Senbi, 28 Qantar 2023
Ádebiyet 1641 1 pikir 30 Qarasha, 2022 saghat 14:59

Ólip qalghan tiri adam

Ángime

Torghauyt auyldyq ýkimetting buhgaltergiya bólimine kirgende kensede esepshi qyz jalghyz otyr edi.

- Sәlemetsing be, qyzym? - dedi Torghauyt ýstelge jaqynday berip.

- Sәlemetsiz be? - dep qaytalady esepshi qyz da kózin aldyndaghy qaghazynan almay.

- Meni tanisyng ghoy, qyzym, - dedi Torghauyt qyzdyng qarsysyna kelip, bos oryndyqqa otyryp jatyp.

Qyz onyng betine jalt qarady. «IYә, tanimyn» degeli auzyn asha berip edi, jýregi zu ete týsti. Ayghaylap jibere jazdap baryp toqtady. Alqymyna birdene keptelip, dybysy shyqpay qalyp edi. Eki kózi sharasynan shygha jazdap, óne boyy qaltyrap, sózge auzynyng iykemi kelmey, kógergen erinderi dirildey berdi.

- Múnda kelmegenime de kóp bolyp ketti-au, úmytyp qalghan joqsyng ba? - dedi Torghauyt.

Esepshi qyzdyng «joq» deuge shamasy kelmedi. Baqyrayyp otyra berdi.

- Mening atym Torghauyt qoy. Oralmanmyn. Anau kóshening eng basynda, №79-y ýide túramyn. Aldyna talay kelip edim ghoy.

«IYә, bilem» degisi keldi esepshi qyzdyn. Biraq, aita almady. Tili baylanyp qalyp edi. Melshiyip siresken boyy qozghalugha da dәrmeni kelmey qaltyray berdi.

- Anau әlgi әleumettik jardemaqy, mýgedektik kómek deytin tiyn-tebenimdi alayyn dep kelip edim. Ózi de mәz birdene emes. Dese de alty aidan beri biraz aqsha bolyp qúralyp ta qalghan shyghar, - dedi Torghauyt oiynda týk joq.

Esepshi qyz sol melshiygen boyynda esengirep bir talay otyryp baryp, ne zaman degende ghana әreng esin jiya bastady. «Qozghalsam,- dep oilady. - Qybyrlasam…Pәle bolyp jýrer me eken» dep oilaugha shamasy әreng keldi. Aldyndaghy adamnan kózin almay, tesireye úzaq qarady. «IYә, soghan úqsaydy. Aruaq siyaqty emes. Dәl sonyng ózi. Búl tanys bolghan eki jyldan beri ýstinen bir týspegen keng kostumy. Alasa boyyna shaq kelmey qolqyldap túrghan sol keypi. Teren-tereng kóp syzyq týsirip, әjim basqan mandayynan joghary qaray týp-týzu taraghan appaq shashy… Bәri sol qalpy. Kózine qarap edi, qúiryghy qiyqshalau kelgen kishileu shegir kózderi de bayaghysynsha jyly qaraydy.

«Eptep ótip keteyin» dep oilady esepshi qyz ózine-ózi qayrat berip, ornynan túrugha úmtylyp. Eki tizesi dirildep túr. Jerge basylar emes. Jana tughan botanyng tirsegindey qalt-qalt etedi. Jýregi de órekpigen boyy. Tayday tulap, tarsyldap soghady. Sonda da… basqa amal joq. Eptep sytylyp shyghu kerek.

Ol eki kózin aldyndaghy shaldan almaghan boyy qaltyrghan ayaghyn edenge tiredi.

- Qazir…- dedi erni dirildep. Dybysy shyqty ma, shyqpady ma, ony tipti ózi de anyq bile almady. Erni jybyrlaghan siyaqty.

Ol shaldyng qasynan lyp etip óte shyqty. Qoryqqany sonsha, jas baladay tәltirektep, apyl-tapyl shapshang basyp, esikten sendelektep shyqty da, dәl qarsyda túrghan әkimning esigine zorgha jetip, tútqagha qolyn әzer ilindirdi. Divangha әreng jetti de sylq etip otyra ketti.

- Ne boldy? Óning búzylyp, qúp-qu bolyp ketipsing ghoy. Bir jering auyrdy ma? - dedi әkim onyng týsine tiksine qarap.

Qyz basyn shayqady. Ákim úsynghan bir stakan arasan suyn qylqyldatyp, shapshang jútyp jibergennen keyin ghana tilge keldi.

- Aghay, súmdyq!

- Ne boldy?

- Shoshyp kettim.

- Ne jetti sonsha tapa-taltýste?

- Álgi kóktemde ólip qalghan shal kelip otyr,- dedi qylghyna әzer sóilep.

- Ólip qalghan shal deysing be? - dedi әkim de eleng etip, qyzgha ajyraya qarap, - Qaysy shal ol?

- Álgi oralman shal.

Ákim oilanyp qaldy.

- Qaysy shal ol? - dedi esine týsire almay.

- Múghalim shal bar edi ghoy. Ylghy qolqyldaghan keng kostum kiyip jýretin.

- Oi, iyә, endi bildim, - dedi әkim. - Ol ólip qalyp edi ghoy.

- IYә, ólip qalghan. Sol kelip otyr.

- Basqa bireu shyghar,- dedi әkim qipyjyqtap.

- Joq. Naq sonyng ózi.

- Qate tanyp, basqa bireumen shatastyryp otyrghan joqsyng ba?

- Joq, aghay, ózi de aityp otyr ghoy Torghautpyn dep. Áleumettik jardemaqymdy alayyn dep kelip edim deydi. Sap-sau.

- Qúday saqtasyn, - dedi әkim de dauysyna diril aralasa.

Sonyng arasynsha esikten asyqpay attap, «asslaumaghalaykum» dep qashanghy әdetinshe soza sәlem berip, Torghauyt ta kirip kele jatty.

- Áne, ózi de kele jatyr, - dedi esepshi qyz ýreylene sybyr etip.

- Marat bauyrym, qalaysyn? Saylaudan jenip shyqqanyndy estip jatyrmyn. Qútty bolsyn oryntaghyn! - dedi Torghauyt qolyn úsynyp.

- Rahmet, agha, - dedi Marat qoly azdap dirildep.

Torghauyttyng aryq sausaqtary jyp-jyly eken. Kózine qarap edi, bayaghy sol mýlәiim qalpy.

- Janym jaqsy kóretin, jýregi júmsaq, qayyrymdy bir bauyrymsyn. Qazaqstan azamattyghyn alarda әkim basynmen, búldanbay, qyl-ayaghy dokumentterimdi de óz qolynmen toltyryp berip edin. Ózim auru jaghdayymen kele almasam da, sen saylauda jenip shyqty degende quanyp jattym, - dedi Torghauyt bayaghysynsha anqyldap, aqtaryla sóilep.

- Raqmet, agha, - dedi Marat taghy qaytalap. Biәrdene deyin dep edi, auzyna basqa sóz týspey qaldy.

- Osy aradan alatyn azdaghan tiyn-tebenim bar ghoy. Sony alayyn dep kelip edim, - dedi Torghauyt endi sózding betin kelgen búiymtayyna audaryp.

Marat ýndemedi. Baghanadan oilanyp otyrghan. «Sen shal, ólip qalyp eding ghoy» deytin emes. Ol tústa saylau kezi bolatyn. Kishkentay bir auyldyng saylauy bolsa da, dabyraly ýlken saylaulardan kem bolghan joq. Baqanday tórt kandidat. Týgel sen túr, men atayyn. El de byt-shyt. Ru-ru, top-topqa bólinip alghan. Sonyng әlegimen jýrip, kimning ólip, kimning tirilip jatqanyna da tolyq kónil bóle almaghan. Áyteuir, bir ret Qatyran degen bireu kelip «Torghauyt aqsaqaldy jerleuge» dep aqsha súraghany bar. Auyldyng azghana qarajatynan bólip, oghan on bes myng tenge bergeni de esinde….Endi sol shal ózi kelip otyr.

Marat osy arada basqasha jal tapty:

- Jana myna qyzynyz da sony aityp otyr edi. Qazir kassada aqsha bolmay túrghan siyaqty. Bir-eki kýnnen keyin habarlaspas pa ekensiz, - dedi basqa eshtene sezdirmey.

Torghuyt biraz qipaqtap qalyp edi.

- Apyray, shúghyl bir qajeti bolyp edi. Birdenege qysylyp túrghanym, - dedi taryqqan ray bildiriip.

- Qansha kerek edi? Tipti qysylyp túrsanyz men sizge biraz soma bere túrayyn, - dedi Marat myna aruaq shaldan aqy berip bolsa da tez qútylghysy kelip. Sonan qapshyghyn ashyp, on myng tenge alyp berdi. - Janymda bary osy eken. Ázirshe kereginizge jarata túrynyz.

- Raqmet! - dedi Torghauyt ornynan kóterile berip. - Jaqsylyghyng Alladan qaytsyn.

Marat pen esepshi qyz Torghauyt esikten shyghyp ketkennen keyin de bir qauym uaqyt ýn-týnsiz, sileyip otyryp qalysty.

- Qarashy. Ketti me? - dedi Marat ne zaman degende iyegimen esik jaqty núsqap.

Qyz qorghana basyp esikke bardy da qayta búryldy.

- Ketip barady. Qúdaya tәube! Múndayda súmdyq bolady eken-au. Qanday shoshyghanymdy bilesiz be? Tura shalqamnan týse jazdadym,- dedi Maratqa jaqyndap kelip, entigin basyp, keudesin kere tynys alyp.

- Seni qoyyp men de qayterimdi bilmey qaldym, - dedi Marat ta shynyn aityp.- Ketiruge asyqqanym da sol, - dep bir kýrsinip aldy. - Áyteuir bir jol qútyldyq-au mólsheri. Naq sol ma ózi?

- Sol. Naq ózi.

- Búl shal, qane, qashan ólip edi? - dedi Marat esine týsirgisi kelip, qabaghyn shytynyp. - Saylau kezi emes pe edi?

- IYә, nauryz aiynda, - dedi qyz ony anyqtay týsip.

- «Ólgeni turaly dәrigerding kuәligi» bar ma edi?

- Bar ghoy.

- Qayda olar?

- Bar. Mende. Bir núsqasyn kóshirip alyp qoyyp edim.

- Alyp kelshi.

Esepshi qyz jýgire basyp shyghyp ketti de kóp ailanbay qayta oraldy.

- Mine,- dedi qyz bir papka qaghazdy әkimning aldyna jayyp jatyp.

Marat aldyndaghy qaghazgha erekshe qúnytpen shúqshiya týsip, bar zerdesin soghan audardy. Eng aldymen dәrigerding «ólu turaly kuәligine» kózin saldy da oryssha jazylghan kuәlikti qazaqshagha audaryp kýbirley bastady. «Torghauyt Besbayúly. 1936 jyly Qytayda tuylghan.  Alekseevke auyly, Shaqantay batyr №79-y ýiding túrghyny. Jýregi óliettengen. 2001 jyly nauryz aiynyng 16- kýni qaytys boldy. Georgiyevke audandyq auruhananyng bas dәrigeri Yan…- dep ózine kerektisin ghana bilgisi kelip, odyp-odyp oqyp shyqty.

- Ghajap eken, - dedi ol sәlden song oryndyqqa shalqaya otyryp, oilana kózin júmyp. - Shynynda da ghajap boldy. Ári qorqynyshty, әri qyzyq oqigha eken. Qaytsek bolar eken? Álde audandyq kóshi-qon polisiyasynan súrasaq pa eken?

Ol bir talay oilanyp otyrdy da esepshi qyzgha búryldy.

- Senshe qaytsek bolady múny? - dedi shyn daghdarghan raymen.

- Qytay degen ellen ne súmdyqtyng bәri shyghady deydi ghoy. Áneugýni men bir kino kórdim. Sonda ólip qalghan bir qytay әri-beri sereyip jatty da ornynan qarghyp túryp, sólbireygen shapanynyng eki shalghayyn qanat qyp, etegin qúiryq etip jazyp jiberip úshty da ketti. Múnyng das onday óneri bolyp jýrmesin. Onyng ýstine biz dәl Qytay shekarasynyng týbinde otyrmyz ghoy. Polisiyagha habarlap qoymasaq, ózimizge qiyn bolyp jýrmesin, - dedi auyl әkimin әdeyi saqtandyra sóilep.

Marat telefon trubkasyn alyp, audandyq kóshi-qon polisiyasynda bireulermen sóilesip jatty.

- Bizding auyl shekaranyng týbinde ghoy. Áytpese.. Ýsh jýz qyryq qilometr, - dedi Marat telefonda jauap berip. - Jol deysiz be? Jol onsha jyrghap túrghan joq. Degenmen, ýsh-tórt saghatta… Jaqsy… Kýtem, - dedi ol trubkany ornyna qoyyp. Onan esepshi qyzgha sóiledi. - Degenmen, osy aqylyng da dúrys boldy-au. Keletin bolddy. Týske tayap bir jerden tamaq birdene dayyndatyp qoy.

Besin aua jetken poliyseyler kele salyp iske kirisip ketti. Marattyng týsiniktemesinen keyin joramal súraqtar qoydy.

- Naq sonyng ózi me?

- Egizding synary emes pe?

- Auylgha kelgen beysauat eshkim joq pa edi?

- Qytay tehnikasy damyp ketti ghoy. Adam klondap jýrmesin?!

- Qayda jerlenip edi, bәlkim, tirilip ketken shyghar?

- Shyn sol ózi me? Maska kiyip alghan basqa bireu bolmasyn!?

Aqyry eki poliysey men auyl әkimi Marat ýsheui Torghauyttyng ýiine bardy. Torghauytty onasha alyp, súraqtar jaudyrdy. Oiynda týk joq Torghauyt bilgeninshe jauaptar berip otyrdy. Sonan bir kezde poliyseyding biri onan jeke kuәligin kórsetuin talap etti. Torghauyt sumka, papkalarynan izdep taba almady. Áyelinen súrap edi, ol da bilmeytin bolyp shyqty.

- Men kóp auyrdym ghoy. Qytayda jýrgende jabysqan nauqas edi. Sol jarymjandyghym sebepti pensiyagha da erte shyqqanmyn. Qazaqstangha jetsem, sýiegim tarihy otanymda qalsa degen niyetpen kelip edim. Tilegimdi Alla qabyl kórdi me, tughan jerding auasy men suy shipa boldy ma, әlde dәrigerlerding emi daua boldy ma, әiteuir osynda kelgennen keyin jazylyp ketkenmin. Jenil-jelpi júmystargha ózim jýgirip, sergip qalghanmyn. Bar-joghy eki-aq jyl osylaysha mәz bolyp jýrdim de bir kýni ayaq astynan jyghylyp qalyppyn. Sodan beri mine, dәrigerden dәriger, emshiden emshi. Sary tósek bolyp, tórt ay jattym. Ornymnan túryp jýre bastaghanyma da birer aidyng ghana jýzi boldy. Sol jeke kuәlik degendi qayda qoyghanym da esimnen shyghyp ketipti. Bәlkim balalar bir jerge qoya salghan bolsa, tabylyp ta qalar,- dedi bәrin basynan bastap týsindirmek bolyp.

Poliyseyding biri sumkasyn ashyp, qayshymen orta túsynan túmarshalap qiyp alghan jeke kuәlikti alyp shyghyp, Torghauytqa kórsetti.

- Mynau emes pe?- dedi qolyna berip.

Torghauyt ony audaryp-tónkerip qarap shyqty da kózi bajyrayyp ketti:

- Osy ghoy. Kim qiyp tastaghan. Sizder qaydan alyp jýrsizder? - dedi shanshyla qadalyp.

Poliyseyler oghan jauap bergen joq.

- Qatyran degen kim? - dep súrady tótesinen.

- Ol mening bajam edi.

- Qazir qayda?

- Bar osynda.

- Balalardyng bireuin jiberip shaqyrta alasyz ba?

- Mine, qazir,- dedi Torghauyt әldenege alandap, qalbalaqtap esikke qaray jýgirip.

Ýy arasy jaqyn eken. Birer minutta Qatyran da jetip keldi. Kóp súraqtardan keyin onyng jauaby mynau boldy.

- Torekeng (Torghauyt) nauryz aiynda auruy ústap, ayaq astynan jyghylyp týsti de es-týssiz qaldy. Mashina jaldap audandyq bolnisagha apardym. On neshe kýn sonda boldyq. Sonynda ondaghy dәrigerler: «Em qonbaydy. Adam bolmaydy. Alyp ket. Bala-shaghasynyng qasynda kóz júmsyn», - dedi. Azamat balalary – eki úl, eki qyzy týgel Qytayda bolatyn. Pasport bitirip kele almay jýrgen. Dәrigerlerding sheshimi maghan qiyn boldy. Kórip qalsyn degen balalary alysta jatyr. Jýgirip poshtahanagha baryp Qytaygha telefon  soqtym. Balalaryna әkesining nauqasyn aittym. Olar jylap-syqtap: «Bizge tezdetip telegramma jiber. Áytpese Qytay jiberetin emes», - dep shulasty. Áriyne, jay telegrammanyng eshqanday paydasy joghy belgili. Sondyqtan dәrigerlerge qayta jalyndym. «Adam bolmaytyny ras qoy. Onda «óldi» degen kuәlik ber. Bolmasa balalary topyraq salsyn» dep zarladym, - dep Qatyran osy arada bir toqtap, oilanyp aldy. «Óldi» degen kuәlik beruge bastabynda dәrigerler de kónbegen. «Basymyz ekeu emes» dep otyryp alghan. Sonan Qatyran Qytaysha esep soqqan: Auyl men audan arasy 340 kilometr. Avtobus ta joq. Onan kelu degen de bir mashaqat. Neshe kýndik sarpaldan. Qanshama aqsha kerek. Osylardy eseptey kelip ol aqyry amalsyzdan qaltasyna qol salyp, qol salghanda mol salyp Amerikanyng kók ala qaghazynyng kýshimen «óldi» degen kuәlikti әreng alyp edi. Qazir onysyn jasyryp qaldy da sózin onan ary jalghastyrdy. - Sonymen «óldi» degen kuәlik aldym, - dep ol Torghauyttyng betine bir qarap qoydy.

- Astaghypyralla! - dedi ol shegine berip.

Qatyran sózin ary qaray sabaqtay týsti:

- Qúday keshse, Toreke, sen de keshir. Sodan osynda keldik. Es joq, týs joq sen jattyn. Bala-shagha, qatyn-qalash jylap-syqtap, es-aqyldy aldy. Sóitip shulap jatqanda anau tómengi №15 ýidegi shal kele qaldy. «Ey, toqta. Bosqa taryqpa. Mynau kórshi auylda pәlen degen emshi bar. Soghan bir kórsetshi. Tym bolmasa qaryzy qalmasyn» demey me!? Shapqylap soghan bardym. Auzynda imany bar aqsaqal adam eken. Kelip emdey bastady. Ýshkirdi. Dem saldy. Auzyna qasyqtap, qaynatqan dәri qúidy. Soyau-soyau, bújyr-bújyr tamyr dәriler. Solardyng arasynan mening tanyghanym – tastyng mayy ghana. Biz jaqta da kóp. Biz de emge qoldanatynbyz. Aqsaqal taghy bir dәrilerdi aityp edi, audangha baryp izdeytin, ony satyp ala qoyatyn aqshamyz da qalmaghan  bolatyn. Kimnen  alasyn!? Jaydan-jay jalynghangha kim bere  qoyady. Aqsha degendi súrap alu ýshin de bir syltau kerek qoy. Sonan әlgi  «óldi» degen kuәlikti alyp, men myna әkim bauyryma bardym. Osyndayda osynday, «jerleytin aqsha kerek» dedim. Dәrigerding kuәligin, múnyng jeke kuәligin men aparyp tapsyrdym. «Aldymen jany qalsynshy. Ólmey jatsa qalghanyn taghy kórermiz» dep oiladym. Óz atymnan aryz jazyp qol qoydym. Ol kezde Torekenning múndaydy sezip-biletin shamasy joq edi. Keyin Torekeng bara-bara onaldy da aqyr ayaghynda jazylyp ketti. Mine, ózderiniz de kórip otyrsyzdar, - dedi Qatyran әngimesin ayaqtap.

- Qúlaq estip, kóz kórmegen tanghajayyp bir oqigha boldy-au, dedi Marat kónili endi jaylanyp,- Toragha, ólmegeniniz jaqsy-aq boldy. Biraq, sizding barlyq dokumentteriniz arhipke ketip qaldy ghoy. Endi solardy mine, myna kuәlikten tartyp, tu basynan qayta jasatu kerek. Áytpese siz jarderaqy da, mýgedektik qarajat ta ala almaysyz.

- Apyray-ә,- dep qinaldy Torghauyt kýrsinip, basyn sipap. - Osy dokumentterdi jasatyp, sol iygilikterge qol jetkizu ýshin men qansha jýgirdim. Eki jyl uaqytym ketip edi ghoy. Myna shashymnyng jartysy sonan agharghan. Sol әureshilikten endi qútyldym-au dep quanyp jýrgende, qiyn boldy ghoy.

- Basqa amal joq. Qayta jasatasyz, - dedi poliyseyding biri.

- Negizi bar ghoy. Búrynghyday qiyn bola qoymas, - dedi Marat júbatyp.

H H H

Torghauyt audandyq kóshi-qon polisiyasyna bardy. Pasportnyy ýstelden tartyp, kóp bólimdi aralady. Bәrining jauaby bireu ghana:

- Joq. Bolmaydy. Biz sheshe almaymyz.

Tanerteng kelgen. Ár bólimge kezekke túrghan. Týste demalys uaghynda eki saghat dalada otyrghan. Týsten keyin aryp-sharshap aldyna әreng jetken sary kelinshek múny tipti adam ghúrly de kórgen joq. Sózine qúlaq qoyar da emes. Bireulermen oryssha byldyrlasyp otyryp aldy. Aqyry búl da shamyrqanayyn dedi.

- Men sizge sóilep túrmyn ghoy,- dedi Torghauyt shytynyp, onyng aldyna jaqyndap.

- Mening aldyma keletin jalghyz siz ghana emessiz,- dedi anau búghan kóz qyryn da salmastan.

- Andaghy qyz mýlde kezeksiz kirip otyr ghoy.

- Onda sizding júmysynyz bolmasyn. Búl mening dosym bolady.

- Al men oralmanmyn.

- Oralman bolsang qayteyin. Seni men shaqyryp kelgem joq.

Torghauyt oqyghan, kózi ashyq adam. Ózining memlekettik kóshi-qon kvotasymen kelgenin aldygha tarta sóiledi:

- Ýkimet, Nazarbaev shaqyrdy ghoy.

- Onda solargha bar.

- Áy, sen qalay sóileysin? Men de ózindey qazaqstan azamatymyn ghoy.

- Onda kuәligindi kórset.

Osy aragha kelgende Torghauyt bógelip qaldy. «Azat basymdy ekinshi ret taghy da tәlkekke saldyrghanym-ay» dep kýiinip ketti. «Sen meni qorlasan, seni qúday qorlasyn» dep aitayyn dedi de «búl qúdaydy qaydan bilsin?» dep oilady jana búl kirgen kezde ýstel ýstinen jinap alyp jatqan kolbasany kóz aldyna keltirip. «Adam emes, shoshqa ekensing ghoy jarylghaly túrghan» dep te aitayyn dedi onyng jarday juan túlghasyna kóz toqtatyp. Biraq ózin-ózi sabyrgha shaqyrdy. «Amalym joq. Mening kýnim búghan týsip túr ghoy. Onan arman qyrysyp alyp jýrmesin» dedi de shyghyp ketti.

Osy ashumen Nachalinikting kabiynetine kirip edi, «әtten!…» dep tisin basyp barghan. Nachalinik joq bolyp shyqty.

Nachalinikke erteninde de kire almady. Sonau it arqasy qiyannan qayta-qayta salpaqtap jýrip, ýshinshi kýn degende әreng jetti-au aldyna. Yza bolghany, qorlanghany sonsha, shý degende ne aitaryn bilmey, sóiley almay, kópke deyin tyghylyp otyryp qaldy.

- Apyray, qaryndasym-ay, «qarnymnyng ashqanyna emes, qadyrymnyng qashqanyna jylaymyn» degendey, júmysymnyng bitpegeni óz aldyna, myna qol astyndaghylarynyzdyng adam ghúrly kórmegenine qinalyp kettim. Óz jerimde jay bireu emes, inabatty ústaz edim. Endi múnda qaydaghy jaman qyz-kelinshekter… - dedi dauysy targhyldap, sózining ayaghyn tauysyp aita almay.

- Ne boldy, aghasy? Keyip otyrsyz ghoy. Ashuynyzdy basyp, aitarynyzdy maghan týgel aitynyzshy, - dedi Nachalinik búghan jyly qabaq tanytyp.

Qoy kózdi, appaq, jazyq mandayly, qyr múryndy, súlusha kelgen qyzyl sary kelinshekting sóilegen sózine bir auyz oryssha qospay, tap-taza qazaq tilinde «aghalap» otyrghan meyirin kórip Torghauyttyng kózine lyq etip jas tola qaldy. Ántek irkilip otyryp baryp, bәrin basynan aityp shyqty. Keshegi semizden kórgen qorshylyghyn da jasyrghan joq.

Nachalinik te kýrsindi. Múnyng basynan ayaghyna deyin qaytadan bir sholyp shyqty. Oilanyp basyn shayqady:

- Aghasy, ol ýshin sizden men keshirim súrayyn. Renjimeniz. Ýsh jýz jyl boyy orystyng bodanynda boldyq. Onan qalsa sýiekke sinip ketken kommunistik búirokrattyq, orystyq alkeudelik bar. Shetten kelgen bauyrlardyng kónil-kýiin týsinbeytinder kóp qoy. Kim dediniz? №13 kabiynettegi qyz ba? Baqyt qoy. Oghan ózim sóilesip qoyayyn. Al sizding júmysynyzgha kelsek,- dedi ol hatshy qyz әkelip bergen papkagha qarap otyryp, - búl qiyndau eken. Kónilinizge kelmesin, dokument boyynsha siz ólip qalghan adamsyz. Biz mynau Kenes odaghy kezinen beri tek qaghazgha ghana senip, sol arqyly júmys jasap daghdylanyp kettik qoy. Al sizding qolynyzda eshqanday kuәlik joq.

- Ayttym ghoy búl әlgi Qatyrannyng keseli dep, - dedi Torghauyt eki alaqanyn jayyp,- Ol bayqús ta maghan jamandyq oilaghan joq qoy,- degendi qosyp qoydy.

- Týsinip otyrmyn, aghasy. Búl júmysty tu basynan qaytalap isteu kerek. Eng aldymen sizding tiri ekeninizdi dәleldeu qajet. Onan song jeke kuәliginizdi qayta jasatu kerek. Jardem aqy, mýgedektik kómek, basqa iygiliktenuler sonan keyingi sharua.

- Týsinip otyrmyn, - dedi Torghauyt basyn shúlghyp.

- Onda, siz, agha, bylay isteniz. Birinshiden, ashulanbanyz. Qaydaghy bir qyz-qyrqyn dúrys jauap bermedi eken dep ókpeleytin týk te joq. Auyryp qalasyz. Mynau Qazaqstan, kim bolsa ol bolsyn, әldeqalay bireuding ózi jasap alghan jeke menshik jeri emes. Tútas qazaqtyng atamekeni. Ukrayyn men orys, ózbek pen kәris… siyp jatqan baytaq otangha qazaq balasy qansha bolsaq ta nege simaymyz!? Ne bar, bәri de bolady. Ansap kelgen atamekenning qyzyghyn kórip, әli de bir on bes jyl, jiyrma jyl jýrmeysiz be?! Oqyghan, múghalim adamsyz. Joq nәrsege tarylmanyz. Ekinshiden, auruhanagha baryp, ózinizdi emdegen, anau jaman kuәlikti bergen vrachpen sóilesiniz. Meninshe, búl – eng kerekti jәne eng birinshi qadamda sheshetin mәsele. Dәrigerding kuәliginsiz eshnәrse bitpeydi. Qaytalap aitayyn, agha, búl óte qiyn sharua eken. Jýikenizdi biraz tozdyrugha tura keledi. Degenmen, men sizge qolymnan kelgenning bәrin ayamaymyn. Búdan bylay maghan esh kezeksiz, tóte kire beriniz. Mening atym – Qúralay, - dedi Torghauyttyng tughan qaryndasynday shyn niyetimen izzetilik tanytyp.

Qúralaydan shyqqan song Torghauyt auruhanagha baryp, ózine kuәlik bergen әlgi vrachty izdedi. Aty-jónin Qatyran aityp bergen. Ol býgin júmysta joq bolyp shyqty. «Erteng bolady», - dedi bireuler.

Auruhanadan qaytyp shyqqanda kýn enkeyip qalghan edi. Qarasha aiynyng orta sheni. Kóshede ala shabyr qar jatyr. Tanerteng ýiinen saghat beste shyghyp edi. Sonan beri әli nәr tatqan joq. Ishegi shúryldap, qarny asha bastaghanyn endi ezdi. Auru, әlsiz jýregi de qarayyp, talyp soqty. Tәni qaltyrap, tona bastady. Ózining barlyq júmysty bir kýnde bitire salmaq bolyp, bosqa aljasqanyna endi ókindi. Qonatyn jeri de joq edi. «Beysauat kólik birdene tabylyp qalar ma eken» dep, ortalyq kóshege taman bet aldy.  Bir saghattay sendelip jýrse de eshtene kezikpedi. Qysylayyn dedi. «Dalada qalsam mynau suyq týnde qatyp qalatyn shygharmyn» dep oilady. Óz auylyna baratyn shetki kóshege qaray jiti basyp jýrip ketti.

Kenet art jaghynan mashina dauysyn estidi. Jalt qarap edi, bir mashina zulap keledi eken. Quanyp ketti. Dәrmensiz jýregi dirildep, tulap ala jóneldi. Jolgha taman asyghys úmtyldy. Ózin-ózi úmytqany sonsha, mashinagha soghylyp ta qala jazdady.

Rolde qazaq jigiti eken.

- Ei, jyndymysyn? Óleyin dep jýrsing be? - dedi terezeden basyn shygharyp, búghan zirk ete qalyp.

Torghauyt onyng úrysqanyn elegen joq. Qazaq bolghanyna quandy. «Orys bolsa maqsatymdy úqtyra almaymyn-au» dep qorqyp túrghan.

- Qaraghym, qazaq ekensing ghoy, jaqsy bolghanyn qarashy, Alekseevkege barayyn dep edim. Aqshandy tóleymin. Ala ket, - dedi dauysy qaltyray shyghyp.

- Mambet!- dedi jýrgizushi qatqyl dauyspen.

- Ay, bauyrym, men óte qinalyp túrmyn. Oralman edim. Qalada tanysym da joq. Bir qayyrym jasa. Siystyryp ala ket, - dedi Torghauyt kabinanyng ashyq esiginen ústap, aiyrylmaghan boyy.

- Kórip túrsyng ghoy, mine, oryn joq, - dedi jýrgizushi basymen mashinanyng ishin núsqap.

Toghauyt mashinanyng ishine kóz jýgirtti. Jýrgizushining qatarynda әdemi sary kelinshek, artqy oryndyqta eki boyjetken  qyz, ortasynda adamsha shonqiyp opcherka it otyr. Basqalarynan búryn Torghauyttyng kózi itke týsken. Ol da múnan kóz almay tesile qarap qalypty. Qúlaghy edireyip, eki kózi ot shashady. «ayt» dese atylghaly dayyn otyr.

- Oi, ainalayyn, bauyrym, qysylyp túrmyn. Myna itti bylayyraq… Joq, tipti jatyrqamasa men aldyma-aq alyp…- dey berip edi, jýrgizushi múnyng sózining ayaghyn tospady. Qarqyldap kýlip jiberdi. Onyng myna beynesinen «dәmesin qara ózinin. Múnyng zaty ghana iyt. Áytpese býgingi zamanda…Senen jiyirkenbey aldyna otyrsa әueli» degendey bir kemsitken әjuany bayqady. Sony rastaghanday jýrgizushi:

- No…Búl asyl túqym iyt. Sen qalay?…- dep ayaghyn oryssha byldyrlap ketti de esigin tars jauyp, jýrip ketti.

Torghauyt ózining joldyng qaq ortasynda qybyr etpey sileyip túryp qalghanyn artynan bildi. Únjyrghasy týsip, ilby basyp, kóshening shetine qaray ayandady. «ózim de aqymaq sorly janmyn…- dep oilady ol ishinen. - Osynyng bәrin de ózimning osy misyzdyghymnan tauyp aldym. Tynysh ómirim, dayyn pensiyam, jyp-jyly ýiim bar edi. Sol shekeme simay ketti ghoy. Kýpirlik bolghan shyghar. Áytpese jatyr ghoy Qytayda әne bir jarym million qazaq tyrp etpey. Eshkim olardy qytaysyng degen joq. Dәl bir Qazaqstangha Preziydent bola qoyatynday jelpildeytin jónim joq edi. Obal joq. Ózime de osy kerek. Itshe búralyp, ýsip ól mynau iyen dalada!» - dep ózin-ózi kinәlady.

Jol shetinde biraz túrghan song Torghauyt ózining qaltyrap tona bastaghanyn sezindi. «Qoy, qonalqagha bir oryn izdeyin, - dep oilady. - Qytaydan kóship kelgen bireuler bar shyghar…» - dep ayandap jýrip ketti. Bir tәuiri kýn әli batqan joq eken. Soghan quandy. Ári-beri jýrip jatqan adamdar da az emes . Solargha bir qarap túrdy da «әi, osy dúrys jauap berer-au» degen ózi qúralyptas bir әielding jolyn tosty.

- Sәlemetsiz be? Osy manayda Qytaydan kóship kelgen eshkim bar ma?

- Men qazaqsha bilmeymin. Oryssha ait, - dedi anau.

Torghauyt qolyn siltedi. «Oy, kóksoqqan-ay. Qanday súmdar!? Týri qazaq, zaty orys. Bala-shagha, jastar bolsa, bir sәri. Keusindey kempir. Bir auyz qazaqsha bilmeydi. Múnan tughan bala ne onady deysin?! Búlardyng býitip shoqynyp ketkenin kim bilgen? Áy, myna týrimen onyp ta jyrghatpas. Tәuelsizdik! Myna buynnyng kózi joghalmay…Qayda әli!…» dep ózine-ózi sóilesip kele jatyp, taghy bireuding aldyna toqtady. On jeti-on segiz jastar mólsherindegi úl bala eken.

- Áy, balam, toqtashy, Qazaqsha bilesin?

- Bilem, atay,- dedi bala toqtay qalyp.

- Aynalayyn-ay, kórim boldy ghoy, - dep Torghauyt quanyp ketti. -Baghyma keziktin-au, sirә!

Álgi bala týk týsinbey anyryp túr.

- Áy, balam, osy manayda Qytaydan kóship kelgen bireuler bar ma?

Bala oilanyp aldy:

- IYә, ata, anau arada bir qytay semiya bar, - dedi kóshening joghary bir túsyn kórsetip.

- Qara qytay ma? - dedi Torghauyt әntek nәumez bolyp.

- IYә, qytay. Biraq ózderi qazaqshagha aghyp túr.

Torghauyt jymiyp, kýlip jiberdi. «Atamekenge kelip qazaq bolamyn dep qytay atanyp jýrgen men siyaqty bireu ghoy. Búl balagha ne sógis!? Elden estigenin aitady da!» dep quanyp ketti.

- Sony kórsetshi maghan, - dedi balagha kýlimdey qarap.

H H H

Bas dәriger armiyan jigit eken. Búira qara shashty, qaumetimen jalghasqan qalyng qara saqalyn әdemilep qyryqqan, qoshqar túmsyq, zor deneli atpal azamat. Torghauyt bastyrmalatyp qansha sóilese de bir auyz úqqan joq. «súmdyq qoy» dep tang qaldy Torghauyt qayran qalyp, - Qytayda bolsa, bәlem, qytay tilin bilmesinshi, bas vrach bolghandy qoyyp, auruhananyng esiginen syghalay almas edi. IYә. Qytaydyng sanynyng kóptigine de qatysty shyghar. Degenmen qytaylar ómiri eshkimge otar bolyp kórmegen halyq. Sondyqtan ruhy jasymaghan. Al múnda sýiekke sinisti bolghan qúldyq! Jay búqara emes, mәtebelilerinning ózi bireuding basybayly qúly siyaqty. Bayaghy miskindik!

Torghauyt amalsyz medbiykelerding bireuin shaqyryp kelip, sózin soghan audartty. Vrachtyng kózi baqyrayyp ketti.

- Ómirimde estimegen súmdyghym eken, - dedi tang qalyp. - Onyng ýstine sendey adamdy kórip túrghanym osy. Qashan kelip edin?

- Nauryz aiynda.

Bas vrach oilanyp túrdy da basyn shayqady.

- Mýmkin emes, - dedi qolyn siltep qalyp.

Onyng myna rayynan sózding ayaghyn tospay ketip qala ma dep qoryqqan Torghauyt endigi dәtin shapshan-shapshang aitty:

- Búl kiside jazyq joq. Múnda keletin aurular da kóp qoy. Qaysy birin esinde saqtay beredi deysin, - dedi ol amalsyzdan jaghympazdana sóilep. - Onyng ýstine ol kezde men es-týssiz jatyppyn. Búl kisimen sóilesip jýrgen Qatyran ghoy. Sol Qatyran. Mening bajam.

-Joq. Bilmeymin. Múnday adamdy kórgenim joq, - dedi vrach eki alaqanyn jayyp.

Torghauyt búl kýni erterek qaytyp ketti de erteninde Qatyrandy ertip qayta keldi.

Bas dәriger ony shyramytqanday boldy. Biraq tanystyq bere qoymady.

- Bilmeymin. Kórgem joq seni. Ólmegen adamgha onday kuәlik berilmeydi bizde, - dedi short kesip.

Qatyran keshe auyldyq ýkimetting kensesine barghan. Sondaghy arhiptegi «ólgendigi jónindegi kuәliktin» kóshirmesin týsirip alghan. Vrachtyng aldyna sony qoydy.

Vrach kuәlikke jәne ondaghy ózining qoyghan qolyna qarap alyp, úzaq oilanyp túryp ketti.

- Sol osy ma? - dedi Torghauytty núsqap.

- IYә, osy,- dedi Qatyran lyp ete qalyp.

- Torghauyt degen men ghoy, - dedi Torghauyt ta quanyp aldygha taman bir attap.

Vrach múnyng bas-ayaghyn sholyp shyqty:

- Kәne, kuәligindi kórset, - dedi oghan qarap shytyna qolyn sozyp.

Torghauyt Qatyrangha qarady. Qatyran mәn-jaydy týsindire bastap edi, vrach qolyn biraq siltedi.

- Joq. Bolmaydy. Múnyng kim ekenin men qaydan bilemin. Bәlkim Qytaydan kelgen basqa bireu shyghar. Osy mamandyq boyynsha otyz jyl júmys istep kele jatyrmyn. Ólip qalghan adamdy tirilip ketti degendi birinshi ret estip túrmyn. Tipti býkil dýniyejýzinde de medisina ghylymynda ólgen adamdy tiriltetin eshbir janalyq әli ashylghan joq. Áytpese myna Russiya ózining Leniynin, Plehanovyn, Mendeleevin, Qazaqstan ózining Brejnevin birinshi kezekte tiriltip alatyn edi ghoy. Sen jigitim aldaytyn kisini tapqan ekensin. Qytaydan qansha qulyq ýirenip kelgeninmen meni býitip aljastyra almaysyn.

Endi Qatyran da ashulana bastady:

- Ei, sen aqshany bilesin, - dedi bir auyz shala-púshyq orysshasymen. Bir jaghynan ymdap ta úqtyrmaq bolyp jatyr. - Denge. Amerikanskiy dollar, - dedi ýsh sausaghyn kórsetip. Try sto. Berdim ghoy men saghan. Sen alady. Qoyyngha salady. Endi býgin tanymaydy.

Vrach syrtqa shyqty da taghy bir qyzdy shaqyryp keldi:

- Myna esuas qytaylargha týsindirip aitshy. Maghan aqsha berdim deydi. Kim kórip túr. Dәlel bar ma?! Búl sózdi endi ekinshi ret qaytalaytyn bolsa, men sotqa aryz berem. Albaty ottamasyn. Nemene men búlar siyaqty aqymaqpyn ba?! Tiri adamgha «ólui turaly kuәlikti» aqshagha bola ótirik berip edim dep qaytadan anyqtama beretin men jyndy bolyp qalyppyn ba? Mening basym ekeu emes ekenin aityp qoy búlargha. Endi qaytyp búl turaly mening aldyma kelushi bolmasyn. Kerek bolsa әkimge barsyn. Zang oryndaryna barsyn. Týsinikti me? - dedi de ketip qaldy.

Osydan qaytyp barghannan keyin Torghauyt ýsh ay boyy ýiinen shygha almay jatyp qaldy. Sarpaldang jýris sharshatqan. Eskilikti auryuy da syr bere bastaghanday bolghan. Onyng ýstine ylghy kelensiz jaytterden kónili qaytyp, tauany shaghylyp, saghy synyp jasyp qalyp edi.

Nauryz aiynyng bas sheninde bir kýni Almatydan telefon kele qaldy. Qyzdar institutynda, dayyndyq kursta oqityn qyzy bar edi. Sol mashina shyrghalanyna úshyrap, auruhanagha týsip qalghan. Torghauyt shúghyl qamdandy. Aqsha birdenesin dayyndap aldy da, jýrgeli túrghan avtobusqa otyryp audangha keldi. Onan bir jekelik marshrutkamen Almatygha jetti. Jýrgiushi ony ortalyq kóshelerding birine týsirip ketti.

Ol jan-jaghyna alaqtay qarap biraz túrdy. Almatygha búryn bir-eki ret kelgen. Onda tanys-bilisteri ertip jýrgen. Endi oilap túrsa ózining qaydan kelip, qaydan túrghanyn biletin emes. Kókten týsken siyaqty. Aldymen qyzy oqityn inistitutqa barsam, sonan úghysarmyn dep oilaghan. Qazir qyzy qayda, inistitut qayda, auruhana qayda? Qay jaghyna qarasa qayshalysqan mashina. Árkim óz betine ketip jatqan qalyng el. Bir-ekeuine jaqyndap, súramaq bolyp edi, eshkim toqtaytyn emes. Almatyda da Qytaydan kelgender kóp dep estiytin. «Tanys bireu yaky Qytay jaqtan kelgen bir qazaq kezigip qalmaydy-au» dep әri-beri ótip jatqandardyn  bәrine tinte qarap túr. Kónilinde alang basym. Bayqausyzda bir tanysy múny kórmey óte shyghatynday elendep kóz salady.

Jazghytúrymghy qara suyq. Jer qara bolghanymen kýn shytqyl. Shynyltyr ayaz sýiegindi qabady. Denesi tonazyp, ayaghynyng bashbaylary shymyrlay bastady. «oypyray, taghy da týnge qalyp jýrmeyin» dep aspangha qarady. Bualdyr týnek basqan Almaty aspanynda, bir qabat súrghylt perdening ar jaghynda jyluy qashqan, mýsәpir sarghysh kýn qúlaqtanyp, tóbeden auyp barady eken. Torghauyt azdap qobaljy bastady. Týnge qalsa… Qúday saqtasyn!

Manayyn jiti barlap, әrbir topqa  sýzile qarap, alaqtap túrghan Torghauyttyng kózi kóshedegi bir tәrtip saqshysyna týse qaldy. Quanyp ketti. Áueli ózi qazaq eken. Qap-qara múrty da sýikimdi. Tanys bireuge úqsaytyn da siyaqty. «Oy, әlgi pәlenshekenning balasy bolyp jýrmesin» dep Almatygha kóship kelgen әldekimdi esine alghanda tipti jýregi jylyp sala berdi. Soghan qaray úmtyldy. Tezirek jetpese ketip qalatynday kórip, joldaghy adamdardy kiye-jara qúldyrang qaghyp jetip bardy.

- Amansyng ba, bauyrym, - dedi onyng qarsy aldyna kelip.

- Aman, - dedi anau múnyng ýsti-basyn birden sholyp shyghyp.

- Qaraghym, men anau alystaghy Alekseevkeden kelip edim. Osynda qyzdar inistitutynda, dayyndyq kursta oqityn qyzym bar edi. Sol bir úshyqqa shaldyghyp qaldy dep estip, ýide sheshesi de qorqyp, asyghyp jetip  edim. Maghan jol kórsetip jibershi, ainalayyn, qazaq balasy ekensin, - ded auzy-auzyna tiymey.

- Kim bolsyn? - dedi saqshy.

- Kim deysing be? Atym - Torghauyt, ruym…

- Qaydan keldin?

- Ayttym ghoy, Alekseevkeden

- Shynyndy ait. Búl jaqtyng adamy emes ekening kórinip túr ghoy.

- IYә, solay ghoy. Oralmanmyn. Nazarbaevting shaqyruymen Qytaydan kelgem.

-  Kim shaqyrdy deysin?

-  Nazarbaev dep túrmyn ghoy, Preziydent Nazarbaev!

Saqshy jigit myrs etip, suyq kýldi:

-  Kәne, dokumentindi kórset.

Torghauyt qayterin bilmey qaldy. Qaltalaryn sipalap, sasqalaqtap, kózderi baqyrayyp ketti.

- Dokument deysing be?  Dokument joq qoy mende.

-  Jeke kuәligindi kórset.

-  Joq edi ainalayyn. Sony ala almay jýrmeymin be!?

-  Qytay pasporty da joq pa?

-  Joq, ainalayyn. Eshtenem joq. Senen jasyryp túrgham joq. Shynym osy.

-  Kuәliging nege joq?

- Oi, byltyr әlgi Qatyran ony qaytadan tapsyryp jibermedi me bilmey qalyp. Auruhanagha es-týssiz baryppyn ghoy…

- Mynauyng ne? - dedi saqshy onyng myljynyn bólip, qolyndaghy shýberek sumkasyn núsqap.

- Búl ma? Búl Nәzikeshke sheshesining jibergen sәlemdemesi ghoy. Bir-eki tәtti toqash, bir uys qúrt. Qolda eshtene bolma qalyp, asyghysta…- dedi Torghauyt kir qojalaq, Qytayda kóbinde soldattar ústaytyn sary berezent sumkany umajday týsip.

- Anau belindegi ne? - dedi saqshy endi onyng shalbarynyng belbeuine ilip alghan qynyn kórsetip.

- Pyshaq qoy búl.

Saqshy Torghauyttyng qynynan mýiiz sapty sary pyshaqty alyp, audaryp-tónkerip qarap kórdi. Barmaghyna tiygizip bayqady. Qyzyldy-jasyldy bolyp núr oinap, qyl qauyp túr. Óte sheber, shilingir ústa soqqany ap-ayqyn.

- Múny nege alyp jýrsin?

- Oibay, qaraghym-au, erkek adamgha qúr jan jýrgen degen qiyn ghoy. Ásirese, mynaday týnde jýrgende…

- Búl jerde múny alyp jýruge bolmaydy.

- Oi, bauyrym-au, múnda ne túr. Atam qazaqtyng josyny bayaghy.

- Joq. Búl múnda suyq qaru esepteledi, - dedi pyshaqtyng jetesinen ary tútamdap kórsetip.

- Suyq qaru  deysing be? Astaghypyralla! Men ómirimde tipti tyshqan óltirip kórgen jan emespin. Tipti qoy da bauyzdap kórgem joq. Ylghy Qatyran soyyp beretin. Sol ýshin әielim de úrsyp… Endi búl әnsheyin qazaqy salt qoy. Onyng ýstine biz tisten aiyrylghaly qay zaman. Mine…- dedi ol auzyn ashyp, qiqy-shoyqy ketik tisterin kórsetip.

- Jýr menimen!- dedi saqshy týsin salyp.

- Qayda? Qyzdar inistitutyna ma?

-  Barghanda kóresin.

- Pyshaghymdy ber.

- Sol aradan alasyn.

Torghauyt saqshynyng qabaghyna qarap sezikteneyin dedi.

- Áy, bauyrym, sen meni qayda apara jatyrsyn?- dedi oghan jaqynday týsip.

Saqshy jauap bergen joq. Ony qoltyghynan alyp dedektetken boyy anaday jerde bir mashinanyng qasynda túrghan bireuge ertip bardy. Oryssha birdeneler aitty. Ekeui múnyng ýsti-basyn shola qarap biraz túrdy. Sonan bireui múny mashinagha otyrghyzyp bir jerge alyp bardy. Bir esikti ashyp, soghan iyterip kirgizip jiberdi.

Torghauyt esikting syrtynan qúlyptanyp jatqan syldyryn tanydy. Bosaghadan ilgeri attamay, qaltiyp túryp qaldy. Ýlken zal eken. Jiyrma shaqty adam bar kórinedi. Týgel taqtay edenge jayghasqan. Bireui shekpenin jamylyp, bireui odeyalyn tósenip degendey әrkim ózinshe tirlik kórude. Bireu otyr, bireu jatyr. Bәri de er adamdar. Jasy da, jasamysy da bar.

Torghauyt bosaghagha tayau otyrghan egdeleu ózbekting qasyna kelip tizesin býkti.

- Búl qay jer? Týrme degen osy ma? - dep súrady onan.

- IYә, týrme, - dedi anau kýlip. - Týrme blmasa da soghan tayau. Kórding ghoy jana syrttan qúlyptap ketkenin.

Torghauyt múnda eki sotke týnedi. Ózining balasynday bir jap-jas qazaq jigitteri múny úzaq-úzaq tergeuge aldy. Torghauyt ta eshtenesin jasyrghan joq. Bar shynyn aitty.

Ýshinshi kýni tanerteng birge jatqan ózbek, tәjik, qyrghyz tektesterdi birden sanap avtobusqa shyghardy. Abajaday keng bólmede bes-alty-aq adam qaldy. Ýndis pe, parys pa, qaba saqaldy birnesheuining ishinen Torghauyt jalghyz qytaydy jazbay tanydy.

- Oi, laoshyan(jerles), qaydan jýrsin? – dedi oghan shala-púshyq qytayshasymen.- Seni nege ústady?

- Pasportym joghalghan. Ózindi she?

- IYә, mening de pasportym joq. Bizdi qaytedi búlar?

Qytay myrs etip kýlip qoydy:

- Qaytedi ghoy dep edin. Shekaradan ótkizip, Qytaygha qaytaryp tastaydy.

- Qytay sottaytyn shyghar?

- Oi, jogha. Bayaghydaghy Maonyng zamany deysing be? Búryn azdap aiyp púl alatyn. Qazir ony da qoydy. Men osymen besinshi ret qaytyp baramyn. Aqsham bolmay qaldy. Áytpese… Sonda da bәribir. Baramyn da bir aptadan keyin qaytyp kelemin.

- Meni de qaytaryp tastay ma? Mening ýiim osynda, Qazaqstanda ghoy.

- Aqshang bar ma?

- Bir-eki myng tengem bar, әriyne, jol jýretin…

Qytay qarqyldap kýlip aldy:

- My joq qazaq,- dedi múny qaraqúsynan núqyp,- Onda ekeuimiz saparlas bolady ekenbiz.

Torghauyt shoshyp ketti. «Shekaradan ary ótkizip tastasa… Onda myna qytaygha tiyispeytin shyghar. Al múny tekke qoymaydy. Ayyp púlgha tóleytin aqshasy da joq. Onyng ýstine eki jyldyng aldynda Qazaqstangha kóship kelgen. Endi qayta barsa, tynshylyqpen kelding dep qamap tastauy da mýmkin. Bala-shaghasynyng jartysy múnda… Naq sorlaghan degen sonda  bolady…»

Torghauyt jýgirip bardy da esikti sharqyldatyp úra bastady.

- Ne boldy? - dedi ar jaghynan kýzetshi.

- Maghan bastyq kerek.

Keshegi tergeushi jigitterding biruining aldyna alyp bardy.

- Nemenege aighaylaysyn? - dedi ol syzdanyp.

- Meni ana qara qytaymen birge Qytaygha qaytaryp tastamaqsyndar ma?

- Qazaqstan topyraghynda zansyz jýrgender týgel otanyna qaytarylady.

- Oibay-au, mening otanym Qazaqstan ghoy.

-  Kәne jeke kuәligin?

Torghauyt eki kýn zariylep, eshtene týsindire almaghannan keyin búl joly kýndegi «әlәulayyn» qaytalaghan joq. Basqa jal tapty.

- Ei, sen, toqta. Beri qara. Meni kim dep otyrsyng ózin?! Men anau Georgiyevke audandyq kóshi-qon polisiyasynyng nachaliniygi Qúralay Besbarmaqovanyng aghasymyn ghoy.

- Soqpa ótirikti!

- Sóilespeysing be andaghy telefonynmen.- dedi Torghauyt búl ótirikti qalay soghyp qalghanyn ózi de bayqamastan. Aytaryn aityp alsa da jýregi dir-dir etti. «Qúralay degen albaty bireu. Jay adam emes, polisiya nachaliniygi. Mening onday agham joq dese qúrydym-au» dep qaltyrap ketti.

Tergeushi telefon jalghady. Qúlaghyn tósep, Torghauyt ta shoshyp túrdy. Sәti bolghanda shyqpay-aq qalsa eken dep te oilady.

- Allo!- dedi ar jaghynan әiel adamnyng dauysy.

Torghauyttyng jýregi dýp-dýp soqty. Oryssha birdeneler aitysyp jatty. Torghauyttyng bar úqqany ózining aty-jóny ghana. «Besbaev Torgauit, da, besbaev torgauit..» dep, zyr-zyr etedi tergeushi. Sonan bir zamanda trufkany múnyng ózine bere saldy.

- Men Torghauyt aghang ghoy, - dedi Torghauyt dauysy qaltyrap.

- Almatyda neghyp jýrsiz?

- Osynda qyzdar inistitutynda oqityn qyzym avariyagha úshyrap.. Sonan asyghys kelip edim. Mynalar meni ústap alyp qamap otyr. Ýsh kýn boldy. Kuәliging joq deydi. Qytaygha ótkizip tastaymyz deydi. Qytaygha ótkizip tastasa…

- Dinsizder ghoy búlar!- dep kijindi Qúralay múnyng sózin bólip, - Sóitedi búlar. Sizding qazaq ekeninizdi bilip túryp…Adam emes qúltemir ghoy shetinen.- Telefon trufkasynan onyng ysyldaghan ashuly ýni ap-anyq estilip túr.- Maghan habarlasqanynyz qanday jaqsy bolghan. Áytpese… Endi qoryqpanyz. Bastyghymen sóilesem. Bosattyryp alam. Trubkani andaghy polisiyagha beriniz.

Sonymen, Qúday qoldap Torghauyt Qytaygha emes, ózi túrghan Georgiyevke audanyna qarap jolgha shyqty. Avtobustan týse salyp, Qúralaydy izdedi. Alqyna úshyrtyp, onyng kensesine qalay tez jetip kelgenin de sezbey qaldy. Qúralaydyng tóbesine týigen toqpaqtay qara shashynyng súlbasyn kórgende-aq dauysy dirildep:

- Aynalayyn, qaryndasym-ay, Qanday әulie adam edin! Jasyng úzaq bolsyn, qaraghym. Bala-shaghannyng qyzyghyn kór! - dedi ol jýregin jaryp shyqqan sansyz alghysyn birining artynan birin bastyrmalatyp. Ózin-ózi toqtata almay, enkildep jylap jiberdi. Bir kezde Qytayda jana moda bolghanymen, búl kýnde júrt nazarynan qalghan, kónetoz drap paltosynyng ónirine tyrs-tyrs etip, kesek-kesek tamshylar týsti. Qaltasynan júmarlanyp úipa-túipa bolyp qalghan kir-qojalaq shytyn alyp, bitip qalghan múrnyn sýrtti.

- Bosamanyz, agha, - dedi Qúralay Torghauytqa shyn jany ashyp. - Bir jóni bolar. Degenmen qiyndau da bolyp túr. Múnan keyin tym alysqa úzap shyqpanyz. Mynau bir ótpeli dәuir. Adammen emes, aqshamen sóilesetin zaman. Kópti kórgen adamsyz. Búl da óter. Patsha da auysady, bazar da tarqaydy degen siyaqty, - dep biraz oilanyp aldly. Aqyryn kýrsinip qoydy. - Agha, sizge endi jalghyz-aq jol qaldy. Ol – sotqa aryz beru.

- Sotqa deysing be?! - dep Torghauyt shoshyp ketti. - Osy ómirimde sot aldyna baryp kórgen adam emespin. Pәle bolyp ózimdi sottap jiberip jýrmey me? Keshegi Almatydaghy ýsh kýnimdi oilasam… ýsh jylday bolyp sezilmedi me?

- Joq. Qoryqpanyz. Búl halyq soty ghoy.

-  Qytayda da solay ataytyn. Sottyng qay-qaysysy da halyqtyki emespiz demeydi ghoy. Biraq halyqty sottaydy.

Qúralay ezu tartyp, aqyryn jymiyp aldy. Qyryqtan asyp qalsa da betining shúnqyry ap-ayqyn kórinip túr. Dóngelek jýzinde qashan kórseng ketpeytin bir jyly núr bar. Ádemilep syzghan jip-jinishke qara qasyn kóterip, kerip aldy.

- Onda ne isteymiz endi?

- Bәri qúrysyn. Keregi joq. Endi qalghan ómirimde ne Qytaydyn, ne Qaqastannyng týrmemsinde shirip jýrmeyin. Onan da qashan ajal jetkenshe ýiimnen attap shyqpay, bala-shaghamnyng qasynda otyra bereyin.

- Polisiyanyng ayaghy sizding ýige jetpeydi dep oilaysyz ba?! - dedi Qúralay qoy kózderi kýlimdep, syghyraya qarap. - Pasportsyz, dokumentsiz adamdy biz de jaydan-jay jatqyzyp qoya almaymyz. Onyng ýstine tiri adamgha qoghamdyq iygilik te kerek. Ómir degen keyde ózining bәsekege, tartysqa toly toqtausyz qimylymen de qyzyq kórinedi. Óz otanynda, sonyng basqalarmen teng qúqyly bir azamaty bolyp jasau, keudendi kerip adamsha ómir sýru degen qanday baqyt! Aldymyzda qyzyq-qyzyq oqighalar bar. Parlament saylauy, Preziydent saylauy ótedi әli. Sol kezde elden oqshau qalu degen de onay qasiret emes.

Torghauyt qabaghyn týidi. Etsiz, jarghaqtay tap-taqyr mandayynan jiyi-jiyi, tereng әjimder qatpary tirildi. Alasy den, shegirleu kózderine lyq etip jas toldy.

-Qúralay, senen jasyratyn emes, kókeyimde kópten jýrgen bir armanym bar edi. Qytayda tuyp-óstik qoy. Jalpy halyqtyq saylau degendi estigenimiz bolmasa, soghan qatynasyp kórmedik. Endi atamekenge, zayyrly, demokratiyaly erkin elge keldim ghoy, sonday saylaulargha qatynasatyn shygharmyn. Parlament saylauynyng ishinde bolarmyn. Ásirese, tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh Preziydenti Nazarbaevti qayta saylaugha da bir biylet tastasam dep sony qiyaldaushy edim. Azamattyqty da sol ýshin asyghyp alyp edim. Áytpese mening Qytaydaghy pensiyam búl jaqtykyn bes oraydy ghoy, - dedi jýni jyghylyp, kezergen júqa erinderin jalap qoyyp.

- Mine, dúrys aitasyz. Salauatty ómir sýru degen sol ghoy. Bireuding qabaghyna qarap jaltaqtamay, terezeng teng túrghanda ghana ózindi baqytty sezinesin, - dedi Qúralay ony qostap. – Sol ýshin, agha, siz sottan qoryqpanyz. Sot degendi sizder ylghy adamdy jazalaytyn, meyirimsiz organ dep qate týsinip qalghansyzdar. Bizde, biz siyaqty demokratiyaly elde sot jәbir kórgen adamgha arasha týsip, әdil biylik aitudy da ózining danyqty bir mindeti sanaydy. Odan qoryqpanyz, jaray ma?

- Qaydan bileyin. Shetelde jýrip әbden zapys bop, su jýrek bolyp qaldyq qoy. Sen aitqan song , jaraydy endi, barsam barayyn, - dedi Torghauyt auyr kýrsinip.

- Kelistik qoy.

- IYә, kelistim.

- Onda men sizdi ózimizding qyzdardyng bireuine ertip barayyn. Aryzyynyzdy sol jazyp bersin,- dedi Qúralay ornynan túryp, Torghauytty basqa bir bólmege ertip apardy.

Aldynan bayaghydaghy semiz kelinshek shygha keldi. Torghauyt taghy da tiksinip qalyp edi, búl joly janylysqan eken.

- Oi, agha, keliniz. Tórge shyghynyz. Otyrynyz, - dedi sol әlgi Baqyt degen semiz kelinshek bәiek bolyp, qúraq úshyp. - Bәrin ózim dúrystap jazyp beremin. Sottyng qay jerde ekenin bilesiz be? Bilmeseniz men ózim-aq ertip apara salamyn.

Áneugýngisinen mýlde basqa adam. «Qúralay tigisindi jatqyzghan-au!» dep Torghauyt ishtey jymiyp qoydy. Ózinen-ózi tang qaldy: «Búlar qyzyq. Qúldyq pisihologiya degen etinen ótip sýiegine deyin sinip alghandiki me eken? Búl óz bastyghynyng qúly, ol bastyghy taghy bireudin, óz ýstindeginin  pendesi. Onysy onyng ýsindeginin, ol taghy ózining ýstindegining tabanyn jalap…Eng sonynda tipti ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn basqa bireuding de … Áy, qoyshy, qalay-qalay búzylghan adamdar-ә!…» dep basyn shayqady.

H H H

Torghauyt aqsaqal sot mәjilisinen de kónilsiz shyqty. Eki ay boyy osydan bir ýmit bolar dep kýtip jýrushi edi. Endi ol dәmesi de zaya ketti. Sot tóraghasy búghan: «Torghauyt Besbayúylynyng Qazaqstan azamattyghyn qayta alu jónindegi aryzyn qarap shyqtyq. Aryzdanushynyng ózi tiri túryp «ólu kuәligin» qalay alghandyghy turasyndaghy kórsetken sebepteri dәlelsiz. Adamdyq, materialdyq faktiler joq. Qazaqstan azamattyghyn alu jónindegi aryzy azamattyq ister zanynyng qatysty tarmaqtaryna say kelmeydi. Sondyqtan aryzdanushynyng talaby qanaghattandyrylmaydy» degen sheshimin alyp renjip qaytty.

Jolshybay Qúralaygha soghyp, sottyng sheshimin aityp edi, ol da basyn shayqady.

- Jogharylap izdensem qaytedi? «Sheshingen sudan tayynbas» degen. Áyteuir bastadym ghoy, - dep aqyl súrap edi. Qúralay janashyrlyq kórsetip, ayaushylyq tanytqannan basqa eshtene aita almady.

- Bilmeymin,agha, ony óziniz biliniz, - dedi oilanyp qalyp.

Torghauyttyng Qúralaydy múnan ary qinaghysy kelmedi. Raqmetin aityp, ýiine qaytty. Biraq, onda da tynysh jata almady. Ýsh aidan keyin Georgivke audanynyng әkimine aryz kirgizip edi. Olardan «múny zang oryndary sheshedi» degen jauap aldy. Kónili qaytyp, ýmiti ýzilip taghy bir-eki ay jýrip edi, taghy da shydamady. Sonan qalamyn alyp oblystyq sotqa aryz aidady. Taghy bir-eki ay ótkende «búl júmysty georgiyevke audandyq zang oryndary sheshedi» degen jauap aldy. «Jә,  qoydym, endi aryz jazbaymyn» dedi ol mýlde týnilip. Toryghyp qalyp edi. Bir-eki aidan ary búlay jata beruge taghy da shydamy jetpedi. Eti ólip, kóndigip alghany sonsha, tipti bara-bara aryz jazbasa qoly qaltyrap otyra almaytyn kýige jetkendey de edi. Sonymen qayta bastady. Jazyp jatty, jazyp jazyp jatty. Respublika ýkimetine,  joghary sotqa, onan ary tipti 2004 jylghy nauryz jәne 2005 jylghy mamyr ailaryndaghy Qazaqstan  Respublikasy Preziydentining respublika halqymen tikeley efirdegi súhbatyna da hat joldady. «Otan», «Asar» partiyalarynyng shtabyn da eskermey qalghan joq. Torghauyt úzaq jyl múghalim bolghan adam ghoy. Qaghaz júmysyna úqypty bolatyn. Jazghan aryzdarynyng bir danasyn ózinde alyp qalyp otyrghan. Qay kýni, qay poshtadan, qanday zakaz nomirimen jibergenin de shetine jazyp qoyshy edi. Kelgen jauapty da soghan tirkep otyrdy.

2006 jyly kóktem ailarynyng birinde ol taghy da Georgiyevke audandyq sottyng aldynda otyrdy. Búl kýnde ol tipti adam tanymastay bolyp kәrteyip ketken. Shaqshaday ghana, quday aryq basynda qyryp alar qyzyl et joq. Sýiekke jabysqan qúr teri ghana siyaqty. Qúlaghynan asyp tógilip túrghan shashy da appaq quday. Qaumetimen jalghastyryp, ústara tiygizbey emin-erkin qoya bergen  saqaly da retsiz qaulap ósip, bet әlpetin býrkey týsken. Úzaryp ósip alghan múrt jauyp ketken auzy da anyq kórinbeydi. Appaq qasynyng astynda bolatsyz móliygen shegir kózderi jylytyrap, ýshkir múrny qyzaryp kórinip túr demesen, bet-auzynda kisilik núsqa bayqalmaydy. Zer salyp, anyqtap qaramaghan kisige qoy da, úzyn sepsiygen appaq jýnder ghana kórinedi.

Búl kýnde Torghauyttyng kónil-kýii de basqasha bolyp, ózgerip ketken. Ary ótken, beri ótken adamdargha da kóz qyryn salmastan, óz kezegin kýtip, mýlgip otyra beredi. Ózdiginen eshkimge til qatpaydy da. Alda-jalda qasyna kelip aty-jónin súray qalsan, betine úzaq qadalyp otyryp baryp:

- Men be? Mening aty-jónimdy súrap otyrsyng ba? Men ólip qalghan tiri adammyn, - dep qiqarlana jauap beredi.

Alda-jalda kónilin tauyp әngimege tarta alsan, sózge әli tyn. Kókiregi oyau. Bәrin bilip, sayrap túr:

- Qazaqstan siyaqty jerining ýsti jannat, asty tolghan qazyna – bay memlekette ashtan ólmeymin ghoy. Qúdaygha shýkir, balalarym bar baghyp jatqan. Jalghyz-aq ótken jolghy, 2005 jyghy jeltoqsandaghy býkil әlem kóz tikken Preziydent saylauyna qatynasyp, elimizding túnghysh Preziydenti Nazarbaevti saylaugha bir kisilik dauys bere almay qalghanyma ghana ókinemin. Endi jeti jylgha deyin men barmyn ba, joqpyn ba, kim biledi?! - deydi kýrsinip, qoltyghyndaghy qalyng papkasyn qysa týsip.

Jaqsylyq Sәmiytúly

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3116
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2089
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1902