Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Ádebiyet 2725 9 pikir 8 Jeltoqsan, 2022 saghat 13:02

Ádebiyettegi jas buyn qashan baghalanady?

Nege biz ýnemi agha buynnyng jetistikterin asyryp, kemshilikterin jasyrugha qúmbylmyz? Mereytoylarynda jer-kókke sighyzbay dәriptep, olardyng qalamynan tughan shyn asyl shygharmalarymen qatar, ortaqoldan tómen tuyndylaryn da asyra maqtap ónerge qiyanat jasap, úrpaqty adastyrghandy qashan qoyamyz? Shekten tys maqtanshaqtyqtyng syrqatyna  shaldyqqan  әdebiyetimiz ózin-ózi qyzyqtaudan arylyp, ataqty qalamgerlerine de syn kózben qaray alatyn dәrejege qashan jetedi, órkeniyetti elderden ýlgi alyp ónerding úly múrattaryna qashan qolyn sozady? Aytynyzshy, qashan?

Songhy otyz jyl ishinde maqtana-maqtana ósip aspandap ketken keudemizden kisi shoshidy. Biraq, sol ósip ketken keudemizge layyq әdebiyetimiz bar ma? Qazir syilyq alghannan góri, ony almaghan aqyn-jazushyny kýndiz qolyna sham alyp izdeseng de tappaysyn. Al, ony kezdeysoqta almay  qalghan shetinen «klassiyk» jastardyn, býgingi tandaghy týk qadiri qalmaghan syilyq mәselesin kóterip, janúshyryp aiqaylaghan dauystaryn estigende dýniyeden bezip kete jazdaysyn. Danghoyqúmarlyqtan irgesin aulaq salghan, maqtangha, syilyq pen ataqqa qúmar emes, Gustav Floberdey ónerdegi óz jolyn ombylap salugha shyn niyetimen, taza peyilmen  kirisetin talantty da, adal úrpaq endi әdebiyetke qashan keler eken? Qashan?

Zamannyng erkine ketken kenshiligin paydalanyp, qazaq aqyn-jazushylarynyng bәri shetinen asyra dәriptelip jatqan «әdemi» uaqytta, anau-mynau emes, dýniyejýzining úly suretkerleri talantyna tabynghan Dostoevskiyding de shanyn qaghyp alyp, tas-talqanyn shygharghan Nabokovy bar orys әdebiyetining synnan qoryqpaytyn baqytyna qalay qyzygha qaramaysyn? Al, sodan keyin әlemdi aitpaq  týgil, qazaq oqyrmandaryn da tәnti ete almaghan halturalardyng pәlenbay elding tiline  audarylghanyna balasha quanyp, eshkim tanymaytyn sheteldik aqyn men jazushynyng pikirine ólerdey zәru bolghan býgingi últtyq әdebiyetimizding beysharalyghyna qalay jerge kire jazdap úyalmaysyn?

Ókinishke qaray, bizding qalamgerlerimiz Abay negizin salyp ketken realistik әdebiyetti auyz toltyryp maqtanarlyqtay biyikke kótere alghan joq. Múhtar Áuezovtyng «Qarash-Qarash» oqighasy, «Qorghansyzdyng kýni», «Oqyghan azamat», Beyimbet Maylinning «Kýlpәsh», «Ayt kýnderi» shygharmalary arqyly shyndyqtyng kórinisi úshqyndaghan realistik proza óz dengeyinde damymady. Namysynyz ústap, aityp otyrghan sózimizdi ótirik deseniz, Erih Mariya Remarktyng «Batys maydanynda ózgeris joq», Mihail Bulgakovtyng «Itting jýregi» nemese Varlam Shalamovtyng «Kolyma әngimeleri» siyaqty imperiyanyng qylyshynan qoryqpay shyndyqty qoghamnyng kózine kórsetip aitqan shygharmalarymyz qayda bizdin? Qayda? Áriyne, shyndyqty astarlap, túspaldap aitatyn óner tuyndylary qanday qoghamnan bolsa da tabylady. Biraq, aqiqatty aldaspanday jarqyldatyp jetkizgen, jaryq kórmek týgil, atylyp ketui mýmkin ekenin bile túra nar-tәuekelge baryp, sonday tuyndyny ýsteline bolsa da jazyp ketken suretkerdi siz maghan kórsete alasyz ba? «Ádebiyet – últtyng jany» (J.Aymauytov) ekeni ras bolsa,sol  shyndyqty aita almaghan halyqtyng jany qalay úly bolady?

Tarihy derekterge jýginsek, HH ghasyrda qazaqtan artyq azap shekken halyqtyng bolmaghanyna kóziniz anyq jete týsedi. Biz últ retinde joyylyp ketuge sәl qalghan elmiz. Ótken jýzjyldyqtyng qapyryq ymyrtynda el qamyn oilaghan oqymysty azamattarymyzdyng bәri shetinen atylyp, aman qalghandary itjekenge aidaldy. Milliondaghan adamdar ashtyqtan qyryldy. Dinimizden bezip, tilimizdi joghaltyp ala jazdadyq. Eline, jerine jany ashymaytyn mәngýrt úrpaq aramshóptey qaulap ósip shyghyp, biylik basyna keldi. Sonyng zardabynan ruhy janyshtalghan qazaq assimiliyasiyagha úshyrap, halyqty qan jylatqan orystyng otarlau sayasaty әli kýnge deyin óktemdigin jýrgizip keledi. Jer-Anamyz yadrolyq synaqtan kóz asha almay, mýgedek bolyp tughan balalardyng sanynda esep joq. Biraq, osy shyndyqtardyng bәri әdebiyetimizde óz dengeyinde kórinis tapty ma?

Artyq ketken bolsam, agha buynnan keshirim súraymyn. Mýmkin, totalitarlyq qoghamda ómir sýrip, әr qadamy anduly bolghanyna qaramastan әdebiyetimizding altyn ghasyryn jasaghan, bizding Balizak pen Tolstoylarymyz ispetti qadamgerlerimizge keshirimmen qaraghanymyz da dúrys shyghar. Alayda, sol úly suretkerlerimizding tәuelsizdikting tany atyp, senzuradan birjola qútylyp, erkindikke qol jetkizgen uaqytta qoghamnyng dertin qoparyp zerttep, halyqtyng zar-múnyn kórkem shygharmalaryna arqau etuding ornyna, óz ruynan shyqqan batyrlar men biyler turaly adam senbeytin romandardy mysyqsha balalatyp, shyndyqtan at-tonyn ala qashqan әreketterin qalay týsinemiz? Nege bizding әdebiyetimiz órkeniyetti elderden ýlgi alyp, algha úmtyludyng ornyna, sonau Servantes dәuirindegi rysarlyq romandardy jazugha qúmartyp, keri ketip barady? Nege?

Keshegi kýnning kórinisin de qiyalmen somdaghan dúrys shyghar, biraq, dәl býgin últymyzgha kóz aldymyzda bolyp jatqan әleumettik әdiletsizdikterding terenine ýnilgen realistik proza auaday kerek bolyp túrghan joq pa. Auaday! Jazghyrsanyz taghy da óziniz biliniz, biraq qazir qoghamdy bayaghyda ómir sýrip, sýiegi kýlge ainalghan handar men biylerden góri, osydan birneshe  jyl búryn ghana bes birdey perishtesi órtenip ketken ananyng ayanyshty taghdyry qatty tolghandyrady. (Sol ananyng taghdyryn zerttegen suretker qayda?)  «Shynghyshan» qazaq nemese monghol ma?» degen saualdan góri, keshegi Qordaydaghy adam óltiruge deyin barghan jastardyng taghdyry júrtty kóbirek alandatady. Bәlkim sovet zamanynda qalyptasqan, ónerdegi romantikalyq sentiymentalizmning balalyq auruynan әli tolyq aryla almaghan klassikterimizge de, tәuelsizdik jyldarynda kelip, ónerding úly múratyn dúrys týsinbey, ony maqtansýigishtikpen, ataqqúmarlyqpen shatastyryp, ózderin qyzyqtap ketken mening zamandastaryma da «Bizge endi basqa muzyka kerek» dep aitatyn uaqyt kelgen shyghar. Osynday batyrlyqqa barudan seskenbeytin, danghoyqúmarlyqqa emes, sóz ónerining shyn dertine shaldyqqan altyn úrpaq ónerge tezirek kelse eken. Tezirek!

«Sóz ónerining serti men derti» atty esseden.

Amangeldi Kenshilikúly

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2432
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2751
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3224
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1830