Jeksenbi, 17 Qantar 2021
Janalyqtar 2537 0 pikir 1 Nauryz, 2013 saghat 06:35

Sәbetqazy Aqatay. Latyngha kóshsek eken

«Últ ýshin degen isting úlghangyna kýshin qosyp, kómektesip qyzmet etu qazaq balasyna mindet. Jol úzaq, ghúmyr qysqa, qoldan kelgenshe, ghúmyr jetkenshe istep ketelik», dep Ahmet Baytúrsynúly 1913 jyly «Qazaq» gazetining betashar sózinde jazghan eken. Ahang aitqan últqa qyzmet etu mindetin ghúmyry jetken istegen azamattyng biri - Sәbetqazy Aqatay.

Sәbenning «Jas túlpar» úiymynan bastap, qayta janghyrghan «Alash» partiyasyna deyingi aralyqtaghy bar qyzmeti últtyq azattyghy men ósip-órkendeui jolynda boldy. Alashqa adal úldyng artynda jasaghan isi qaldy.

Sәbetqazy Núrjaqiyaúlynyng otbasy marqúmnyng ghy­lymiy-pub­lisistikalyq múralaryn jinaqtap, 2011 jyly jeti tomdyq kitap etip basyp shyghardy.Al, osy jyly http://akatay.kz/ dep atalatyn sayt ashypty.  Sayttan Sәbetqazy Aqataydyng enbekterimen oqugha bolady.

Tómende Sәbennin «Zaman-Qazaqstan» gazetining 1999 jyly 9 səuir kýngi №15-nshi sanynda «Latyngha kóshsek eken» degen taqyryppen jaryq kórgen maqalasyn jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

 

«Últ ýshin degen isting úlghangyna kýshin qosyp, kómektesip qyzmet etu qazaq balasyna mindet. Jol úzaq, ghúmyr qysqa, qoldan kelgenshe, ghúmyr jetkenshe istep ketelik», dep Ahmet Baytúrsynúly 1913 jyly «Qazaq» gazetining betashar sózinde jazghan eken. Ahang aitqan últqa qyzmet etu mindetin ghúmyry jetken istegen azamattyng biri - Sәbetqazy Aqatay.

Sәbenning «Jas túlpar» úiymynan bastap, qayta janghyrghan «Alash» partiyasyna deyingi aralyqtaghy bar qyzmeti últtyq azattyghy men ósip-órkendeui jolynda boldy. Alashqa adal úldyng artynda jasaghan isi qaldy.

Sәbetqazy Núrjaqiyaúlynyng otbasy marqúmnyng ghy­lymiy-pub­lisistikalyq múralaryn jinaqtap, 2011 jyly jeti tomdyq kitap etip basyp shyghardy.Al, osy jyly http://akatay.kz/ dep atalatyn sayt ashypty.  Sayttan Sәbetqazy Aqataydyng enbekterimen oqugha bolady.

Tómende Sәbennin «Zaman-Qazaqstan» gazetining 1999 jyly 9 səuir kýngi №15-nshi sanynda «Latyngha kóshsek eken» degen taqyryppen jaryq kórgen maqalasyn jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

 

Təuelsizdikpen entelep birge kiretin iygilikter bolady. Təuelsizdik bizge jalqy,  jalanash mazmúnsyz kelgeni məlim. Sayasy təuelsizdikti mazmúnmen tolyqtyratyn dəuirdi ədette "dekolonizasiya dəuiri"  dep ataydy.  Ol bizde əli jýrgen joq.  Artqa qaldyramyz dep uaqytty kóp ótkizip aldyq.

Joghaltqanymyzdyng orny tola qoymas.  Endi təuelsizdikti shynayy mazmúnmen tolyqtau sharttary.  Búlardyng biraz salasy mədeniyetke, jazu-syzu isine sayady. Jeke adamnyng jazu mənerine qarap, sol adamnyng minez-qúlqyn ajyratugha bolady. Múny grafologiya deydi. Últ ta jeke adam tərizdi. Onyng tarihy, ədeby múrasy,  asyl armany,  ózindik bet-beynesi əlipbiyinen

belgi berip jatady.

Qazaq úzyna tarihynda jazu əlipbiyining birazyn basynan ótkizgeni məlim. Ejelgi jazu V-VI ghasyrlardaghy týrik runikasy bolatyn. Ol - qazaqqa tól, biraq grafikasy jetilmegen, qashau men balghagha arnalghan, búryshty, tik, synyq, qalam men qaghazgha beyimsiz, sondyqtan onyng qazaq tilimen endigi baylanysy arhiv múrasy bolyp qala bermek.

Ekinshisi - arab əlipbiyi, Qúran grafikasy. Kóne finikiyalyq, arameylik, semittik grafikamen sabaqtasady. Ol əlemdik jazu ónerining bir bútaghy retinde Qazaqstangha VIII  ghasyrda islam dinimen qosa darydy, ata-babalarymyz osy əlipbiymen sauatyn ashty, salauatyn aitty, imanyna keldi,  ólgende qúlpytasyna aty-jónin jazdy.

Qazaq halqynyng mədeny jəne ruhany dəuirleuine sebep boldy.  Farabiy,  Yýginekiy,  Qashqariy,  Dulatiy,  Jalairi,  Yassauiy,  Abay,  Shəkərim,  Əlihan,  Múhametjan,  M.  Əuezov enbekteri eng alghash osy grafikamen jaryq kórdi, elge tarady.

Arab əlipbii qazaq tiline qanshama kóndirilgenmen əli de kóne qoymaydy.  Óitkeni,  onyng kanondyq dybystaluy Qúranmen úshtasady. Oghan qazaq dybysyn arnap, alghash búghaulyq salghan belgili reformator Ahmet Baytúrsynúly edi, onyn  "qadymgha" negizdelgen  "tóte jazu"  emlesi tarih tórine shyqqanmen arhivtin  "qazba baylyghyna"  ainaldy.  Halqymyzdyng jazba múrasynyng biraz bóligi osy əlipbiyde. Qytay, Aughanstan, Iran elindegi aghayyndarymyz əli de osy əlipby arqyly baylanysyp, týsinip otyr. Bizding tarihy múramyzdy ózimizge jetkizip bergen búl jazugha de ókpe bolmau kerek.

Elimizde bolishevikter jýrgizgen  "mədeny revolusiya" túsynda az uaqyt latyn tanbasyna kóshkenimiz məlim. B.   Maylin men I. Jansýgirov atu turaly sottyng sheshimining kóshirmesin osy jazudan oqydy.  KSRO-nyng barsha músylman halyqtary búl əlipbiyge bir kýnde kóshti. Biraq ghúmyry úzaq bolmady. Óitkeni, əlemdik internasionalizm jolynan tayghan bolishevikter latyn əlipbiyining orystandyru sayasatyna jaramaytynyn tez bayqady da dereu, Úly Otan soghysy aldynda orystyng Petr zamanynan beri resmi  "últtyq tanbasy"  bolyp sanalatyn kirillisagha kóshirdi.  Əsili,  kirillisa  "shirkeu"  tanbasy edi,  diny əlipbi, pravoslavie ərpi.  Osy əripte qalsaq,  biz de orys sekildi əlemdik órkeniyetke məngi qosyla almaymyz.  Kirillisamen

birge qazaqta  "ov"  pen  "ichter"  kóbeydi.  Ol Y.   Altynsarin men Abay Qúnanbaev kezinen kirdi desek qateleser edik. Qazaq onomastikasynda  "ov" pen  "ichti" bastap jýrgender X ghasyrda shoqynghan qypshaq handary, "Igori joryghy turaly jyrdaghy"  Sharuhanovtar men Toksobichter. "Aqyl auys,  yrys júghys"  degen.

Kirillisa pravoslavie əlemin ghana qamtidy, pravoslaviyelik ómir dəstýrin nasihattaydy,  pravoslavie filosofiyasynyng qolyna su qúyady,  pravoslaviyelik iydeologiyany tu kóteredi.

Kirillisa - orystandyru sayasatynyng ruhany qúraly. Osynyng bel ortasynda biz, qazaq, jýrgenimiz qalay? Búryn kýshpen,  zorlyqpen kirgen dýniyeni,  təuelsizdik alghannan keyin de, qoldanghanymyz eldigimizge núqsan keltirdi. Kirillisa slavyan tiline,  dauys,  dybys jýiesine negizdelgen.

Ol oiran salghan 60 jylda qazaq tilining dybystaluy ózgerdi, "orysshalandy",  teledidar men radio diktorlarynyng tandaylarynyng taqyldauyq boluy sonan.  Óitkeni bizding tabighy orfoepiyamyzdy býldirdi, býldire de bermek. Tilimizding shúbarlanuynyng birden bir sebebi de - osy.

Latyngha kóshu kerek!

Latyn əlipbii qazaqtyng jerin jyrtyp, malyn baghyp beredi demeymin.  Ay men kýnning amanynda orysqa ainalyp bara jatqanymyzdy toqtatady.  Qazaq qazaq bolghysy kelmeytin zamangha tap boldyq,  osynday qiyn-qystau zamanda kópir bolady.  Últtyq salauatymyzdy qalybyna keltiredi.  Basqa últtardyng mədeny jəne moralidyq ekspansiyasynan qútqarady.

Əlemdik órkeniyetke tikeley bet búramyz. Kompiuterlik til men qazaq tili qayymdasa qalady.

Týrki halyqtarynyng kemenger kósemi Kemal Atatýrik Týrkiyanyng eng bir auyr shaghynda elin latyn əlipbiyine kóshirgenin este ústalyq.  Týrik əlipbiyining negizinde jasalghan qazaq əlipbii dayar.  Múnday myng jylda bir bolatyn keleli iske kedergi bolmayyq.  Búrynyraq latyngha kóshsek, "jazba mədeny múramyz shyghyn bolady" degen sandyraq estigen edik. Kirillisada jazylghan dýniyelerdi órteyik dep jatqan joqpyz. Ol qalady. Qyzyqqan adam oqidy, keregine jaratady.  Al qazaq ýshin, onyng mədeniyeti men bolashaghy ýshin kemeldi shaq tuady.

"Zaman-Qazaqstan", 9 səuir 1999 jyl №15

0 pikir