Sәrsenbi, 21 Sәuir 2021
Janalyqtar 5436 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 09:35

SÁKENNING TÝSI

Seyfullinder әuletining taghdyryn boljaghanday...

Abay atamyzdyng sózimen aitqanda «óldi deuge syimaytyn» sebebi «ólmeytúghyn artynda sóz qaldyrghan» alash ardaqtylarynyng biri de, biregeyi – Sәken Seyfulliyn. Keybireuler ony kenestik sayasattyng soyylyn soqqan «qyzyl qyran» etip kórsetkisi kelse de, biz ýshin ol qazaqtyng qaraghayday túlghasy.

Súlu Sәken, seri Sәken atanghan jalyndy aqynnyng artynda isi men sózi qalghanymen, úrpaghyn jalghar úly ne qyzy qalmaghany qanday ókinishti. Óz kindiginen bala bolmady emes, bolghan, biraq... Bir emes, eki birdey perzenti sәby kezinde shetinep ketedi.

Sәkenning óz kindiginen bolmasa da, kishkentayynan bauyryna basyp, qyzynday kórgen Yrymjany býginde onyng izdeushisi, múralaryn jinaqtaushy. Ári Sәkendi jendetter kep alyp ketken sol bir sәtti óz kózimen kórgenderden qalghan jalghyz kuә.

Seyfullinder әuletining taghdyryn boljaghanday...

Abay atamyzdyng sózimen aitqanda «óldi deuge syimaytyn» sebebi «ólmeytúghyn artynda sóz qaldyrghan» alash ardaqtylarynyng biri de, biregeyi – Sәken Seyfulliyn. Keybireuler ony kenestik sayasattyng soyylyn soqqan «qyzyl qyran» etip kórsetkisi kelse de, biz ýshin ol qazaqtyng qaraghayday túlghasy.

Súlu Sәken, seri Sәken atanghan jalyndy aqynnyng artynda isi men sózi qalghanymen, úrpaghyn jalghar úly ne qyzy qalmaghany qanday ókinishti. Óz kindiginen bala bolmady emes, bolghan, biraq... Bir emes, eki birdey perzenti sәby kezinde shetinep ketedi.

Sәkenning óz kindiginen bolmasa da, kishkentayynan bauyryna basyp, qyzynday kórgen Yrymjany býginde onyng izdeushisi, múralaryn jinaqtaushy. Ári Sәkendi jendetter kep alyp ketken sol bir sәtti óz kózimen kórgenderden qalghan jalghyz kuә.

Sәken sonday balajan edi...

 

- Men Sәkenning kenje inisi Mәjitting qyzymyn, - dep bastady әngimesin Yrymjan apa, - Seyfolla men Jamaldan jeti perzent tughan, solardyng túnghyshy – Sәken. Cәkennen keyin Mәlik (Mәlgajdar), Áben, Mәjit degen tórt úl, Rahima, Sәlima, Qalima atty ýsh qyz bolghan. Kórgenderding aituynsha, Sәkenning ýsh qaryndasy da óte súlu bolghandyqtan, kóz tiyip qaytys bolypty. Negizi, Sәkenning óz kindiginen eki bala bolghan. Túnghyshy Laura 1929 jyly tuylyp, 1932 jyly qaytys bolyp ketken. Sodan biraz uaqyt balalary bolmaghan son, әli eki jasqa tolmaghan uaqytymda ata-әjemiz meni Mәjitten alyp, Sәkenning bauyryna salady. Sodan ol meni ózining tughan qyzynday jaqsy kórse, men de Sәkendi tughan agha atap kettim. Sәken sonday balajan edi. Maghan erekshe meyirimmen qarap, nendey erkeligim bolsa da bәrin de kóteretin. Ol qyryq eki jastan qyryq ýshke qaraghan shaghynda atyldy ghoy. Sol uaqytta men bala bolsam da Sәkenge kelgen adamdardyng jas-kәri demey ýlken bir adamgha kelgendey «agha, agha» deytinine tanghala qaraytynmyn. Ol kisi kabiynetinde júmys istep otyrghanynda bir adam batyly baryp esigin qagha almaytyn. Sondayda bireu tyghyz sharuamen kelse ne bolmasa tamaqtanugha shaqyru kerek bolsa «bar, tughan aghandy shaqyr» dep meni jiberetin. Sosyn men eptep qana kabiynetining esigin ashamyn. Ol kisi ýnemi jazyp tómen qarap jazyp otyrady da, mening kirgenimdi bayqamay da qalatyn. Ayaghymnyng tyqyryn sezdirmesten, arqasynan baramyn da moynynan qúshaqtap alatynmyn. «Oy, janym, kelding be?..» deytin de, tizesine otyrghyzyp alyp, ýnemi janghaq tolyp túratyn tartpasyn ashatyn. Sodan bir uys janghaq alyp, erinbesten meni ertip esikting aldyna shyghyp, janghaqty shaghyp jegizetin. Sóitip ósirgen bala edim men. Odan keyin issaparmen qayda barsa da maghan mindetti týrde syilyq almay qaytpaytyn. Mening sol syilyqty alyp mәz bolghanyma ózin sheksiz baqytty sezinushi edi. 1936 jyly úly Ayan ómirge keldi. Sol jyly Mәskeude óner men әdebiyetting onkýndigi ótti. Jalpy 1936 jyl Sәken men onyng otbasy ýshin erekshe jyl boldy. Onkýndikke Mәskeuge baryp, qaytarynda bazarlyq dep maghan әdemi kostum, al Ayangha әppaq kereuet ala keldi. Tughan agham әr sapardan oralghan sayyn «Sәkenmen amandasayyq» dep auyl-el, tughan-tuystar týgel jinalatyn. Sol kópshilikting kózinshe Ayangha alyp kelgen kereuetin kórsetip, maghan bolsa әdemi kәstómdi berip jatqanynda men riza bolmay, búrtiyp, «qarashy, qansha sapargha barghanda maghan múnday әkelmep en, endi úlyng tuyp edi, meni bólekteyin dedin» dep, syilyghyn betine laqtyryp jiberippin. Alty jasar mening auzymnan sonday auyr sóz estigen Sәken birtýrli sasqalaqtap, «qap-ay, ә, endigi saparymd, endigi saparymda...» dep qyzaraqtap, ynghaysyzdanyp qaldy. Solay degenmen, odan keyin issapargha shyghu Sәkenge búiyrmaghan eken. Osy oqighadan kóp úzamay ony «ýshtik» ústap әketipi, atyp tastady. Úly Ayan da perishte kýiinde әkesining artynan o dýniyege attandy. Qazir endi Sәkenning óz kindiginen úrpaq qalghan joq. Býgingi kýnde Sәkennen qalghan jalghyz men.

Sәken – iri qogham, memleket qayratkeri. Kerek deseniz, Respublikamyzgha Qazaqstan atyn bergizgen, «Qazaq tili kense tiline ainalmay, baghy janbaytynyn aityp», tilimizding memlekettik status aluyna eng alghash enbegin sinirgen adam osy Sәken Seyfullin ekenin tariyhqa ýnilgen jan biler edi. Conday-aq Sәken halqyn shyn sýiip, qazaqtyng qara domalaq balalaryn qolynan kelgenshe oqugha týsuine jәrdemdesip, tipti óz ýiinde de túrghyzghan. Orynbor astana bop túrghan shaghynda nebary 27 jasynda ýkimet basqarghan Sәken bir pomeshikting on bólmeli ýiin jalgha alyp, sonyng bir bólmesinde ghana ózi túryp, qalghanyn týgeldey auyl balalaryna baspana etip bergen. Onyng ishinde Sәbit Múqanov ta, Ghabit Mýsirepovter de bar. Mine, solay últy ýshin ayanbay enbek etip, onymen qosa súlu sózden jyr monshaghyn tizgen aqyn jýregi ózinin, ózining ghana emes-au, iyqtas jýrgen halyqtyng bas kótererlerine zaualdy shaq tuatynyn sezdi me eken? Sәkenning ólenderin oqy otyryp, «Týs» atty ólenine kelgende osyghan jauap tapqanday boldym:

Týsimde japan týzde kezip jýrip,

Qorghansyz bir baqshagha keldim kirip.

Ayanysh týsti oiyma sol arada,

Quarghan aghashtardyng týrin kórip.

Semipti súry ketip aghashtary,

Kógergen japyraq joq – bәri sary,

Jazdygýni qurapty sorly baqsha

Bolmasa jaratushy haqtyng jary...

«Qara voron» kimning esigining aldyna toqtasa, sol ýige qayghy ornaytyn

Tughan aghamdy alyp keterding aldynda biz otbasymyzben Talghargha baryp demalyp qayttyq, - dep jalghady әngimesin kirpigi jasqa shylanghan Yrymjan apa, - Sәken ol jerding auasynyng tazalyghyn, jalpy tabighatyn jaqsy kóretin. Sondyqtan qalanyng shuly ómirinen bir uaqyt demalghysy kelse, ylghy da Talghardy betke alatyn. Jaz uaqytynda tósegin kiyiz ýige emes, ashyq aspan astyna, alma aghashynyng týbine saldyratyn. Sol jyly qyrkýiekting 22-leri shamasynda biz Talghardan qalagha oralsaq, ýiding ishi ýreyde otyr eken. «Osy ýiding manayyn kýnde beytanys adamdar toruyldap jýr» dedi ýidegiler. «Qara voron» atanyp ketken qara mashina kimning esigining aldyna toqtasa, sol ýige qayghy ornaytyn. Ony kórgennen júrt «kimning ýiine kirer eken, kimdi alyp keter eken» dep, qorqyp, esigin tars bekitip, tyrp etpey otyratyn. Sol mashina bizding aulany ainalshyqtap jýrgenin kórgen júrt «bayqa, Sәken, bir pәle bolyp jýrmesin» desti. Oghan Sәken «men eshtene býldirgen joqpyn, neden qorquym kerek?» dep ensesin tik ústaghan kýii júmysyn istep jýre berdi. Sodan 24 qyrkýiek demalys kýni bolatyn. Tanerteng barlyghymyz úiqydan oyanyp, shay iship bolghan kezimiz. Sәken әdettegishe ainagha qarap shashyn alugha kiristi. Jalpy, ol kisining syrbazdyghyn, symbattylyghyn júrt anyz qylyp aitady ghoy. Rasynda, agham óz kelbetine erekshe kýtim jasaytyn. Eshqashan shashtarazgha shashyn aldyrmaytyn. Bir ainany aldyna, ekinshisin arqasyna qoyyp ózi alatyn. Sóitip otyrghanda ýige beytanys eki orys sau etip kirip keldi. Týsteri suyq, qoldaryndaghy qúpiya qaghazdy kórsetip edi, Sәkenning jaydary jýzi quaryp ketti. Jýregi qysylyp qalsa kerek, su súrady. Sóitip edi, әlgi eki orys «vam vodu piti nelizya» dep ishkizbedi. Sosyn agham tez-tez kiyine bastady. Álgilerding biri aghama qarap túrsa, ekinshisi kabiynetin aqtarystyryp, qaghazdaryn tekserumen boldy. Sәken ýstine galiyfe shalbaryn, etigin, qúndyz jaghaly bylghary palitosyn kiyip jatqanyn kórip, orys «pochemu vy tak teplo odevaetesi?» dep súrady. Sóitip edi agham «Chto takoe turima ya horosho znau» dep jauap berdi. Olay deytin sebebi Sәkenning ataman Annenkovtyng azap vagonynda bolghanyn ózderiniz bilesizder ghoy. Kiyinip bolyp qalghanda, tystan ýshinshi bir adam kirdi de «nege keshigip jatyrsyndar, ne qarsylyq tanytyp jatyr ma?» dedi. Eki orys bastaryn shayqady. Olar Sәkendi qara mashinagha mingizip alyp ketti. Sodan keyin Sәkendi eshkim kórgen joq.

- Negizi jau alystan kelmeydi degendey, Sәkendi ústap bergen sol ózi aralasqan qalamgerlerding biri deydi ghoy?..

- Onday alasapyran shaqta kimdi kim kórsetkenin bilmek týgili, óz basymyzben qayghy bop kettik qoy. Sәkenning qoljazbalaryn da saqtay almadyq. Jendetter tughan aghamdy alyp ketken song onyng on alty qapshyq qoljazbasynyng da kózin joyghan. Ishinde batyrlar jyry, shejire, taghy da basqa songhy jazghan tuyndylary da ketti ghoy... Biraq, osy tústa sizge bir nәrse aita keteyin. Sәkenning 90 jyldyq mereytoyynda ghoy deymin, Jazushylar Odaghynda ýlken jinalys boldy. Sonda Sәken shygharmashylyghy jayly bayandama jasaghan Mýsilim Bazarbaev dýiim júrttyng ishinen súq sausaghymen Múhamedjan Qarataevty núsqap, «Sәkendi kórsetken mynau» depti. Ol ýndemesten ornynan túryp, zaldan shyghyp ketipti. .

«Úlynyz halyq jauy ma – siz de halyq jauysyz!»

Sәkendi alyp ketken kýni keshkisin óristen qaytqan malyn qarsy alyp jatqan jerinen әkesine beytanys bireuler jaqyndap kelip: «Seyfolla Ospanov degen siz be?» deydi. Ne bolghanynan әli beyhabar aqsaqal «IYә, men» deydi. «Onda sizding úlynyz halyq jauy bolyp tútqyndaldy, siz de halyq jauysyz» dep sol túrghan jerinen ústap әketedi. Janynda túrghan auyl aqsaqaly an-tang qalyp, «oybay-au, qariyanyng ne jazyghy bar?» degeni ýshin ony da alyp ketedi.

Tәuba, Sәkenning sheshesi múny kórmepti, әitpese balalarynyng ishinen Sәkenin erekshe jaqsy kóretin Jamal apa múnday kýiikke shydamas edi. Annenkovtyng azap vagonynda bolghanynda úlynan kýder ýzbey, kýn sayyn kýtetin ana «Sәken kele jatyr» degen habardy estigende anyray jylap, aldynan jýgirgen eken. Sol anasy 1935 jyly qaytys bolady. Seyfolla qartty alyp ketken son, býgin-erteng ústap әketedi dep otyrghan uaqytta inisi Mәlik tysqa shyghyp ketedi, sol ketkennen ne óli denesi, ne ózi tabylmay iz-týzsiz ketipti. Ol әuletten aman qalghan jalghyz Sәkenning inisi Mәjit qana. Ol qalay deysiz ghoy? Aghasy men әkesining kýiiginen tósek tartyp jatyp qalghan Mәjitti jendetter tútqyndamay, beti beri qaraghanyn kýtedi. Sodan eki aiday tósek tartyp jatqan ol jazylghan kezde joghary jaqtan «әzirge qoya túryndar» degen búiryq keledi. Sóitip Mәjit bostandyqta qalady, biraq tiri ólik kýiin keshedi. Eshbir jerge júmysqa almaydy. Qayda barsa, «halyq jauynyng tuysy» degen attan aryla almaydy.

Sәken men Kýlbaram zandy nekege otyrmaghan

- Ziyalylardyng barlyghynyng derlik әielderin ALJIYR-ge, KARLAG-qa jiberip jatqanda, Kýlbaram apamyz odan qalay aman qaldy?

- Onyng sebebi Kýlbaram men Sәken zandy nekege otyrmaghan-dy. Sondyqtan, ony lagerge jibergen joq, biraq Sәkendi ústap әketken son, әieli men bizderdi, úlyn túryp jatqan ýiimizden quyp shyqty. Almaty sekildi ýlken qalalarda túrugha tyiym saldy. Sodan apamyz Ayandy alyp, tórkini Aqmolagha ketti. Auyl-el Sәkenning kózi ghoy dep, Ayandy jibergisi kelmep ed, oghan Kýlbaram kónbey otyryp aldy. Sóitip jýrip aqyry Ayannan airylyp qaldyq qoy... Men qaytadan ózimining tughan әke-sheshemning qolyna keldim.Sol aralyqta, yaghny tughan aghamdy jazyqsyz jazalaugha úshyratqansha men olarmen birge túrghandyqtan, aghammen aralasqan aqyn-jazushylardyng barlyghy meni bertin kelgenge deyin Sәkenning qyzy dep biletin.

- Sonday qúrmetpen óstiniz ghoy?..

- Qúrmetpen óskenim shamaly. Mәjitti esh jer júmysqa almady. Qayda barsa Seyfullin degen tegine qarap, keudesinen keri iyterdi. Jiyrma jyl biz solaysha «halyq jauynyng túqymy» bolyp, әbden shetqaqpay kórdik. Men de mektepti bitirgen son, KazPiy-ge týssem dep barghanymda, meni әlgindey tegim ýshin oqugha qabyldamady. Medinstitut ta solay etti. Sodan tauym shaghylyp jýrgende bir kýni kóshede ketip bara jatyp kezdeysoq «Mal dәrigerlik instituty oqugha shaqyrady» degen habarlandyrudy kózim shalyp qaldy. Emtihan tapsyryp kórip em, ótip kettim. Biraq qysqy sessiyadan song bir kýni «rektor shaqyryp jatyr» dedi. Jýregim zu ete týsti. Barsam, ol kisi mening ýstimnen aryz týskenin, halyq jauynyng qyzy ekenimdi aitty. Men «Sәken, atam, agham ketti, endi mening ne jazyghym bar?» dep tap sol jerde jylap jiberdim. Rektorymyz orys bolsa da meni ayap, әzirge oqugha kelmey, júrt kózine týspey túra túruymdy ótindi. Solaysha sol kisining adamgershiligining arqasynda oquymdy bitirip aldym. Enbek jolymda da keyin osynday qiyndyqtar úshyrasty. Júmystan bosatylayyn dep túrghan shaghymda Sәkenning jәne atamnyng aqtalghany jóninde sheshim shyghyp qaldy.

Bizding qolymyzgha berilgen búiryq, sheshimderding barlyghynyng tómengi jaghynda qol qoyghandardyng esimi jabyq túr. Ony qoya berinizshi, Sәkenning de, atamyz ben aghamyzdyng sýiekteri qayda jatqanyn bilmeymiz ghoy!.. Olardyng artynda qalghan jalghyz izdeushileri әkem Mәjit edi, ol kisi 1987 jyly kóz júmdy. Ákemdi qara jer qoynyna tapsyryp jatqanda sonday qatty qinaldym. Sәken aghamdy, atamdy eske alatyn qúlpytas ornatu kerek dep bildim. Sóitip, Kensayda әkem jatqan jerding janynan ol kisilerge qúlpytas ornatyp, oghan «Jatqan jeri belgisiz, aitsa kónil sengisiz, taghdyr» dep jazdyrdyq.

Ruhtardy kómbeydi qara jerge

Ústalyp keterining aldynda Sәken óz qolymen aulasyna ýsh emen aghashyn otyrghyzghan eken. Qazirgi Qonaev pen Qarasay batyr kóshelerining qiylysynda kezinde Sәken túrghan ýiding ornyna basqa kópqabatty ghimarat salynyp ketkenimen, sol emender әli túrsa kerek. «Keyde bir qatty qinalghan shaghymda bala kezimning kuәsi sol emenderdi qolymmen sipap, Sәkenning ruhymen syrlasqanday bolyp qaytamyn», - dedi Yrymjan apa.

Biyl qyrkýiekting 24-inde Sәkendi ústap alyp ketkenine tura 70 jyl tolady eken. Osy jetpis jyl boyyna әli belgisiz bolyp ózekti órtep otyrghan jayt - otyz jetide opat bolghan alash ardaqtylarynyng sýiegin taba almay otyrghanymyz. Qúpiya sol ashylmaghan kýiinde qalyp otyr. Árkim әr týrli boljam aitady. Mәselen Mudrov degen aqsaqa Sәken atylyp ketken degenge qarsy shyghyp, «Men Sәkenmen Magadan týrmesinde birge boldym. Qystyng bir kýninde ol kenetten joghalyp ketti. «Qashyp ketken ghoy» destik bәrimiz. Sóitip ek, kóktem shygha qar astynan sýiegi tabyldy. Ony óz qolymmen jerlegem» deushiler de boldy kezinde. Toqsangha tayap qalghan qartty jolbasshy qylyp, sol ózi aitqan jerge barghanda, ókinishke oray, birneshe jyl ótip ketkendikten, Sәkendi jerlegen jerdi taba almaghan. Osynday oqighalargha baylanysty aqyn Ghalym Jaylybay «Ruh» atty ólen jazghan. Sondaghy myna bir joldaryn kónilge júbanysh etkennen basqa amal joq:

Aqboz atty qúlatqan jala kerme,

Magadangha mola izdep bara berme.

Sәken degen halqymnyng ruhy ghoy,

Ruhtardy kómbeydi qara jerge.

(№36 (140) 14 qyrkýiek 2007 jyl)

 

0 pikir