Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Bilgenge marjan 3379 3 pikir 13 Jeltoqsan, 2022 saghat 12:46

Tegin bilu – tektilik

Adamzat dýniyesin qalyptasyrushy últtardyng tektik tórkinine ýnilgende barlyghynyng taypalyq-rulyq kezendi bastan keship, ózining jana bolmysy men tarihyn jasaghanyn bilemiz.

Patshalyq reseyding dәureni ayaqtalar tústa qazaqtyng memlekettigin qalpyna keltirudi maqsat tútqan Alash kósemi Álihan Bókeyhan (1866-1937) alghashqy bolyp qazaq tarihynyng qajettiligin algha tartyp, bashqúrttyng әigili ghalymy Uәlidy Toghanmen kezdesipti. Uәlidy Toghan ózining esteliginde: «Men birneshe kýn Álihan Bókeyhandikinde túrdym. Onda qonaqta Ahmet Baytúrsyn boldy. Biz týrkiler tarihyna qazaq handarynyng da tarihyn endiru turaly talqylap, úzaq әngimelestik» deydi[1].

Sóitip, Á.Bókeyhan qazaqtyng tól tarihyn jazugha barynsha mýddelilik tanytqan. Ol sol tústyng ózinde: «Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ózining tarihyn úmytqan el – qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuatyndyghyna kózi jetpeydi...

Tarih ne aitady? – deseniz, onyng aitatyny mynau: bizding búrynghy babalarymyzdyng kim ekendigi; olardyng dýniyede ne istep, ne bitirgendigi; qanday quaty barlyghy, ol quatty ne oryngha júmsaghandyghy; istep jýrgen isining qaysysynan payda, qaysysynan zarar kórgendigi; búrynghy babalarymyzdyng dosy-dúspany kim ekendigi; ne sebeppen baghy tayghandyghy jәne soghan úqsas isterding barlyghyn tarih sóilep týsindirip túrady...»[2] degen eken.

Qazaq tarihy ózining damu kezeninde rulyq-úlystyq kezenderdi bastan keship, san ghasyrlyq almaghayyp kýnderin artqa tastap, býginde memleketin qúraushy negizgi últ retinde qalyptasyp otyr. Olay bolsa últty tanyp biluding alghy sharty – onyng ótkenin tanu, bilu, zerttep-zerdeleu.

Tútas adamzattyq tarihymyz turaly aitqanda kýlli adamzat bir atanyng balasymyz. «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» degen Abay sózi jaydan-jay aityla salmaghan.

Qazaq halqynyng atadan balagha jalghasqan shejirelik deregi boyynsha  «jeti atasyn biluden» bastalghan ata-tekti tanu tәlimaty býkil bir auyl-aymaqtyng ótken-ketkenin týgendeytin abyz shejireshilerdi tudyrdy.

Jyraular sarynyndaghy:
Qarakerey Qabanbay,
Qanjyghaly Bógenbay.
Kereyde batyr Jәnibek,
Uaqta batyr Ótegen...
Mataydan shyqqan Er Shónkey...

Nemese:

Sirgeli qara Tileuke,
Qaraqalpaq Qylyshbek,
Tekeden shyqqan Satay, Bólek,
Shapyrashty Nauryzbay..., – sekildi eski jyrlardyng bәrinde ata-tek, shyghu tórkini, shejiresi qosa shertiledi.

Áygili aqyn, sazgerler – Áset Naymanbayúlynyn: «Arghynmyn, atym Áset aryndaghan», Mәdy Bәpiyúlynyn: «Súrasang ruymdy Qarakesek», Súlubay Sapyúlynyng «Súlubay» әninde: «ruym Jәntekeyden...» – deuining bәri de rushyldyqpen aitylghan joq. Shәkerim Qúdayberdiúlynyng arghyndar shejiresin keninen taratuy, Qojabergen jyraudyng kereyler turaly jazuy syndy san tarauly shejirelik derekter de bir rudyng mýddesine baylanbaghan. Sol ata-tektik anyqtama bir jaghynan arghy atasyn – tegin tanyntsa, ekinshi jaqtan meken-jay anyqtamasy, ýshinshi jaqtan kimnen shyqqan jýirik ekenin bildiru arqyly ózine әriptes bolarlyq qarsy jaqtardy da bәsekelestikpen talasa ósuge shaqyru bolyp tabylady. Odan qalsa ruhy ýstem, sýiegi asyl halyqtardyng basqalargha úqsay bermeytin, ózine ghana tәn jeke en-tanbalyq qúndylyqtary da bolady.

Ru-taypa bolmasa últ qalyptaspaydy, últ qalyptaspaghan jerde halyq retinde ómir sýru mýmkin emes. Birlikke kelgen tili, dini-dili, tektiligi, el men jerge degen ystyq mahabbaty bar halyq qana óz otanyn qalyptastyra alady. Otan jasau – tughan memleketinning tuyn tikteu, onyng asyl baylyghyn arttaghy úrpaqqa adaldyqpen amanattau degen sóz.

Erteden kele jatqan halyqtardyng bәrinde de jeke otbasynyn, әulettin, halyqtyn, jeke tarihy túlghalardyng shejirelerin jasau, ony ótken tarihtyng tanbasy retinde keyinge qaldyru dәstýri bolghan. Aytalyq, Bilge qaghan, Kýltegin eskertkishi, Tonykók tasy, «Mongholdyng qúpiya shejiresi», Rashid ad-dinning «Jamigh at Tauarihy», Ábilghazy Bahadýrding «Týrki handar shejiresi», qytay, korey, orys jәne t.b. europa elderining shirkeulik tirkeu kitaptary nemese aqsýiek túqymynyng әulet bayany; óz tegimiz jayyndaghy M.Qashqari, Sh.Uәlihanov, Sh.Qúdayberdi, Mashhýr Jýsip, t.b, ghúlamalar shejiresi syndy talay dýniyeler boldy. Qazaq shejiresi jәne jazba tarihy turaly derekterge toqtalghanda, «Qazaqstan tarihy turaly qytay derektemeleri» men  «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemeleri»   atty kóp tomdyq enbekterding jaryq kórui de biraz bostyqty toltyrdy. Sonymen birge songhy jyldary iran, týrik, arab, orys, t.b. halyqtargha qatysty bolghan tarihy derekterimiz qazaq tiline audarylyp, tarih pen ghylymnyng ainalymyna úsynyldy.

Halyqtyng týp tórkini jayyndaghy hikayalaryn, taraluyn bayandaytyn, erte zamannan atadan balagha miras bolyp kele jatqan auyzsha derekter shyn mәninde rudyn, taypanyn, halyq tarihynyng qúramdas bóligi.

«Qúran Kәrim» Hújrat sýresining 13-ayatynda: «Shýbәsiz senderdi bir er, bir әielden (Adam, Hauadan) jarattyq. Sonday-aq bir-birindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq»[3] deydi. Demek, bir-birimizdi tanu ýshin bizding últ pen ru bolyp ataluymyz eshqanday bólinu nemese alalyq ýshin bolmaghan. Tanu, bilu degen sóz býgingi tarihymyz ben shejirelik deregimizdi týgendeuge sayady.

«Jeti atasyn bilgen úl – jeti júrttyng qamyn jer. Ózin ghana bilgen úl – qúlaghy men jaghyn jer» nemese «jeti atasyn bilmegen jetimdikting saldary» dep bilgen halqymyz ata-babalardy keyingi úrpaqtargha tanytudy әulettik paryz sanaghan. Búl bir jaghynan ata-tekti bilu arqyly tarihyndy tanugha jetelese, bir jaghynan neke jәne otbasy ómirinde de erekshe mәni bar dәstýr. «Jeti atagha deyin qyz alyspau» qaghidatynda da osy atalyq shejire negiz bolady.

«Ile ózenining alqabyndaghy Almalyq qalasynda tuyp,   qalyng qanly taypasynyng arasynan shyqqan ataqty tarihshy, ghúlama ghalym Jamal Qarshy (1230-1315) ózining 1300 jyly jazylghan «Mýlka hat as-tudah» («sózdikke qosymsha») atty enbeginde qanly, qypshaq, nayman, oghyz, t.b. taypalardyng XI ghasyrdan XIII ghasyrgha deyingi ómir tirshiligi men shejire anyzdaryn bayandaghan». Qazaq Sovet Ensiklopediyasynda búl shejirening atyn «Oghyz-Qypshaq-Qarahan shejiresi» dep ataghan. Qytaydyng qazaq tarihyn zertteushi ghalym-professory Su Bihay múny qazaq shejiresining eng alghashqysy deydi.

Qazaq shejiresining naqtyly jinaluy jәne jazba derekke týsuin qazaq qúramyn tolyqtaghan jalayyr taypasynan shyqqan Qadyrghaly Qosynúly jalghastyrdy. Sh.Uәlihanovtyng jazba derekteri boyynsha Qadyrghaly Jalayyr (1530-1605) jazghan «Jamiyh-at-tauariyh» («Jylnamalar jinaghy») atty kitap «qazaqtardyng ótkeni turaly eng qúndy, alghashqy jazba eskertkish, múnda naqty tarihy derekter az bolghanmen qazaq handary men súltandarynnyng ata-tegi bar. . .»[4].

Shoqan shejireni jinatyp saqtaghandar qazaq handarynan Esimhan, Tәuke, Sәmeke, Ábilmәmbet úrpaqtary ekendigin aitady. «Onday shejireler Abylayda, onyng balalary Uәliyde, Sydyq tórede, Ábilqayyrda, onyng balalary Núralyda, Ayshuaqta, úrpaqtary Jәngir handa, Dәuletkereyde bolghan»[5].

18-ghasyrda qazaq shejiresi jóninde óte tamasha jyr-dastan shygharghan adam Shal jyrau eken. Sh.Uәlihanovtyng jazuynsha, Shal jyrau onyng babasy Abylay hanmen zamandas. Ol arghyn taypasynyng atyghay taypasynan shyqqan ataqty jyrau. «Elding aituynsha Shal jyrau jyr-dastanynda, qazaqtyng shyghu tegine qatysty tarihy anyz-әngimeler týgeldey qamtylady desedi. Ertede ótken alashtan bastap barlyq ru,  rubasy, biyler men batyrlar, olardan órbigen atalar men әuletter, handar shejiresi Shal jyrynda týgeldey qamtylatyn kórinedi»[6] dep jazady Shoqan Uәlihanov.

Qazaq shejiresin keninen paydalanyp jazylghan enbek Qúrbanghaly Halidting «Shyghystyng bes tarihy». Avtor Ortalyq Aziya, Shyghys Týrkistan halyqtarymen qatar qazaq dalasyn mekendeytin ru-taypalargha da toqtalady. Ózen-kól, jer, ru-taypa attarynyng etimologiyasy jóninde kóptegen mәlimetter bar. Bir qyzyghy Qúrbanghaly Sary Arqany ekige bólip, birin Ong Arqa ekinshisin Sol arqa dep  aitatyndyghyn  mәlimdeydi. Obi jәne Ertis arasyn erte zamanda Sol Arqa dep ataghan[7].

Qazaq Sovet Ensiklopediyasynda jazyluynsha, «Abylaydyng shejiresi onyng úrpaqtary arqyly keyin kapitan Andreevke, N.IY.Grodekovtyng qolyna tiyedi. Onyng tolyq týrin saqtaghan Sh.Uәlihanov, Áblqayyrdyng shejiresi tolyghymen M. Tevkelevtin, P.N.Rychkovtyng qolyna týsedi. Onday shejirelerdi orys әrpine týsirip jinaghan kisiler: A.IY.Levshiyn, G.S.Sabalukov, N.Aristov...» jәne basqalar bolyp tabylady. «Olardyng toptaghan shejireleri әli kýnge deyin múraghat saqtauly»[8] eken.

«18-ghasyrda Qytaydy biylegen Ejenhannyng әskery әkimshilik qyzmetkerleri qazaq arasynan qazaqtyng kóptegen shejirelik derekterin jinap, manju tilinde jazbagha týsirgen eken. Búl jazbalar qazir Pekindegi han sarayy múrajayynda saqtauly túr»[9].

Qytay tarihy estelikterine qazaqtar jónindegi derekter alghashynda, Qytaydyng batys aumaghynda (Shynjang ónirinde) mongholdardyng oirat taypalyq odaghynyng qúramyndaghy jongharlardyng kýsheyip shyghuy, әsirese jongharlardyng myqty biyleushisi Batúr Húntayjynyn  dәuirinde, onyng qol astynda boludy qalamaghan torghauyttardyng 17-ghasyrdyng 30 jyldarynda batysqa kóshui.  Qazaq dalasyn basyp ótip Edil-Jayyq (Oral dariyasy) ónirine baruyna qatysty jazylady da, sodan tartyp 1750-jyldarda Ching handyghy ýkimetining әsker shygharyp jonghar aqsýiekterining býligin tynyshtandyrghangha deyingi jýz jyldan artyq uaqytta jalghasa beredi. Alghashynda tek jongharlar men qazaqtar arasyndaghy tarihy baylanystar jәne soghystar jónindegi derektermen shektelse de, 18-ghasyrdyng ortalarynan keyin qazaqtyng shejiresi jәne qazaqtyng ýsh jýzining han-súltandarynyng ching patshalyghy ýkimetimen jәne patshalyq reseymen bolghan diplomatiyalyq baylanysy, sauda barys-kelis jaqtaghy mol derekterge qaray oiysady.

Mysaly: «Jonghardy tynyshtandyrudyng jalpy jobasy» men «Ching patshalyghy Gauzyng orda esteligi», «Ching patshalyghy Rynzúng orda esteligi», «Ching patshalyghy Yshuanzúng orda esteligi» mine osynday mәlimetterge óte bay bolyp tabylady. Al Súng Jýn jazghan «Shynjang derekteri» atty kitap ta óte qúndy. Búl kitapta qazaq handarynyng Ching patsha ordasyna (Pekinge jәne Chyndygha) jiberip otyrghan elshileri, qazaq ýsh jýzi handarynyng biylik kólemi, olardyng shejirelik tarauy berilgen[10].

Japoniyalyq zertteushi Zokuto ózining «XVIII-XIX ghasyrlardaghy Shynjannyng qoghamdyq tarihy jayynda zertteuler» atty kitabynyng qazaq jónindegi tarauyn jazghanda Qytaydyng tarihy estelikterinen jan-jaqtyly paydalanghan. Qazaqtyng ýsh jýzge bólinetindigi, qonystanghan óniri jәne olardyng shejirelik taraluy jónindegi mәlimetterdi, Bartold shygharmalaryndaghy, tipti «Qazaq SSR tarihyndaghy» derektermen salystyryp zerttegen.

«Qazaq halqy 200-den asa rudan qúralsa da әr rudyng óz shejiresi bolghan. Shejireshiler jýz, taypa, ru, ata tarihyn tereng talday bilgen»[11].

Demek, sonau XVIII-XIX ghasyrda-aq qazaqtardyng tarihy qoghamdyq ahualy jóninde jazylghan derekter men jýrgizilgen zertteulerde qazaq shejiresi erekshe oryn alghan deuge bolady. Sol tústaghy qazaq ýsh jýzi jәne olargha qarasty ýlken taypalar jóninde anyq derekter jazyluy osynyng aighaghy.

Qazaq shejiresining jinaluy XX ghasyrgha kelgende terendey týsti. Búghan negiz bolghan shejireler, Qazaq Sovet Ensiklopediyasynda erekshe atalghan XVIII ghasyrgha tәn «Kóshen-Qarauyl shejiresi», IXX ghasyrdyng alghashqy jarymy jәne orta sheninde toptalghan. Sh.Uәlihanov jazyp alghan «Úly jýz shejiresi», Abdolla Niyazovtyng «Ýsh jýzding shejiresi», «Ahmet Jantórinning shejiresi», G.N. Potanin jazyp alghan «Músa Shormanúlynyng shejiresi», Óteu Bójeyúlynyng «Qazaq júrtynyng jejiresi», Qorghanbk Birimjanúlynyng bastauymen jinaqtalghan «Orta jýz jәne kishi jýzding shejiresi» (1894)[12], t.b. bolyp tabylady.

Osydan keyin qazaq shejiresin jinap, rettep, baspadan shygharushylar: Mashhúr Jýsip Kópeyúly, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Núrjan Naushabaev, Múqametjan Tynyshbayúly qatarlylar boldy.

Qazaq shejiresin alghashqy qaghazgha týsirgenderding biri Mәshhýr-Jýsip Kópeev (1857-1931). Ol ózining kitabyn 1911 jyly Orynborda shyghardy. Kenes zamanynda da búl shygharma birneshe dýrkin jaryq kórdi.

Qazaq tarihnamasynda shejire derekterin derektemelik taldaudan ótkizu qajettiligin alghash aitqan Shәkәrim Qúdayberdiúly[13]. Kóp oqyghan, kóp bilgen, shyghystyng da batystyng da tarihy әdebiyetterimen tanys Shәkәrim qajy tarihy zertteulerde batys ghylymynyng әdis-tәsilderin paydalanu qajettiligin týsindi. Ásirese, ol shejire derekterine ýlken kýmәnmen qarap, olardy derekterding basqa da týrlerimen salystyra otyryp paydalandy.

Shejireni  ólenmen jazghan jerlesimiz Núrjan Naushabaev (1885-1919). Onyng «Manzumat qazaqiya» dep atalatyn 1903 jyly qazanda jaryq kórgen kitabyna qazaq shejiresining biraz materialdary paydalanylghan[14]. Núrjangha eliktep shejireni ólenmen jazatyndar kóbeygen[15].

Kenes zamanynda ilgerindi-keyindi bolyp qazaq tarihyna qatysty kóptegen tomdar jaryq kórdi. Bastylarynan: «Qazaq tarihynyng ocherki» (1935 jyl), «Qazaq SSR tarihy jónindegi ocherkter» (1941 jyl), «Qazaq SSR tarihy» (1943 jyl), «Syrym batyr» (1949 jyl),  «Qazaq Sovet Ensiklopediyasy», «Qazaq SSR tarihynyn» bes tomdyghy, t.b. lar. Tәuelsizdikten keyin qazaq tarihshylary jappay ózining tól tarihyn jasaugha kiristi. K.Núrpeyisov, M.Qozybaev, M.Qoykeldi, B.Ayaghan, Q.Salgharaúly, A.Seydimbek, B.Qoyshybay, M.Tәtimov, M.Qúl-Múhammed, Z.Qabuldinov, B.Kómekov, K.Búrhanov, T.Júrtbay, A.Kýzembaev, Q.Sartqojaúly, B.Nәsenov, Z.Tayshybay, Z.Qinayatúly, Sh.Ybyraev, M.Alpysbes, E.Ábil, J.Artyqbaev, t.b. ghalymdar qazaq tarihyn týgendeuge әr qyrynan ýlester qosty. Degenmende, kýni býginge deyin paydalanatyn әdebiyetterding tapshylyghy kórinip qalady. Keshegi bostyqty toltyru býgingi kýnning mindeti.

Shejire jinau, ony zertteu, ghylymy ainalymgha kirgizu jóninde aldyna jan salmaghan ghalym – Álkey Marghúlan edi. Kenes ýkimeti zamanynda shejireni ózining ghylymy enbegine negiz qylghan  Múhametjan Tynyshbaev qazaqtar jónindegi alghashqy enbektin[16] avtory boldy. Onda ol ózine belgili qazaq rularyn talqygha saldy. Ótken ghasyrdyng 20-shy jyldary Tashkent qalasynda jaryq kórgen onyng kitaby, kópshilikting sýiip oqityn shygharmasyna ainaldy.

Taghdyry tәlkekke týsken, ataqty Ermúhan Bekmahanov óz enbekterinde shejire materialdaryn arnauly tarihy derek retinde molynan paydalandy. Odan keyingi H.Arghynbaev, J.Artyqbaev, M.Múqanov, V.Vostrov,  N.Álimbay,  B.Jakin [17] jәne taghy da basqa tarihshylar shejire derekterine zor bagha berdi[18].

Alash Orda ýkimetining mýshesi, tilshi Kәrim Bәtishúly 1911 jyly «Ayqap» jurnalyna «Qazaq shejiresi» atty tuyndysyn jariyalady.

Sheteldegi qazaqtargha qatysty tarihy zertteuler, derektik, shejirelik kitaptar da az bolghan joq. Bastylarynan – «Qazaqtyng qysqasha tarihy» (N.Mynjanúly, Shynjang halyq baspasy, 1987 jyl), «Qazaq tarihynan zertteuler» (N.Múhammedhanúly, Shynjang jastar-órender baspasy, 1989 jyl), «Qazaq shejireleri» (Ile halyq baspasy, 1990 jyl), «Qazaq halqy jәne onyng salt-sanasy» (J.Myrzahanúly, Shynjang halyq baspasy, 1992 jyl), «Qazaq shejiresi» (Shynjang jastar-órender baspasy), «Ching patshalyghy kezindegi qazaq halqy» (N.Múhamethan, halyq baspasy.1997 jyl), «Tarihy derek, keleli kenes» (A.Tatanay, Shynjang halyq baspasy, 1987 jyl), «Qazaqtyng tegi jәne onyng qalyptasuy» (J.Jýnisúly, Ile halyq baspasy. 1994 jyl), «Shynjang qazaqtarynyng qonys audaru tarihy» (Últtar baspasy,1999 jyl), «Qazaq mәdeniyetining tarihy» (Su Bihay, Shynjang halyq baspasy, 2005 jyl), «Abaq kerey» (Q.Janabylúly, Q.Jusanbayúly, Ile halyq baspasy, Kýitún, 1994 jyl), «Elim-aylap ótken ómir» (H.Oraltay, Almaty, Ghylym, 1997 jyl), «Azattyqtyng óshpes ruhy» – Núrghojay batyrdyng estelikteri men Ospan batyr. (Almaty: Sardar, Qúrast: A.Qara. 2008 jyl),  «Altaydan aughan el» (H.Altay. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy. 2000 jyl), «Qily zaman qiyn kýnder»  (D.Janaltay, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy. 2000 jyl), «Mongholiyadaghy qazaqtar» (Z.Qinayatúly, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy. 2001 jyl), «Qytaydaghy qazaqtar» (Sәmiytúly J., Almaty: Dýnie jýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy, 2000 jyl), N.Múhametjanúly «Qytaydaghy qazaqtardyng qoghamdyq tarihy» (N.Múhametjanúly, «Qazaqparat», Almaty. 2000 jyl), «Mongholiya qazaqtarynyng ata-tek shejiresi» (Sh.Rahmetúly. Ólgiy. «Baspager». 1997 jyl), «Qytaydaghy qazaqtar» (J.Shәkenúly, Almaty: Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy, 2007 jyl), «Qazaqtyng jalpy tarihy» (Su Bihay, «Asyl kitap» baspa ýii, Almaty. 2019 jyl);  búdan basqa IY.Qabyshúly, S.Tәukey, Sh.Rahmetúly, S.Rahmetúly, Z.Sәnik, O.Egeubay, T.Zәkenúly, D.Baymolda, t.b. avtorlar enbekteri men Shynjan, Mongholiya qazaqtarynyng rulyq shejireleri syndy kól-kósir dýnie jaryq kórdi.

Búdan basqa QHR ShÚAR-daghy әr bir aimaq, audandardyng auyz әdebiyeti toptamaraly, tarihy meterialdary da jeke-jeke tom bolyp shyqty. «Shalghyn», «Múra», «Shynjang qoghamdyq ghylymy», t.b. qazaq tilindegi jurnaldarda da kóptegen tarihy derekter jaryq kórdi. Qytay tildi zertteuler de kóptep jariyalandy. Shynjandaghy qazaq shejireshilerinen – Qylyshbay, Orysbay, Mәulikey, Ábilmәjin, Beysenbi, Mәmy atyndaghy shejireshiler bolumen birge Asylbek Qayyrymúly, Súltanshәrip Ansatyúly, Mellathan Álenúly, Núrbolat Ospanúly, Qadys Janәbilúly, Qazym Álmenúly, Sherubay Imanqojaúly, t.b. shejireshiler bolghan.

Degenmende, orys jәne qytay elderining bodandyghynda bolghan tarih pen әdebiyet kóp jaghdayda shyndyqty tike aita almay, úzaq shiyr arqyly ghana kómbege jetudi maqsat etti. Keyde búrmalaulargha úshyrady.

«Qazaq tarihyn zertteu, qazaq qoghamynyng ishki qúrylymyn jikteu, rulyq-taypalyq qatynasyn anyqtau, XVIII ghasyrdaghy orys ghalymdarynyng aldyndaghy negizgi ghylymy maqsat boldy. Búl, sol kezdegi orys ýkimetining Qazaqstandaghy sayasatymen sabaqtasyp jatty. Keleshekte otarlyq soghys jýrgizetin elding halyq sapasyn anyqtau orys ghylymynyng aldynda túrghan ýlken mindet edi. Osy kezde resmy әkimshilik  A.IY.Levshiyn, V.V. Radlov, V.V. Veliyaminov-Zernov, A.Haruziyn, N.Aristov, A.Nesterov, N.Ostroumov jәne taghy basqa ghalymdardy qazaq dalasyn zertteuge baghyttady... Qazaq shejirelerin el ishinde kóp jýrgen, qazaq tilin, әdet-ghúrpyn jaqsy biletin G.Potaniyn, Á.Divaev siyaqty ghalymdar da zerttedi. Osylardyng ishinde óte mardymda enbek atqarghan Ábubәkir Divaev aqsaqaldy aitugha bolady. Últy bashqúrt, Ábubәkir aqsaqal qazaq tilinin, әdebiyetinin, әdet-ghúrpynyng bilgiri edi. Ol bizge eki jýzge jaqyn ghylymy maqalalaryn múragha qaldyrdy. Ótken ghasyrdyng sonynda onyng ghylymy enbekteri «Tartu»[19] atty kitap bolyp jaryqqa shyqty[20].

Orystyq otarlaudyng úzaq búghauy barysyndaghy qazaq turaly zertteulerding kóbining týrikke ýrke qaraushy orys syndy ózge últ ghalymdary jaghynan jazylghanyn eskersek, senimdiligining terendigine ilanudyng ózi qiyn.

Rashid ad-dinning «Jamigh at Tauariyh» enbegi bizge tolyghynan jetuden búryn, «eng soraqysy, Europa halyqtary tilderinde shyqqan enbekterde adam, jer-su ataulary búrmalanyp, keybir uaqighalar qysqartylyp kórsetilgen bolatyn. Kenes tarihnamasy «panturkizmmen» kýres degen jeleu tauyp, týrki tarihyn qoldan tapqan «monghol memleketi» tarihy qylyp jibergen edi. Ol sayasat KSRO qúrdymgha ketkenshe jalghasty. Demek, biz óz tarihymyzgha qatysty asa qúndy, enbektermen ýstirt nemese búrmalanghan núsqalarymen tanysyp otyrdyq»[21].

QR memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Elimiz alyp qúrlyqtyng batysy men shyghysyn, kýngeyi men teriskeyin jalghaghan toghyz joldyng torabynda ornalasqan. Biz – bir kezderi Úly Týrik Qaghanatynan miras bolghan týrkilik tegimizdi saqtay bilgen halyqpyz. Býgingi týrki júrtynyng tendessiz jetistikteri sol dәuirlerden qalghan úly múralarmen tyghyz baylanysty»[22], – degen edi.

Últ tarihyna qatysty, últ tarihyn qúraushy ru-taypalargha qatysty әli de bolsa zertteudi kerek etetin taqyryptar kóp. Qazirge deyin jazylghan, jariyalanghan dýniyelerding ózi – ózara salghastyrudy, saralaudy, últtyq bolmysymyz ben tәuelsiz eldik túrghysynan qayta qaraudy qajetsinedi.

Qazaqtyng ýsh jýzge jiktelui birin-biri alalaudan, bólinuden kelip shyqpaghan. Ol týrik qaghanaty, týrik-monghol imperiyasy túsynan qalyptasqan jaulargha útyqtasyp qarsy túrugha dayyndalghan qandas tuystardyng әskery kýsh birlestigining odaqtas túlghasy.

Shejire, últ-ru, taypa tarihy – atany bilu, arghy tarihty bilu bolyp qalmastan últtyng últ bolyp qalyptasuy jolyndaghy bastan keshken san qily oqighalary men auyr taghdyrynan da mol derek beredi. Shejire – tútas halyq tarihynyng irgetasy ghana emes, últ pen úlys tanudyng әlippesi  sanalady.

Adamzat úghymymen – barsha adam balasy bir atanyng balasymyz desek, músylman úghymymen kýlli músylman әuleti – Allanyng qúly, Múhammetting ýmbeti, agha-bauyr, әpeke-qaryndas sanalady. Týrkilik úghymmen qaraghanda – týrki últtary bir ghana altyn tamyrdan kókteydi, týbi bir. Qazaq úghymymen aitsaq alash tuynyng astyna jinalghan bir ghana әuletpiz.

Sóitip, Otan tarihy ózining san ghasyrlyq tolqularymen, tolghanystarymen býgingi Qazaqstan Respublikasy syndy memleketting irgesin qalap, әlem elderining aldynda qazaq syndy halyqtyng tarihyn, eldigin, bolmysyn jasady. Olay bolsa, úrpaq tәrbiyesinde, onyng tegin, ata-babasy basyp ótken joldar men shejirelik deregin tanytudy basty nazarda ústaghan jón. Sonda ghana jas buyn halyq túrghysynda, qazaq túrghysynda óz tegin, bolmysyn joghaltpaydy. Eldik sananyn, erlik ruhtyng órligimen eseyedi.

Jәdy Shәkenúly,

Jazushy-tarihshy. Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi.

[1] Zaky Validy Togan. Vospominaniya. Kniga 1. Ufa: Bashkirskoe izdatelistvo «Kitap», 1994 jyl. 129 bet.

[2]  Á.Bókeyhan. «Qazaq» gazeti, № 2, 1913 jyl.

[3] «Qúran Kәrim» Hújrat sýresining 13-ayatynan.

[4] Sh. Uәlihanov. «Tandamaly shygharmalar». «Jazushy» baspasy. 1985 jyl.

[5]  N. Mynjani. «Qazaqtyng qysqasha tarihy», Shynjang halyq baspasy, 1987 jyl. 637 bet.

[6] Sh. Uәlihanov. «Tandamaly shygharmalar». «Jazushy» baspasy. 1985 jyl.

[7] Qúrbanghaly Hali. «Tauarih hamsa Sharqi» - Bes tariyh. – Almaty., 1992 jyl.

[8]  N. Mynjani. «Qazaqtyng qysqasha tarihy», Shynjang halyq baspasy, Ýrimji. 1987 jyl. 637 bet.

[9] Búl da sonda.

[10] J.Shәkenúly «Qytaydaghy qazaqtar» – zertteuler, Almaty: Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy, 2007 jyl.

[11] M.Aqynjanov «Qazaqtyng tegi turaly», Almaty. 1957 jyl. 232 bet.

[12] N. Mynjani. «Qazaqtyng qysqasha tarihy», Shynjang halyq baspasy, 1987 j. 637 bet.

[13] Qúdayberdiúly Sh. «Týrik, qyrghyz, qazaq hәm handar shejiresi». Orynbor, 1911 jyl.

[14]  «Naushabaev N. «Manzumat qazaqiya» Qazan, 1903 jyl.

[15] Qazaq ru-taypalarynyng tarihy XV tom – «Kerey», «Alash» tarihy zertteu ortalyghy, Almaty, 2014 jyl. 246 bet.

[16]  Tynyshpaev M. Materialy k istoriy kirgiyz-kazahskogo naroda. Tashkent, 1925. 64s.

[17] Pishulina K., Atyghay N. «Tariyh-y Rashidiydin» tәrjimesi turaly // Qazaq tarihy. – 2004. - №4.; Artyqbaev J.O. Shәkәrim shejiresine qayta oralsaq// Qazaq tarihy. – 2003. -№2.; Marghúlan Á. Ejelgi jyr, anyzdar: ghylmiy-zertteu maqalalar. –a., 1985. -368 b.; Ismagulov O. Etnicheskaya gengeografiya Kazahstana. – A., 1977; Artyqbaev J. Qazaq etnografiyasy: etnos jәne qogham. HVII gh. – Qaraghandy, 1995. -266 b. Jakin M. Funksionalinnoe znachenie prinsipa rodstva y rodovoy struktury v etnosisteme kochevoy sivilizasiy kazahov (po materialam  HVII- HIH vv.)/ Diss. na soisk. uchenoy stepeny k.iy.n. –Qaragandy, 2001. – 181 s.

[18] Qazaq ru-taypalarynyng tarihy. XV tom – «Kerey», «Alash» tarihy zertteu ortalyghy, Almaty, 2014 jyl. 247 bet.

[19]  Divaev Á. «Tartu». Almaty, 1992, - 256 bet.

[20] Qazaq ru-taypalarynyng tarihy. XV tom – «Kerey», «Alash» tarihy zertteu ortalyghy, Almaty, 2014 jyl. 245 bet.

[21] Býrkitbay Ayaghan. «Kýngirt zamannan» jetken úly jazbasha eskertkish» maqalasynan. «Túghyryl han». Almaty, «Palitra Press», 2019 jyl. 487 bet.

[22]  Q.Toqaev: «Biz týrkilik tegimizdi saqtay bilgen halyqpyz» - Aziya elderi qalamgerlerining Núr-Súltanda qalasynda ótken I forumynyng ashylu saltanatynda sóilegen sózinen. «Ayqyn» aqparat, 04.09.2019.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1511
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1555
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1269