Júma, 24 Mamyr 2024
Alasapyran 3355 2 pikir 8 Jeltoqsan, 2022 saghat 13:23

Qytaydaghy qyrghynnyng astarynda ne bar?

Amerika qúrlyghyn otarlaushylar jergilikti ýndisterding qarsylyghyna jii úshyraydy. Áriyne, tekten-tekke myng jyldyq mekenin aidaladan kelgen aq nәsildi jyrtqyshtargha bere salugha kim kóne qoyar edi? Sonymen otarshyldar ýndisterdi shetinen qyra bastaydy. Jergilikti taypa júrttardyng sany milliondaghan, asa kóp edi. Ol júrtty qúrtyp bolu mýmkin de emes. Sonda әlde bir qasap shyghyp: «Búl ýndisterdi qúrtudyng joly onay. Búlardyng ishse asy, sausa sýti, minse kóligi bolghan  bizondardy (siyr túqymdas týlik) qyryp tastasaq, ýndister ózi-aq qyrylyp qalady», – deydi.

Ótken ghasyrdyng aldynghy shiyreginde orystar qazaqtardy asharshylyqpen qúrtugha tura osy sayasatty qoldandy. Ol turaly resmy mәlimetter jeterlik. Tórt týlikten aiyrylghan qazaq bauday týsip qyryldy. Tiri qalghandary baghyndy. Baghynbaghan bay túqymdary shetel asyp ketti. Búl bizding ghana emes, adamzattyng tarihyndaghy eng qaraly, eng qandy qasapqa toly better sanalady.

Qytaydyng ondaghy az sandy últtargha jýrgizgen qúrtu sayasatynyng ótken ghasyrdan bergisin jazyp sózdi sozbay-aq, qoyayyq. Eti tiri qazaq halqy shynyn aitqanda, kýni býginge deyin asqar tau asyp,  qarly bel basyp, milliardqa sinip ketpey, tarihy mekenderinde kóp sandysy dәstýrli sharuashylyqpen shúghyldanyp keledi. Qytayda aldymen ózindegi az sandy últtardyng ýnin óshiru,  sosyn kórshi elderdi ekonomikalyq qysymdarmen qúrsaulau sayasaty songhy jyldary beleng alyp keledi. Koronavirus shyqqangha deyin de neshe jyl boyy qazaq pen ózge de az sandy halyqtyng ishinen eti tiri adamdardy sayasy lagerge qamaghany aiday әlemge pash boldy. Koronavirus bastalghaly shekten shyqqan karantindik sharalary arqyly onsyz da juasyp qalghan júrtty tyrp etkizbey jatyr. Áriyne, әlemdi jaylaghan indetke qarsy shara qoldanghanyna ókpemiz joq. Degenmen, myna qyrghynshylyqty kórip otyryp, múnyng bәri indetten saqtanu sharasy degenge esi dúrys kisi sene me?

Qytayda virusty syltau etip, tek qana Shy Jinpiyning biyligin bekemdeu ýshin júrtty qamau sharalary jýrip jatyr. Al, asqar tau, asu beldegi qazaqtardyng syrttaghy malyna qarauy da shektelip, tórt týlik ýiir-ýiirimen qyrylyp jatyr. Qalalar men audandar jabylghandyqtan, shúghyl auyrghan adamdar em ala almay merzimsiz ajal qúshuda. Adam ólse, adam sekildi jerleuge rúqsat joq. Tek ýkimetting bir adamy men qaytys bolghan kisining jaqyndarynan bir adam ókil retinde kómip qaytady eken. Qala syrtynda shatyrlar tigip, qamalghan jolaushylar tórt aidan beri sonda jatyr. Qytayda koronavirus әldeqashan problema boludan qalghan sharua edi. Áriyne, tәjvirustyng songhy mutasiyalanghan shtamdary taralyp jatyr. Oghan kisi óle qoymaydy. Qytaydyng qazirgi shekteu sharalary tek Shiyding biyligin bekemdeu ýshin nemese Shiyge túmau tiygizbeu ýshin ghana jýrilip jatyr.

Shiyding basyn aurtyp otyrghan mәsele kóp. Ol songhy on jylda óz elining ata zanyn belden basyp, ózin ómir boyy tóragha bolugha zandy iykemdedi. Búghan qarsylyq erekshe. Degenmen, qarsy shyqqandy qiyp týsiretin asa qatang rejimdegi sayasattan iymengen óz júrty tisin tisine basyp tynghannan ózge sharasy joq. Ishki Qytayda ýlkendi-kishili tolqular bar. Biraq, әlemde eng kóp әsker ústap otyrghan Qytay biyligi olardy da tyrp etkizbey otyr. Al, Shynjan, Tiybet, Ishki Monghol ólkesi syndy últtyq ólkelerding ýnin óshiruge songhy jiyrma jylda qauyrt júmystar isteldi, qarjy bóldi.  Shy búl ret ózining jaqtastaryn jýz payyz biylikke әkeldi. Ishki qarsylyq pen azdaghan últtardyng tyrbynysyn tolyqtay óshirgen son, onyng aldynan Tayvani mәselesi shyqqaly túr.

Qytay ejelden ashyq soghysqa shygha bermeytin, asa saq әri aramza el. Áytpese, alaqanday Tayvanidy qaytyp alsa da, kýshi qaptal jetedi. Osylardy qorta kelgende, Qytay biyligi ishki jaghdaydy shengeldey otyryp, syrtqy mәseleni osy bir Shiyding túsynda artyq shyghynsyz bir jayly etpekshi. Ol ýshin halyq qamauda otyra túrghany abzalyraq. Sonda Shy bastaghan biylik júmysyn alansyz jýrgizedi. Álem nazaryn basqagha audaryp, Tayvani isimen ainalysady. Qanday jaghday bolmasyn, Shiyge túmau tiygizbeui kerek.

Búl boljamymyzdyng shyndyqqa jaqyn ekenine birneshe sebepter bar.

1. Qytaydan koronavirustyng shyghuy, eng aldymen sol elde vaksina jasaluy, osyghan deyin әlemdegi koronavirusqa eng jaqsy tótep bergen el retinde ózderin jarnamalauy – bәri de sayasy ssenariylerding jemisi.

2. Qytayda bir jarym miliiard halyq әldeqashan vaksinalanyp boldy. Bizding el egemiz be, ekpeymiz be dep eki oily bolyp jýrgende Qytay júrtshylyghy 95 payyz egilip bolghan. Yaghni, tau-tastaghy auyldargha deyin vaksina shygha salghan alghashqy mezgilde-aq vaksinalanyp ýlgirgen edi.

3. Koronavirus bastalghaly kýni býginge deyin әr kýni kýlli halyq silekey súiyqtyghyn tapsyryp kele jatyr.

4. Qúrylys, ýy salu, emhana, jataq salu isinde әlemde kósh bastaghan Qytay eli nege myna qaqaghan qysta halyqty plastik shatyrgha qamap otyr?

5. Álem halyqtary bauday  týsip qyrylyp  jatqanda  Qytay ghana  en  ónimdi  shara qoldanyp,  indetti tizgindep edi. Endi virus әbden әlsirep, jalpaq әlem astynda indet әngime boludan qalghan kezde, 95 payyz júrty vaksinalanghan búl alyp Qytaydyng kishigirim tymau dengeyine týsip qalghan  tәjindetten sonsha qoryqqany qay sasqany?

6. Qytay medisinasy damyghan, qalalasuy, tehnologiyasy osy zamandanghan el. Gharyshty baghyndyryp jylyna birneshe ret jasandy jer serigin úshyryp jatyr. Sonda, osy bir quaty kemigen qúrt túmaudan ýreylenui neni bildiredi?

7. Qytayda indet әli taralyp jatyr delik. Áriyne, virus bolghan song ol taralady da. Biraq, qytaydyng resmy aqparaty boyynsha songhy birneshe aida el boyynsha bәlen jýz myng adam indetke shaldyqqan. Biraq, kisi ólimi tirkelmegen. Kóbining auruy siptomsyz jenil ótip jatyr deydi. Songhy tórt ay ishinde auyrghan 300 mynnan astam adamnyng ishinde tek bir adam qaytys bolghan. Búl endi qalypty jaghday ghoy. Bәlen jýz myng adamnan bireui ólu degen ómirding zandylyghy ghoy. Endi, taghy bir adam ólip qalmasy ýshin milliondaghan júrt, әsirese, shekaralyq aimaqtardaghy qazaq sekildi beyuaz júrttyng tórt týligi qyrylyp, ózderi qamaluy kerek pe?

8. Ár kýni silekey tekseruding ýsh jyl boyy tolassyz jýrilui, túmau tiui mýmkin bolghan adamdy shatyrgha nemese emhanagha sýirey jónelui, karantinde jatqan qazaqtardyng ýiining kiltin alyp, emin-erkin aralap, diyzenfeksiya jasauy jәne tonaztqyshtaryndaghy etti әketui, sayasatty ózderi týsinbeytin jergilikti sayasat atqarushylardyng joydaqsyz qylyghy, t.b. shyrmashatu oqighalar búl súmdyqtyng basynda ózge bir sayasy jospardyng jatqanyn aighaqtay týsedi.

9. Ádette partiya men ýkimet halyqtyng dosy dep әr ýige eki kýnning birinde kelip túratyn biylikting jergilikti pysaqaylary tórt týligien aiyrylyp, qamauda qalghan aghayyngha bir auyz jyly sóz aita almaytyn kýige týsui neni bildiredi?

10. Qansha alpauyt el degenmen, kóptegen iri óndiris oshaqtarynyng tórt ay boyy júmysyn toqtatuy, elding key ónirindegi typ-tynysh jatyp ishu elinng ekonomikasyn da solq etkizgenin ózderi de moyyndap otyr. Shetinen kisi ólimi tirkelip, Qytay ýshin jәne ondaghy qazaqtar ýshin búl indet auyr kelip jatsa, qalay shekteu sharasyn jasasa da ony qoldaugha, kýmәn artpaugha bolar edi. Biraq,  Qytaydyng búl qylyghy týsiniksiz. Jәne basqasy basqa, ondaghy qandastarymyzdyng zar enirep,  malynan bir,  jaqynynan eki aiyrylyp jatqany jangha batady. Búl túrghyda bizdin  elimiz de shettegi qandastardyng joqtaushysy retinde tarihy alyp kórshige til qatyp,  dybys alady dep senemiz.

Ádilet Ahmetúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2301
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2651
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2740
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1741