Júma, 3 Aqpan 2023
46 - sóz 1410 11 pikir 23 Qarasha, 2022 saghat 12:56

Qazaq tili mәselesi

Biz qazaq tilin shet tilin ýiretu әdistemesine say oqytamyz. Elimizdegi múghalimderding kópshiligi qazaq tilin shet tili retinde emes, ana tili retinde ýiretedi. Óitkeni sabaq beretinderding barlyghy derlik qazaq tilin tughannan biledi, olar qazaq tilin bilmeuding qanday bolatynynan habarsyz. Sol ýshin de sabaqty jaqsy týsindire almauy mýmkin.

*

Ózim alty jyl búryn qazaq tilin ózgelerge ýiretemin degen maqsatpen ýirenip aldym. Sol kezde «Qazaqstanda  túratyn orys tildilerge (olardyng ishinde qazaqtar da bar) qazaq tilin ýirenuding nesi qiyn?» degen mәsele tónireginde kóp oilandym.

*

Qazaq tili týrki tilderining qypshaq tobyna jatady, al orys tili slavyan tobynda. Bir-birine úqsamaydy, sóz tәrtibi mýlde basqasha. Sol sebepti qazaq tilin ýirengende eng manyzdy sóz jattau emes, grammatika. Mәselen, orys tilinde qazaq tilindegidey etistikting týri kóp emes. Qazaq tilin bilmeytinderge etistikterding ereksheligin dúrystap týsindirse, qazaq tilin ýirenu onayyraq bolady.

*

Bizding elde adamdar qazaqsha týsinbegen son, sóilemeydi, sonyng saldarynan tildik orta qalyptaspaydy. Nege TMD daghy kәrister kәrisshe bilmeydi. Sebebi tildik orta joq, orys tildi qazaqtarda da osy mәsele bar. Biz olargha tildi akademiyalyq túrghydan týsindirip, kómektesuimiz kerek.

*

Qazaqsha azdap biletin adam til ýirenu ortalyghyna barmaydy. Adamdarmen aralasa jýrip sóilep ketedi. Al bizge keletinder mýlde týsinbeytinider. Iri qalalarda әke-sheshesi qazaqsha jaqsy biletin  balalardyng ózi qazaqsha sóilemeydi. Ata-anasy qazaqsha súraq qoysa bala orys tilinde jauap beredi. Sebebi tildik orta oryssha. Al keybir qazaq tilin bilmeytin ata-analar, balam qazaqsha ýirensin dep, qazaq balabaqshasyna jiberse, ondaghy tәrbiyeshiler de, balalar da orys tilinde sóileydi. Sóitip orys tilindegi orta óz-ózinen qalyptasady.

*

Qazaq tildi ortanyng qalyptasuyna kedergi bolatyn taghy bir nәrse, oryssha sóileytin qazaqtar «biz qazaqpyz ghoy, qazaqsha qatesiz sóileuimiz kerek» dep ózderine qatang talap qoyady. Al men qate sóilesem de, aksentpen sóilesem de, qazaqsha sóiley berdim, sol sebepti de  ýirenip aldym. Bizding qogham qazaqsha sóilegisi kelgen әrbir adamgha kýlmey, kinalamay, qoldap, kómektesui qajet.

*

Mәselen mektepterding barlyghynda qazaq tili sekildi aghylshyn tili  oqytylady, onyng da nәtiyjesi az. Biraq, oqushylar aghylshynsha jaqsyraq biledi. Sebebi, balalar eng kóp kóretin internet tili – aghylshynsha. Ata-ana da balasymen óz ana tilinde sóilespeydi, óitkeni kýni boyy júmysta. Balalarymyz internette úzaq otyratyn bolghasyn, aghylshyn men orys tiline tez beyimdeledi. Bara-bara aghylshynsha, oryssha sóilegenge eti ýirenip, qazaq tilin qajet etpey ketedi.  Balalardyng jazyghy joq, orta qay tilde sóilese sol tildi jaqsy bilip shyghady.

*

Al mektepke kelsek, mektepte qazaq tilin oqytu jýiesin ózgertu kerek. Eng jaqsysy Qazaqstandaghy balabaqshanyng barlyghy qazaq tilinde bolghany jón, tәrbiyeshilerding barlyghyna balalarmen qazaqsha sóilesu kerek dep talap qoi kerek. Búl mening jeke pikirim, әriyne, ol ýshin tәrbiyeshilerdi yntalandyrghan dúrys bolady.

 

Vladislav Ten

Abai.kz

11 pikir