Senbi, 28 Qantar 2023
46 - sóz 1572 7 pikir 30 Qarasha, 2022 saghat 15:55

Qúldyng armany - qúl ústau!

 

Ekibastúzdyqtardyng tisteri tisterine tiymey, týnimen janghaq shaghyp jatqandaryna aptagha ainaldy. Osy jaghdaygha baylanysty qazaq Ýkimeti typyrlap-aq jatyr. Typyrlaghany sol - Ýkimettegilerding bәri santehnik Dәdimishagha (dyadya Mishagha) ainalyp ketkendey. Estiytinimiz "jýieler әbden tozghan, Klebanov degenning menshigindegi jylu ortalyghynyng pәlen shaqyrym qúbyry shirip ketken, jóndeuge kelmeydi" degen sózder ghana.

Júttyng jeti aghayyndy ekendigi ras eken, qazir bir ainaldyrghan qyrsyq Qazaqstandy shyr ainaldyryp jatyr. Jauraghan Ekibastúz júrtyna qay kýni óskemendikter de qosyldy. Ol az bolghanday Astananyng irgesindegi Kóktal deytin eldi mekenning júrty da "ýiden dala jyly" degendi aityp qaldy.

Bir qyzyghy, osynyng bәri el Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevty úlyqtau rәsimi óte salysymen ile-shala bastaldy. Sol úlyqtau rәsiminde sóilegen sózinde Qasym-Jomart Kemelúly "shetelge ketken aktivter qaytarylady" degenge erekshe ekpin týsirip aitqan. Shetelde kimning aktiyvi bar? Áriyne, senin, mening shetel týgili nәieti Qazaqstan bankterinde basy artyq 50 tengemiz joq. Sheteldegi aktivterding bәri Qazaqstandy 30 jyl biylegen irili-úsaqty shonjarlardyng "taban aqy, manday terleri". Osyndayda Ekibastúzdaghy oryn alyp jatqan tótenshe jaghdaylardyng bәri sol juandardyng diyversiyasy emes pe eken degen de oigha qalady ekensin. Óitkeni olar ózderi qúrghan Qazaqstannyng týgel shirip jatqanyn, sol shirikterdi qys auasynda qaysysyn birinshi kezekte qoldanu keregin óte jaqsy biledi! Al, ol shirikterdi týp-tamyrymen joq qyluy tiyis biylik bar bolghany qansha shaqyrym qúbyrdyng jaramaytynyn eseptep әure.
Osy apta kýnde Parlamentting qos palatasynda tizilip otyrghan deputattardyng osy salagha jauapty ministrlik basshysyn, Pavlodar oblysy әkimin, Ekibastúz qalasy әkimin, qyl ayaghy Klebanovty shaqyryp alyp jan alqymgha alyp jatqanyn kórdinizder me? Nemese Bas prokurorgha, Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres salasy basshysyna, ÚQK tóraghasyna "adamdargha jasalghan myna qylmys jazasyz qalmay ma?" dep súrau salghanyn estidinizder me?

Qazaqstannyng jalghyz jylu jýieleri ghana shirip jatsa, bir qysqa qoyannyng da terisi shydar. Alayda, shirip jatqan sala jalghyz kommunaldyq sala emes qoy. Jogharydan tómenge, tómennen jogharygha qaray barlyq jerde problema. Al, sol problemalardyng ýlkeni tizginning naghyz óz isining mamandaryna berilmeui. Kim kóringenning ministr, kim kóringenning әkim, kim kóringenning senator, mәjilismen bola beretini!

Birdi aityp, birge ketti demenizder, Almatyda dosym bar. Shýkir, maldy jigit. Taudyng qoynauyn tórt týlikke toltyryp tastaghan. Sol dosymnyng birde "senesing be, mening qoyshylarymnyng ózi qoyshy ústaydy. Jәne olar mendey emes, qoyshylaryna óte qatal. Ayamaydy. Mening qatal bola almaytynym bay bolghanymmen maldyng jaghdayyn, múndaghy sharuanyng jaghdayyn únghyl-shúnghylyna deyin bile bermeymin. Sondyqtan olar meni alday alady. Al, búlardy qoyshylary alday almaydy. Sebebi búlardyng ózderi de qoyshy ghoy, qoyshyny qoyshy alday alushy ma edi?! Bir kýni osylar bir-birin óltirip qoyar ma eken dep qorqamyn" degeni bar edi.

Osy әngime mening oiyma býgingi Qazaqstandy salady. Bәri bastyq, biraq, naghyz mamannyng qolynda biylik joq. Tirlikke tastaylyghymen emes, ómirdegi pysyqaylyghymen ósken sheneunik birinshi kezekte júmysty jýrgizudi emes, ózining sózin sóilep otyratyndardy izdeydi. Býkil ómirlik múraty qúl ústau bolady. Onday qúl tez tabyla ketedi. Sosyn ony әleumettik jelige otyrghyzyp qoyyp, ózi barghysy keletin kresloda otyrghan sheneunikti úrghyzady. Áriyne, aqysyn jemeydi, ol qúlyna jana kәstóm-shalbar kiygizip, ýlken jiyndardyng tórine shygharady, tipti Preziydentting úlyqtau rәsimine deyin aparady. Qúl ol jiynnyng mәnisin týsinbese de elding iygi jaqsylarynyng qataryna qosylghanyna mәz. Soraqysy búl da emes, soraqysy - әlgi qúldyng da qúl ústaghysy keletininde! Búl qúl da ózine qúldy tez taba qoyady. Qúlyna әleumettik jelide ózining sózin sóiletip otyrady. Óitkeni múny jarylqap jýrgen sheneunik-qúldyng da, múnyng da kórgeni osy-aq qoy. Qúldyng armany qashannan qúl ústau!

Mine, Qazaqstan óz isining mamandarynyng qolynda emes, negizinen osyndaylardyng qolynda. Sosyn jýie shirimegende ne isteydi?! Osy betimen kete berse, býgin Ekibastúz býrseng qaqsa, erteng býkil Qazaqstan býrseng qaghady.

Ekibastúz - ertenimizding ne bolatynynyng belgisi! Mening týigenim osy boldy.

Abay Balajan

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3117
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2091
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1902