Júma, 3 Aqpan 2023
Ádebiyet 1316 2 pikir 18 Qarasha, 2022 saghat 14:25

Qaraker attyng ólimi

Bir kýni bizding ýide tang atpastan abyr-sabyr bastaldy da ketti. Kópten beri esigimizdi ashpaghan tuystarymyz, «Assalaumaghaleykum» dep alaqanymyzdy ala jýgirse, teris ainalyp ketken aghaylar atamnyng ainalasynan tabyldy. Esikting aldyndaghy qara aghashta baylauly túrghan aqsarbas qoy shiyrshyq atady. Sol kýni әkemiz ýige oraldy. Júrttyng auzynan «Tórttik tóbe talqandalyp, zaman tynshydy», – degen sózderdi jii estiytin boldyq. Bәrin qoyshy, әiteuir әkemizding ortamyzgha oralghanyna bala kónilmen barynsha mәz boldyq. Sol kýni auyldyq ókimette isteytin jas jigit atamnyng Qaraker atyn әkelip berdi. Qúlaghyn qayshylap, manyna jaqyndaghandargha osqyryna qarap, tyqyrshyp túrghan januar atamdy kórgende basyn mamaghashqa tirep, tynshy qaldy. Kózinen móltildep jas aqqanyn kórip, «januar da jylaydy eken ghoy» dep oiladym. Aragha on jyl salyp baryp qayta tabysqan atam men qaraker birazgha deyin kónilimen syr bólisip, saghynyshyn tarqatqanday boldy.   

Qaraker – atamnyng qaryndasynyng aghasyna syilaghan syiy. Aytsa aitqanday, týgi qara qyzyl, týiedey biyik, qoyan jón, qamys qúlaq, túyaghyndaghy shashasy úzyn, bauyr jýni sәl sarghysh, qúiryq-jaly jer syzyp jýretin. Atam ony: «Nylqy at zauytynyng túqymy» dep týsindirgen, birde. Jergilikti halyq «Nylqy at zauyty» dep atap ketkeni bolmasa, búl әskery attardy baghyp, baptaytyn ókimet qaramaghyndaghy ferma edi. Biz ósken ónirde Nylqy jәne Monghúlkýre degen eki at zauyty boldy. Olar jergilikti ókimetke emes, Qytay astanasy Beyjinge tikeley baghynatyn. Dese de, onyng alghashqy negizi sonau 1944 jyly qúrylghanyn estip edim. Negizinde Últtyq armiyanyng qúramyndaghy jaujýrek qazaq sarbazdaryn әskery atpen qamtamasyz etu maqsatynda qúrylypty. Ondaghy әskery attar biz ertekterden ghana oqityn «shalqúiryqtardyn», qazaq jylqysynyn, naqtylap aitqanda europalyqtar priyjevali jylqysy atap ketken keshegi saq saygýlikterining sarqyty. Qazir ol erlikter aitylmaydy, ol jylqynyng túqymy da qalghan joq.

Osy tústa әskery attar nelikten úlan-ghayyr qazaq dalasynyng osy eki nýktesinde ghana baghyldy degen zandy súraq tuatyny anyq. Ony týsindiru ýshin Ile ózenining Qytay jaghyndaghy bólegining geografiyalyq jaghdayyna azyraq toqtala ketuge túra keledi. Ile jayly sóz bolsa:
Bayqasang Ile jerding ortasynday,
Eger de dene bolsa qolqasynday.
Tauy altyn, tasy kýmis, aghashy jez,
Sulary erkek qoydyng sorpasynday, – dep Tanjaryq aqynday jetkizip aita almasymyz anyq. Aqyn taghy birde Ile ózeni men ony qúrap, oghan qúiyp jatqan taraularyn:
Ilening basy Kýnes jyljyp aqqan,
Sarqyrap qúighan búlaq ər taraptan.
Qasynda Shaqpy degen bir tarauy,
Aghyny artyghyraq shapqan attan.
Qas degen sol jaghynda bir sinlisi,
Baladay asau mingen jalbang qaqqan.
Jyrghalan, Kóksu, Tekes ong jaghynda,
Tekirtip mas adamday atqa shapqan.
Qosylyp bəri kelip bir Ilege,
Aptyghyn sonda baryp, tynym tapqan, – dep tolghaydy.

Sol Ilege qúyatyn Kýnes ózenining boyynda Araltóbe degen auyl, onyng irgesinde sol attas tóbe bar. Onyng bitimi de bólekshe, kórinisi de kóz toyatynday edi. Kól betinde jaylanyp jatqan jayyn balyq siyaqty basy dóngelenip, qúiryghy sozylyp baryp, Kýnes ózenine qúyatyn bir tarmaghyna eminip kirip jatady. Kýnes degen sóz saqtardyng Kýnges degeninen shyqqan. Taudyng kýngeyi degen maghyna beredi. Tóbening әr túsy týgin tartsa, mayy shyghatyn qúiqaly qara topyraqty keledi. Alayda Araltóbening ýstinde jalghyz adamnyng shamasy jetpeytin ýlken qoy tastarmen qalanghan birneshe ziratty kezdestiretinbiz. Ondaghy tastargha biz bilmeytin tanbalarmen imay-shimay jazu jazylghan. Bir qyzyghy, tanbalar kýn sәulesi týskende ghana aiqyn angharylatyn. Kýn shyghystan arqan boyy kóterilgende tastaghy tanbalar alqyzyl týske enip, jazulardyng bas jaghy ghana anyq kórinetin de tómengi túsy búlynghyr tartyp túratyn. Al taltýste tanbalar qyzyl qonyr týske ózgerip, bas-ayaghy tolyq әri aishyqty kórinetin. Keshke qaray tastaghy jazulardyng bas jaghy solghyn tartyp, tómegi túsy shúbarlana anyq bilinip túratyn. Osy kórinisti tamashalu ýshin qanshama kýnderdi tóbening basynda ótkizip, baghyp jýrgen qozy-laq, tayynsha-torpaqtan aiyrylyp, әke-sheshemizden tayaq jegenimizdi sanap bere almaymyn. Qansha jazalansam da osy tastardyng qúpiyasyn bilgenshe mazam ketip jýrdi.

Búl tastardyng mening esimde saqtalyp qalghanynyng taghy bir sebebi bolatyn. Sol tastardan sәl qiystau tóbening teristik túsynda Jansarbay atamnyng beyiti túratyn. Jasyratyn nesi bar, atamyz baqsy-balger, emshi, ýy ishinen ýy tigip, talay esi auysqan adamdy emdegen kisi. Qyltamaqpen auyrghandargha qayta tirshilik syilap, «Jan qalsa, Jansarbaydan qalady» degen artyna anyz qalghan adam. Ol jayly taghy birde aiyrym aitarmyn. Biraq ol kisini qazaqtyng eski kózqarasy boyynsha osy jerge jalghyz jerlepti. Bizding әuletting islamgha asa qúlqymyzdyng soqpaytyny osydan shyghar. Biraq osy kýnge deyin aruaq attap kórgemiz joq. Ákem ara-túra meni atamyz jatqan jerge ertip baryp, ol kisiler jayly biletinderin aityp beretin. Búl jayly qayta-qayta súray bergen song әkem qysqasha týsindirip berdi. Bәri birde «Bóten adamgha tisinnen shyghar ma?» dep aldyn ala uәde alyp alatyn:

– Tarihty qazbalay bersek, Erenqabyrghanyng arghy betindegi Júldyz jaylauy ejelgi saqtardyq jasauyl atpen jauynyng ensesin týsirip, tizesin býktirgen qasiyetti mekeni. Qassaq atanyp, qayyrusyz jylqy baqqan, qayghy-uayymsyz tirshilik etken ólkesi. Ata-babalarynyng alghash ret atqa er salyp, tebingisin tebinip, shirenip sadaq tartqan jeri osy. Bergi beti Ýisin patshalyghynyng ata qonysy. Qytay hanshayymy Shy Jýnning qalynmalyna berilgen saygýlikterde osy ólkede baptalghan. Ony erjetkende týsinip alarsyn. Kezinde Abylay han úzaq joryqtan qaytqan song jasauyldardyng soghysta minetin sәigýlikterin Júldyz jaylauyna qystatady eken. Bir jyly osy jerden ótkende jút bolyp, jylqy da, jylqyshy da, jasauyldar da tegis qyrylyp qalady. Kóktem shygha izdeushelir kelip, Aq sónke bolyp shashylyp jatqan sýiekterdi jinastyryp, osy tóbening basyna jerlep, ózen boyyndaghy tastan belgi qalap, aty-jónin tanbalap, jazyp ketipti. Keyin Abylayhan Ejanhangha birinshi ret elshi jibergende Esengeldi atana tu ústatyp, osy ónirding saygýligin jeteletip jibergen, – dep týsindirdi.

Bala kýnimizde búl әngimeler ertegidey seziletin. Óse kele ómirde bolghan oqighalar ekenine kózimiz jete týsti. Ákemning Júldyz jaylauy dep otyrghany Ile jәne Jonghar Alataulary týiisken jerindegi Jeldikezeng dep atalatyn asudyng Shyghys jaq beti. Keng kósilip jatqan jazyq dala. Shóbi attyng shashasynan aspaydy, qar az týsedi, esesine qara suyq qattylau bolady. Qystyng kýni suyna múz qatpaydy. Mynghyrghan mal taptasa da shýigini qaytpaytyn jer edi. Onyng ýstine jeri jazyq bolghandyqtan jylqylar shetinen su jorgha bolady. Qústay úshyp, qúlanmen jarysatyn jýirikterdi jaratugha tabylmaytyn-aq jer. Kókpar tartugha minetin attardyng deni osy jaylauda baptalatyn. Osy kýni Abylayhan bastaghan qazaq úlandarynyng ata qonys ýshin jýrgizgen soghys jenisining bir úshy Júldyz jaulauynda jaratylghan soghys attarynyng tózimdiligi men eptiliginde jatqan shyghar dep oilay beremin. Keyin torghauyttar Resey jerinen qayta oralghanda Júldyz jaylauy solardyng iyeline ótip ketti.

Júldyz jaylauy turaly aitylymgha sensem te, tastargha bederlengen belgini jylqyshylar jazdy degenge seninkiremeytinmin. Óitkeni, biz de sonday jazu jazbaq bolyp talay tyrysyp kórgen edik. Biraq temirimiz mayyrylyp, qaylamyz synyp, әr dәiim amalsyz qalatynbyz. Sóitip jýrip, tas betindegi talay tanbany búzyp tyndyq. Al odan qalghanyn ótken ghasyrdyng 80 jyldarynyng orta sheninde belgisiz adamdar týnde kelip, týgelimen qoparyp, kólikterine tiyep, alyp ketkenin estidik. Auyl túrghyndary alys-jaqyngha súrau salyp kórgenimen bәri bir deregin taba almady. Ókinishtisi, sol tústa fotoapparat degen bolmady ghoy. Tas tanbalardy suretke týsirip, saqtap qoyghanda býgingi kýnde tarihymyzdy tanugha ýlken olja bolar edi.

Qalay bolsa da, qaraker at Ilening túnyghyn iship, shýiginin jep ósken jylqy. Ilening eki bauyrynyng da qasiyeti kóp. Ol jayly taghy bir orayy kelgende aita jatarmyn. Eng bastysy, Ilege qúyatyn Qas ózenin saghalap Nylqy at zauytynyn, Tekeske qúyatyn Shat ózenining boyynan Monghúlkýre at zauytynyng qúrylghany tegin emes dep qana toqtay túrayyn.

Bala kýnimde bir ret atama erip, Nylqy at zauytyna barghanda әskery attardyng aqylydylyghyna tәnti bolghanym esime týsip otyr. Barlyq soghys tәrtibine ýiretilgen attar ýstindegi adamnyng ynghayyna baghynady. Shapsa jeldey esip, qoyghan jerine qazqytay qatyp qalady. Jat dese, jata qalyp, túr degen belgi berilse, kóz ilestirmes tezdikpen qarghyp túrady. Aldyna qaray engeyseng jalyn kýdireytip, artyna qaray shalqaya berseng qúiryghyn kóterip, sening súlbandy kórsetpeuge tyrysady. Topty jylqygha qalay súghynyp kirip, qalay sytylyp shyqqanyn da sezbeysin. «Adamnan da aqyldy-au» dep oilaghanmyn sol kezdi. Tәrtip boyynsha búl jerdegi attar syrtqa berilmeydi eken. Qaraker bir retki әskery jattyghuda tas qaqpangha ayaghyn qysyp alyp, jaraqattanghan song esepten shygharylyp, songgha jiberilgen jerinen apamyz ornyna basqa atty auystyryp, aghasyna berip jiberipti. Artqy ayaghyn syltyp basqanymen mingende sol kemshiligin bildirmey, mayda jorghasynan bir tynbay jýrushi edi.

Atam shetke túrghyzylyp, kýreske tartylyp, súraqqa alynghanda sol tústaghy auyl әkimi qarakerdi tartyp alypty. Ol kisi oqymaghan, qaranghylau adam eken. Ol kezde oqymaghan, kónili soqyr, arghy-bergini salmaqtamaytyn, sanlausyz adamdar biylikke keldi ghoy. Jaman atqa jal bitip, jaman adamgha mal bitkse qiyn eken. Onyng bar jasaytyn júmysy tang ata júrtty jiyp: «Sugha baratyndaryng sugha, malgha baratyndaryng malgha, eginge baratyndaryng eginge baryndar. Endi, tarandar әkenning auzyn!» degen búiryqpen shekteledi desedi.

Auyl әkimi qarakerdi tartyp alghanymen qyzyghyn kóre almapty. Januar artynan kelse teuip, aldynan kelse tistep, minse mónkip, eshkimdi manyna juytpapty. Bir ret balalarmen búghynbaq oinap jýrip, qara terge shomylyp, auyldyng at qorasynyng qaranghy búryshynda qalysh-qalysh etip túrghan qarakerdi kórip, әkeme aityp keldim. Ákem sol kýnnen bastap tónip túrghan qaterge qarmay el úiqygha ketken de bir kýndik enbegi ýshin berilgen bir qalash (dóngelek) nannyng jartysyn túzgha әbden matyryp, qarakerge aparyp berip jýrdi. Qarakerdi juasytamyz dep alysyp-alysyp әbden sharshaghan әperbaqan jigitter aqyry ony auyldyng kerek-jaraghyn tasityn at arbagha jegip tyndy. Januar ýstine toltyra jýk tiyelgen auyr arbany auyldyng úiqy-shoyqy shang basqan jolymen qinala sýirep bara jatsa da, bizding ýiding janynan ótkende boyyn týzep, basyn tik kóterip, mayda jorghasymen mamyrlap ótetin. Ony kórip apamnyng jýregi auyryp, kóz jasyn syghymdap otyrghanyn talay kórdim. Ol kýnderde ótti ghoy.

Sóitip, әkemning qayta oralghan, qarakerding ýige kelgen kýni bizding әulet ýshin orny tolmas quanysh boldy. El tarap, ózimiz qalghanda atam bizdi syrtqa ertip shyghyp, qarakerding tizginin әkeme ústatty. Osydan keyin әkemdi qonaqqa shaqyratyndar kóbeydi. Qayda barsa da meni artyna mingestirip alady. Atam densaulyghy syr berip jýrgenine qaramay tang atpastan túryp, qarakerge jem-suyn berip, erttep, esikting aldyndaghy mama aghashqa baylap qoyatyn. Bir kýni kórshimizding qanghybastau úly qarkerdi úrlap minip, eki kýnnen keyin әkelip berdi. Atam ashulanghan joq, tek:

– Tәuke hannyng túsynda bolghanynda basyng shabylatyn edi. Myna ker zamanda dýniyege kelgenine shýkirshilik et, – dep qana qoydy.
Bilmegenindi súrap ýlkenderding mazasyn alu bar balanyng basynda bar jaghday ghoy. Ákemning janyn qoymay súrap jýrip búl sózding de mәnin týsindim:

– Bayaghyda Tәuke degen han bolypty. Ol óristegi myng jylqyny barymtalap ketkenderdi qataryna tartyp, әskerlikke alady eken. Al mama aghashta baylauly túrghan atty úrlaghandardy ólim jazasyna búiyrypty, – dep qana týsindirdi. Bir qyzyghy, atamdar bizge ótken tarihtyng bәrin anyzgha ainaldyryp, bolmasa, ertegi siyaqty týrlendirip aitatyn. Olardyng saqtampazdyghynyng syryn týsinbesem de «Ýy ózimdiki deme, óy artynda kisi jýr» degen sózding tórkinin bilip jýrdik.

Bir kýni әkem ekeumiz qaraker atqa minip, Qaraghaylysu dep atalatyn auyldaghy qaryndasynyng ýiine qonaqqa attandyq. Kóktem janadan shyghyp, jer busanyp, kók kóktep, dala qyzghaldaqqa malynyp túrghan mamyrajay kez edi. Auyldan shygha qos qarlyghash ilesti. Qusaqta ketpeydi. Birde alystap úshyp, endi birde qol sozym jerge deyin jaqyndap, bizdi qyzyqtyryp otyrdy. Olar jeter jerimizge jetkenshe bizden qalmay birge bardy. Múnday qyzyqtardyng qaysy birin aityp tauysasyn.

Bir joly jazghy shabyn kezinde qarakerdi jylan shaghyp aldy. Tórt ayaghy kókke qarap, denesi kýbidey bolyp isingen qarakerdi bәrimiz qorshap otyryp, birge qinaldyq. Birimiz jalyn, birimiz qúiryghyn, endi birimiz ayaghyn sipalap, ózimizshe aman alyp qaludyng amalyn qarastyramyz. Sol kezde әlgi qos qarlyghash ýiding dódegesine qonyp, qarakerding әr qimylyn qalt jibermey baghyp otyrdy. Qarakerdi jylan shaqqany bizge emes, býkil auylgha uayym әkeldi. Abyr-sabyr bastaldy. «Razbek aqsaqaldy shaqyrtyndar, shaqyrtyndar» dep ýlkender bir birin júmsap jatty. Bir kezde auyldyng tómengi jaghynan qúla atyn basy-kózge tópelep, aqsaqaldy qariya kele jatty. Jinalyp qalghan dýiym júrt bir serpilip qalghanday boldy.
Aldymen qarakerding kózin ashyp kórip, jalyn tarap tegistep, at pen ózining arasyna qamshysyn tastady da kýbirlep birnәrselerdi oqy bastady. Birde súrlanyp, endi birde qabaghy qarsy týiilip, tistenip, typyrshyp, neshe týrli biz týsinbeytin beynege endi. Bir kezde ýiding qarsy aldyndaghy shópting ishi syldyrap, eki jylan shygha keldi de qamshydan beri ótpey basyn kóterip qaqshiyp túra qaldy.

- Arbasyp túr, - dep kýbirledi ýlkender.

Birazdan keyin:

- Sýt әkelinder, - dedi aqsaqal.

Eki shara sýtti jylandargha qaray shashyp jibergende biri sylyq etip qúlady da, taghy biri tapjylmay túra berdi. Jerde jatqan qamshyny alyp, bir salyp, әlgi jylandy óltirip tastady.

- Jylandar shaghylysyp túrghanda basyp ketken eken. Shaqqany anau ólgen jylan. Mynau úrghashysy. Oghan tiymender. Tezirek jylan shóp, tenbil japyraq, maral jusan terip kelinder, - dep jastardy júmsady. Terip әkelingen shópterdi qaynatyp, suyn qarakerge zorlap ishkizdi.
Sosyn:

- Jana sauylghan siyr sýtin damyl-damyl ishkizip otyryndar. Besin kire ornynan túrady, - dep tapsyrdy.

Dastarqan jayylyp, shay qúiyldy. Qazan kóterilip, et asylyp jatty. Ýlkender Razbek aqsaqaldan jylan túraly súray bastaghanda әkem meni ymdap shyqyrdy. Aytylatyn әngimeni tyndap al degeni edi. Sol joly aqsaqal jylan turaly bar biletinderin aityp berdi. Ókinishtisi, sonyng birazy ghana esimde qalypty.

- Bizding Ile angharynda jylannyng toghyz týri bar, - dep bastady sózin. – onyng altauy uly, ýsheui usyz. Uly jylandar kóbinese qúrghaq, tastaq, jerlerde, qaraotty qaghyr dalada nemese iyzen-jusandy jerlerdi mekendeydi. Sonyng ishinde qysqash bas súr jylan óte uly keledi. Basy doghal keletin sarybauyr jylan, kólbar jylan, aq jylan usyzdar tobyna jatady. Esterinde bolsyn, uly jylannyng moyny jinishke, basy ýlken әri ýsh búryshty keledi. Usyz jylannyng basy kishileu, sopaq keledi. Uly jylannyng kóbining ýstingi jaq sýiegining aldynghy jaghynda, keybireuining artqy jaghynda bir júp iymekteu qozghalmaly tisi bolady. Tisining ortasy týtik siyaqty quys keledi. Auyz quysynyng ýstingi qúlaq astynda u shygharatyn bir júp bezi bolady. Sol bez uytty syrtqa shygharatyn joldarmen tútasyp túrady. Usyz jylanda bir júp iymekteu tis bolmaydy. Uly jylan adam men maldy kórgende qashpaydy. Aybar kórsetip, arbaydy, jýrekti bolady. Usyz jylan syldyr etken dybysty estise, qashyp ketedi.

Jylan ýlken kishiligimen de paryqty bolady. Eng ýlkenin aidahar dep ataydy. Úzyndyghy 10 metrge deyin jetedi. Odanda ýlken boluy mýmkin. Salmaghy 10 keleden astam. Eng kishkene jylan soqyr jylan. Úzyndyghy on neshe santiymetr, salmaghy birneshe gram bolady, - dep jylan jayly aityp ótken song jylan shaqqan jaghdayda qalay saqtanu kerektigine kóshti:
- Jylan adam jәne maldy alghash shaqqan kezde sol jerdi jippen baylap, jylannyng tisi tiygen jerdi pyshaqpen oiyp, uytty soryp tastau kerek. Ol ýshin adamnyng tisi býtin, auyz quysynda jaraqat bolmauy kerek. Bolmasa sal adamnyng ózi ulanyp qalady. Osydan keyin jylan tilin biletin adam bolsa tarymdap, onyng uly ne usyz ekenin anyqtap baryp, em qoldanghan jón, - dep sózin ayaqtady. Búdan ary da talay tәjiriybe-kenesin aityp edi. Onyng kóbi esimde qalmapty. Búl ókinish emes,babalarymyzdyng tabighatpen etene jýrip, erinbey izdenip, bizge tabystaghan úlaghatty ónerin ózimizden keyingilerge ónege ete almaghanymyz ghana ózekti órteydi. Atalarymyzdyng osy bilimi men parasaty, kóregendigi men biligin basqalar paydalanyp, ghylymgha ainaldyryp, enshilep ketkeni ghana qinaydy. Ákem ýnemi aitatyn: «Atannan alty batpan astym desende, jeti batpan jetpey túrasyn» degen sózining mәnin osyndayda týsinemin.

Ángime osy túsqa kelgende bauyrym:

- Qaraker túrdy, qaraker túrdy, - dep sýiinshilep jýgirdi.

Sol kezde kózimnen jas yrshyp ketti. Osyghan deyin ýiding dódegesinen tapjylmay qarap otyrghan qos qarlyghashta bir silkinip tastap, jaymen úshyp kete bardy.

Aqymaq auylbasynyng qorlyghyna shydap, jylan shaqsa da tiri qalghan qaraker keyin auyl arasyndaghy kókpar tartysta mertikti. Toptyng ortasynan kókpardy júlyp alyp shyqqanda kóldenennen kelip әdeyi soqqan attyng ekpininen moyny ýzilip ketti. At jyghylyp, el shúlasyp, әbiger bolyp jatqanda kópten beri kórinbey ketken qos qarlyghash qalyng nópir toptyng arasynan ainalyp úshyp, qarakerding qos qúlaghyna kelip qondy. Myna kórinisti kórgen júrt antarylyp qaldy. Shyqylyqtap, kópten ýmit kýtkendey biraz ainalyp túrdy da aspangha tik kóterilip, kózden ghayyp boldy. Sol kýnnen bastap bizding auylgha qarlyghash úya salmaytyn boldy.
Atam qarakerdi soydyrdy da etin auyldastargha tolyghymen bólip berdi. Tek qos jauyrynnyng astynan ónip shyqqan qústyng qanaty siyaqty sýiemdey ghana eki sýiekti ózine alyp qaldy. «Jýirik attyng qanaty bolady» degen sózding rastyghyna sol kezde kózim jetti. Atam sol súiemdey sýiekti qaytys bolghansha basyna jastap jatty. Ósiyeti boyynsha jyldyq asyn bergen song aq kiyizge orap, ziratynyng basyna kómip qoydyq. «At – erding qanaty» degen úghymdy bala kýnimnen osylay bilip óstim. Keyin qarakerdi búiirden soqqan jigitte onghan joq. Mashiynege tiyelgen shópting ýstinen qúlap, onyng da moyny ýzilip óldi.

...Europalyqtar priyjevali jylqysy dep at qoyghan taza qandy, keshegi saq saygýlikterining eng songhy túyaghy qaraker at osylay mert boldy. Onyng bar bolmysyn týsinetin, syryna qanyq, kýiine jetik atam da, әkem de ómirden ótti. Bizding boyymyzdaghy saygýlik minez de sonymen birge ketip qalghanday sezile beredi.

Osy kýni dýbiri júrtty dýrliktirgen talay attardy kórip jýrmin. Taza qandy aghylshyn jylqysyn da, qúlaghy qayshy alab jylqysynda minip kórdim. Biraq, bәrining jýrisi qarakerdey jayly emes. Dýr daladan dýbiri óshken sol saq sәigýlikterining kisinegen ýni qashan estiler eken?

Kim bilsin, bir kýni qayta oyanatyn shyghar?!

Qajet Andas

Abai.kz

2 pikir