da qazir Reseyding yqpalynan ketip barady dese de bolady.
Yaghni, qazir kez kelgen búrynghy sovet respublikalarynyng biri demde geosayasy túrghyda basqynshy orystyng nysanasy boluy mýmkin.

Sondyqtan bú jerde "kelesi pәlen, kelesi týgen" demey - aq kez kelgen búrynghy sovet respublikalarynyng birin alyp qarastyra berse bolady.
Birinshiden, ol soghys bolsa da býgin erteng bolmaytyn soghys tәrizdi. Mening oiymsha kelesi soghysqa dayyndalu ýshin Reseyge kem degende 2 - 3 jyl uaqyt kerek, búl kem degende 2 - 3 jyl, qayran 2- 3 jyl...

Soghystan zoryghyp demigin basugha Ukrainadan peremirie súrap jýrgen Resey kelesi soghysqa tap qazir saqaday say degen sózge ýidegi iytim de senbeydi. Resey qazir soghystan zoryghyp otyr, yaghny ol soghysqa әskery túrghyda dayyn emes.

Ukrainada — Resey әskery túrghyda óte ýlken shyghyngha úshyrady, soghys úzarghan sayyn әli taghy úshyray bermek. Onyng ornyn toltyru ýshin oghan ondaghan jyldar kerek.

Anau tik úshaq, әskery úshaqtyng úshqyshtary, tankist, zenitchiyk, PVO salasynyng mamandary, taghy basqa sol siyaqty jaqsy mamandardy dayyndau ýshin oghan ondaghan jyldar kerek. Búnday orystyng әskery mamandary Ukrainada qazir jýzdep, myndap qyryluda.

Tehnikasy, әskery jabdyqtary, tanki - sanki, úshaq, bmp, grad, buk, búlar da myndap talqandaldy, shytyrlap jandy, týtindedi. Onyng ornyn toltyrugha kem degende on jyl kerek, ýlken qarajat kerek, júmys qoldary kerek.
Bayaghyday balalaryn qyrmanda ógizge otyrghyzyp jer jyrtyp, qatyndaryn stanokqa túrghyzyp býkil el ekonomikasy soghysqa túruy kerek, kýlli el úrandau kerek.

Sondyqtan, qazir orys ýshin televizorgha kirip alyp, "anany basyp alamyz" , "mynany basyp alamyz" deuding oryny bir bólek, al ony iske asyrudyng jóni bir basqa. Bú jerde orekene aldymen kótenge qarap alu kerek bop túr. Onyng qazir ekinshi soghysqa tap qazir kirisuge shamasy joq. Ony ózi týsinbese - aqymaq bolghany.

Ekinshiden, hosh delik, orys Ukrainadan song taghy bir kórshisine basyp kirdi delik. Onyng arty qanday boluy mýmkin, sony jobalap kórelik.
meninshe búnday jaghdayda Ukrainadan song kelesi orys basyp kiretin el ýshin eng ýlken mindet, tipti paryz, ol — orystyng basqynshylyghyna ýsh aiday merzimde toytarys beru.

Ary qaray jyghylsa jer kóteredi demekshi mening oiymsha ýsh aidan song ol elge jan - jaqtan jәrdem aghylady, jeri kótere bastaydy.

Ol elge aldymen AQSh tan kómek kelmek degen oiym bar. Sebebi AQSh tyng qazirgi qorghanys doktrinasy sonday. "Bizding maqsatymyz - Reseydi kórshilerine shabuylday almaytyn dengeyge týsiru, ony shekteu" degen sóz qorghanys ministri Lloyd Ostinning auyzymen aitylyp jýr. Soghys órti tútansa mindetti týrde ol elge aldymen AQSh jetedi. AQSh búl soghysta da orys qarsylasynyng jәrdemshisi bolady dep oilaymyn.

Jalpy AQSh endi reseydi tolyq zalalsyzdandyryp yadrolyq qaruyn tartyp almay toqtamaytyn siyaqty.

Taghy bir odaqtas, eger basqynshylyqqa úshyraghan el týrki tekti el bolsa, oghan Týrkiyadan auqymdy kómek keledi dep shamalaymyn jәne týrikterding oghan kómegi orasan kóp bolady dep jobalaymyn.

Sosyn bir qyzyghy - ol elge Ukrainadan da ýlken kómek keledi. Ol elge Ukrainadan topyrlaghan әskery instruktorlar, mamandar, kenesshiler aghylady dep oilaymyn. Ukraindyqtar ol elde ózderining orysqa qarsy mol tәjiriybelerimen bólisedi. Áskery tәjiriybesimen, aqparattyq salada - aqparattyq maydan jýrgizu, diplomatiyalyq salada kimmen qalay sóilesu degendey...

Bayaghyda Kavkazda, Dudaevtyng qasynda ukrainalyq Una UNSO, UPA, Sashko Belyy degender baryp alyp orysqa qarsy biraz soghysqan bolatyn. Búlar sol kezde uje soghysyp jýr.

Al qazirgi Ukraina ózining besiktegi balasymen, kóshedegi bomjyna sheyin "Resey kýirese eken" dep tileytin el. Olar endi kýlli jahan boyynsha osy maqsatpen orekenning sonyna týsedi. Qay jerde orys qylt etse sol jerde mindetti týrde oghan qarsy bir ukrain jýredi dep shamalaymyn.
Sondyqtan kelesi orystan basqynshylyq kóretin elding eng manyzdy dosy osy ukraindyqtar boluy mýmkin.

Bir sózben aitqanda Reseyden basqynshylyq kórgen el jalghyzdyqta qalyp qoyady dep oilamaymyn. Oghan jahandaghy reseyden mezi bolghan adamzat balasy taghy ýlken jәrdem beredi dep shamalaymyn. Resey bastaghan ylangha nýkte sol jerde qoyyluy mýmkin.

Jalpy, Ukrainadaghy soghystyng ayaghy qalay bitedi, onyng resey ýshin manyzy joq. Ukrainanyng endi jenilmeytini anyq. Biraq endi Resey degen imperiya da joq. Resey imperiya retinde joyyldy. Imperiya dep óz manynda ózine eshqanday qarsylas kórmegen bir geosyaasy ozbyr gegemondy aitady.
Al Mәskeuding dәl jelkesine qazir Ukraina degen bir myqty oiynshy el otyrdy, yaghny batys jasap bergen baqtalasy. Ol baqtalasy endi onyng qanyn ishedi.

Jelkesinde bir kýndesi tónip, kýnde onyng qúldyrap kýireuin tilep, batystyng qoldauymen soghan ýzdiksiz júmys istep ony andyp otyrsa, ol elding imperiyalyq sayasatyn jýrgizui qiyndaytyn siyaqty . Onday jaghdayda orys ishki problemalarynan artylmay óz qara basymen qayghy bolyp ketui mýmkin.
Búny qazir meninshe kóbisi әli týsinip otyrghan joq. Biraq Ukrainany búdan song batys elderi orystyng moynyna myghymdap otyrghyzyp, ukrain qolymen Kremliding ozbyr súghanaq sausaqtaryn balghamen úryp otyratyn bolady.

Oljas Ábil

Abai.kz

 

7 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2375
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2714
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3057
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1785