Senbi, 28 Qantar 2023
Ádebiyet 1939 0 pikir 25 Qarasha, 2022 saghat 13:08

Yzghar ghana seziledi aqyldan

Beyshara

Ómir qanday, Tәnir órgen órnektey,
Aua qanday, móldiregen әinektey!
Al keudem she?
Isip ketken kónektey,
Jýregim she,
pispey kepken dәnektey.

Qanattaryng qaghyp-qaghyp jasqanbay,
Zengir kókte qalyqtaghan qús qanday!
Al keudem she?
Sharyqtaghan aspanday,
Ishim menin?..
Shynyrauday bos sonday.

Mamyrdaghy tamyljyghan shaq qanday,
Týni qanday!
Jyly, júmsaq maqpalday!
Kele jatqan Kóktemnen de habarsyz,
suyq sanam - azynaghan Aqpanday.

Búltty jaryp, kýlimdeytin Kýn qanday,
Jel ótinde dirildeytin gýl qanday.
Orayyma kýn týskeni - týk emes,
Núr taratyp túrmaghan son
búl manday!

Sheksiz Kosmos, shetsiz Ghalam zor qanday,
Júldyzdana qúlap jatqan qar qanday!
Búl ghalamat kenistikter aldynda,
Tótep berer qauqarym bar, al qanday?

Shuaq shashqan, berekeli tang qanday,
Yzyn-quyn, merekeli mang qanday.
Al jýregim – shynyldaghan qúmyra,
Mәngilikting qúmdarynda qalghanday...

Jylan kórkem, janalaghan terisin,
Dala kórkem, ayamaghan órisin.
Menen әulie kýbirlegen aryq tal,
Betin sipap dúgha qylghan men ýshin.

Bau-baqshalar ayamaghan jemisin,
Ghalam jauhar ayamaghan kenishin.
O, Jasaghan!
Bәrin berding men ýshin,
Al mende she?
Búiym da joq Sen ýshin,
Syiym da joq Sen ýshin...

“Sen tozansyn!” deydi maghan myna jol,
“Sen tamshysyn!” deydi maghan myna kól.
Menen taza – tabanymda taptalghan,
Aq jauynmen ghúsyl alghan myna jer.

Menen góri aqyldyraq japyraq,
Qús ta aqyldy, úshqan meni baqylap.
Menen góri mýbәrak búl –
topyraq,
Topyraqtan biyik pe edin, aqymaq?!

Endi keudem neden ósip, tasymaq,
Óz denemde kimdi jýrgem asyrap?!
Qúmyrsqa da - qarap túrghan bir hәkim,
múrttarynan hikmetteri
shashyrap.

Onda ózimdi jau men jattay synayyn,
Óz shynymnan ghayyp shoqtay qúlayyn.
Kózge ilmese meni jalghan
myna әlem,
Mensine me meni Patsha Qúdayym?!

Oylap jatsam,
isim - az da, sózim - kóp,
Jýregimdi quyrady qazir ot.
...búl rayyma quanyshtan jelpildep,
Tu syrtymda enkildep túr Qazyret...

Aynanyng monology

Ne aitayyn men saghan?
Ómir qysqa.
Ár nәrsege elender kónil-qasqa.
Adam degen jauraghan jetim júldyz,
Aynalasy tolsa da bauyr-dosqa.

Ne aitayyn men saghan?
Adam-júldyz.
Ashylmasa jýregi – qabarghan múz.
Ómirge keledi onyng tәni jalghyz,
Ólimge de barady jany jalghyz.

Ne aitayyn men saghan?
Adam ghapyl.
Qaza bolghan paryzdar sanamda túr.
Arpalysyp,
alqynyp jýrgen shaqta,
Ilip keter qara qús,
Qara da túr.

Ne aitayyn men saghan?
Nóser oida:
Kezek kelse, alandap kóshem qayda?
Ajal joqqa sendirmek tәnim-tajal,
Ákem qayda, al onda?
Sheshem qayda?

Ne aitayyn men saghan?

Alandama.
Jýrek – dana, aqymaq – sanang ghana.
Ózing ghana synaytyn - Adam ghana,
Ózgelerdi synaytyn nadan ghana.

Ne aitayyn men saghan,
júmyrbastym?
Ómirding sazyn keshtim, qúmyn bastym.
Qúdaydyng aq núrynan basqasyna,
Jýrekti qansha tossam, jylynbaspyn.

Ne aitayyn men saghan?
Bolashaqta,
Keudendegi tostaqty aman saqta.
Sol tostaqty toltyrsang – Mahabbatqa,
Sanang ózi tolady Parasatqa.
Ne aitayyn men saghan,
janym, bauyr?
Adamnyng jany dertti, tәni auyr.
Tynshymasa ilimnen ruh pen jýrek,
Basylmaydy ishinde qalyng dauyl.

Ne aitayyn men saghan?
Oydan qashpa.
Jýreginmen biraqta maydandaspa.
Jýgir sosyn jaratyp, seni sýigen -
jan-jaghynnan qúshaghyn jayghan Dosqa.

Ne aitayyn men saghan?
Mayda baspa.
Ishing basqa,
Jýz bólek,
ayna basqa.
Tәnir - súlu bolghan son,
ómir - súlu,
Saghan nege súlu bop jaynamasqa?!..

ARYLU

Ýnsiz.
Úzaq.
Qaraymyn Aygha mynau,
Maqsatym joq Kýnge de,
Aygha da únau.
Mening barlyq múratym -
Jaratqangha
aparatyn soqpaqta tayghanamau.

Maghan baqyt -
búl jolmen jorghalasam,
Ersem boldy Jýrek pen Jangha masan.
Adastyrar aiyryqtar búiym emes,
Ózimdi-ózim búrmalap aldamasam.

Manyzdy emes shaharlar Qaghanymen,
Tartysu da manyzsyz jaghalymen.
Búl joldaghy eng ýlken ghibadatym -
Jәndik myjyp ketpesem tabanymmen.

Basty jauym - men ózim,
shyn úqtym men,
Sodan kózim bualdyr, synyq keudem.
Óz ózimdi syndyrsam - jenisim sol,
Syndyrmasam bolghany shybyqty men.

Manyzdy emes jәne de oy keshkenim,
Bireumenen “gói-góilep”, “qoy” deskenim.
Qybyrlaghan tirlikten manyzdyraq -
Sybyrlaghan shóppenen sóileskenim.

Manyzdy emes bireumen beldeskenim,
Maqtan izdep, ortada qúr bóskenim.
Yryldaghan dausymnan manyzdyraq,
Shyryldaghan qúspenen tildeskenim.

Endi mәlim jer betin qúr basqanym,
Baqylaumen tóbemde túrdy Aspanym.
Shyrqyraghan oilardan manyzdyraq -
Búrqyraghan búltpenen syrlasqanym.

Jeti boyau shashyrap qylyshynan,
Kóktem kelse Gharyshtyng bir úshynan.
Sonda mening anqighan auyzymnan,
Qoya berse dúgha anqyp tynysymnan.

Túrghan shaqta ishte - ýmit,
qolda - amalym,
Dúghalarym - qúsny hat joldaghanym,
Mening basty qaghidam -
qalqyp túrghan,
dýniyeni renjitip almaghanym.

Tylsymdanyp, jaynaghan gýl alam ba,
Hәm bilmeymin oinaghan núr alam ba?!.
Búl oljadan biraq ta abzalyraq -
Esh qiyanat jasamau tiri adamgha.

Jýrek jasyn kóldetip tegi suday,
Jylap kókten súraymyn neni úday.
Jalbyraghan keypimde jalghyz ýrey:
Jaqtyrmay qalmasa eken meni Qúday!

Sodan endi sózden qalyp, oidan qalyp,
Ózimmen soghysatyn maydan qalyp.
Otyrghanda shaqyrdy meni jolgha,
Kóz úshynda jarq etip, tayghan jaryq…

Ýnsiz.
Úzaq.
Qaraymyn algha mynau,
Men endi mýsәpir jan bolghanym-au.
Jahankez jýregimdi qolyma ústap,
Qúdaydy izdep týstim ghoy jolgha mynau.

Júlmalasyn júrt meni, әri-beri,
Ghaybattasa meyli endi, bәri meni.
Men Allamdy sýietin jolgha shyqtym,
Al Allam sýie me eken әli meni?..

xxx

Qala, sen be kýrsingen?.. ýilering be?
Bir tylsym bar kólenke biylerinde...
Týisigimde bozdaydy qobyzdar – myn,
Abyzdardyng tarta almas kýilerindey...

Dala, sen be jylaghan?.. jusanyng ba?
Kim biylep jýr tósinde, qu saghym ba?
Anau aru Anam ba,
teris qarap,
Kimdi qysyp barady qúshaghynda?..

Aspan, sen be jótelgen?.. búlttaryng ba?
Múz qatyp túr nelikten múrttarynda?
Anau jigit Ákem be,
basyn shayqap,
Qabaq shytqan araqtan úrttarymda?!

Janym, sen be sóilegen?
Tәnirim be?
Qyryq qúbylghan alang bar kónilimde...
Anau bala – ózim be – jautankózdi,
Jylylyqty sezbegen ómirinde?..

Dәurenimdi óshirgen alaqayly,
Talay súmdyq kórsem de talapayly,
Men әlemdi keshirem.
Biraq qalay
júbatamyn ishtegi balaqaydy?..

Kim?

Dýniyege qaradym,
Qaradym da oilandym:
Men be oilaghan ol jayly?
Kim oilaghan ol jayly?!
Gýl jayqalghan dala jayly,
Jol jayly,
Joq turaly, bar jayly?!
Shuaq jayly, qar jayly?!
Nәpsi jayly, Ar jayly?!
San qúbylghan
sezimderdi sezdirgen,
Bir nýktede sheksizdikti kezdirgen,
Kórsetetin kýndiz - Kýndi, týnde - Aydy,
Kim úshyrar kózderimnen jelge oidy?!
Kim, kim, kim maghan múghjizanyng barlyghyn,
Kórsetuge qolyn ylghy búlghaydy?
Bilesiz be, ol jayly?!
Az dýnie men mol jayly,
Ayaq penen qol jayly,
Quanysh pen sor jayly
Auqym menen tar jayly,
Tórtbúrysh pen shar jayly,
Bәrin-bәrin sәt sayyn,
Sansyz-sheksiz oilardy da bylayghy,
Men be oilaytyn?!
...Men be múnyng bәrin oilap tauyp shygharghan,
Sen be múnyng bәrin oilap tauyp shygharghan?
Men be bilgen sen jayly,
Sen be bilgen men jayly?
Osy saual ekeumizdi qinaydy.
Men be patsha, uәzir kim?!
Sen be patsha, uәzir kim?!
Búl súraqty qoyyp otyr qazir kim?
Ol patsha әlde, men uәzir?!
Ol oinaushy, men kózir?
Men oiynshy, ol kózir?
Men bilmeytin sezimderden bosatyp,
Kózderimnen jas atyp,
Kim ishimde óz-ózinen jylaydy?
Oghan jylaghan únaydy,
Álde mening jylaghanym únaydy?
Kim basqaryp otyr mening erkimdi,
Kim keltirgen kýlkimdi?!
Ajyratatyn týsterdi de myng týrli,
Dybystardy myng týrli,
IYister men dәmdi maghan sezdirgen,
Qúbyjyqtyq qúbylystardan bezdirgen,
Kedeylik pen baylyqty
Ajyratqan qay myqty?!
Kim únatqan móldir su men shyraydy,
Osy tektes saualdargha qanshama,
Jauaptardy kim taghy da súraydy?
Óz taghdyrym qayda qaldy apyr-au,
Bar bolmysty oigha maldy myna kesh,
Kim múndaygha shydaydy?
Óz oiyna eshqashanda toymaytyn,
My dep aitty búnyng bәrin oilaytyn,
Jәne ózi seni baqylap synaydy,
...Eger bәrin oilap túrsa qúdyret-miy,
Onda ishimde kim oilaydy Qúdaydy?!..

xxx

Týnek basyp túrghanmen, kónilde núr,
Aspan jaqtan jarqyrap tógilgen gýl.
Jasyl qanat týstegi perishteler,
Janarynan týn tamyp ónimde jýr.

Kәri sausaq auagha syzyp ólen,
Ár әripten sozady, ýzip әuen.
Keshe ghana búlynghyr dýniyeden,
Jaratylyp jatqanday qyzyq әlem.

Álem ishte, men onyng ishindemin,
Syrtymda kýsh, men onyng kýshindemin.
Sәtter – mening bolmysym, sәtter ghana,
Sәtter – mening ómirim, týsingenim.

Joghalttym ba esimdi, jiya aldym ba,
Sýimedim be ózimdi, sýie aldym ba?
Súraghandy beripti maghan Tәnir,
Ózgesheleu bolghanmen qiyalymda.

Keyde sol sәt, al, keyde kidiretin,
O, Jaratqan, san qyrly qúdyretin!
Joldaryndy angharmay qalay túrmyn,
Jýregimnen Ózine jýgiretin!

Alyp jatyr qarashy, dala tynys,
Ey, perishte jýzindi qaratyp úsh!
Kýlkisi de gýlderding tanys, tanys,
Týr-týsi de tym tanys jaratylys...

Men jaralgham Sheberding әmirinen,
Meni sýigen eng minsiz kónilinen.
Túrmaydy eken, darigha, naghyz ómir,
Týniluden,
býlinuden,
sheginuden...

BAQYLAU

Qasymda joq syrlasatyn eshkimim,
Men otyrmyn ózdi-ózimmen qatu bop.
Su betinde әlem jatyr bes júlym,
Jaratqannyng jyrym-jyrym haty bop.

Altynshysy soltýstikte múzdana,
Aq anggha meken bolghan kenistik...
Ótken kýnder shúghylasynda – týz-dala...
Jerúiyqpen ontýstikte tabystyq.

Al, auylym gharyshtan da múnartyp,
Saghynyshtyng shiratady týtinin.
Lәiligen júrt...
Onday dudan múng artyq,
Túrmys artyq, shapan kiygen júpyny.

Júldyzdar joq, kórinbeydi eshbiri,
Jymynymen qytyqtaytyn júlyndy.
Joqtau aityp, meni izdeushi keshqúrym,
Óleng ghana ekendigi bilindi.

Tanghy aray da – qyzyl qoraz, shaqyrghan,
Kók aspanda dóngelener baqyr-kýn.
Yzghar ghana seziledi aqyldan,
Týk jaza almay otyrmyn...

xxx

Seni eshkimge bermeymin!
Súramasyn!
Súramasyn, janymnyng múnarasyn!
Maghan seni Tәnirding ózi bergen,
Peyishte perishteler jylaghasyn!

Men seni kókte Kýnge qyzghanamyn!
Sezile me jýrekting múzdaghany!
Myna opasyz dýniyede kýnәsi joq,
Tәnirding sýiiktisi biz ghanamyz!

Men seni sýiden jalyqpaymyn,
Qanatsyz - aq qasynda qalyqtaymyn!
Sen qasymda bolghanda júmaqtaymyn,
Sen joghalsan, alauly túmaqtaymyn!

Men seni saghynudan azap shegem,
Azap shegem...
Búl azap ghajap nege?!
Keudemdegi jalynmen salystyrsan.
Ayaz bolyp kóriner tozaq degen!

Bireu mening kózimnen bayqar kýzdi...
Men seni úmytugha qauqapsyzbyn!
Imandylyq zandaryn búzghan búlar,
Jýzi kýigen pende dep aitar bizdi...!

Ayta bersin!
Qúlaghyma ol sózdi ile almaymyn,
Sebebi men sezimsiz jýre almaymyn.
Ózgelersiz kýn keshsem, ókinbeymin,
Al, ózinsiz ómirdi sýre almaymyn!

Dәruish

Altyn torda ruh jylap, talay týnde jan úlyp,
Qoymaghan son, iyqqa qara týndi jamylyp,
Jolgha shyqtym tabugha jaratylys IYesin,
Kýdigim bar tappaugha, tabugha da bar ýmit.

Júldyz shasha iyqqa qara týndi jamylyp,
Jolgha shyqtym alaqtap,
kónil-kýimen qamyryq.
Sheksizdikke aldaghy…
Bar tynysym tarylyp…
Jol basynda bozaryp,
qar-a-a-p túrmyn anyryp…

Odan basqa sanamda bolmaq emes oy basqa,
Onyng aty túrady qaray qalsam qay tasqa.
Oynaqtaghan qozy-laq manyraydy Ol jayly,
Kisineydi shúrqyrap qúlynshaqtar aiqasqa.

Hosh әuez ben myng týrli boyau shashyp keremet,
Jýregime qúpiya ilim býrkip, shegelep.
Qanatynan kókshil núr,
nәzik shashyp, sebelep:
“Izde Ony, tabasyn!” deydi ghashyq kóbelek.

Ýmitsizdik shóline janbyr tógip sirkirep,
Ýmitsizdik Kóginde búlt aunasa dýrkirep.
“Izde Ony, tabasyn!” deydi maghan bir Dauys,
Kempirqosaq dybyspen kókjiyekten kýrkirep.

Ókinishsiz qaytaryp myrzalardyng syilyghyn,
Izdep shyqqan beybaqpyn taghdyr jazghan búiryghyn.
“Izde Ony, tabasyn!” deydi maghan targhyl iyt,
Týsip alyp aldyma, búlghandatyp qúiryghyn.

Býrkenip ap qashamyn, tondyrghanda týngi yzghar,
Kilem bolyp tóselip, jyltyndasyn júldyzdar.
Men syrtymen qashamyn dýnieauy zattardyn,
Mening arda qoghamym - mendey paqyr jalghyzdar.

Tek qolymda Aspannan qalqyp týsken hatym bar,
Tek keudemde tot basqan
solq-solq etken zatym bar.
“Izde Ony, tabasyn!” deydi maghan kórinbey,
Manayymda aunaghan
siqyrly bir syzyqtar,
jalt-júlt etken
atomdar.

Asatayaq ústaghan qarysady, sezem qol…
Jetkizbeuge meni Oghan alysady kezender.
“Senen búryn jetemin!” dep jýitkiydi ala jel,
Menen búryn jetuge jarysady ózender!

O, qúdyret búl qanday, asyghatyn bәri Oghan?!
Jýreginde arnaytyn ghashyq otyn bәri Oghan?!
Kýnәlaryn býrkelep, jasyratyn bәri Odan,
Amalymen erkelep tasynatyn bәri Oghan?!

Janymdy emder Jalghyzym, qayda túrsyng jasyryn?!
Jauharyna tek Sening asyghamyn Asylym!
Didarynnan eng Úlyq jamyrasa jasyl núr,
Jamalyna arbalyp, qatyp túrsam, Ghashyghym!

Baghdary joq, baghytsyz salpaqtaumen kelemin,
Qay qiyrdan kórem dep jaltaqtaumen kelemin,
Kýnnen kýnge ish tolyp, sarqyraumen kelemin,
Qara týnde sham bolyp, jarqyraumen kelemin!

Tau men tasty sipalap, kýiin keship soqyrdyn,
Boz dalany shiyrlap, sansyz soqpaq toqydym…
Endi mine, әl qúryp…
Jol shetinde otyrmyn,
Saparymnan týnilip, sharasyzdan ah úrdym…
Maghan tipti qaltamnan qiqym alyp shoqu - mún…

...“Ishten izde Meni sen!” degen ghayyp jazudy,
Qúlap bara jatqanda gýl betinen oqydym!..

Aqberen Elgezek
Abai.kz
0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3115
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2086
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1901