Dýisenbi, 27 Mamyr 2024
Jyl qorytyndysy 2408 4 pikir 26 Jeltoqsan, 2022 saghat 11:50

Jyl qorytyndysy: Jaz (III bólim)

Basy: Qazaqstan. 2022 jyl... (I bólim)

Jalghasy: Jyl qortyndysy. Kóktem. (II bólim)

Jazdyng alghashqy aiy Qazaqstannyng Ata Zanyna ózgeris engizgen referendumnan bastaldy desek bolady. Mausymnyng besinde 27 jyldyq ýzilisten keyingi el tarihyndaghy ekinshi referendum ótti.

Referendum

Referendum nәtiyjesinde 1995 jyly 30 tamyzda jalpy dauys beru arqyly qabyldanghan elding qoldanystaghy negizgi zanynyng ýshten birine ózgeris engizuge sheshim qabyldandy. Referendum ótkizu iydeyasy úsynylghannan keyin, ony qoldaghandar da, qarsy shyqqandar da boldy.

Preziydent Toqaev ótkizilip otyrghan referendum «Qandy qantardyn» qaytalanbauynyng kepili ekenin aitty. Sonday-aq, memleket basshysy sol kezde «20 myng sodyr» degen statistikany búrynghy qúqyq qorghau organdary basshylarynyng bergenin aitty.

Ol «Qandy qantar» kezinde qaza tapqandardyng resmy tizimi kóp úzamay jariyalanatynyn әri tergeudi ókiletti organdar múqiyat jýrgizip jatqandyqtan, qantarda bolghan tәrtipsizdikterdi zertteuge halyqaralyq sarapshylardy shaqyrudyng qajeti joq ekenin de atap ótti. Preziydent «Qantar qyrghynyna» banditter men sodyrlardyng qatysqanyn aitty.

Atauly kýn narazylyq aksiyalarynsyz ótpedi. №253 referendum uchaskesinde tirkelmegen «Demokratiyalyq partiya» ókilderi Inga Imanbay men Arujan Dýisebaeva jәne birneshe adam qamauda otyrghan sayasatker Janbolat Mamaydy bosatudy talap etti.

Referendum ayaqtalyp, Konstitusiyagha ózgertuler men tolyqtyrular engizudi dauys berushilerding 77 payyzy qoldady, 18,66%-y qarsy boldy.

Jana ýsh oblys

8 mausymda respublikada resmy týrde ýsh jana oblystyng qúrylghany turaly jariyalandy. Abay, Jetisu, Úlytau oblysy qúrylyp, Almaty oblysynyng әkimshilik ortalyghy Taldyqorghan qalasynan Qonaev qalasyna kóshirildi. Elde 17 oblys payda boldy.

Mamaygha arasha

10 mausym kýni Freedom House halyqaralyq úiymy Qazaqstan biyliginen sayasatker Janbolat Mamaygha taghylghan aiyptardyng barlyghyn alyp tastap, ony bosatudy súrady.

Últtyq qúryltay

15 mausymda Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng Jarlyghymen Últtyq qúryltay qúryldy. Últtyq qúryltay jylyna keminde bir ret ótkiziletin boldy. Qúryltaydyng tóraghasy - preziydent Toqaevtyng ózi.

16 mausymda Úlytau oblysynda Últtyq qúryltay ótti. Búl jiyngha elimizding belgili túlghalary, ghalymdar, Mәjilis deputattary, sarapshylar, kәsipkerler, azamattyq qogham men sayasy partiya ókilderi shaqyryldy. Qúryltaygha bas-ayaghy 117 adam qatysty. Últtyq qúryltaygha eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng shaqyrylmady.

25 qazan Respublika kýnine últtyq mereke bolyp qayta qatargha qosylatyny aityldy. Preziydent ýkimettegi eski kadrlardyng ornynan asyqpay ketetinin aitty.

Peterbor forumy. Toqaevtyng sózi

18 mausymda preziydent Toqaev Resey basshysy Putinning shaqyrtuymen Peterburg qalasynda ótken ekonomikalyq forumgha qatysty. Sol jiynda Toqaev Qazaqstannyng ózin-ózi jariyalaghan Lugansk men Donesk oblystaryn memleket retinde moyyndamaytynyn aitty.

«Biz Tayvanidy da, Kosovony da, Ontýstik Osetiyany da, Abhaziyany da moyyndamaymyz әri búl prinsiyp, bizding oiymyzsha, kvaziymemlekettik territoriyalargha da qatysty qoldanylady, al Lugansk pen Donesk sol sanatta bolyp tabylady», - dedi ol.

Reseyding kezekti bopsasy

6 shildede Resey Qazaqstan múnay eksportynyng basty marshruty bolyp sanalatyn Kaspiy qúbyr konsorsiumynyng júmysyn toqtatty. Novorossiysk audandyq soty múnaydy jetkizu barysynda tenizge qaldyqtardyng tógiluine baylanysty Rostransnadzor kemshilikter tapqanyn aitty. Shildede qúbyr júmysy ýshinshi ret toqtatyldy. Búl turaly «Resey Ortalyq Aziyadaghy óz yqpalynyng tómendeuinen seskenedi, sondyqtan da týrli qysym jasau rychagtarynyng bar ekenin OA elderining esine oqtyn-oqtyn saluda» degen boljam jasady sarapshylar.

Petisiya: Jaqsylyqov ket!

Áskerge ketken sarbazdar ólimi jiyilep ketkennen keyin, tamyzda Qazaqstannyng Qorghanys ministri Ruslan Jaqsylyqovty ornynan bosatudy talap etken petisiya jariyalandy.

«Qasym-Jomart Toqaev Qaskelenning tumasy Ruslan Jaqsylyqovty Qazaqstan Respublikasynyng Qorghanys ministri qyzmetine taghayyndau turaly Jarlyqqa 2022 jylghy 19 qantarda qol qoydy. 2022 jyly 6 mamyrda oghan «General-polkovniyk» ataghy berildi.

Sodan beri búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalanatyn jas sarbazdardyng ólimi turaly derekter tolastaghan emes. Qazaqstan әskerinde súmdyq tәrtipsizdik ornaghan. Ata-analar balalaryn әskerge jibergisi kelmeydi. Jastardy úrlap, olardy eriksiz әskerge jóneltken jaghdaylar da boldy. Biz, petisiyagha qol qoyghan azamattar, el Preziydentinen Qazaqstan Respublikasynyng Qorghanys ministri Ruslan Jaqsylyqovty otstavkagha jiberudi tabandy týrde talap etemiz», - delingen petisiyada.

Saghyntaev dalada qalghan joq

10 tamyzda Almaty qalasynyng búrynghy әkimi Baqytjan Saghyntaev Euro-Aziya yntymaqtastyghy qarjy-iskerlik qauymdastyghy (FBA EAK) Baqylau kenesining tóraghasy bolyp saylandy. Ol biylghy 31 qantarda Memleket basshysynyng Jarlyghymen Almaty qalasynyng әkimi lauazymynan basqa júmysqa auysuyna baylanysty bosatylghan bolatyn.

Qantar tizimi

17 tamyzda QR Bas prokuraturasy Qantar oqighasynda qaza tapqan azamattardyng tizimin jariyalady. Tizimde 238 adamnyng esim-soyy jazyldy.

«Qantar oqighalary kezinde 238 adam qaza boldy. Olardyng ishinde qylmyskerler, әri kinәsiz adamdar da bar. Biz әrbir faktini jan-jaqty qaraudamyz», - dedi Bas prokuratura ókili.

Reseyden aghylghan kósh

18 tamyzda 2022 jyly sәuir-mausym ailarynda Qazaqstangha Reseyden 570 myng adam kelgeni belgili boldy.  Osy uaqyt aralyghynda shekaradan 4,99 mln Resey azamaty ótken. Búl alghashqy ýsh aimen salystyrghanda 28 payyzgha kóp.

Saytybaldynyng saudasy bitti

24 tamyzda Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng nemere inisi Qayrat Satybaldygha jәne basqa da túlghalargha qatysty sotqa deyingi tergeudi ayaqtady. Is «Qazaqtelekom» AQ men «Kóliktik servis ortalyghy» AQ qarajatyn asa iri kólemde úrlau faktileri boyynsha qaraldy.

Tergeu barysynda zansyz satyp alynghan aktivter men aiyptalushylardyng jalpy somasy 240 milliard tengeden astam nemese 500 million AQSh dollarynan astam aqshalay qarajaty memleketke qaytaryldy.

Mәsimov pen onyng qolshoqparlary

25 tamyzda ÚQK búrynghy basshylyghy K.Q. Mәsimovke, A.T. Sadyqúlovqa, D.E. Erghojinge, M.S. Ósipovke jәne lauazymdy adamdar D.M. Akipovke, N.K. Bekmúratqa, A.A. qatysty qylmystyq isti tergeudi ayaqtady.

Mәsimovting jәne Sadyqúlovtyng әreketteri Qylmystyq kodeksting 175-baby 1-bóligi (memleketke opasyzdyq jasau), 179-baby 3-bóligi (biylikti kýshpen basyp alu) jәne 362-baby 4-bóligi 3-tarmaghy boyynsha (biylikti nemese lauazymdyq ókilettikterdi asyra paydalanu)

Erghojin QK 179-baby 3-bóligi (biylikti kýshpen basyp alu) jәne 362-baby 4-bóligi 3-tarmaghy boyynsha (biylikti nemese lauazymdyq ókilettikterdi asyra paydalanu);

Ósipov QK 362-baby 3-bóligi boyynsha (biylikti nemese lauazymdyq ókilettikterdi asyra paydalanu); Akipov jәne Bekmúrat QK 362-baby 1-bóligi boyynsha (biylikti nemese lauazymdyq ókilettikterdi asyra paydalanu) saralandy.

Is materialdarymen tanysu kezenine qamauda ústau merzimi Mәsimov pen Sadyqúlovqa ýy jaghdayynda 6 qazangha deyin, Erghojinge ýy jaghdayynda 13 qazangha jәne Ósipovke ýy jaghdayynda 22 qazangha deyin úzartylghan bolatyn.

Jalghasy bar...

Ayjan Temirhan

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2353
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2695
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2980
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1774