Senbi, 28 Qantar 2023
Ádebiyet 982 3 pikir 21 Qarasha, 2022 saghat 12:11

Orynbasar ornynda otyryp qalypty

(әzil әngime)

Men ózim júmys dese jynym barday, aldyma kelgen isti Allasyna tilin keltirtpey jan alqymnan alyp, audaryp tastap otyramyn.

«Emshek súrap» jatqan taghy qanday júmys bar edi dep, suyrmalarymdy ýirekting óneshin suyrghanday suyryp alyp qaraymyn. Ne auy bitpey, ne bauy bitpey bógelip jatqan sharua joq.

Al endi alty qyrdyng astyndaghy sonau altygha deyin atamnyng basyna baryp Qúran oqytyp kelmesem, basqa tirlik qazan bolghanday әldeqashan bayyghan. Keshigip kele jatqan poezdi kýtkendey amalsyz altyny kýtesin. Osynday bos uaqyttarynda kirpish qúiyp, ýy salyndar dese, men jalghyz ózim bayaghydan beri Qoja Ahmet Yassauy babamnyng mavzoleyindey ghalamattyng tórteuin túrghyzar edim.

Qayran alaqanda erigen múzday, kóz aldymda úlarday shulap kóship bara jatqan altyn uaqyttarym-ay!

Bir kýni, saghat altygha ýsh minut qalghanda, qalpaghymdy qoynyma, bәtenkemdi moynyma ilip, tәuekelding qyl kópirinen shyghyp ketip edim, «kýndesterim» kórip qalypty. Sol sol-aq eken, aittap jýrgendey jinalystan jinalys. Sózding basy da, ayaghy da – men. Á degende mening atymdy atap almay sóz sóileu joq.

Ýsh minut ýshin ýsh jyl әngime bolar jәiim joq, basymda shashym, mandayymda kózim agharghansha tyrp etpey, әlgi sekundynnan tayaq jegir altygha deyin otyrudy jón kórdim. Toghyz joldyng torabynda túratyn esigimdi әdeyi ashyp tastap, býkil qaghazdarymdy qobyratyp stoldyng ýstine týgel shygharyp, teri jayghanday jayyp qoydym. Kórsin!

Ýrker jerge týskendey aspannan alty týskende, saghattyng tilin baghyp otyrghan bizding tózimtal qyzmetkerler kinodan shyqqanday taray bastaydy. Saudasy jana qyzghan saudagerdey Qúdayymdy úmytyp, shúqshiyp otyratyn men.

– Ou, aghayyn, alty boldy, tasta. Bazar tarqady, tapsyr tarazyndy, – deydi biri.

– Ertengi isteytin isimdi býgin bitirmey ketpeymin, – dep bir papkanyng ýstine bir papkany byrs-byrs úryp, odan beter qadala týsemin.

– Búl qaghaz әli sening balannyng balasyna ketedi. Jeti bolmay jengeme jetip al, – deydi endi biri.

– Altydan basqa merekelering joq. Alty dese aspannan altyn jaughanday attan salasyndar. «Nan tauyp jýrgen mekemem edi, bir kýn qalyp, irkilip jatqan irkitterimdi rettep tastayyn» demeysinder. Niyettering jaman, – dep auzymnan týspeytin tútam temekimdi týtinin qisandatyp bir ezuge syrghytyp qoyamyn.

Eski-qúsqy byqiy-tyqidy jana jylgha qaldyrmay, jalaqy jep jýrgen stolymyzdy tazalap keteyin dep, kensemde jalghyz qalghanmyn. Altyny kýtemiz dep týk bitirmeydi ekenbiz. Talaby telegrammamen jýretin kóptegen asyghys qaghazdar kógerip jatypty. Osynday shaghym qaghazdardy aqtaryp otyrghanda, telefonym shyr ete qaldy. Álgi oqyp otyrghan shaghymymnyng iyesi kelip qalghanday selk ete qaldym.

– Áló, – deymin.

– Álóni qaytesin, Bódenbisin?

– Bódenmin, әriyne.

– Áriyne, Bódenning ózi bolsan, jaqsy boldy.

Orynbasarymyzdyng dausy. Shynymen altydan asqansha otyra ma eken dep teksermek bolghan ghoy. Quanyp qaldym.

– Áy, Bóden, sening býgin kensede qalghanyng este qalar is boldy. Men qamalyp qalyppyn, esigimdi ashyp jibershi, – deydi ómiri týsten keyin ornynan taptyrmaytyn orynbasarymyz.

– Esigi nesi, jengemiz qayda? – deymin. Týkke týsinsem búiyrmasyn.

– Jengesi nesi myna jetesizdin? Men saghan kensedegi esigimdi ashyp ber dep túrmyn ghoy.

Kensening esigin ash degeni sasqany ma? Kense degeni kabiyneti bolar. Bastyqtyng bas súqqyzbaytyn kabiynetin ashugha qanday haqym bar? Abaylap tyndasam, dauys bastyqtiki, búiryq mastiki sekildi. Tóbemnen tamshy aqqanday qauashaghyma jaman oy kele bastady. El sonynda qalyp júmys istep jýrgenimdi bireuge or qazyp jýrgen onbaghan-au dep oilaghan bolar. Udyng betin u qaytarady demekshi, bәlesine qarsy bәle tauyp, dayyn otyru kerek. Esigin ashqyzyp alyp, erteng sotqa sýiremek shyghar. Osylay oy kelgende, ash ishegim alqymyma tyghylyp, trubkany tars úrdym.

Qaghazdarymdy qarbalas jinap, kiyinip jatqanymda, telefon taghy zarlap qoya berdi.

– Álóu.

– Ói, әlóuing qúrysyn, esigimdi ashyp ber, qamalyp otyrmyn dedim ghoy.

– Kense búzar kenkeles emespiz, baseke, erteng kelip óziniz ashyp alarsyz.

– Ói, mynau jyndy ma, men kensening ishinde otyrsam, erteng kelip qalay ashamyn?!

– Esik búzghan seyf búzghanmen birdey, kensede kelesi jylgha deyin jatsanyz da sharuam joq. «Saqaudyng tilin sheshesi biledi» degendey, esiginizding tilin óziniz bilersiz.

Jýre týimelenip, esigimdi eki búrap japtym. Kiltin auzynda qaldyrdym. Óitkeni, ýy sypyrushy apaygha esikti kiltimen qaldyru kerek.

Orynbasardyng esiginde de kilt salbyrap túr.

Árbir bólmening telefondary әrtýrli dauyspen kezek-kezek shyryldaydy. Kensede menen basqa jan joq. Myna zyryldap jatqan meniki. «Ash bәleden qash bәle» degen, gruzin biyin biylep bara jatqanday, ókshem jerge tiymey bezdim.

* * *

Kensege saghat toghyz bolmay kelip, songhy habar tyndaytyn ózimning menshikti әdetim edi. Esigimdi ashqanym da sol edi, telefonym jylan kórgen torghayday shyryldady.

– Áló.

– Ói, әlóndi úrayyn, kensege týnetting ghoy adamdy! Kelshi ózing beri!

Men, shamasy, jyndanghan shygharmyn. Keshegi bastyq, keshegi әngime, keshegi jauap, keshegi telefon, keshegi esik, keshegi kense.

Keshegi jaman oy tamshy aqqanday taghy tamshylay bastady. Esi dúrys adam jalghyzdan jalghyz týnemeydi, demek, qasynda shygha almay otyrghan taghy bireui bar. Ol bireuding maghan qas ekenin, dos ekenin bal ashyp biletin әulie emespin.

Álgi jaman oy endi aq jauynda týnlikten degbirsiz tamghan tamshyday tóbemdi tesip barady. Telefondy tastap, dalagha shyqtym. Orynbasardyng esiginde kilti sol qalpy salbyrap túr. Bólmemde telefonym jaghy sembey «Jetim bala» kýiin tartyp jatyr. Toghyzdan bes minut asyp barady. Meni kórse dereu jinalys ashatyn pysyqtardyng qarasy kórinbeydi. Solar kelgende tórt kózimiz týgel túryp, birimizge birimiz kuә bolyp bettesip, tós qaghysyp, qol alysyp baryp ashsaq deydi jaman oiym.

Osy kezde tars-túrs etip, әlgi salbyrap túrghan kilt edenge etbetinen týsti. «Ógey jengemmen tóbelesip jatyr. Jaghadan alysyp, jamandasar kýn tusa, osy myng jyldyq dauyna azyq bolady» deydi jaman oiym.

Al tәuekel. Jýgirip kelip kiltti júlyp aldym da, aqyryn tyghyp, eki búrap qaldym. Ar jaghynan aghamyz arqyrap shyqty.

– Aqymaq!

Osydan basqa sóz taba almay qalshyldady da qaldy.

– Siz shaqyryp jatyr degende, denem týrshigip әzer kiretin esigim osy edi. Onyng ar jaghynda qabat-qabat qos esik. Bir esikti ashty degen sóz baqanday ýsh esikti ashyp shyqty degen sóz. Qoyshynyng tayaghyna sýienetin qaghynyp jýrgen eshking men emespin...

Orynbasar «b-b» dep tútyghyp túrghanda, kezek bermey әlgindey birdemelerdi shúbyrta berdim.

Osy kezde «Bizding esikti kim ashqan?» dep sekretari kelinshek keldi. Men jayyma qaldym.

– Shyraghym-au, ne degen kókmy kókek edin? Qamap ketkening sasqanyng ba?!

Kelinshek ne derin bilmey kekeshtenip qaldy. Degenmen, dereu es jiyp, qabaghyn qozghalaqtatyp:

– Týsten keyin kensede otyrmaysyz, qaydan bileyin, – dedi bastyghynyng erte ketip jýrgenine dәp bir ókpesi barday. Osy sózinde «Qanghymasyn dep әdeyi qamadym» degen әzil syghalap túrghan sekildi.

Áyelding qylyghy degen qylghyndyra salatyn qylbúraudyng sypayy týri sekildi soyqan ghoy. Álgindegi aidaharday aqyryp túrghan aghamyz toyghan qozyday montidy da qaldy. Eger sekretari kelinshekting ornynda ózimiz sekildi arbighan erkek bireu istese, myna mәsele tóbelespen tynar edi de, qazir tórt-bes milisioner akti jazyp jatar edi.

Kýn kórip jýrgen mekemende birli-jarym әiel túqymynyng bolghany jaqsy eken.

Ospanhan Áubәkirov

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3143
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2098
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1916