Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Bilgenge marjan 3276 7 pikir 7 Qarasha, 2022 saghat 14:13

Tatar, qazaq, jonghar, monghol...

Tatar, qazaq, jonghar, monghol sózderine baylanysty pikirler:

Bizding aitayyq degenimiz, ózimizding jәne ózgening tarihyna ýniludegi negizgi maqsatymyz  – últ atauynyng maghynasyn, sonday-aq, atau – sózding týp maghynasy jәne ol ataudyng tarihta qay kezde payda bolghanyn mólsherlep kórsetu. Osy orayda, jogharyda kórsetilgen, el, últ ataularyna baylanysty shartarap ghalymdarynyng zertteuleri men pikirlerin oqyrmandarymyzdyng oiynda jýrsin degen niyetpen keltirip, jazyp otyrmyz.

Tatar sózi

1922 jyly shyqqan M.Hudyakovtyn «Musulimanskaya kulitura v Srednem Povoljie» atty kitabynda « - Massa sovremennyh kazanskih musuliman y v nastoyashee vremya ne schitaet sebya tatarami, a zavet sebya bolgaramiy», - dep jazypty. Eger taratyp aitatyn bolsaq, qazirgi tatarlar shynymende Povoljie aimaghyn mekendegen, myndaghan jyldyq mәdeniyeti bar, erteden kele jatqan bolgar (nemese bulgar) últy deuge bolady.

Al, sóz arasynda aitar bolsaq,  «tatarlar» degen sózdi, óz kezinde Kәri qúrlyqtyn  (Europa) Úly dalany mekendegen kóshpeli qypshaq taypalaryna (naqtyraq,  qazaqtyng ru, taypalaryna) qaratyp aitqany belgili. Tipti, kóne slavyan júrty da әr dәuirde, ózderine ýnemi qauyp tóndirip, kez kelgen uaqytta elin talan-tarajgha salyp, tonap ketip otyrghan jәne әmirin oryndatyp, óz biyliginde ústaghandyqtan, kóshpeli týrki - qypshaqtardy «Tatarlar» dep ataghan. Slavyandardyng týsiniginde «tatarlar» degen sóz, yryq bermeytin dýley kýsh nemese qara kýsh degen maghynany bildiredi.

Eger, әr dәuirde jazylghan ghylymy enbekterdi paraqtaytyn bolsaq, «Tatar»  -  degen sózding ózi, sonau Marko Polodan bastalady eken. Búl, europalyq sayahatshylar men saudagerlerding kezinde ózderi kelgen elderge jәne sol aimaqtaghy túrghyndargha qaratyp aitqan jәne enbekterinde paydalanghan   jalpylama sóz.

...Sam Marko Polo byl vveden v zablujdenie tem, chto u tatar ne bylo slovo «turk» y vseh turok Sentralinoy Aziy y Velikoy stepy ony nazyvaly tatarami, ih plemena - tatarskimiy, a yazyk iyh  -  tatarskiym. Etu je oshibku povtoryaly y mnogie aziatskie y evropeyskie avtory. Tak je, Chingishana on nazval «sarem vseh tatar», a Hubilaya on okrestil «shestym velikim gosudarem vseh tatar» - deydi aghylshyn zertteushisi H.Hukhem.

    Hilda Hukhem «Tamerlan poveliyteli turkov».

Sondyqtan, «Tatar» degen sózding mәn-maghynasyna keletin bolsaq, kezindegi Kәri qúrlyq elderining jәne olardan kelgen sayahatshylar men saudagerlerdin, sonday-aq, kóne Slavyan elderining Úly dalany mekendegen at ýstindegi jauynger, kóshpeli  týrki – qypshaq taypalyryna qaratylyp aitylghan atau bolghan.

Qazaq sózi

Bizding keybir ghalymdarymyzdyng payymdauynsha,  - «Qazaq» sózining «ýili bolu, enshi alu, jeke otau qúru» degen maghynalary,  kezindegi Kerey men Jәnibekting Ábilqayyr handyghynan bólinip, jeke otau tikken tarihy oqighanyng maghynasyna núsqaydy. Zaman ótip, úrpaqtar jalghasa  kele, «qazaq» sózi últymyzdyng atauyna ainalghannan keyin, «bólek otau qúru, ýili bolu» degen týpki maghyna úmytylyp, belgili últtyng atauyna ainaldy, - deydi.

«Qazaq» sózi júrtymyzdyng handyghy qúrylghangha deyingi әleumettik mazmúnda qoldanylghan kezde de, keyinirek handyq qúrylghannan keyingi etnonimge ainalar kezde de «jeke otau tikken» sekildi únamdy maghynada paydalanylghan.

PhD doktory Q.Qydyrbaev «Qypshaq – Arab sózdiginde ne aitylghan?» atty júmysy.

Zertteushi Yu.Troshey ózining «Assy» degen ghylymi  enbeginde Shu boyy qazaqtarynyng sózdiginen: «Kaz – kaz» - nojkami, nojkamy top – top,  govoryat rebenku, kogda ego uchat hoditi», «Kaz katar» - stroem idti» degen mysal keltirgen. Áriyne, búl sózder qazirgi qazaq tilinde de kezdesedi.

Al,  tarihshy N.A.Polevoy: «Kajetsya net uje somneniya, chto imya kazakov esti aziatskoe nazvanie lekgogo konnogo voina. Tut ne nujno priybegati ny k Kosogam y Kazahiy Konstantina Bagryanorodnogo, ny k kose, ny k koze, ny k kozyavke, ot chego vyvodily imya kazakov Gerbinii, Pyaseskiye, Zimorovichy y dr. V Aziy donyne selaya orda tureskaya nazyvaetsya kazakamy (kirgiz – kaysakiy)» (1830 j.) deydi.

Sonau, Ámir Temirding úrpaghy sanalatyn Babyrdyng óz uaqytynda biyliginen taydyrylyp, qughyn-sýrginde bolghan kezin «qazaqylyq» dep ataghan eken «Babyr – nama» atty kitabynda. (Babyr Ortalyq  Aziyadan ketip, Ýndistan aumaghynda 1526 jyly Úly Moghol memleketin qúrady).

Áriyne, bizding aitarymyz últymyzdyng atauynyng shyghuyna baylanysty týrli boljamdar, týsinikter, úghymdar, tipti, shejireler de bar. Múny ózderinizde ishinara  bilesizder.

Degenmen, búl atau tek 1465 jyldan Qazaq handyghy qúrylghannan song ghana, últ atauy maghynasyna ie boldy.

Jonghar sózi

Jonghar, jungar, zungar –  Shynghys han әskerlerining sol jaq qanaty. Ong qanat – burunghar dep atalghan. Jonghar atauy 13 ghasyrdan  belgili. Shynghys han óz sherikterin  qúrghan  kezde,  sol qanatynyng (shyghys jaghyn), basshysy etip Jalayyr taypasynan shyqqan Múqalyny taghayyndaghan eken.

Biraq, keybir tarihy derekterde «Juun – gar» sózi Qytaydyng «qaraqshy adamdar» degen sózining maghynasy dep keltirilgen.

 Goliman Mark Isaakovich

doktor istoricheskih nauk, vostokoved.

Osy sózdi týsindirip, dәlirek kórsetkende, bergi jaghyndaghy qazaq elin jәne arghy  bettegi qara qytaylardy ýzdiksiz tonap otyrghan el- júrt dep týsinuge bolady.   Degenmen, osy ataugha qatysty basqa da týrli boljamdar men dәlelderdi ózge de  ghylymy enbekterden tabugha bolady. Ony keyingi bir júmystarymyzda tolyqtyryp kórsetermiz.

Monghol sózi

Ózi shókimdey ghana monghol júrty, Reseyding buryat elimen tútas bir últ. Ony, orystyng zertteushi ghalymy, akademik V.A.Fedorov  ózining enbekterinde bylay deydi: «V sovremennoy Mongolii, hotya oniy nazyvaiyt sebya mongolami, fakticheski ony prinadlejat narodam Buryatii. Kogda-to russkiye  ustanovily granisu, narod buryat raskololsya na dve chasti, lesnye y stepnye. U nih obshiye  tradisii, obychai, yazyk y daje odinakovaya odejda. Oba naroda very buddy. Ih naseleniye  ocheni malochislenno. Slovo «Mon – goll»  yavlyaetsya  kitayskim slovom. V perevode  kak «skotniki» - dep keltiredi. Qazirgi monghol aumaghynda óz uaqytynda Qytay  eli men úzaq ghasyrlar  boyy jaghalasyp kele jatqan soltýstik qalmaq handyqtary keyinnen qytaydyng bir joryghynda tútasymen  qyrghyn tapqan son, bos qalghan dalagha birtindep kelgen buryat malshylary.

Taghy bir, orystyng Aleksandr Soloviev atty zertteushi-terminolog әri jazushysy ózining «Rechi terminov» degen kitabynda bylay deydi: «Tak kak narod Mongolov net, esti narod projivaishiy Halhinskiy Buryat, no esti v miyre rasprostranennyy termin «Mongol»Termin «Mon - goll» - yavlyaetsya kitayskim slovom».

Sonymen qatar, Hilda Hukhemning Ámir Temirge baylanysty ghylymy enbeginde  mynanday jazbalardy oqyisyn: ... On sam ( Shynghys handy aitady)  nazval svoe obedenivsheesya voysko  Min - gol, kotoroe v posledsviy priymenyalosi kitaysamy k ego narodu, a zaodno nazval tak teh, kto prisoedenilsya k nemu.

Osylaysha, jogharyda atalghan el ataularyna baylanysty keltirilgen dәiekter men derekterdi, týsinikterdi shamamyz kelgenshe jinaqtap kórsetuge tyrystyq. Alayda, uaqyt tauyp  izdegen, qarastyrghan, zerttegen, ýnilgen, jinaqtaghan adamgha búdanda ózge mysaldardy, dәlelderdi tabugha bolar dep oilaymyz.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2432
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2751
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3224
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1830