Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Bilgenge marjan 7389 1 pikir 31 Qazan, 2022 saghat 15:19

GULAG-tyng qorqynyshty tarihy: 70 jylghy azap

1917 jyly Lenin negizin qalap, Stalin ýlkeytken GULAG 1987 jyly jabyldy. Qysta qaqaghan ayazda ýsip, jazda masagha talanyp, kóktem men kýzde tópelegen nóser janbyrdyng astynda azap kórip, auru men ashtyqqa tózip, auyr enbekke jegilgen adamdardyng kórinisi –Kenes Odaghynyng ataqty GULAG lagerining bet-beynesi boldy.

1930 jyldan 1953 jylgha deyin býkil Kenes Odaghynda 18 millionnan astam er men әiel GULAG týrmesining azabyn tartty. Salystyrmaly týrde aitsaq, nasistik konslagerilerde 1,65 million adam bolghan.

GULAG-tan aman qalghandardyng bergen derekteri Holokost turaly esteliktermen sәikes keledi.

GULAG sózi enbekpen týzeu lagerlerin basqaru degendi bildiredi. «GULAG» sózi týzeu lagerlerining bas basqarmasynyng oryssha abbreviaturasy. Uaqyt óte GULAG sózi enbekpen týzeu lagerlerine emes, býkil kenestik repressiyalyq jýiege qatysty aityla bastady.

1917 jyly Resey imperiyasyn óz qolyna alghan Lenin (1870-1924) Sibirde mәjbýrli enbekpen týzeu lagerleri jýiesin qúrdy. Stalinning ózi (1878-1953) múnday lagerilerde tórt ret bolghan. Birinshi GULAG lageri 1921 jyly Solovkiyde qúryldy. Lageri Soloveskiy monastyrynda ornalasty.

Monastyrlar týrme qyzmetin tamasha atqardy, óitkeni olar shalghay jerlerde ornalasqan. Kóptegen shaghyn bólmelerden túrghan. Shyghys Sibirdegi Kolymadaghy GULAG lagerlerining birinde óte kóp adam óldi.

Eng iri GULAG lagerlerining biri – Sibirding Vorkuta qalasynda ornalasqan Vorkutlag. 1951 jyly Vorkutlagta 73 000 adam qamaldy. GULAG jýiesi óz tarihynda 30 000-nan astam lagerilerdi qamtyghan. Ortasha alghanda, әrbir lageride 2 000-nan 10 000-gha deyin tútqyn bolghan.

1924 jyly Lenin qaytys bolghannan keyin Stalin GULAG jýiesin edәuir keneytti. Tarihshylardyng esepteuinshe, 1930 jyldan 1953 jylgha deyin (Stalin qaytys bolghan jyl) 18 millionnan astam adam GULAG tútqynyna ainaldy. Olardyng shamamen 1,7 milliony qaytys boldy.

Kenes ekonomikasynyng on payyzy GULAG enbek lagerlerine tәueldi boldy. Mysaly, Kenes Odaghyndaghy qalayynyng jetpis payyzyn GULAG tútqyndary óndirdi. Permi-36 dep atalatyn songhy GULAG lageri 1987 jyly jeltoqsanda jabyldy.

Bastapqyda adamdardy lagerilerde júmys isteuge mәjbýrlegen joq. Adamdardy enbek arqyly «týzetu» filosofiyasy dәl Stalin dәuirinde damydy. Solovky tútqyndarynyng biri Naftaliy Frenkeli lagerilerdi «enbek lagerine ainaldyru» iydeyasyn alghash úsynghan. Frenkeli «júmys istep, tamaq je» jýiesin engizdi. Auyr qol enbegin atqara alatyn tútqyndar júmys istey almaytyndargha qaraghanda eki ese kóp tamaq aldy.

Osylaysha, GULAG jýiesi әlsiz tútqyndardy ólim jazasyna kesti. Kenes ókimetine qarsy shyqqandardyng barlyghyn, meyli kinәli bolsyn, bolmasyn, Kenes ýkimeti olardy azaptady.  GULAG tútqyndarynyng jartysy sotsyz týrmege qamaldy.

GULAG-qa tútqyngha alu myna shemamen jýrgizildi: qamaugha alu, jauap alu, jyldam ýkim shygharu, vagondargha mal siyaqty tiyep alyp ketu, mәjbýrli júmysqa jegu, otbasyn búzu. Birneshe jyl jer audarylghandar әdette auyryp qaytys bolatyn

GULAG-tyng «altyn erejelerining biri» ony shekaradan alysqa salu. Sibirde kóptegen GULAG-tar boldy. Jaghdaydyng qatal bolghany sonsha, kýzetshiler qorshau salugha әure bolmady. Qashqyndardyng kópshiligi qatty suyqtan ne ashtyqtan ólgen. Kýzetshiler olardyng mәiitin lageriden birneshe shaqyrym jerden tauyp alyp otyrghan.

GULAG-tyng kóptegen tútqyndary sayasy jәne әskery tútqyndar boldy. Mysaly, GULAG-ta 4 million әskery tútqyn bolghan. Biraq tamaq úrlap ne Stalinge sóz tiygizgeni ýshin de GULAG-qa týsken tútqyndar az bolmaghan. Odan da soraqysy, GULAG-qa jana tútqyndardyng ay sayynghy kvotasyn oryndauy kerek bolghandyqtan adamdar ústalyp otyrghan.

Stalin fashistik Germaniya tútqyndaghan, sodan keyin Qyzyl Armiya bosatqan barlyq kenes jauyngerlerin GULAG-qa jiberudi búiyrdy. GULAG-tyng qúryghynan eshkim aman qalmady. Belgili kenestik jazushylar, ghalymdar, sportshylar, sayasatkerler, әskery jetekshiler, bay sharualar, tipti GULAG basshylarynyng ózi GULAG tútqyny boluy әbden mýmkin edi.

Kóptegen adamdar kenestik jýie nemese Stalin turaly әzil-qaljyndary ýshin de GULAG-qa týsti. Kenestik jýiege qarsy әzildegen adam on jylgha deyin GULAG-qa qamalatyn.

 

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

1 pikir