Beysenbi, 24 Mausym 2021
Janalyqtar 2559 0 pikir 3 Nauryz, 2013 saghat 18:02

Dәuren Quat. Jana aqparattyq sayasat: qanday mәseleler sheshimin tabuy kerek?

Aqpannyng 28-i kýni «Amanat» intellektualdy pikirsayys klubynyng jetekshisi Berik Uәly myrzanyng shaqyruymen «Jana aqparattyq sayasat» atty taqyryp boyynsha ótken dóngelek ýstelge qatysyp sóz sóilegen edik. Sol jiyn ýstinde aitqan oilarymdy Abai.kz portalynyng oqyrmandaryna úsynudy jón kórdim. Sonymen...

 

1. QAZAQ BASPASÓZI: NE ÚTTYQ? NEDEN ÚTYLDYQ?

Elbasymyz bar, Memlekettik hatshymyz bar - bәrimiz aqparattandyru sayasatyna nazar audaryp, kónil bólip jatyrmyz. Búnymyz óte dúrys. Meninshe bolghanda Memlekettik hatshy Marat Tәjinning tújyrymdamalary biylik pen baspasózding búdan bylayghy qarym-qatynasy qalay boluy kerektigin, qanday formatta qalyptasuy kerektigin  anghartsa kerek. Hatshy «BAQ ýgit nasihat qúraly bolyp qalmauy kerek» dedi. «Ura-urany azaytu kerek» dedi. Memhatshynyng búl baylamdary baspasózding óz missiyasyn ózine qaytaryp beru qajet degendi anghartady. Osy jaytty basqa emes, aldymen, jurnalistter qauymy, biz ózimiz týsinip aluymyz qajet siyaqty.

Aqpannyng 28-i kýni «Amanat» intellektualdy pikirsayys klubynyng jetekshisi Berik Uәly myrzanyng shaqyruymen «Jana aqparattyq sayasat» atty taqyryp boyynsha ótken dóngelek ýstelge qatysyp sóz sóilegen edik. Sol jiyn ýstinde aitqan oilarymdy Abai.kz portalynyng oqyrmandaryna úsynudy jón kórdim. Sonymen...

 

1. QAZAQ BASPASÓZI: NE ÚTTYQ? NEDEN ÚTYLDYQ?

Elbasymyz bar, Memlekettik hatshymyz bar - bәrimiz aqparattandyru sayasatyna nazar audaryp, kónil bólip jatyrmyz. Búnymyz óte dúrys. Meninshe bolghanda Memlekettik hatshy Marat Tәjinning tújyrymdamalary biylik pen baspasózding búdan bylayghy qarym-qatynasy qalay boluy kerektigin, qanday formatta qalyptasuy kerektigin  anghartsa kerek. Hatshy «BAQ ýgit nasihat qúraly bolyp qalmauy kerek» dedi. «Ura-urany azaytu kerek» dedi. Memhatshynyng búl baylamdary baspasózding óz missiyasyn ózine qaytaryp beru qajet degendi anghartady. Osy jaytty basqa emes, aldymen, jurnalistter qauymy, biz ózimiz týsinip aluymyz qajet siyaqty.

Baspasóz betindegi «uralardy» aitsaq, oiymyzgha birden qazaq gazetteri týsetin shyghar. Alayda, bauyrlar, qazaq gazet-jurnaldarynyng ótken jiyrma jyldaghy bar tarihy «uralardan» ghana túrmaydy. Olay deytin bolsaq qalamyna adal, mynau zamannyng bar qiyn-qyspaghyna ýnsiz tózip kele jatqan jurnalisterding enbegine qiyanat jasaghanymyz. Manday terge, tózimge, senimge, sarqylyp júmsalghan qajyr-qayratqa qiyanat jasaghanymyz. Qysqa qayyryp aitsam keyingi jiyrma jyldyng sheginde:

- Qazaq gazet-jurnaldarynyng qarasy kóbeydi. Júrttyng qoly salysytyryp oqityn baspasózge erkin jete bastady;

- Jabyq taqyryptardyng bәrine týren salyndy: tarihy aqtandaqtar, últymyzgha jasalghan zorlyq-zombylyq, synaq alandary, ekologiya, kóshi-qon mәselesi, әigili adamdar ómirining qúpiya betteri, últtyq-etnografiyalyq tanymdyq dýniyeler... Qúday-au, tolyp jatyr;

- Alashtanushylardyng instituty da osy qazaq baspasózining betinde qalyptasty.

Al, endi osynyng bәrin joqqa shygharyp, auzymyzdy qu shóppen sýrtip, qarap otyrayyq pa? Joq, bauyrlarym. Teginde, ótkendi baghalamay, onyng jaqsy jaghyn, mazmúnyn týsinip almay ilgeri jylju mýmkin emes. Osyny aldymen oiymyzgha bekitip alayyq. Áytpese bәrin ysyryp tastap ómendegenimizden eshtene ónbeydi. Kezekti bir nauqan bolady da qoyady. Qysqasynan qayyrsaq, mazmún jaghynan qazaq baspasózi útty, bayandy belge kóterildi. Útylghan jaghymyz da bar:

- Aqparattyq tehnologiyalardyng damuynan ýnemi keyin qalyp kelemiz;

- Jarnama naryghynda shet qaqpay kórudemiz;

- Oqyrman súranysyn zerttep, soghan oray «ónim» úsynudyng tәsiline asa mәn bermeymiz, menedjment joq;

- Ózara kәsiby bәsekelestik degendi baqtalastyq dengeyinen joghary kótere almaudamyz;

- Aqparattyq kenistigimizdi berip qoydyq,t.b.

Qalghanyn kýnde aityp jýrmiz, ony ózderinde jaqsy bilesinder. Eng bastysy biz osy uaqytqa deyin biylik últtyq aqparattyq qauipsizdikke mәn berse eken dep zarlaumen keldik. Sony, sol mәseleni -

 

2. ÚLTTYQ AQPARATTYQ QAUIPSIZDIK MÁSELESI

- degenge kezekti ret kónil bóleyikshi. Sender Resey telearnalarynyng bizding elde qalay tarap jatqandyghynan tolyq habardarsyndar. Resey biyligi sol telearnalardyng Qazaqstanda taraluyna qanshalyqty mýddeli dep oilaysyndar? Áriyne, olar ózderi yqpal etetin aqparattyq kenistikte qazaq biyligi tútas qoghamymen ómir sýrgenin qalaytyn shyghar. Onyng ýstine búl zamanda kim kimge aqparat kenistiginde yqpal etkisi kelmeydi deysiz. Men sizderge aitayyn, bir qyzyghy orys gazetteri men telebaghadarlamalarynyn, radiohabarlarynyng taraluyna aldymen biz ózimiz qúlshynys tanytudamyz. Alma-TV, Aykon-TV degenderdi bilesinder. Kabelidi signal arqyly telearnalardyng taraluyn qamtamasyz etetin qúrylymdar. Osy Alma-TV, Aykon-TV degenning eki tizgin bir shylbyryn qolyna ústaghandar «әke-kókelep» Reseyge baryp telearnabasshylarymen kelissózder jýrgizedi. Sóitedi de NTV, RenTV,t.b arnalardyng Qazaqstandaghy qalalarda kabelidik jýie arqyly taraluyn qamtamasyz etedi. Atalghan arna qojayyndary efirdi teginge bermeydi, qyp-qyzyl aqshagha beredi. Sol aqshany qaytaryp jәne onyng ýstine payda tabu ýshin janaghy Alma-TV qaytedi deysiz ghoy, jarnama tartady. Qazaqstandaghy barlyq jarnama berushilerdi Reseyding telearnalary arqyly ústap otyrady. Osylaysha Alma-TV aqsha ýshin  aqparattyq ekspansiyagha jol ashyp, әri orys telearnalaryn bayytyp jatyr. Demek, Qazaqtelekom basshylyghymen birlese otyryp betimen ketken Alma-TV, Aykon-TV siyaqtylarmen Memlekettik hatshy nemese Mәdeniyet jәne aqparat ministrining biri  dúrystap sóilesui kerek. Orys telearnalarynyng taralymyna tiym jasau óz qolymyzda, biraq soghan moynymyz jar beremey, jar berse de «jaghdayymyz» kelmey-aq jýr.

Resey gazet-jurnaldarynyng taralymy da osynday kepte. Qazpress, Ernúrpress... osynday pressterdi bilesinder. Sol presster orys gazetterin Reseyden «prestep» әkelip taratudan erinbeydi. Narqyty, naryqtaghy súranysty әbden mengerip alghan. Reseyden әkeledi de ýiip tastaydy. Qazaqstandyq biylikting ýgit-nasihatynan sharshaghan júrt ony pyshaq ýstinde bólisip alady. Songhy kezderi orystildi gazet-jurnaldar Qazaqstanda búrynghyday kóp taralady dep aita almaymyn. Biraq, janghy presster ýirenip qalghan jýristerinen tanar emes. Reseyding 140-130 million halqy bar. Oqyrman qauymy bizden әldeqayda kóp. Sondyqtan orys basylymdary Qazaqstangha naryq tappay kelip jatyr degenge men óz basym senbeymin. Olar Qazaqstannan aqparat sayasatyn jýrgizetin alang tappasa, pәlendey tabys tauyp jatqan joq shyghar. Alayda, búny saraptau kerek. Esep jýrgizu kerek. Eng onayy әlgi Qazpress, Ernúrpress degenderding jarghysyn qarap, qayta tirkeuge alu kerek nemese qyzmetterine tiym salu kerek. Sol kezde baryp biz attap bassang aldynnan shyghatyn sarjaghal orys jurnaldary men gazetterinen qútylamyz. Áytpese osylay jýre beremiz. Oryssyz ómir sýretin uaqyt boldy emes pe?! Osyny bizding jigitter nege úqpaydy? Týsinbeymin.

Bóten tilde aqparat taratatyn, bóten elding baspasózi bizge dos bolmaydy. Al ýlken sayasatta ýlken dostyq tipti joq. Bolmaghanda. Sondyqtan búl úsaq-týiek mәsele emes, Marat Tәjinder, Múhtar Qúl-Múhametter oilanatyn mәseleler.

 

3. AYMAQTYQ BASPASÓZ. BALAMA BAR MA?

Últtyq aqparattyq qauipsizdik turaly oilaghanda biz aimaqtardaghy qazaq jurnalistikasynyng jay-kýiin de túraqty sóz etip, bilgenimizdi ortagha salyp jýruimiz kerek.

Qazir oblystyq, audandyq gazetter eskirdi, qartaydy. Atalghan gazet basshylarynyng da jasy úlghayyp ketti. Olar ózderi basqaryp jýrgen gazetterden de әrmen qartaydy. Nege deseniz, gazet әiteuir jana zamannyng janalyqtaryn aityp, sony habarlap jatady ghoy. Myna zamanda oblystyq, audandyq gazetterge jastar barmaydy. Qaytip barady? Eki jastyng birine kelmey qartayyp, qausap otyrayyq dep bara ma? Óitkeni oblystyq gazetterdegi patriarhtar, aqsaqaldar deyikshi, seni ózinen asyrghysy kelmeydi. «Bala, qayda barasyn, toqta, - deydi. - Biz sendey kezimizde ýlkenderge dýkennen otty su men  temeki tasitynbyz. Sen de әida, shap, mәgәzinge!» Búl bir jaghynan qyzyq, ózinshe tәtti ómir. Búzghyng kelmeydi. Biraq býgingi aqparattaghy alaman búnday ómirge qaramaydy. Sondyqtan oblys ortalyqtarynan qazaq sayttaryn ashu kerek. Áriyne, mening búl pikirime opponentter kóp tabylatyn shyghar. Men olardy týsinemin. Ras, internetke shekara joq. Aymaqtyng mәselesin Almatyda ne Astanada otyryp alyp qauzay beruge bolady. Alayda, sen asa bir eleuli oqigha bolmasa, úzyna kesh óz saytyndy aimaq mәselesimen ústap otyra almaysyng ghoy. Solay ma? Al, oblys júrtshylyghyn aldymen oblys aumaghyndaghy auys-týiis, gu-gu әngime, úsaq-týiek oqigha, shetin mәsele qyzyqtyrady. Solar tolghandyrady. Endeshe oblystyq, audandyq gazetterge balama retinde aimaqtaghy aqparattardy tolassyz beretin qazaq sayttaryn nege ashpaymyz? Búl birinshiden,  aimaqtardaghy qazaq jurnalistikasynyng damuyna  әser etedi. Ekinshiden, aimaqtardyng mәselesin respublika júrtshylyghynyng nazarynda ústaugha mýmkindik tudyrady. Ýshinshiden, aqparattyq tútastyqty qamtamasyz etedi. Tórtinshiden, jergilikti biylik organdaryn aqparat salasymen jana ýlgide júmys jasaugha jeteleydi. Besinshiden, aimaq túrghyndarynyng azamattyq belsendiligin arttyrady. Osylay tize beruge bolady. Eger, oblys ortalyqtaryndaghy jalyndy jastardyng oiynda sayt ashu mәselesi jýrgen bolsa, Abai.kz újymy aqyl-kenes berip, tәjiriybe bólisuge dayyn.

Mening biliumshe, keyingi kezderi oblystyq gazetterding qaghazdyq núsqasynan góri veb-paraqshalary kóp qarala bastaytyn boldy. Keybir gazetter, mysaly, Aqtóbe oblystyq «Aqtóbe» gazetining elektrondy núsqasy barlyq talapqa say jariya kórip túr,  altaynews.kz saytynyng janalyqtaryna ortalyqtaghy telearnalar silteme jasaytynday jaghdaygha jetti.

El ishinde internet janalyqtaryn tútynugha degen súranys ta joghary. Osyny eskere otyryp Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Qazatelekom AQ-men ortaq mәmilege qol qoyyp alys auyldargha deyin internet jelisin tartyp berui kerek. Biz qaghaz óndirmeytin elmiz. Jerimiz úlan-baytaq. Gazetter uaqytynda jetpeydi. Al, internet «alty aishylyq jerlerden kózindi ashyp-júmghansha jyldam habar» berip otyrady. Osy bir sharuany tezdetip qolgha alyp jibersek, aqparattandyru sayasaty ózining alghashqy nәtiyjesin berip ýlgerer edi.

 

4. INTERNET JURNALISTIKA

Aymaqtyq baspasóz turaly aityp otyryp biz ayandap Internet jurnalistikagha da kelip qoyyppyz. Qazir osy Jana media jayynda aityp jatyrmyz, kýnde aitatyn boldyq. Men sonyng ishinde myna bir jaytqa toqtalsam deymin.

Internet jurnalistika azamattyq jurnalistikanyng belsendiligin tudyruda. Búl dúrys. Biraq qazaq internet jurnalistikasyn oilaghanda biz qazaq baspasózinde qalyptasqan mektepti, qalyptasqan kәsiby biliktilikti úmytpauymyz kerek. Turasyna kóshsek, qazir biz qazaq baspasózindegi dәstýrli mektepting tәjiriybesin internet jurnalistikanyng janashyldyghymen ýilestire biluimiz kerek. Qazaq baspasózi turaly bir súhbatynda Erlan Qarin myrza «Qazaq baspasózi últtyq partiyanyng qyzmetin atqaryp kele jatyr» dep edi. Qazaq baspasózining sol pozisiyasy, sol ústanymy, sol mazmúny endi internet jurnalistikadan kórinis tabuy qajet. Sodan keyin ony ishinen janart, ózgert, týlet, damyt. Eng bastysy biz qazyqty myqtap qaghyp alugha tiyispiz. Internet jurnalistikany azamattyq jurnalistika dep qana týsinip, azamattyq jurnalistikagha erikti berip qoysaq, onda bizding «Jana media» dep jýrgenimiz balabazar bolyp ketedi. «Minber» jurnalisterdi qoldau ortalyghynyng jetekshisi Esengýl Kәpqyzy ótkende bir qyzyq mysaldar keltirip edi, qazir úmytyp otyrmyn... qysqasy, azamattyq jurnalistikanyng ókilderi, blogerler, jazu mәdeniyetimen jete tanysyp, jazudy ýirenip alsa, quanar edim. Týbi solay bolatyn shyghar. Áytpese, oiyn tolyq jetkize almaytyn blogerding belsendiligi óz basynyng sory ne mazaghy ghana bolyp qala beredi. Azamattyq jurnalistikanyng ókilderi -  aqparattyq tehnologiyalardy qalauynsha paydalana alatyn jastar. Endi osy qabiletterine jazu óneri men bayqampazdyqty, alghyrlyqty qosyp damytsa, dәstýrli BAQ-qa tendessiz әriptes әri bәsekeles bolar edi. Qazirding ózinde sol nyshan bayqalady. Azamattyq jurnalistika azamattyq qoghamnyng qalyptasuyn jyldamdatatyn kýshke ainalama dep ýmittenemin. Azamattardyng belsendiligin arttyradyma degen oidamyn.

Azamattyq qoghamda jurnalisterge taqyrypty ortanyng ózi dayyndap beredi. Tarata aitsaq, bir úiym bir jerde narazylyq aksiyasyn úiymdastyryp jatady, bir úiym jana bastama kóterip jatady, taghy bir úiym taghy bir iske múryndyq bolyp jatady. Sodan jurnalister tynym tappaydy. Bizde kerisinshe. Qoghamgha taqyrypty jurnalist tauyp beredi. Qogham oghan sodan keyin baryp mәn beredi. Mine, sol taqyrypty tauyp beru mәselesimen qazir internet jurnalistika ainalysuda. Dәstýrli BAQ-tan onyng ozyqtyghy da osydan bayqalady. Áytsede, qaytalap aitamyn, qazaq baspasózining mazmúny endi Jana mediadan jalghasyn tabuy kerek. Ol ýshin ghalymdar, tarihshylar, bәri-bәri, internetke kónil bólip, onymen til tabysuy qajet. «Men internetti bilmeymin, saytty bilmeymin» degen sóz «men - nadanmyn» degen sóz.

 

5. KADRLARDY DAYYNDAU. QAYTA DAYYNDAU

Qara tany alatyn qazaq internetting tútynushysy bola alady. Oghan tek yqylas qoysa boldy. Al Jana mediada - internet jurnalistikada, qyzmet etu azdaghan enbek etudi talap etedi. Memlekettik hatshynyng jiynynda kadrlardy dayyndau mәselesi aitylyp qaldy. Kýte berinizder, bizding nauqanshyl qoghamda tayauda bir qarbalas bastalady. Qanday deysiz ghoy? Memhatshy kótergen mәselege oray Joghary oqu oryndarynyng oqytushylary shetelderge tәjiriybe almasugha attanady. Gazetterde sala-qúlash maqalalar kóbeyedi. Bir eki belsendi studentting shimayy tipti «Egemen Qazaqstan» gazetining betinde de jaryq kórui mýmkin. Jaraydy, búlay bolmaydy delik. «Uradan» qashyp otyrghan Tәjin myrzanyng ózi onday jyltyraqtardy tiyp tastauy mýmkin. Alayda, Euraziya men Ál-Farabiyding (elimizdegi irgeli oqu oryndary) jurnalist kadrlaryn dayyndap jatqan oqytushylary bastaryn syghymdap alyp shapqylaytyny sózsiz. Myrzalar, basty qatyrudyng qajeti shamaly, bizdinshe bolghanda kadr dayyndaudyng tamasha bir mýmkindigi bar! Ol mýmkindik - býgingi aqparattyq tehnologiyanyng óz mýmkindigi. Ásilinde, shәkirtting teoriyalyq dayyndyghy kemel bolghany jón, biraq praktikanyng aty - praktika. Oqytushy kýnúzaq shәkirtting miyn teoriyamen «shiritkenshe» qolyna aifon  ústatyp kóshege jibergeni dúrys. Auditoriyada oqytushynyng ózi ghana qalyp, oqigha ortasynda jýrgen  shәkirtterining júmysyn «vatsap» baghdarlamasy arqyly qabyldap alyp jәne tapsyrma berip otyrudy oqudyng is-tәjiriybesine engize alsa boldy, jarty jylda «jalmandaghan» reptorter dayyn degen sóz. Osy orayda belgili túlghalarmen onlayn-leksiyalar ótikizip, yqpaldy basylymdarmen birlese otyryp onlayn-praktikalar úiymdastyrudyng da basy artyq bolmas edi.

Memhatshymyz studentterding is-tәjiriybe synaghynan óte almaytyndyghyn da biledi eken. Rasynda solay jәne shynyna jýginsek, tәjiriybe júmysyna jýrdim-bardym, ildebaymen keletin shәkirttin  redaksiya basshylarynyng birinen tapsyrma alyp tyndyra qoyatyn júmysy da az. Sondyqtan tәjiriybeden ótuding baghdarlamasyn JOO ózderi dayyndauy kerek. Baghdarlamada shәkirtting tandaghan redaksiyasy (gazeti, radiosy, telearansy, sayty), redaksiya tarapynan belgilegen jetekshisi, alghan tapsyrmasy, shәkirtting ózi úsynghan taqyryp, shәkirtting aqparattyq tehnologiyamen jasaghan júmysynyng nәtiyjeleri, t.b. tegis qamtyluy kerek. Tәjiriybe júmysy jәne bir ai, jarty aimen shektelmey jyl boyyna jalghasuy tiyis. Tәjiriybeden jalqy sәt moyyny bosamaghan shәkirt JOO oqu baghdarlamasynan tys derbes oilay alatyn, óz betimen izdenetin, boyyndaghy qabilet-qarymymen tiyisinshe júmys jasay biletin túlghagha ainalady. Sonday talapker balanyng jazghan syzghany gazet betterinde kórinis tauyp, efirlerden shyghyp jatsa, oghan esh tang qalmaymyz.

Kadrlardy qayta dayyndau mәselesi radio men televiziyanyng jurnalisterine әsirese qatysty mәsele. Ony osy salanyng mamandarymen keng otyryp sóz etsek qúba-qúp bolady dep oilaymyn.

 

6.KÁSIBY BÁSKELESTIK BAQTALASTYQ PA?

Mening úghymymda bәsekelestik degenimiz -  aldymen birlik. Birlik bar jerde, týsinistik pen jarastyq oryn alghan ortada shynayy kәsiby bәsekelestik qalyptasady. Qazaq jurnalisteri bir-birine janashyr boluy kerek. Bir-birimen kórgen bilgenin bólisip jýruding de artyqtyghy joq (әriyne, әr redaksiyanyng kommersiyalyq,t.b. qúpiyalary bolady. Ony qyzmettik etikagha baylanysty jariya etuding qajeti joq). Memlekettik, últtyq mazmúny tereng mәselelerde qazaq jurnalisteri tipti tútasyp ketui kerek. Ókinishke qaray, qazaq jurnalisterining arasynda kәsiby bәsekelestikti baqtalastyq dep týsinetin bir qortyq týsinik bar. Kәsiby bәsekelestik baqtalastyq emes. Alayda bizde kәsiby bәsekelestikti jolgha qoyatyn tetik te tabylmay túr. Mysaly, 300-350 myng jalaqy alatyn telearna tilshisimen 40-50 myng jalaqymen kýneltip jýrgen aptalyq gazetting qyzmetkeri qanday bәseke naryghynda qatar túra alady? Búl mýmkin be? Bylay qarasang ekeuining de múryny qanap júmys jasap jatqany shamaly. Teletilshi oqigha ortasyna barady, sujet týsiredi. Stendap jasaydy. Studiyagha keledi. Tekstin jazyp, oqidy. Beynematerialdy montajdaydy. Bitti. Osylay tynbay bir aida 20-22 sujet jasasa jetedi. Keminde 200-250 myng tenge qaltada. Teletilshi әlgi bir ay boyy jazghandaryn jiyp alyp qarasa, «Týrkistan» aptalyghynyng jarty beti, assa bir beti. Al aptalyq tilshisi redaksiyada otyryp alady da annan-mynnan oqyghanyn, oiyna týigenin japsyryp jazyp shyghady. 200-300 jol. Jany asa qinala qoyghan joq. Aptalyqqa bir, belsene kiriskende eki maqala jazsan, jetip artylady. Gazetting qalghan betterin redaktordyng sýiikti avtorlary-aq toltyra salady. Biraq, qúryghyr aqshasy az. 40-50-aq myng tenge. Zeynetker siyaqtysyn. Men búl sózimde basqany emes, taza әleumettik mәselelerdi aityp otyrmyn. Endi ne isteu kerek? Ne isteu kerek deysiz be? Aptalyq gazetterdi jurnaldargha ainaldyru kerek. Qazir әlemde aptalyq gazet degen atymen joq. Aptasyna bir ret shyghyp túratyn jurnaldar bar. Kýndelikti jaryq kóretin gazetting tilshisi kýnde jazady. Demek, onyng osy enbegine oray jalaqysy men qalamaqysy da joghary boluy qajeti.  Eng dúrysy qalamaqy. Qalamaqy belgileu tәrtibi    redaksiya qyzmetkerlerining ishki bәsekelestigin qamtamasyz etui kerek. Bir shyndyqty aitayyn. Qalamaqyny bizding qular dúrys qoymaydy. Jurnalisting enbegin enbegine qarap emes, pysyqtyghyna, ózine jaqyndyghyna qarap baghalaydy. Sol sebepten de búnday qalamaqy jýiesin Batys baspasózinde qoldanylatyn «Taymshiyt» baghdarlamasyna ózgertu qajet. Atalghan baghdarlama boyynsha әr jurnalist ózine ózi qalamaqy qoya alady. Artyq qalamaqy talap ete almaydy, kem aldym dep renjimeydi. Ágәrәki, biylik baspasózben júmys isteuding memhatshy aitqanday jana formatyna tәuekel etip kóshe alsa, qalamaqy belgileuding «Taymshiyt» baghdarlamasy qazaq baspasózinde (TV, radio, gazet, sayt) kórinis tabary dausyz. Qoghamdy aqparattandyrudyng jana sayasaty, qarjy, erkindik, bәseke, kәsiby biliktilik tolyqtay bir arnadan ýilesim tapsa, qazaq baspasózining baghy ashylar degen oidamyn.

Qazaq gazetteri qazir qandayda bir «JShS»-lerding qúzyrynda ómir sýrip keledi. Áytkenmende sol «jshslerdin» qazaq gazetterin jarylqap jatqandary shamaly. Qazaq gazetteri memlekettik satyp alu konkurstarynyng arqasynda kýn kórip keledi. Memleketting arqasynda kýn kórip keledi. Árbir salyq tóleushining arqasynda kýn kórip keledi. Biraq, qazaq gazetteri salyq tóleushige emes, biylikke qyzmet etedi. Jýie solay etip qoyghan. Jýie degen qazaq baspasózin jýikeletip bitirdi. «Anany jazba, mynany jaz!». «Ana mәseleni nege jazghansyn?! Nege jazghansyng deymin ony?!» dep Elorda jaqtan qonyraular soghylghan kezde bas redaktorlardyng býrseng qaqpaytyny kem. Sodan keyin «ash qúlaqtan tynysh qúlaq, qoyshy osy, tekke jýreyinshi» degen ústanymgha kimde bolsa boy aldyrary sózsiz ghoy.

Memlekettik satyp alu konkurstarynada «lot» degen pәle bar. Lot degenimiz - taqyryp. Kim qanday lotty, yaghny taqyrypty útty, sony sol jyl boyy jyrlap shyghugha mindetti. Jyrynnan ainyma. Tapsyrma sol. Tapsyrys berushi taraptyng da týsinigi - osy, oryndaushynyng da týsinigi - osy. Sonda búl ne? Búl týkte mes. Memlekettik hatshynyng tilimen aitsaq, «aqshany otqa laqtyru», qazaqshalasaq, «aqshany jelge shashu». Qoghamdy aqparattandyrudyng jana jaghdayyna, jana mәdeniyetine birjola kóshpesek, búl ahualdyng ózgere qongy da qiyn. Óte qiyn. Qazaq baspasózindegi tvorchestvolyq damudy tejep túrghan da, qazaq jurnalisterin masyldyq psihologiyagha dushar etken de osy mәsele.

Qazaq gazetterin memlekettik tapsyrysqa ghana qaratyp qoymaudyng taghy bir joly bar. Ol jol gazetterding aksiyalaryn últtyq kompaniyalargha satu der edim. Mәselenki, elimizde orys tilinde shyghatyn gazetterding arjaghynda iri kommersiyalyq qúrylymdar, qarjyly toptar túr. Solay eken, endeshe, kommersiyalyq qúrylymdar qazaq gazetterining aksiyalaryna da iyelik etsin. Diyrektorlar kenesi gazet redaktoryn bekitsin. Gazet redaktory diyrektorlar kenesining sheshimi boyynsha  ýsh jylgha taghayyndaluy kerek. Ýsh jyl ishinde bas redaktor ózine jýktelegen mindettemelerdi tolyq orynday alsa, kelisim shartty odan әri úzartugha bolady. Oryndamasa, taghayyndau shartyn merziminen búryn toqtatyp tastaghan jón. Búl talap sóz joq bas redaktorlardyng arasyndaghy kәsiby bәsekelestikke serpin әkeledi degen oidamyn. Jәne búl talapty gazet redaktorlaryna ghana emes, barlyq BAQ basshylaryna qoyghan abzal.

Qazaqtildi BAQ Jarnama naryghynan shet qaluda. Ol ýshin Jarnama turaly zang qaytadan qaraluy kerek.

 

7.SARAPShYLAR BAR. SARAPTAMALYQ ORTALYQTAR JOQ

Men orystilinde saraptamalyq maqalalar jazatyn jazghyshtardy bilemin. Reseyding yqpaldy basylymdaryndaghy oilardy alady da qazaq qoghamyna ynghaylap jasay salady. Qala berdi filosofiyadaghy, sosiologiyadaghy avtoritteterden kelsin-kelmesin sitat aladyda silemeylep birdene jazghan bolady . Onyng aitqany bizding jaghdaygha kele me, joq pa oghan tipti mәn bermeydi. Bizdegi shynayy jaghdaymen orystilindegi saraptamalyq materialdardy salystyryp qaranyz, kýlesiz. Qoghamymyz óz shyndyghynan asa almay jatady, al, oghan qatysty aitylghan oilar men iydeyalardyng bәri aq dambalgha qara jamau salghan siyaqty birdene:  kosmoploittik iydeyalar men oilar. Bir qyzyghy tap sol kezde qazaq tilinde de belgili bir jaghdaygha tiyisinshe saraptamalyq maqalalar jazylyp jaryq kórip jatady. Álgi maqaladan mol maghlúmat alasyn, situasiyany týsinesin, oy týiesin. Biraq ony biylik qúlaghyna ilmeydi. Nege? Sebebi osy uaqytqa deyin biylik qazaq tilinde aitylghan qoghamdyq oilarmen eseptesuding mәdeniyetin mengere almay keledi. Qazaq sayttarynda, qazaq baspasózinde qanshama qúndy dýniyeler jazyldy? Áli de jazylatyny dausyz. Sonyng bәri esepke alynuy kerek. Qit etse biylik orystildi zertteu ortalyqtarynyn, saraptamalyq ortalyqtardyng ótirik-shyny aralas, ótirigi basym mәlimetterine sýienip sóileydi. Tap sony qazaqtildi jigitter jasay almaydy ma? Jasaydy. Jasaghanda qanday! 2000 jyldary Múhtar Sengirbay men Erjan Ábdiramannyng kýndelikti maqalalarynyng ózi bir instituttyng mamandary otyryp alyp jasaytyn saraptamalyq  materialdardan kem týspeytin. Qazir osy eki jigit  baspasózden kórinbey jýr. Kónilderi qalghan bolar. Áytsede qajudyn, qoldy siltep ketip qaludyng qajeti joq. Qazir qazaq baspasózimen qoyynqoltyq júmys jasaytyn saraptamalyq ortalyqtar asa qajet. Ol ortalyqtardyng  qoghamdyq qyzmetin memhatshy ózi belgilep berip otyrsa da qarsylyghymyz joq, qaytkende zertteu, saraptau ortalyqtary endi qazaq tilinde júmys isteui kerek. Sayasy oqighalargha maman retinde de qazaqtildi jastar, úiym ókilderi kóptip tartylsyn. Sebebi biz óz memleketimizding órkendeuine mýddelimiz. Qazaq qoghamynda kosmopolittik emes, últtyq oilau jýiesi qalyptasyp qanat jayatyn uaqyt jetti.  Aqparattandyru sayasaty degende biz mine, osy jayttardyng da sheshimin tabuyn ýnemi oilap jýreyik, qúrmetti әriptester.

Astana. «Amanat» intellektualdy pikirsayys kluby, 28 aqpan

Abai.kz

0 pikir