Júma, 12 Tamyz 2022
Janalyqtar 2791 0 pikir 20 Aqpan, 2013 saghat 11:19

Serik Erghali: «Jana әlipby qazaqtardy terushi faktor bolady»

Byltyrghy shilde aiynda 31-arnanyng janalyq habarlarynan sóilegen kósemsózshi Serik Erghaly qazaq tilinen búralqy dybystar men әripterdi alastau mәselesin tótesinen qoyghany bar. Sodan beri Feysbukte arnayy top (http://www.facebook.com/groups/391593384225792/) qúrylyp, azamattyq saraptau bastalyp ketti. Búl jaytqa elbasynyng halyqqa joldauynda aitylghan pәrmendi bastamasy jana serpin berip, taqyrypty astanalyq «Amanat» kluby búqaralyq syipatqa kóshirdi. Sodan beri qoghamda búl taqyryp ózekti óriske bet búrdy.


- Latyn әrpine kóshu turaly talas órship túr. Degenmen, týrli jobalardy úsynatyndardyng kóbi latyn qarpining týpnúsqasyna emes, sol qarip negizinde jasalghan ózge júrttardyng әlipbiyine nazar audaratyn siyaqty. Siz ne deysiz?

Byltyrghy shilde aiynda 31-arnanyng janalyq habarlarynan sóilegen kósemsózshi Serik Erghaly qazaq tilinen búralqy dybystar men әripterdi alastau mәselesin tótesinen qoyghany bar. Sodan beri Feysbukte arnayy top (http://www.facebook.com/groups/391593384225792/) qúrylyp, azamattyq saraptau bastalyp ketti. Búl jaytqa elbasynyng halyqqa joldauynda aitylghan pәrmendi bastamasy jana serpin berip, taqyrypty astanalyq «Amanat» kluby búqaralyq syipatqa kóshirdi. Sodan beri qoghamda búl taqyryp ózekti óriske bet búrdy.


- Latyn әrpine kóshu turaly talas órship túr. Degenmen, týrli jobalardy úsynatyndardyng kóbi latyn qarpining týpnúsqasyna emes, sol qarip negizinde jasalghan ózge júrttardyng әlipbiyine nazar audaratyn siyaqty. Siz ne deysiz?

- Meninshe búl sharuada әzirshe resmiylik joq. Bolsa, onda әueli jana әlipby tújyrymdamasy jariyalanuy kerek edi. Búl qújat bolashaq әlipbiyge qoyylar barlyq talaptardy, sonyng ishinde bizdi búghan iytermelep otyrghan jaytty,  sayasy preambulany, lingvistikalyq qalyptasqan jaghdaydy, emlelik janghyrtu mәselelerin, orfoepiyalyq jayttardy, sheteldik terminder men sózderding jazylu talabyn,týrkilik birynghaylasu mәselelerin t.t. qamtyityn dýnie bolar edi. Qysqasy, búl qújat jana әlipbiyding jolashary boluy kerek edi. Endi sol bolmaghasyn, әrkim oiy men qolynan kelgenin dalbasalap jatqan jayy bar.

Degenmen, azamattyq ortada payda bolyp, talqylanyp jatqan núsqalardan kóp shynayy jayttardy terip alugha bolady. Sonyng negizinde de birshama jana әlipby súlbasy bar. Kәzir búl iste basty eki baghytty bayqaymyz: bireui ortaqtýrkilik-diakritikalyq, ekinshisi әlemdik-aghylshyn qarypty baghyt. Birinshi baghyt boyynsha Týrki akademiyasynyng ghylymy jobasynyng negizinde týzilgen 34 әripti ortaq týrkilik әlipbiyding jobasy bar,biraq onda qazaqtyng 28 dybysy tanbalanghan, oghan qosa 2-3 sheteldik sózderdi jazugha ynghayly әrip qarastyrylghan. Búl baghyt boyynsha tiyimdilik - 15 million qazaqtyng tilin 200 million bolmasa da, 100 millionday týrkining oqyp, ýirenip ketetindey ortaq tildik kenistik ornauy yqtyimal.

Ekinshi baghyt boyynsha, aghylshyn qarpynyng negizinde әlipby týzu qyiyndyq keltirse de birshama toptar ter tógude. Al, búl baghyt boyynsha qazaq tili ýshin qosalqy tehnikalyq ne sonsha qarjylyq shyghyn kerek bolmaydy, aghylshyndardyng qoldanysyndaghy qarypty paydalanyp ketu mýmkindigi bar. Jalpy, jana әlipby qazaq tili ýshin júmsalyp jatqan ótirik shyghyndy kórsetip, qazaqtar sanyn ótirik toltyryp jýrgenderdi kózine shúqyityn әri shashylghan týrli әlipbiyli qazaqtardy teretin,tútastyratyn, molaytatyn faktor bolady.

Alayda, múnyng bәrinde de «týkpirlik» syipat bar - belgili bir ghylymy ortalyq qolgha alyp, saraptap, jaqsy-jamanyn ajyratyp jatqan joq. Árkim әr týkpirde shúqshyiuda. Tipti, estuimshe, Tilbilim institutynyng ghalymdary beske bólinip, bes núsqa úsynuda. Búl tandau jaghynan paydasy bolghanmen, úiymdastyru men ýilestiru bolmaghan jerde irikteudi qyiyndatatyn is. Áriyne, azamattardyng múnsha talpynysy men bastamasyn qoldau kerek, jәne soghan jaghday men ýilestiru kerek emes pe? Ángimening shyqqanyna eki aiday boldy, biraq barlaudan basqa búlardy ýilestiretin naqty әzir resmy qadam joq, qúrylym joq.

- Latyn qarpine kóshu isinde jaqsy iydeya úsynghan qarapayym adamdardyng pikirleri eskerilmey, әdettegidey joghary jaqqa jaqyndau ghalymdardyng ghana kózqarastary ótip ketip jýrmey me?

- Búl súraq tónireginde qyzyq jayt qalyptasuda. Ghylymy dәrejesi bar azamattar «shymshyqty kim soysa da - qasapshy soysyndy» kóbirek aitady, biraq sol qasapshyny qalay tanuymyz kerek, onyng qolyndaghy pyshaqtyng týri men týsi bizdi sendire ala ma? Búl jerde әlgi ýilestiruding joqtyghynan búralqy sózding kóptigi bayqalady. Eger de jobalargha naqtylanghan talap jariyalansa, onda shala-sharpy kesteler ózinen ózi jolda qalady da, qolymyzda barynsha naqtylanghan, ghylymy dәiektengen, mashyqqa qolayly degen 2-3 joba qalar edi. Sondyqtan azamattyq bastama kýnige bir әlipbiydi tuyndatyp jatsa, oghan qasapshynyng bar-joqtyghy emes, әueli maldy qasaphanagha aidap әkeletin malshynyng joqtyghy kinәli deuimiz kerek. Jәne de irikteuge әrkimning qolynda bar kestesi emes, belgili bir talapqa, kriyteriyge negizdelgen irikteu júmysy arqyly tolymdy dýnie týser edi. Al ony jasaghan ghalym ba, qasapshy ma, onda eshkimning sharuasy bolmauy kerek, eger de ol әlgi irikteu shartyna ýilesip jatsa, kimning basyn qatyruy kerek?!

- Qazir biz qarip auystyrudyng tek ruhani, sayasy tiyimdi tústaryn qarastyryp jýrmiz. Ekonomikalyq túrghyda qanday yqpaly boluy mýmkin?

- Mәsele mynada bolyp túr. Eger til sayasaty qazaq tiline býiregin búrmasa, onda 10-20 jyldan song búl salagha qapshyqtap qarjy salsang da keregi bolmaytyn jaghday qalyptasyp keledi. Tildik ortany zerttep jatqan eshkim joq. Qazaq tilining ortasy ortasha qanday jasty qamtyidy? Meninshe, túrmystyq dengeyde 40-70 aralyghy sekildi. Sebebi, tildik ortamen ainalysatyn tildik sana, psiholingvistika, sosiolingvistika ghylymdary bizde jayyna qaldy. Qazaq sosiolingvistikasynyng negizin qalaghan Baqytjan Hasanov aghamyz sekildi mamandar óz salasyna qyzmet ete almay jýr. Balabaq, mekteptegi tildik orta әsirese, qaladaghy jaghday auyr. Orystildi grammatikagha negizdelgen qazaqtildi sózderding jyimasymen (nabor) sóileytin, kalikatildi úrpaq qalyptasuda. Jurnalistikada jurnalist pen audarmashyny ajyrata almay qaldyq. Sebebi, qazaq tilinde aqparat óndirisi audarmamen aiyrbastalghan. Búlargha jauapkerlik jýkteytin eng bolmasa nyshandy týrde testileudi әli bastaghan joqpyz. Qyruar qarjy júmsap, әzirlegen QazTEST jýiesin qymtap otyrmyz.  Osynday jaghdayda qazaq tiline tam-túmdap shyghyndalatyn qarjyny sanau qanshalyqty qyisyndy? Sondyqtan ekonomikagha sóz bermes búryn, atalghan ghylymy salalargha sóz bergen jón. Sonda әdiletti jaghday qalyptasady.

Meninshe, jana әlipbiyge ketetin shyghyn kәzirgi ketip jatqan shyghyndy eseleytindey auqymda bolmas. Oqulyqtar onsyz da jyl sayyn shygharylady. Tildi oqytugha memelkettik úiymdargha onsyz da jyl sayyn qyruar aqsha bólinedi, til oqytu ortalyqtary onsyz da nemen ainalysyp jýrgenderi belgisiz, biraq qaptap kóbeyude. Qolda bar resurs pen әleuetti tiyimdi paydalanudyng joldary bar, sony izdestirse,ýilestirse - jetkilikti. Eng bastysy halyqtyng qúlshynysy kýshti, búl - basty resurs bolmaq.

Jalpy, búl iske qyruar qarjy ketpeydi, tek qana jyldar boyghy qordalanghan sharuany jinap-terip bir istegesin, sonyng bar shyghyny latynshagha qatysty aityluy mýmkin. Al, ekonomikalyq jaghynan tiyimdilik bar: mysaly, týrki memleketteri  ortaq әlipbiyge kóshse, onda keybir tehnikalyq ortaqtastyq esebinen ýnemdi әri tiyimdi óndiris pen tútynys qalyptasar edi. Mysaly, qazaqsha elektrondyq mәtindi sol kýiinde azdaghan ózgeristermen qyrghyzshagha qotaratyn qamtymalar bolar edi. Múnday jayttar ondap sanalady. Týrkiyadaghy  1 million noghay qazaqsha oqyy alar edi. Sóitip, qypshaqtekti júrttar esebinen qazaq tilining aiasy keneyer edi. Al, bazardyng kendigi ekonomikanyng bir bóligi ekeni ras.

- Latyn qarpine kóshuding eng ynghayly merzimi retinde qay jyldy aitar ediniz?

- Búl birneshe sala men әleumettik ortany qamtyityn memlekettik shara bolghandyqtan, ony bir merzimmen ne bir jylmen baylau mýmkin emes. Meninshe, әlipby byiyl әzir bolghany dúrys. Oghan beyresmy júrtshylyq kóshe beredi, al bilim salasy keminde  on jyldy qamtyidy, memlekettik sala әri ketse 3 jylda kóship boluyna bolady. Oghan býgingi tehnikalyq resurstar men mýmkindikter júmysty meylinshe jyldamdatady, mәsele - sony úiymdastyra, ýilestire, qoldana bilude. Sondyqtan, әueli  jana әlipby tútynushylaryn әleumettik toptar men qoldanylatyn salalargha jiktep, olargha sәikes týrde merzim taghayyndalatyny sózsiz. Shamasy, 2025 jyl - kirilsheni múraghatqa jiberetin songhy jyl bolar degen ýmittemin.

Ázir әlipbiydi iygeruge ózim bar bolghany 1 apta ketetinine kózim jetti. Biraq júrttyng bәrinde onday peyil men tyrysu bar deuge bolmaydy, sondyqtan búl merzim әr  adam ýshin әri ketse 3 ai, beri desek - 1 ay ghana. Kýnige 1 saghat jazyp, oqysa jetkilikti.

- Jana әlipby qazaqty birneshege bóledi degen mәselege ne deysiz?

- Jana әlipby mәselesining qolgha alynuyna baylanysty, birqatar azamattar ony qazaqty bólshekteydi degen uәj taratuda. Meninshe, búl ýstirt pikir. Últ aldyndaghy irgeli ister jýieli týrde qolgha alynsa, onyng kerisinshe, úiystyru, újymdastyru syipaty mindetti týrde  nәtiyjege ainalady. Biraq biz әueli qazaqtyng býgingi jiktelisine mәn bereyik. Memlekettik jaghynan - otandyq jәne sheteldik; tarihiy-geografiyalyq jaghynan - qazaqstandyq, qytaylyq, ózbekstandyq, reseylik, mongholdyq, ebropalyq, aughandyq, týrkiyalyq, irandyq; kýnkóris-bilim alu jaghynan qazaqtar barlyq qúrlyqqa tarap ketti. Týrli tilderge telingen qazaqtyng tobyn sanasaq: qazaqtildi, orystildi, qytaytildi, týriktildi, mongholtildi, aghylshyntildi, parsytildi... Búghan qosa әlipbiylik toptar: kirilshe, tóteshe, týrikshe-latynsha, aghylshynsha. Songhysy SMS habarlamasymen tildesude keninen qoldanyluda. Osylaysha diny toptardy da sanay beruge bolady... Al,sonda latynsha jana әlipby qazaqqa qalaysha jik salmaq?  Kerisinshe bar jikti azaytyp, qazaqtildi ortany tolyqtyrady!

Birinshiden, jana әlipby qazaqtildi ýshin de, basqatildi ýshin de qazaqtyng bәrin bir sapqa tizedi, bәrin әlipby ýirenuge birdey qalypqa týsiredi. Búl - biriktiru syipaty bar shara, tipti, búl - qazaqtardy biriktiruding últtyq múrsaty.

Ekinshiden, qytaylyq qazaqtar tótensheden góri jalpyqazaqtyq jana әlipbiyge kóshuge kәzirding ózinde әzir, ebropalyqtar men mongholdyqtar da elge qarap otyr. Reseylik qazaqtar búl qadamdy quattap ýndeu joldauda.Qytaydaghy bauyrlar tótensheden latynshagha kóshuding sharalaryn oilastyryp, programmalar jazyp әbiger boluda.Demek, qazaqtar әlipby jaghynan birynghaylanady: kәzirgi on million kirilshe tútynushylar men ýsh-tórt millionnan asa tótenshe men basqa qariptegiler tútasady.

Ýshinshiden, orystildi qazaqtar kәzirgi әlipbiyding kesirinen qazaq dybystaryn ajyrata almay qor bolyp ýirene almauda,eki tilge ortaq 42 әripti әlipby orystildilerdi shatastyryp, qazaq dybystaryn ýirenuden qalyp otyr.Mysaly, qazaqtyng [Y] dybysy men orystyng [Yi]-yn ajyrata almay-aq qoydy. Demek, tәuelsizdengen derbes әlipby olargha til ýirenuge birtaban jenildik eteri sózsiz. Onyng ýstine barlyq emle men orfoepiyalyq ýderister birizdenedi, tәuelsizdenedi, qarapayymdatylady. Búl әr sózdi týrlishe dybystap jýrgen qazaqtardyng auyzyn bir baghytta ashyp-jabugha, dybystaugha mәjbýr eter edi. Qoryta aitsaq, jana әlipby taryday shashylghan qazaqty teretin faktor bolmaq.

- Ýderisti jenildeter jol bar ma?

- Áriyne, bar mәsele әlipbiyding qanday bolarynda emes, ýderisti qalay ýilestirude. Orys tilimen ortaqtastyrylghan kәzirgi әlipby tilimizding emlesi men aitylymyna núqsan keltirip qoymay, grammatikasynda da,basqa da erejelerding qayshylyqtaryn órshitip otyr. Kәzirding ózinde emle erejelerining eluge tarta qayshy erejeleri bar. Búlar jazuymyzdy býldirip, ýirenushilerdi jiyrendirip boldy.

Júrtty kirilsheden  latynshagha qyzygha oiysatynday sharalar úiymdastyrugha bolady. Óitkeni, is әlipby kestesin týzumen bitpeydi, leksikalyq qordyng elektron bazasyn jasap, ony orfografiyalyq, orfoepiyalyq, transkripsiyalyq, transliyterasiyalyq t.b. sózdikterge ainaldyryp, әrbir elektron saymanyna engizetindey normativtik qújat qabyldanuy qajet. Sonda әr kompiuterde qazaq tilining sýiemel programmasy engizilip satylatynday mindet jýkteledi. Sóitip, qazaqtildi tútynushy jazu kezinde basy qatpay-aq, Dúrys jazu teksermesi arqyly qoldau tabady. Mәselen, vordta mәtin tere bastaghanda jolayy programmanyng ózi siz terip jatqan sózdi ózi úsynatyn bolady. Ol ýshinqazaq tilining leksikalyq qoryn elektrondap, salyp qoyatyn jaghday jasau kerek. Orys tilinde ol bar. Sonda, әrkimning әrtýrli jazu mәselesi ózinen ózi joghalady, qalay jazam degen saual da tumaydy. Qysqasy, mәselege keshendi týrde qaramasaq, bolmaydy. Óitkeni, biz tildi jazu, oqu, tanbalau salalary boyynsha týpkilikti reforma jasaghaly otyrmyz.

- Jana әlipby qanshalyqty jazugha onay, oqugha jenil bolmaq?

- Búl kәzirgi orys-qazaq әlipbiyine baghyndyrylghan qazaq jazuyn qanshalyqty tәuelsizdendire alamyz degen mәselege tyghyz baylanysty. Songhy 70 jyldan asa uaqyt boyy qazaq tili ógey әlipbiymen kýn kórip keledi. Men qarypty aityp otyrghanym joq, jazu jýiesining negizi - әlipbiydi aityp otyrmyn. Árbir әlipby sol tildi barynsha dәl tanbalaumen birge ony onay jazu men jenil oqugha iykemdi bolmasa, qazaq tiline tәn dybystardy on jerden sauatty týgendep, jazghanmen jana mәseleler tuyndatyp aluymyz mýmkin.

Sondyqtan kәzirgi basty mәsele qazaqtyng 28 dybysy men sheteldik 2-3 qarypty qosqan keste jasaumen shektelmeydi, odan da kýrdeli mәseleler bar: bizde tilge tәn emlelik jýie damymaghan, qayshylyqtary kóp ereje týzilgen,yaghny orfografiyalyq qúrdymnan shyghu mәselesi bar; búghan qosa orys tilining aitylym zandylyghyna baghyndyrylghan dybystau jýiesi taghy bar - qazaqsha jazyp, diktorlarymyz oryssha oqyp jýr - transkripsiyalyq mәsele ushyqqan,búghan qosa leksikalyq qordyng belgili bir bóligi sanalatyn qazaqtyng aty-jónderinde sau-tamtyq qalghan joq - qazaq sózinen shyqqan adam esimderi orys tilinde jazylyp, qazaq tiline sol tilden sol kýiinde kóshirilip jýr, yaghni, transliyterasiya mәselesi qordalandy. Qysqasy, qazaqtyng tilbilim salasy aldynda qyruar mәseleni sheshu túr.

Eger sonyng bәrine kóz júmyp, latynshagha 31 qaryppen kóshe salsaq, kóligimiz qara jerge tayyp jýre almay qalady. Sondyqtan, әlipby kestesinen búrynghy búghan deyin sheshilmegen tildik mәselelerdi birjola sheshudi qolgha alu kerek, ol ýshin әueli Memlekettik komissiya emes, atalghan mәseleleri bar salalar boyynsha keminde 4-5 ghylymy zerthana qúrghan jón.  Sosyn qolymyzda әlipby kestesi, emlelik sózdik, orfoepiyalyq sózdik, aghylshyn, orys, qytay  tilderimen kópir bolarlyq transliyterasiyalyq elektron sózdikter әzir bolyp, olardyng erejesi bekui tiyis.

Búlardyng barlyghy op-onay ghana әrbir kompiuterde túratynday normativtik qúqyq qabyldanyp, jana әlipbiyli tildi qamtyityn resurstar men әleuetterding ainalymyn birden zandandyryp jibergende kóp sharuamyz jenildeydi. Tipti, júrt kirilsheden amalsyz  latynshagha oiysady. Nege? Sebebi, bizde әli kýnge kompiuter men basqa saymandar qazaq tilining eshbir sýiemel programmasynsyz  satylady, qarapayym Dúrys jazu teksermesi joq. Qysqasy, mәselege keshendi týrde qaramasaq, bolmaydy. Óitkeni, biz tildi jazu, oqu, tanbalau salalary boyynsha týpkilikti reforma jasaghaly otyrmyz. Basqasha jol joq - mәseleler qordalanyp qalghan.

Bir jaghynan, latynshagha 50 jastan asqandargha qyinalyp ta kerek bolmaydy, olardyng jazghanyn sol boyda latynshagha, al latynshany kirilshege qotaratyn qamtyma elektrondyq ónimderding birnesheui kәzirding ózinde әzir. Al,  múraghatty audaryp kerek emes - ol ýshin arnayy ghalymdar bar, al qaghazdaghy kirilsheni latynshagha qotaru da onay is bolyp qaldy. Jana әlipby bir jaghynan kenestik múranyng keregin ótkizip, kerek emesin tarihta qalatynday qatal súryptaushy bolmaq.

- Seke, Álimhan Jýnisbek aghamyz tilimizding dybystaryn jaqsylap týgendedi. Biraq solardy tanbalauda súraq tuyndaytyn sekildi. Mysaly, «su» sózi endi «súu» bolyp jazylsa, bizding jalghanbaly tilimizding jazbasy odan sayyn shúbatylyp ketpey me?

- Múnday mәsele bar, biraq juyrda ghana Álekenmen osy jayynda sóileskenimde, ol kisi «dybysymyzdy búrmalaugha jol bergennen 1-2 әripti artyq jazugha qyinalghanymyz dúrys» dedi. Biraq kәzirgi shúbyrghan 42 әripti әlipbiyding tiyimdi jazu mýmkindigi bar, ishinara, biraq jýiesiz. Mysaly, «qyiyn» sózin - qiyn, «jyiyn» - jiyn dep qysqarta jazu, biy - biy ... biraq «syilyq» nege «silyq» bolyp jazylmaydy? Al, «myi» nege «miy» (biraq [miy] bolyp oqylady) bolyp jazylady, sonda IY әrpi әri [yi] әri [iy] dybystaryn tanbalaytyn ekijýzdi bolghany nesi? Sebebi, jýie joq, birynghay emlelik ereje  qarastyrylmaghan, tek qana orystyn IY әrpin kestege kirgizgesin, bos túrmau ýshin qoldanu kerek bolghandyqtan soghan ala-qúla ereje shygharylghan. Búl jerde әlipbiydi shúghyl týrde jasap shyqqan Sәrsen Amanjolov atamyzdyng kinәsi emes, sayasy jýie onyng qolyn búrap osylay jasatqan.

Biraq Álekenning núsqasy qabyldansa, kóp nәrsege qol men sanany ýiretuge tura keledi, óitkeni, bir ghana U qarpyna tórt birdey diftongtalghan úu,ýu,yu,iu dybystary sәikes keledi, ne isteu kerek? Mening esepteuim boyynsha tilimizdegi Y men I dybystarynyng esebinen jazuymyz  keminde 10-15 payyzgha úzaryp jýr. Biraq ata-babamyz asa iykemsiz tasqa qashaghanda, barynsha iykemdi emleni qoldanghan. Búl jóninen Qúbaydergen Júbanov aghamyzdyng singarmo әlipby jasasaq degen tilegi bolghan. Ol da arman kýiinde qalmasa, jazuymyz barynsha tiyimdi bolar edi.  Búdan bylay neghúrlym onay jazylyp, jenil oqylatyn әri ýnemdi jazu ghana tilding kósegesin kógertetin bolady.

- Álipbiymen birge siz keltirgen salalar boyynsha reformany birden engizu auyr bolmay ma?

- Auyr boluy mýmkin. Sol ýshin men kәzirgi kirilsheni qazaqtandyra otyryp, kelesi satyda latynshagha kóshudi úsynyp jýrmin. Oghan keybireuler birden kóshpesek, tazarghan kirilshede qalyp qoyamyz degen qorqynyshyn aitady. Onyng aldyn alugha әbden bolady. Jәne de kirilsheni tazartumen birge emlelik reforma birge jýrip keter edi jәne oghan sonsha uaqyt kerek emes, mysaly, erejemiz ben sózdigimiz әzir bolsa, 2-3 aidyng ishinde ýkimetting qaulysymen kәzirgi jazudy týzep, jalghastyryp ketuge әbden mýmkindik bar.

Sosyn soghan latynsha әlipbiyge ótu ýderisin jalghay qoyamyz. Áytpese, biz ýderisti sonynan basyna qaray jýrgeli otyrmyz: әueli әlipbiy-keste әzirlep, sosyn oghan emleni iykemdeymiz, sosyn jýrdim-bardym orfografiyalyq sózdik shyghar, odan әri súranys bolghanyna qarap, orfoepiyalyq sózdikke bas qoysaq - sharuamyzdyng jýieli bolghany emes. Mysaly, qysqarghan , , Ya, Yu, Yo, S, Ch, E, H, Sh әripterining ornyn joqtatpaytynday jazu birizdenbese, op-onay bolmaydy, eng әueli tútynushylar psihologiyalyq daghdarysqa týsedi. Búl - eng basty mәsele.

Solardan qútqaru ýshin, basqa jazu poshymyna kóshuge alghyshart jasaudy qarastyrmay, júrtty qyiyndyqqa iyteruge bolmaydy. Reformany kýrdeli jaghdaygha dushar etpeudi oilastyru kerek. Bizding әrbir isimiz sәikes mәseleni sheshetinine әueli osy isting basy-qasyndaghylar senimdi boluy kerek. Ol ýshin әrbir problemany aldyn ala kóre bilgen jón.

- Qarapayym adamda mynaday saual bar: «qúdyq» dep jazamyz «qúdúq» dep aitamyz, osyny birden-aq qalay aitsaq, solay nege jazbaymyz?» degendey.

- Múnday saualdar bar jәne osy mәsele qyrghyzdarda onay sheshilgen, qalay aitylsa, solay jazu túrghysy boyynsha. Biraq múnyng ghylymy túrghydan keybir jayttary bolghandyqtan bizde osylay qalyptasqan. Jalpy, birdey eki tilding jazu tújyrymynyng eki týrli boluy da - qarastyrugha jatatyn taqyryp. Meninshe, múnday mәselelerding bәrin ghylymy negizde, ýderiste sheshu qajet. Mәselen arnayy jalpytýrkilik simpozium shaqyryp, sheshim qabyldaghan dúrys bolady, sonda qarsy pikirlerding dәiekteri saraptalyp, tarazygha týsip ondy da órkeniyetti sheshim bolar edi. Áytpese, bireuler aityp, ony bir-eki bedeldi ghalym qoldap, sodan song sony emlening erejesine engizu qyisyndy emes. Tilge - bedel emes dәiekti ilim kerek.

- Qazir latynshany qoldaytyn da, qarsy dәiegi bar uәjder bar. Biraq solarmen júmys istep otyrghan bir mekemeni bilmeymiz, búl neni bildiredi?

- Búl mәseleni jýieli qolgha aludyng jetispeuin kórsetedi. Latynsha әlipbiyge qarsy tarapty meylinshe múqiyat tyndau kerek, olar búl ýderistegi bar mәseleni ashyp berip otyr, ol degeniniz - júmystyng qomaqty bóligi emes pe?! Sondyqtan qarsy tarap qayshy nasihattan góri, paydaly uәj ben mәseleni ashugha kómektesip otyr. Sony tiyimdi paydalana bilgen dúrys bolady.

Ángimelesken - Amangeldi Qúrmetúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2083
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2024
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1710
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2743