Senbi, 28 Qantar 2023
Ádebiyet 1399 0 pikir 11 Qarasha, 2022 saghat 11:33

Almaty Shiraz emes, Iran emes

Almaty. Preziydent sayabaghy.
Erte-kesh tynshymaydy el ayaghy.
Tónkerile qaraydy tóbemizden,
Tas mýsin – túnghiyq bir oy alany.

Mýsin túr, júrt ayaghy kidirmeydi,
Kýlmeydi jýrginshiler kýbirleydi.
Tyghylyp tasada ósken bir jas shybyq,
Jinigip jel soqsa da býgilmeydi.

Qayyndar, qaraghaylar, jas emender,
Muzyka, melodiya, mas әuender...
Tabandar tanbalaghan trotuar,
Taghdyrlar sinip qalghan tas edender...

Alatau sәlemindi salqyn elep,
Qaraydy qashanghy pang qalpymenen.
Mәngilik eskertkishi ol búl shahardyn,
Myng mýsin, múrajaydan narqy bólek.

Bәri de qalar qarap keterinde,
Tas mýsin ermeydi ghoy jetegine,
Aytady ol qalay ólu kerektigin,
Tiri jýru degenning ne ekenin de...

xxx

Ólim saghan bas iyem,
tek shyndyghyng ýshin.
Jalghyzdyq seni sýiemin,
erkindigim ýshin.

Sýringen sәtte quanam,
túra alghanyma.
Ýmitting týbi qúlaudan
qúralghanyna.

Mahabbat sirә zat emes,
tonalar óni.
Kerender estip, soqyrlar
kóre alady ony.

Boluy kerek bir sebep
sýiem deuime,
Bodausyz baqty haqym joq
iyemdenuge!

Qolymnan kelmes qúlshynyp
kórikti qylu,
Mahabbat degen anyghy-
ólip-tirilu.

Kýtpeymin tegi baqytty
tózip qaraghym,
Ylghy da ótip ketkenin
sezip qalamyn.

Quanam dosqa jylt etip
qol alyp kelse,
Bildirem alghys dәl solay
joghalyp ketse.

Synaymyn ony erterek
alystau ýshin,
Qiyamen jýrem eshkimmen
jaryspau ýshin.

Biluge syryn bireudin
bas úra almaymyn,
Estigenimdi sebebi
jasyra almaymyn.

Bastauym kerek ekenin
isimdi neden,
Bәrin de bittim degende
týsine berem...

xxx

Almaty. Túman taghy túmshalady,
Taghy da shúbatylghan múng soraby.
Shimay dәpter sekildi shanyt shahar,
Astynda tabanymnyng bir paraghy.

Kýzetip kóp tereze bir kósheni,
Kýbirlep ózdi-ózimen tildesedi.
"Kóktem taghy keledi"-dedi maghan,
Júlynghan sabaghynan gýl keshegi.

Izdedim ózimdi ózim túman ishi,
Túman ishi taghdyrlar jýr alysyp,
Synghan gýl sausaghyma jasyn sýrtti,
Óledi ol adamdargha únau ýshin.

... Seyildi sekpil túman, sam jamyrap,
Jylaydy terezerer tangha biraq.
Shashylghan songhy gýlding kýltesindey,
Jútylyp kettim men de jan-jaghyma...

xxx

Fortepiano. Sebastiyan Bah.
Erkele, nazdan, iyqtym.
Balqysyn bayau sonatalarda,
Júparly tәning sýiiktim.

"Mahabbat" bolsyn búl keshting aty,
Qalmasyn әste by úmyt.
Biyleyik valis, menuetti de,
Belimiz talday iyilip.

Biyleyik taghy "Venskiiy balda",
Almaty túrsyn sýiinip.
Aldynnan shygham shveysarlarday,
Alqyzyl kostum kiyinip.

Alaulap jýzin, aq qúlpy kóilek,
Kórinsin aiday jalqy bop.
Sharaptyng buy shym etken shaqta,
Deminmen ottay sharpyp ót.

Uaqyt sol sәt ýzilip ketse,
Saghattyng tili qayshy bop,
Mәngige mening qalar edi ghoy,
Arqama kelip ay týnep.

"Mahabbat" bolsyn búl keshting aty,
Sýiiktim, biydi jalghastyr.
Fortepiano. Sebastiyan Bah.
"Sonata II". Almaty.

xxx

Almaty. Sol qonalqy, súry bólme,
Kórpesin qymtaghan shaq týn inirge.
Qylqynyp qabyrghada qylqobyz túr,
Qausaghan qara nardyng jiligindey.

Tausylghan taghy kim búl tabanynan,
Kýnirenip keldi bir ýn shanaghyna.
Shanaghy shym etti de tamyp ketti,
Kýp-kýreng kózedegi sharabyma.

Kýp-kýreng qanym shyghar kermek sharap,
(O, nege úshpadym bir sermep qanat)
Shanaqta shertilmeytin menireu kýi,
Kósheni kómeski әuen kernep barad...

"Alatau basyng biyik jaylaghangha,
Jas qúlyn kisineydi baylaghanda"-
Janghyryp búl shahargha keledi ylghiy,
Qanghyryp ketken dauys qay zamanda.

Qylqobyz, kórset kәne kiyeng bolsa,
Jalghyzsyn, jalghyzdyqty sýiem qansha,
Qaq tilip qara týndi qaqsashy bir,
(Dýnie kýiip ketsin kýier bolsa...)

Kóshening qúbylghanday kýii búla,
Jol tapsyn tirelgender túiyghyna.
Shyqqanday men de týpsiz "Shynyraudan",
Qalghiyn basym sýiep iyghyna...

Qiyal

Almaty. Búqar jyrau bulivarynda,
Júrt nópir, arly-berli yrghaluda.
Otyrmyn onashalau bir búryshta,
Qoregim - bir sendvich, bir "Gorilla".

Ashqan gýl kórinbeydi әsem elge,
Sayalap barmaydy eshkim jas emenge.
Qalamy adamdardyng - qos ayaghy,
Taghdyryn jazyp jatqan tas edenge.

Qalghyghan ghimarattar, kolonnalar,
Jalaular, jarnamalar, baghanalar.
Nauqastyng kózindegi ýmitteyin,
(Bir qúlap túrghan syndy maghan olar)

Reni búl kóktemning yzghar edi,
Gýlimen elitpeydi gýlzar óni.
Almaty Shiraz emes, Iran emes,
Saghdy de, Hafiz de bop jyrlar edim.

Gýlzar ne, kýmbez jasap múnaraly,
Eram baq eter em-au búl arany.
Isfahan stiylimen saray soghyp,
Tasyna Búqar jyryn synalar em.

Saraydy qyzyl tastan saldyrar em,
Afionnyng aq mәrmәrin aldyrar em.
Qaqtyryp qalayydan qyryq baghan,
Aspandy tiregendey tang qylar em.

Esigin aq kýmisten shaptyrar em,
Tórine týrikmen kilem japtyrar em.
Búqardyng tenbil tasqa jyryn oiyp,
Mýsinin som altynnan soqtyrar em...

O, sosyn bastap kirip kil súludy,
Sapyrsam sar qymyzday jyr shyryndy.
Kil súlu arasynan bal tilinin,
Tandayda dәmi qalsa bir súludyn...

... Selt ettim, qolda qalbyr syrt etti de,
"Mayshelpek" ol da ketti jylp etti de,
Ýrikkendey ornymnan úshyp túrdym,
Bilmedim bireu kelip bir tepti me?!

Eshkim joq eregeser kek qughanday,
Jylystap óz jónime kettim qalmay.
Janghyryp jatty artymda jasyl gýlzar,
"Kerey qayda barasyn" dep túrghanday...

xxx

Almaty. Jana ýiler.
Qytay dominosy sekildi.
Josparlap jatady eski nanymdar,
Sol jana ýilerge kóshudi...

Striyt-arttar men graffitidter
jyl sayyn janalansa da,
Shang basqan bir tiri portret,
Ilinip túrady qanshama?!

Ilinip túrady partituralar,
Minberde, alanda, kóshede.
Otyz jyl jazylghan bir ghana "simfoniya",
Asqaqtap aspapta nesheme...

Asqaqtap akkordeon tilimen,
Bandjo, baraban ýnimen.
Janghyryp jatady jer beti,
Dombyra podvalda kýbirlep...

Taghy sol kóshemen shetkeri,
Kólenkem o,qayda bettedi.
Ýziledi әuender kóktegi,
Kýi. Tәttimbet. "Bes tóre".
Jer asty ótkeli.

Alang

Balalyqtan ketkeli kókke qarap kórmeppin,
Qúr domalay berippin arasynda jer, kóktin.
Ómir deytin qausaghan qariyany óbektep,
Kónil deytin balagha kónilimdi bólmeppin.

O, balalyq aspany әlem eding jaryq, ken,
Kókpenbek qyp boyaushy em seni ylghy әdiptep.
Ákem bergen kóshirip almatynyng suretin,
"Armanym..." dep jazushy em astyna altyn әrippen.

Kókke nege boyagham súry aspandy sondaghy,
Alpys ret salghanym almaty edi oldaghy.
Bala shaghym bitkende bolashaghym bastalyp,
"Armanym" kep basyma alanym bop ornady.

Alanymnyng syqpyty auysady ne týrli,
Kórinbeytin bәleden kólegeylep betimdi.
Ajalynan adamdar erte óletin siyaqty,
Ormany bar auyldar órtenetin sekildi.

Tabanyna tiynnyng taptalarday ar izgi,
Qylbúraulap halyqty qysatynday qaryzy.
Ýide qalsa sәbiyler jylaytyghún synayly,
Qúldilasa úshaqtar qúlaytyghún tәrizdi.

Alanymdy basugha bireu kerek siyaqty,
Qorqynyshty keudemnen kýreu kerek siyaqty.
Kóteruge kópirdi jýz jyl kerek sekildi,
Biyiktese ghimarat tireu kerek siyaqty.

Qolgha ýiretpek qaghynyp adam nege Qúdaydy?
Aq jaulyghyn jalau ghyp anam nege jylaydy?
Baqshasynan qaytarda balam nege múnaydy?
Tónkerilip dýnie maghan nege qúlaydy?!

xxx

Barkól! o, tughan jer!
Atamnyng makendosy,
Mening arakatakam!
(Mening de jalghyzdyghyma jýz jyldan asty)
Sen úly túrannyng jetimisin,
Men jalghyzdyghymyn.
Sen ókinishisin,
Men saghynyshymyn.

Seni eske alu
úmytuymnan da auyr.
Jazbaydy maghan
"qylmysker" bauyr.
Seni eske alu
qiyaldau lәilip,
Bedeuding oiy ol
besik toy jayly.

Aqqúba taldan
jonady ol besik,
Qúlyptasyn da
ynghaylap, kesip.
Sende bir tudym,
nesine ony aitam.
Jýz ret keldim,
ómirge qayta.

Qyzyqsyz sende
kórgenim menin,
Qalghany qyzyq
esimde nenin.
Jylap túr nege
qorghangha baryp,
Qarashoqyda
qalghan balalyq.

Jylaydy ol sende
ólgenge emes,
Ómirge endi
kelgenge nalyp.
Tughan jer sirә
tumaghan bir kýi,
Tyndaysyng biraq
tyndaysyng mýlgiy.
Tughan jer degen
zil qara tas qoy,
Kóterip jýrem
nege ony ylghiy...

Tólegen Mellat

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3140
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2098
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1914