Seysenbi, 31 Qantar 2023
Kórshining kólenkesi 1306 2 pikir 29 Qarasha, 2022 saghat 14:22

Putinnen búrynghy hәm qazirgi qazaq-orys qatynasy

Saltanatty ant beru mýrәsimine qatysyp, jana jeti jyldyq preziydenttik ókiletin bastaghan Toqaev keshe Resey men Qazaqstannyng diplomatiyalyq qatynasynyng 30 jyldyghyna oray Maskeuge bardy. Orys basshylarymen kezdesti. Aqorda men Kreml eki taraptyng búdan keyinde etene dostyq baylanysty jalghastyra beretinin mәlimdedi.

Kenes odaghy ydyraghan 31 jyldan bergi Resey men Qazaqstan qatynasyn Putinnen búrynghy, yaghni, Elsin kezeni jәne Putin dәuiri dep eki satygha bólip qarastyrugha tura keledi.

Elsin biyligi kezinde orys pen qazaq shekarasy shegendeldi. Orystardyng Qazaqstannan atamekenine qonys audaru nauqany shegine jetti. Qazaqqa ong kózben qaraytyndary da, Jirinovskiy siyaqty qazaqtardyng ózara qazaqsha sóilegenine kóndige almay ketkenderi de boldy. Elsin kezinde Kremlige bet týzegen eng auqymdy orys kóshi býgingidey sayasi, últtyq mәselege ainalghan joq. Onyng kóp ishinen tandaghan izbasary Putin biylikke kelgen song jaghday ózgerip sala berdi.

«Tarihta qazaqta memleket bolmaghan» degen Putinnyng qolayyna qúlaghan túnghysh preziydent Nazarbaev «kóshpendi qazaqta shekara bolmaghan» dep saldy. Oryssha jazylghan hatqa qazaqsha jauap jazghandardy sottaymyn dep kijindi. Orystyng jartysynan astamy kóship ketse de, olardyng ornyna sheteldegi qandastar kóship kelip, ótkenning oryny tolyp, basym oryngha shyqsa da, memleket qúrushy, jer egesi qazaq últynyn, tilining sayasy mәrtebesin tómendetumen boldy.

Elsin kezinde qaghaz jýzinde qalghan ÚQShÚ-gha resmy mýshe bolugha qol qoyyldy. Júrt qarsylyghyna qaramay, Qazaqstan Euraziya ekonomikalyq odaqqa, Kedendik odaqqa mýshelikke moyynsúndy. Nikolay patshanyng bas kótergen orys ziyalylaryn qazaq dalasyna jer audarghany siyaqty, elge yqpaldy sayasatkerlerdi Maskeuge elshilikke jiberu sәnge ainaldy.

Búrynghy Kenes odaghynyng tikeley múrageri bolyp tabylatyn Reseyden asharshylyq, Staliyndik qyrghandargha sayasy bagha berudi, otarlyq tarihty qayta jazudy talap etu bylay túrsyn, qazaq elining mәdeni, ruhany kenistigen orystyng aqparattyq, internet resurstaryna berip qoydy. Odan kimning útyp, kimning útylyp jatqany aitpasa da týsinikti. Kremli Qazaqstannyng territoriyalyq tútastyghyna, eldigine, egemendigene tolassyz jasalyp jatqan aqparattyq shabuyldardy «resmy biylikting kózqarasy emes» dep miyghynan kýlip, kórse de kórmeske salyp otyr.

Eki elding 30 jyldyq diplomatiyalyq baylanysyn atap etken orys pen qazaq biyligi búdan keyingi qatynasy bayandy bolsyn dese, mәdeni, tarihy baylanystargha qayta bastan qarau kerek. Qazaq biyligi orys biyligine býginge ótkenning kózimen emes, ótkenge býgingi uaqyt kózimen qaraudy ýiretip, últ arazdyqty qozdyryp kelgen patsha zamanynan bergi bir jaqty jazylghan oqulyq, ghylymy enbekterdi qoqysqa tastaudy talap etu kerek. Sonda ghana eki el basshysy óktem elding memlekettik tilinde emes, óz ana tilinde pikir almasyp, terezesi teng bolyp, halyqtyng ortaq til tabysuyna úiytqy bolmaq.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3243
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2167
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1962