Jeksenbi, 29 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 116044. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2924 0 pikir 5 Aqpan, 2013 saghat 08:34

Jemisbek Tolymbekov. «Bóribay» nemese Matay kóterilisi

1916 jylghy aq patshanyng «iini» jarlyghyna qarsy qazaq jerindegi kóterilister turaly tolyq aitylghany shamaly. Ásirese matay, sadyr, qarakerey elindegi 1916 jylghy kóterilister turaly baspa betterinde jazylmaydy. Negizi derek kózderining úmyt qalyp, joqtyghyna tireledi. 1916 jylghy Jetisudaghy kóterilister turaly Iliyas Jansýgirov «Jetisu: 1730-1916» kitabynda qúndy derekter beredi. Onda matay, qaptaghay elinen Qapal ólkesinde Tolqynúly Núrlan, Tәnekeúly Qojabek, Kóldey, Qiyal aqsaqaldar, Jolbaryssoqqan, Aral, tómen qúmda matay-kenjeden Myrzaghúlúly Telibay, Telibaydyng inisi Dәuletbek, Shómshetayúly Beketbay aqyn - agitator, Jaqiya, Bimolda, atalyq-qaynardan Terlikbayúly Smaghúl qajy bastaghan kóterisshiler shyghyp, olardy arnayy otryad kelip basyp, Sarmetende ayaq-qoldaryna kisen salyp, 150 adamdy jayau aidap, Qapaldaghy týrmege qamaghan dep naqty keltiredi. Qinap-tergep, aqyry olardyng kóbi 1917 jylghy amnistiyamen bosatylady. Sonday kóterilisterdi sadyr elinde Meyirman men Múhamedy qajy, qarakereyde Baltabek qajy bastapty. Atalghan erlerding qaysar-qayrat isteri tarihtan әli oryn almay keledi. Úrpaqtar qaharmandardy dәriptemek týgil, eli men jerinde sonday kóterilister bolghanyn da bilmeydi. Oqyghandary Torghaydaghy Amangeldi Imanov pen Jetisudaghy Bekbolat Áshekeevting kóterilisteri, yaky «Amangeldi» kinosy men «Batyr bala Bekbolat» shygharmasy.

1916 jylghy aq patshanyng «iini» jarlyghyna qarsy qazaq jerindegi kóterilister turaly tolyq aitylghany shamaly. Ásirese matay, sadyr, qarakerey elindegi 1916 jylghy kóterilister turaly baspa betterinde jazylmaydy. Negizi derek kózderining úmyt qalyp, joqtyghyna tireledi. 1916 jylghy Jetisudaghy kóterilister turaly Iliyas Jansýgirov «Jetisu: 1730-1916» kitabynda qúndy derekter beredi. Onda matay, qaptaghay elinen Qapal ólkesinde Tolqynúly Núrlan, Tәnekeúly Qojabek, Kóldey, Qiyal aqsaqaldar, Jolbaryssoqqan, Aral, tómen qúmda matay-kenjeden Myrzaghúlúly Telibay, Telibaydyng inisi Dәuletbek, Shómshetayúly Beketbay aqyn - agitator, Jaqiya, Bimolda, atalyq-qaynardan Terlikbayúly Smaghúl qajy bastaghan kóterisshiler shyghyp, olardy arnayy otryad kelip basyp, Sarmetende ayaq-qoldaryna kisen salyp, 150 adamdy jayau aidap, Qapaldaghy týrmege qamaghan dep naqty keltiredi. Qinap-tergep, aqyry olardyng kóbi 1917 jylghy amnistiyamen bosatylady. Sonday kóterilisterdi sadyr elinde Meyirman men Múhamedy qajy, qarakereyde Baltabek qajy bastapty. Atalghan erlerding qaysar-qayrat isteri tarihtan әli oryn almay keledi. Úrpaqtar qaharmandardy dәriptemek týgil, eli men jerinde sonday kóterilister bolghanyn da bilmeydi. Oqyghandary Torghaydaghy Amangeldi Imanov pen Jetisudaghy Bekbolat Áshekeevting kóterilisteri, yaky «Amangeldi» kinosy men «Batyr bala Bekbolat» shygharmasy. Alban eli 1916 jyly aq patshanyng «iini» jarlyghyna qarsy Sauryqtyng Úzaghy, Jәmenkesi bastap shyqqan 19 adamgha úrpaqqa úlyqtar ister jasap qoydy. Sozaq kóterilisi de jabyq qalmady. Dәriptelmey qalghan matay, sadyr, qarakerey elinde ótken kóterilister.

Qúlager aqyn Iliyas Jansýgirov sol kóterilisterdi jazyp, tarihta qaldyrdy. «Joldastar» romanyna da engizdi. 1916 jylghy Jetisudaghy kóterilisterdi basudy general Kurapatkin men Folibaum basqaryp, «jergilikti bas kótergen halyqty ayausyz qyryp-joyyndar» degen telegrammalardy jan-jaqqa attandyryp, qaruly otryadtardy qosa jibertedi. «Kóterilisti basudyng bir ghana joly bar. Býlik shyqqan bolystyng ózin de, adamdaryn da, túz týgel ayamay qyryndar» degen búiryq ta beriledi. Kapitan fon Brunke bastaghan jazalaushy otryadtar qúrylyp, әskery tergeushiler júmysy jandanady. Aqyry Qapal-Aqsu ólkesinen aq patsha jarlyghymen 1723 adam әskery júmysqa alynyp, qatarynda qayratker Bilәl Sýleev myng basy bolyp, Belorussiya astanasy Minskiden biraq shyghady. Qanshama bozdaqtar oralmady. Ólgender sany tipti belgisiz. Eng bolmasa bilgendi dәriptesek. Arhiv qoynauynda derek kózi bar-au, izdenbese kim ashady.

Endi 1930 jylgha oiyssaq. Aqsu ónirinde «Bóribay kóterilisi» bolghany baspa betterinde tek atalyp, dәiek jazylmaydy. Bóribay kóterilisi 1928 jyly, keyde 1930 jyly bolghan delinedi.  Negizi kóterilis 1930 jyly ótken. Sony dәleldep baghayyn. 1928 jyly Aqsu óniri Bóribay jәne Býien-Aqsu degen eki audangha bólinip, Almaty okrugi qúramynda bolady. 1928-1930 jyldarda Aqsu ónirinde, Qazaqstan Ortalyq atqaru Komiytetining 1928 jylghy 27 tamyz aiyndaghy «iri baylardy tәrkileu» qaulysyna sәikes, «bay-manap, halyq jauy» degen jeleumen iygi jaqsylar men olardyng úrpaqtaryn qughyn-sýrginge týsirip, shetinen ústap, aidap, mal-mýlikterin tәrkilep, jer audaryp, basshy degenderin 58 baptyng ekinshi tarmaghymen aiyptap, odan atu jazasyn qoldanypty. Aqsu ónirinen alghashqylar qatarynda Esenqúl Mamanov, Maqsútbek Mamanov, Seydahmet Mamanov, Tәnirbergen Túrysbekov, Auytmúhanbet Túrysbekov, Sareke Qyliyev, Bekish Bylshyqov, Nýsipov Ýpi qajy ýielmenderimen, barlyq maldary men mýlikteri tәrkilenip, tamtyghyn qaldyrmay, barlyghyn jer audarypty. Jer audarylghandargha 1929 jyly Stalinning núsqauymen enbekpen týzeu lagerileri arnayy jospar boyynsha KSRO-da qúrylghan eken.

Aqsu-Qapal-Sarqan ónirinde halyqtyng iygi jaqsy, bas kótererlerin jappay ústap, aidap Aqsu, Ashybúlaq, Arasan, Sarqan, Qapal týrmelerine, at qorany da týrme qylyp, aparyp qamapty. Mal-mýlikti jappay tәrkilep, kolhoz úiymyna kýshtep kóndiru әreketteri, «shash al dese bas alghan» kenes sholaq sayasatyna, ospadarsyz salyqqa, ozbyrlyq isterge tózbegen halyq 1930 jyly kóktem mezgilinde nauryz aiynyng 20-nan bastap kóteriliske úmtylady. Maqsattary týrmege qamalghan iygi jandardy bosatyp, kenestikter ozbyrlyghyna qarsylyq bildiru. Kóterilis «Bóribay» dep atalghan. Sebebi: Bóribay batyr esimi iysi matay elining jonghargha qarsy túrghan kezdegi úrany bolghan. «Bóribay» úrany shaqyrylsa boldy, býkil matay eli kóteriliske óre túrghan.

Bóribay nemese matay elining kóterilisi ýsh tarapta óris alghan. Bastauy bórte men kenje elinen órbiydi. Alty Asan, bórte elin Qyliyev Biysebay, Qyliyev Qaldybay, Qyrbasov Qali, Qyrbasov Haliyt, kenje elin Sarbasov Arnay, Sarbasov Jabyqbay, Sarbasov Ghabdolla, Nýsipov Shatyrbay, Shatyrbaev Esbolat, etektegi atalyq-shoqpar elin Qanabekov-Shiyrbaev Múhamedghali, Jiydebaev Ábdirahman degen asyldar úiymdastyra basqarady. Tauda ornyqqan mataylar etektegi qandastaryn qoldap, Qarashoqyda Syrttanov Sardarbek, Batyrbaev, Tasyrov, Tәnekeev Qojabek, Tәnekeev Soltanbek degender bas bolyp jiyn ótkizip, Arasan, Qapal, Sarqandy basyp almaqqa úiymdasady. Mataylardyng barlyghy bir-birimen shabarmandar arqyly habarlasyp, jik shygharmay 22 nauryz kýni, bir mezette kóteriliske shypaqshy bolady. Ol oilary iske aspay, 25 nauryz kýni taghy bir astyrtyn kelisu jiyn ótkizip, kóterilis 26 nauryzgha shegireledi.

Aqsu audanynyng 70 jyldyghyna arnalghan «Aghyndy mening Aqsuym» kitabynda: «Matay elining iygi jaqsylaryn Aqsudaghy týrme qamauynan shygharu ýshin, bórte elinen bastau alghan «Bóribay kóterilisi» 1930 jyly, 25 nauryzda Býien-Aqsu audanynda № 3 auylynda jiyn ótip, ospadarsyz azyq-týlik salyghyna, asyra silteuge qarsy túryp, sol auyldan bastau aldy. Qara halyq asha, tayaq, baltamen qarulanyp kelip, Aqsudaghy týrmeden, bastapqyda ústalghan iygi, jaqsylardy bosatyp aldy. Kóterilgen halyq birneshe eldi mekenderdi basyp alyp, ústap túrdy. Aq-qarasyn anyqtamay, qyzyldar kóteriliske qatysqandardy jazalaghan», - delinedi.

Aqsu mekenin Qyliyev Biysebay, Sarbasov Arnay basqarghan matay eli kóterilisshileri 1930 jyly, 26 nauryz kýni basyp alady. Qyzyldar ondaghy qarularynan aiyrylady. Qamalghan iygi jaqsylar týrmeden bosatylady. Kóterisshilerding sany jýzdep kóbeyedi. Ekige bólinip, bir bólegi Qapalgha, biri Sarqangha qaray bet alady. Biraq, qarulanghan qyzyldar otryadtary shyghyp, kóterilisti jedel basady. Bóribay kóterilisi turaly tarih mәlimetinde: «Bóribay kóterilisinde NKVD-nyng qolynan 68 adam ólip, 517 adam tútqyngha alyndy», - delinedi.  Arhivten alynghan Tәnekeev Qojabekting tergeu isining qorytyndy qújatynda: «Búl kóterilis ýsh tarapty Aqsu, Sarqan, Qapal baghytyna qarasty ótken. Qarashoqyda ótken jiyndy Syrttanov Sardarbek, Batyrbekov, Tasyrov (shabarman) degender úiymdastyrghan. Olar Arasan, Sarqandy basyp almaq bolghan. Bórte elin Sarbasov Arnay, Qyliyev Biysebay degender qoldap, Aqsudy alghan. Qapal baghytyn Tәnekening Qojabegi basqaryp, Arasandy alghan», - delinedi. Bәrine qarsy qarulanghan otryadtar shyghyp, kýdik tughyzghan jannyng barlyghy ústalady. Ústalghandargha «kenes ókimetine qarsy boldyndar» degen aiyp taghylyp, týrmege toghytylady.

Tәnekening Qojabegi ústalghanynda 75 jasta, oqymysty, bilikti, sheshen til, ónerli adam bolghan. Oryssha, arabsha hat tanyp, jaza bilipti. Ayyptau qújatynda: «Tәnekeev Qojabek at ýstinde otyryp, qolyna aq tu ústap, kóterisshiler otryadyn basqarghan. Halyqty kenes ókimetine qarsy ýgittep, kenes ókimeti qúlap, jeniletinin aitqan. Qapalgha shabuyl úiydastyrghan», - delinedi. «Kinәli emespin» degenine qaramastan Tәnekeev Qojabek, Tәnekeev Soltanbek aiyptalyp, ýshtik sheshimimen 3.07.1930 jyly atu jazasy Almatyda oryndalypty. Qújatta Qojabekpen birge 9 adam qosa ústalghany  keltirilgen. Olardyng taghdyry ne bolghany belgisiz, әli júmbaq qaluda.

Bóribay kóterilisin úiymdastyryp, basqarghandar týgeldey ústalyp, Sarbasov Arnay, Sarbasov Jabyqbay, Sarbasov Ghabdolla, Nýsipov Shatyrbay, Shatyrbaev Esbolat, Qanabekov-Shiyrbaev Múhamedghali, Jiydebaev Ábdirahman, Qyliyev Biysebay, Qyliyev Qaldybay, Qyrbasov Qali, Qyrbasov Halit ýshtik ýkimimen RSFSR zanynyng 58 bap, II tarmaghymen barlyghyna atu jazasy berilip, oryndalghany turaly «Ádilet», Almaty, 8 basylym, 2004 jyly shyqqan «Azaly» kitapta berilgen. Bóribay kóterilisi kenes ókimeti ozbyrlyghyna qarsy halyqtyng songhy kóterilisining biri boldy. Kenestikter mausym aiynda kóterilisti basyp tyndy. Kenes ókimeti «Nauryz - úlys kýnin» osy kóterilisten song 60 jyldan astam halyqqa toylattyrmady.

Azattyq ýshin el qamyn jep, ómirlerin qighan, 1916 jәne 1930 jyldary kóterilisterdi úiymdastyryp, basqarghan qasterli azamattardy, eng bolmaghanda Almaty oblysy, Aqsu audany eske alyp, úrpaqtar bilip jýrerdey sharalar jasalsa. 26 nauryz kýnin «Bóribay nemese Matay eli kóterilis kýni» dep ataytyn bolsa. Óitkeni: kóptegen adamdar qyrylyp, atylyp, aidalyp, túqym da qalmady. «Eske alar bizdi» demekshi, kesh te bolsa iygi ister istelse. «Óz úlyn, óz erlerin eskermese, el tegi qaydan alsyn kemengerdi» dep Iliyas Jansýgirov aitqanynday, el ataghyn erleri shygharady emes pe.

ABAI.KZ

0 pikir