Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110250. Jazylghandar — 105566. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 1768 0 pikir 4 Nauryz, 2013 saghat 05:06

Geroyhan Qystaubaev. J әdiyge jauap (66-nyng birinen)

Jәdy Shәkenúly latyn әlipbiyine ótu turaly internette (Abai.kz, 04.02; -18.02.2013j) eki ashyq hat jazdy. Biri - Múhtar Shahanovqa, ekinshisi - úly Abay atamyzdyng әruaghyna. Ekeui de jalynyshty, dәrmensizdikti pash etken hat eken. Birinde: «Múhtar agha, latyngha tezirek kósheyikshi,...  Agha, a-gh-a, taghy bir mәrte oilanynyzshy...» dese, ekinshisinde: «Abay ata,... ruhynyz sezse eken dep osy úshbu hatty jazugha mәjbýr boldym. Tym qúryghanda perishtelerding qúlaghyna ilikse eken» deydi.

Jalynu - Jәdiyding qanyna singen qasiyet. Ásirese Preziydentke bir nәrse jazsa, bitti, basynan ayaghyna deyin qúldyq úryp jazady.

Ashyq hat Preziydentke, Abay atamyzgha, t. t. desekte, negizinde qalyng oqyrmangha arnalady. Sondyqtan onyng ishinde basy artyq bir sóz bolmauy tiyis. Naqty mysaldardy, faktilerdi keltire otyryp, ne aitpaqsyn, sony ghana jazu kerek. Bolmasa, oqyrmandardyng ishinen jazghanynnan jiyirkenip ketetin adamdar kezdesedi. Mysaly, men ózim osydan eki jylday búryn Jәdiyding Preziydentke jazghan (Abai.kz, 23.06.2010j) ashyq hatyn «Jas Qazaq ýni» gazetinen oqyghanymda, osynday kýide bolghanmyn.

Ashyq hat jazu ýshin adamda eng birinshi aitatyn oiy, soghan say jasaghan tújyrymy bolugha tiyis. Al oiyng tayyz, tújyrymyng әlsiz bolsa, onda mindetti týrde jalynugha, sózding ashysyna jýginip, tauysyla jazugha úrynasyn.

Jәdy Shәkenúly latyn әlipbiyine ótu turaly internette (Abai.kz, 04.02; -18.02.2013j) eki ashyq hat jazdy. Biri - Múhtar Shahanovqa, ekinshisi - úly Abay atamyzdyng әruaghyna. Ekeui de jalynyshty, dәrmensizdikti pash etken hat eken. Birinde: «Múhtar agha, latyngha tezirek kósheyikshi,...  Agha, a-gh-a, taghy bir mәrte oilanynyzshy...» dese, ekinshisinde: «Abay ata,... ruhynyz sezse eken dep osy úshbu hatty jazugha mәjbýr boldym. Tym qúryghanda perishtelerding qúlaghyna ilikse eken» deydi.

Jalynu - Jәdiyding qanyna singen qasiyet. Ásirese Preziydentke bir nәrse jazsa, bitti, basynan ayaghyna deyin qúldyq úryp jazady.

Ashyq hat Preziydentke, Abay atamyzgha, t. t. desekte, negizinde qalyng oqyrmangha arnalady. Sondyqtan onyng ishinde basy artyq bir sóz bolmauy tiyis. Naqty mysaldardy, faktilerdi keltire otyryp, ne aitpaqsyn, sony ghana jazu kerek. Bolmasa, oqyrmandardyng ishinen jazghanynnan jiyirkenip ketetin adamdar kezdesedi. Mysaly, men ózim osydan eki jylday búryn Jәdiyding Preziydentke jazghan (Abai.kz, 23.06.2010j) ashyq hatyn «Jas Qazaq ýni» gazetinen oqyghanymda, osynday kýide bolghanmyn.

Ashyq hat jazu ýshin adamda eng birinshi aitatyn oiy, soghan say jasaghan tújyrymy bolugha tiyis. Al oiyng tayyz, tújyrymyng әlsiz bolsa, onda mindetti týrde jalynugha, sózding ashysyna jýginip, tauysyla jazugha úrynasyn.

Jәdiyding osy jazghan eki haty da sonday. «Múhtar agha, latyngha tezirek kósheyikshi,...  Agha, a-gh-a» degennen basqa týk joq. Bar aitqan oiy, jasaghan tújyrymy: «Latyn әlipbiyining basty tabysynyng biri - jer betine taryday shashylghan әlem qazaqtarynyng ruhany birligin qalyptastyruynda.... Latyn әlipbiyine kóshu - әlem qazaghynyng ruhany tiregine ainalyp qalmastan, týrki halqynyng bir tudyng astyna jinaluyna da eleuli enbek etkeli otyrghan joq pa!?» deydi. Sonda osy sebepter ýshin mindetti týrde әlipbiyimiz auysuy tiyis pe? Joq, basqaday kónilge túshymdy sebepteri bar ma? Bar bolsa, jazbay ma? Eki hatyn qayta, qayta oqyghandaghy tapqanym osy. Basqa týk joq! Tipten osy jasaghan tújyrymyn da dúrystap dәleldey almaghan. Mysaly, «taryday shashylghan әlem qazaqtaryn» latyn әlipbii qalay bir uystaghyday etip jinaytynyn, «soqyrgha tayaq ústatqanday etip» kórsetpey me? Mine sonda әngime basqa bolar edi. Onyng ornyna tauysylyp, ezilip, egilip bozday bergen. Eki hatta ilip alar eki týiin joq.

Jәdiyding ózi «men aqyn emespin» dese de, hatyna mynaday óleng joldaryn qosypty: «Er Múqa, egey Múqa,...  Aqylyng bolghany ma aidan júqa». Múndaghy «egey» degen sóz, ne sóz? Qay halyqtyng tili? Sonda kim kóringen bir shumaq óleng jazamyn dep, osynday joq sózdi engize berse, tilimiz ne bolmaq? Ózi jazushy, «til, til» dep, zarlap hat jazyp jýrgen adamnyng isi osynday bolsa, ózgeden ne kýtuge bolady?

«Aqylyng bolghany ma aidan júqa» dep, maghynasyz sóz tirkesterin jazushymyn degen adam qalay jazdy eken? «...aydan júqa» degen teneu bola ma? Aqyl kóptik, ne azdyq mólshermen ólshenbeytin be edi? «Aqylyng qalyng eken» dep, deni sau adam aitpaydy ghoy. Jәdiyding búl tirlikterine qarap, qanday jazushy ekenin angharu qiyn emes. Búdan Jәdiyding jazghan hattarynyng da salmaghy kórinip qalady.

Jәdi, shamasy, latyn әlipbiyining payda, ziyanyn anyq bilmeydi. Bilse jiktep túryp aitar edi. Mysaly, bir oqyrman, tipti birneshe ret bylay súraq qoyypty: «# 20.  Qonaq, 02/18/2013-17:06.  Jәdy agha,  shala qazaqtar eshqashan óz erkimen latyn әlipbiyin  oqymaydy ! Ol aqiqat ! Sondyqtan  aldymen, Qazaq tildi memleket bolyp alsaq dúrys bolar. Siz ne aitasyz búghan, agha?! Izgi niyetpen ininiz Ónerbek Radolda».

Jauap joq! Jauptyng ornyna, tyghylyp alghan bireu (bәlkim Jәdiyding ózi): «# 31.  Qonaq, 02/18/2013-18:46. Men Jәdy aghamdy aiyzym qanyp oqimyn. Ólsender óle qalyndar. Qúr dalbasalaghansha odan asyryp birdeme jazyp baryp aitsandarshy. Ónkey qiqym, qyrttar!» degen siyaqty pikirlerin shúbyrtyp tastapty.

Bizding kóptegen jazushylarymyzdyng mәdeniyeti tómen, negizi. Jinalystarda ózi sóilep bitse boldy, basqalardyng sózin tyndamay, ketip qalady. Adam internetke maqala berse de, ózi sol maqalany talqylaugha qatysyp otyruy kerek. Biraq kóp «jazghyshtardyn» oy talasqa óresi jetpeydi de, tyghylyp otyryp, bóten bireu bolyp qana pikir jazady.

Jәdy osy belsendiligin qanday oimen jasap otyr eken? Últym dep shynymen shyr-pyry shyghyp jýr me, әlde maqsaty biylikting kózine kórinip qalu ma? Eger últym dese, onda nege búrynyraq, mәselen, últty mýldem joyyp jiberetin «El birligi» degen, aty jaqsy, al zaty «Qazaqstandyq últty» qalyptastyratyn doktrinagha qarsy auyz ashpady? Jaqsynyng jaqsylyghyn aitu - paryz, últtyq dәstýrimiz. Eger Jәdy osy «dýbara toptyng basy» dep otyrghan Shahanov bolmaghanda, «El birligi» doktrinasy qabyldanyp keter edi. Sonda Jәdy býgin ne aitar edi? Ol býgin «Álipbiydi auystyrayyq» dep, kisilik kórsetip otyrsa, әueli Qúday, sosyn osy Shahanovtyng arqasynda jetip otyr emes pe?

Shahanov - shiyrek ghasyrdan beri, kirpik qaqpay, qazaqtyng dilin, tilin qorghap túrghan soldat! Qazaqqa qanday qauip tónse, sony birinshi bolyp kórip, birinshi bolyp  dabyl qaqqan adam. Endeshe, Shahanov tobyrdyng basy emes, kerisinshe últtyq immuniytetti qalyptastyrugha úmtylghan jasampaz toptyng kóshbasshysy!  Múny óresi jetkender osylay baghalaydy.

Jәdy kezinde nege biylikting «Kóp últty Qazaqstan», «Kóp dindi Qazaqstan», jәne t. b. tújyrymdaryna da qarsy shyqpady? Búlardyng bәri derlik últ mýddesine mýldem qayshy tújyrymdar ghoy. Anyq últyn oilaghan adam bolsa múnday nәrselerge qarsylyq kórsetpeui mýmkin emes edi. Últjandy 15 myngha tarta azamat "Últ ýshin óluge barmyz!" dep,  (Jas Alash №95, 26 qarasha, 2009) ashtyq jariyalaugha bel buyp jatqanda, Jәdy nege olardyng ortasynan kórinbedi? «Myndaghan, miliondaghan qazaq ózining aryn emes, janyn berip úrpaghynyng mәngi azattyghy - kók bayraqtyng jelbireui ýshin kýresip keldi. Endeshe, biz neden tayynamyz. Sheginerge jolymyz joq.  Shyghynsyz, kýressiz qolgha kelgen jenis - qúldyqqa tez beyimdeydi» dep, qazir emes, sol kezde, ne «Qytaygha bir mln gektar jer beriledi eken» degende aitsa ghoy, Jәdiyding baghasy bolmas edi. Joq. Ol, qarip auystyratyn kezde ghana «jalyndatty». Sebebi, latyngha kóshuden basqasyna Preziydent ózining «aq batasyn» bergen joq!

Mine «Jusannan alasa, bótegeden biyik jýrgen» Jәdi, Preziydent bergen osy «batadan» keyin «batyr» boldy. Bir qaraghanda últ mýddesine say kelip túrghan úsynysty Jәdy júlyp ala jóneldi. Oilanugha da múrshasy bolmady, onyn. Úpay jinaytyn múnday sәtti kezen, endi bola qoymas, sirә. Sondyqtan da Jәdy basyn «taugha da, tasqa da» úrdy. Tipti, keybiri óz әkesinen joghary, últymyzdyng ayauly aqsaqaldaryn: «Tobyr deyin deseng - azdy-kópti enbegi bar, ómiri izine órt qondan sharshamaytyn, halyq deyin desen, Alla men adam aldyndaghy paryzyn dúrys tanymaytyn osy dýbara toptyng ne aityp, ne qoyghanyn ózderi bile me, joq pa, ol jaghy әzirshe anyq emes!» dep, ata-baba saltyna teris qylyq kórsetti. Sonda Jәdiydi óltirip bara jatqany, birinshiden, «Sizge qarsylardy men jerden alyp jerge saldym» dep, «ýmitsiz - shaytan degen», Preziydentting kózine týsip qalam ba degen dәmesi bolsa, ekinshiden halyq aldynda úpay jinau. Búl Jәdiyding eshkim bilmeydi degen oiy edi. Mening jariya etip qoyghanym obal boldy.

Jәdiy «mening saqaldy-saqalsyz zamandastarym taytalasqan myna kýnde «aramyzdaghy jamandar» tezirek jaqsylar qataryna qosylsa eken degendi de tileymiz.» - dep, taghy bir kýpirlik jasapty. Osy «jamandardyn» arasynda (jalpy sany 66 adam) men de barmyn. Sózdi tyrnaqshagha alghanymen, tura maghynasynda qoldanghan. Maqúl, men «Sasyq auyz ne demeydi, it ne jemeydi» dey salar edim. Biraq sol tizimde halqymyzdyng betke ústar ayauly aqsaqaldary bar ghoy! Múzafar  Álimbaev, Amangeldi Aytaly, Mekemtas Myrzahmetov, Múhtar Shahanov, Qabdesh Júmadilov, Núrghaly Nýsipjanov, Orazaly Sәbden, Sofy Smataev, jәne t. b. Qazaq osynday abzal azamattarynyng arqasynda tekti emes pe? Búlar turaly onday ghaybat sózdi aitugha qany taza qazaqtyng auzy barmas, sirә. Múnday asyldarymyzdy ózimiz «jamandar» desek, ne qaydan payda bolghany, ne shyqqan tegi belgisiz kez kelgen bir sasyq auyzdargha últymyzdyng kósemderin osylay taptata beretin bolsaq, onda qaytip el bolmaqpyz?!

Búl, búl ma?!... Jәdi, tipti Abay atamyzdyng auzyna da sóz salyp beripti: «Tipti, sol tayaqtyng úshyn eng әueli osy Múhtarlardyng kókesi Áuezovke kezer me ediniz kim bilsin: «Meni orysshyl etip kórsetip, býkil qazaq balasynyng betin teris jolgha búrghan sen!» degizip. Abay men Áuezov atalarymyzdyng ózin «býgingi mәngýrt qazaqtardyng ómirge kelgenine kinәli» degenge keltirip otyr. Men búdan «Jamangha des berme. Des berseng anasyn tabangha salar» degen oy týidim, aghayyn.

Al endi óresi osyghan jetken Jәdiyler elge tútqa bola ma?

Ómirden ótken, sonday-aq baqytymyzgha qaray qazir tiri jýrgen úly túlghalarymyzdy aitpay-aq, últjandylyghym ghana bolmasa, eshkimge belgisiz mening ózim-aq, Jәdiyden on, tipti jýz ese jaqsy, artyq ekenmin. Sebebi men Jәdy siyaqty emes, últymnyng úlymyn. Balasy, nemeresi maqtan tútar әke, atamyn. Sondyqtanda men baqytty adammyn. Jәdy de baqyttymyn der. Biraq ol - ótirik. Últ mýddesimen shyn ainalyspaghan adam - jalghan baqytqa iye! Al últ mýddesimen shyn ainalysatyn adamnyng bolmysy batyr, sanasy azat boluy tiyis. Onday adam jalynyp jazbaydy, Preziydent bolsa da, odan talap etip jazady.  Búl shyndyq. Qaranyz.

Mamandyghym matematik edi. Biraq qazaqtyng óz jerinde «ógey úldyn» kýnin kýittep jýrgeni meni jurnalist etti. On jyldan asa uaqytta jýzge tarta maqala jazsam - bәri derlik últymnyng jayy turaly. Solardyng eshqaysysynda jalynghan joqpyn, tabynghan joqpyn. Tipten «Elbasy» degen de emespin. Bar aitarymdy «Preziydent myrza» dep-aq jetkizgem.

Songhy on, onbes jyldan beri últ mýddesi kóterilgen birde bir sharadan tys qalghan emespin! Birde bir! Shanyraq oqighasy, Shelektegi - úighyr, Malovodnoedaghy - eki myngha tarta adam jinalghan miting, sheshen oqighalary. Mayatastaghy (OQO) úl bala, Besaghashtaghy qyz bala zorlanghandaghy jaghday, Qaladaghy til, jer aksiyalary, rúqsat etilgen, etilmegen mitingter, t. t. Bәrin terip jazu mýmkin emes.

Mysaly, 2011 jyly 1 mausym kýni Almatydaghy Duman yqsham audynynyng janynda bos jatqan jerdi qazaqtar basyp alyp jatty. Myn, mynjarym adam boldy. Men solardyng ishinde bite qaynasyp jýrdim. Ertesine (2 mamyr) tannan, týnning jarymyna deyin, jalpy sany 80-90 belsendi, bәrimizdi Talghar audanynyng IIB-ning ghimaratynda qamauda ústady. Týsinikteme jazdyrdy. Men «Últ mýddesine baylanysty kez kelgen sharada bolyp jýrmin. Keleshekte de bola beremin» dep jazyp berdim. Búl arhivte túrsa kerek. Túrmasa, birge bolghan jýzdegen kuәlerim bar.

Janaózen oqighasyna baylanysty sottalyp jatqanda Serik Saparghalidyng artynan Atyraugha bardyq (M.Tayjan, Ó.Aqjigit).  «Peredacha» beru ýshin. Aron Atabekke de baryp edik, biraq Arqalyq qalasynyng әkimi - Berik Ábdighaliyevting kómegimen de, eshtene bere almadyq.

Al Jәdy kim? Últy ýshin ne istedi? Men sol jýrgen jerlerimde on jyldyng ishinde birde bir ret Jәdiydi kórmeppin! Birde bir ret! Sonda, shamamnyng kelgeninshe últ ýshin barymdy salyp jýrgen men «jamanmyn» ba, әlde el basyna «kýn tughanda» qashanda búghyp jatatyn Jәdi, sen «jamansyn» ba?

Men Jәdiyge bylay aitqym keledi: «Jәdi, sen qay salada ózindi myqty sanaysyn? Batyrlyqta ma, joq әlde ózindi maytalmanmyn dep eseptep jýrgen jazushylyq, yaky sayasatta ma, bolmasa kósemdik, úiymdastyrushylyq ónerde me? Joq, taghy basqa da ma? Sol sen tandaghan salada ekeuimiz sayysqa týseyik. Qaysymyz jenilsek, sonymyz el aldynda ózing aitqan «jaman» ekenimizdi moyyndayyq»

P.S. Múny jazghanda maqtanghanday bolyp kórinsem, ghafu ótinemin. Maqsatym: adamdargha aqsha tólep oqyttyra almaytyn kitap, ólender jazyp alyp, jazushymyn, aqynmyn, ataghym bar dep jýrgen «Ónkey qiqym, qyrt!» emesterge, jәy jýrgen qarapayym qazaqtyng últjandy kez kelgen balasynyng ózi onan artyq bolmasa, kem emes ekenin úghyndyru edi.

03.03.2013 j.

Abai.kz

Redaksiyadan: Geroyhan Qystaubaevqa jazushy Jәdy Shәkenúly tarapynan jauap bolyp jatsa, jariyalaugha dayynbyz. Jauaptasu  qoghamdyq oigha qúnaryn beretin salihaly súhbatqa jalghasady degen senimdemiz.

0 pikir