Jeksenbi, 25 Aqpan 2024
Sanlaq 3283 3 pikir 26 Qazan, 2022 saghat 15:14

Oidan toygha deyin

Endi tura 25 kýnnen keyin Qatar elinde futboldan HHII әlem chempionatynyng túsauy kesilmek. Býgin «Abai.kz» portaly osy bir býkil dýniyejýzi halqy tamsana tamashalaytyn futbol merekesining tarihy turaly toptama maqalalardy bastaydy.

FIFA-nyng qúryluy jәne alghashqy qadam

Jylnamalardan adam balasynyng ala dopqa HIH ghasyrdyng ortasynan aua bere-aq arbala bastaghanyn bilemiz. Futboldyng 1896 jyly ejelgi Ellada jerinde bastalghan zamanauy Olimpiyalyq oiyndardyng baghdarlamasyna engeni de sol shejire betterinde sayrap jatyr. Alayda ayaqdop ónerining arghy-bergi tarihyndaghy alghashqy resmy halyqaralyq úiym tek 1904 jyly 21 mamyrda dýniyege kelipti: Parijding tórinde bas qosqan jeti europalyq elding – Fransiya, Beligiya, Gollandiya, Shveysariya, Shvesiya, Daniya jәne Ispaniyanyng ókilderi Halyqaralyq futbol federasiyasyn (FIFA) qúrdy, al onyng túnghysh preziydenti bolyp fransuz Rober Geren saylandy.

(Rober Geren)

Fransiya futbol federasiyasyn basqara jýrip Le Matin jurnalynyng sport sholushysy bolugha da ýlgergen isker azamattyng basynda kópten pisip-jetilgen bir oy – halyqaralyq dengeydegi turnir úiymdastyru iydeyasy jýr edi. Ol múnday jarystardyng eki týrin – últtyq qúramalar jәne klubtyq komandalar arasynda ótkizudi josparlaghan eken. Arada úzaghyraq merzim ótkenimen, keyin búl eki jobanyng da iske asqanyn eskersek, R.Geren iydeyalarynyng óz zamanynan әldeqayda ozyq jatqanyn angharugha bolady. Sol sebepti de, R.Geren úiymdastyrmaq bolghan alghashqy halyqaralyq jarys... ótpey qaldy. Óz enbegining esh ketkenine ókingen ol 1906 jyly ornynan ketti.

Keritartpanyng kesiri

Áriyne, múnyng bәri qazir syrttay baqylaghan adamgha ghana úghynyqty, al ol kezde FIFA-nyng túnghysh preziydenti kóp jaghdaydy týsinbegen edi. Mәselen, Europa memleketterining kópshiliginde últtyq turnirler ótkizilmeytin, keybirinde tipti futbol federasiyasy da qúrylmaghan-dy. Dop teuip jýrgen elderding ózinde komandalardyng qarjylyq jaghdayy óte nashar edi, sondyqtan da shekara asyp, sheteldiktermen beldesuge ekining birining jýregi daualay bermeytin. Sosyn Kәri qúrlyqtaghy futbolshylardyng bәri derlik Úlybritaniya komandalarynan qatty qorqatyn. Britan araldarynda HIH ghasyrdyng ózinde-aq kәsipqoy jәne әuesqoy futboldyng ara-jigi ekshelip, Angliya, Uelis, Shotlandiya, Soltýstik Irlandiya qúramalaryna tek kәsipqoy futbolshylar ghana shaqyrylatyn jәne osy újymdar arasynda Úlybritaniya chempionatynyng ótkizile bastaghanyna da shiyrek ghasyr bop qalghan-dy. Onyng ýstine olardyng әuesqoy futbolshylarynyng ózi ózge el oiynshylarynan әldeqayda myqty edi. Búghan dәlel – kileng әuesqoylardan qúralghan Úlybritaniya olimpiyalyq qúramasynyng 1908 jәne 1912 jyldary basqa komandalardy qarsylas qúrly kórmey qatarynan eki ret Olimpiadany op-onay jenip aluy. Búdan song «qansha tyrashtansaq ta, futboldy oilap tapqan elding oiynshylaryna jete almaymyz» degen ýrey elesi Europany kezip ketti.

FIFA sheneunikterine qalyptasqan jaghdaydy jaqsartu tek aghylshyndardyng ghana qolynan keletindey kórindi. «Eger úiymdy Túmandy Alibionnan shyqqan ókil basqarsa, onda futbol әlemde sol araldaghyday airyqsha qarqynmen damy bastaydy, britan mamandary júrttyng bәrin jarys erejelerin jýieleuge, jattyghu ýrdisterin tiyimdi úiymdastyrugha ýiretetin bolady» dep ýmittendi olar. Sóitip, Gerenning ornyna aghylshyn Daniel Vulfolldy saylady. Al ol – Úlybritaniyany «Jer kindigi» sanaytyn, odan basqa eshqanday eldi elemeytin, qala berdi әlemdik dop dodasyn ótkizuge mýlde qarsy adam bolyp shyqty. «Álem kubogy 1884 jyldan beri bar ghoy: Angliya, Uelis, Shotlandiya jәne Soltýstik Irlandiya ony jyl sayyn sarapqa salyp jýr emes pe? Janadan jarys oilap tabudyng qajeti qansha?» degen ol Gerenning iydeyasyn iske asyru turaly әreketting bәrin jórgeginde túnshyqtyryp otyrdy.

Biraq arada jyldar óte ahual kýrt ózgerdi. Birinshiden, 1918 jyly keritartpa Vulfoll qaytys boldy. Ekinshiden, tap osy jyly Birinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtaldy. Soghystyng basty jenimpazy retinde Úlybritaniya jenilgen elderge salynghan sanksiyalardyng futbolgha da qatysty boluyn talap etti. Úsynystaryn FIFA-nyng basqa mýshelerining qoldamaghanyna ókpelegen britandyqtar úiymnan shyqty da ketti.

(Juli Rime)

Tandau nege Urugvaygha týsti?

FIFA eki jarym jyl basshysyz ómir sýrdi. Al 1921 jyldyng 1 sәuirinde úiymnyng preziydenti bolyp fransuz Juli Rime saylandy. Búl – óz otandasy Gerenning әlemdik dop dodasyn úiymdastyru turaly iydeyasyn qyzu qoldaytyn túlghalardyng biri edi. Qyzmetine kiriskennen bastap ol osy maqsat ýshin enbek etti. Búl kezde eshkimmen aralaspay onasha qalghan britan komandalary men ózara kýsh synasudyng arqasynda shyndalyp, kýsheye týsken Qart qúrlyq qúramalarynyng jalpy dengeyi tenese bastaghan-dy. Úlybritaniya olimpiyashylarynyng 1920 jylghy Olimpiadanyng alghashqy kezeninde-aq Norvegiya futbolshylarynan jenilip qaluy – sonyng dәleli. Sonday-aq 1916 jyly óz kubogyn sarapqa saludy bastaghan Ontýstik Amerika komandalary da kim-kimge de layyqty qarsylas-tyn. Búghan deyin bireu bilip, bireu bilmeytin Urugvay komandasynyng 1924 jәne 1928 jylghy Olimpiyalyq oiyndardy útyp aluy – shyn mәninde býkil әlemdi tang qaldyrghan oqigha edi.

Talay jyl Braziliyanyng otary bolyp, HIH ghasyrdyng 30-jyldarynda ghana tәuelsizdik alghan shaghyn memleket futbolshylarynyng búl tabysy eleusiz qalghan joq. 1925 jyly-aq J.Rime Urugvaydyng Beligiyadaghy elshisi Enriyke Buerogha jasyryn týrde jolyghyp, odan: «Eger FIFA Álem kubogyn ótkize qalsa, sizding el onyng túnghysh úiymdastyrushysy boludan bas tartpaytyn shyghar?» – dep syr tartyp kórgen. Elshi, әriyne, naqty eshtene aita almaghanymen, pәlendey qarsylyq bola qoymasyn sezdirse kerek.

Ortaq maqsatty oryndaugha tize qosyp kirisken Rime men onyng orynbasary hәm otandasy Anry Delonening bastamasymen 1926 jyly «Álem kubogyn úiymdastyrudyng mýmkindikterin zertteu» mindetimen ainalysatyn arnayy komissiya qúryldy. Oghan Mayzli (Avstriya), Linnemann (Germaniya), Ferretty (Italiya), Bonne (Shveysariya) jәne Delonening ózi mýshe boldy. 1927 jyldyng aqpanynda komissiya óz júmysyn tújyra kelip, dýniyejýzilik dop dodasyn úiymdastyrugha baylanysty oilaryn últtyq federasiyalargha joldady. Biraq Helisinky kongresi ótetin uaqyt tym tayap qalghandyqtan, últtyq federasiyalar әlgi tújyrymdardy týgel zerttep-zerdelep ýlgere almady da, atalmysh úsynys keler jylghy kongreste qaralatyn boldy. Sóitip, Geren iydeyasynyng iske asuy taghy bir jylgha keyin shegerildi.

(Anry Delone)

Tarihy sheshim

1928 jyldyng 29 mamyrynda Amsterdamda ótken kongreste tarihy sheshim qabyldandy. FIFA atqaru komiytetine mýshe 32 delegattyng 27-si Álem kubogyn ótkizudi qoldap dauys berdi. Búghan tek kәsipqoy futboly әli damymaghan Shvesiya, Daniya, Finlyandiya, Norvegiya jәne Estoniya ghana qarsy shyqty. Sheshimning týpnúsqasyndaghy mәtin mynaday bolatyn: «FIFA әr tórt jyl sayyn Álem kubogyn ótkizedi. Turnirding esigi FIFA-gha mýshe barlyq federasiyalardyng qúrama komandalary ýshin de ashyq. Eger qatysugha tilek bildirushiler sany 30-dan asatyn bolsa, onda jarys irikteu matchtarymen bastalady. Jenimpazgha syilyq retinde FIFA-nyng menshigi sanalatyn altyn kubok tabys etiledi, eger bir komanda ony ýsh ret útyp alsa, onda sol újym jýldeni mәngige iyelenedi. Turnirding barlyq oiyny bir federasiyanyng aumaghynda  ótkiziledi. Úiymdastyrushy jaq qatysushylardyng turnir kezindegi túrghyn jayy men jolynyng aqysyn óz moynyna alady».

Qatysushylargha baylanysty qabyldanghan erejege sәikes, futbolshy qújat boyynsha qay elding azamaty sanalady – sol memleketting qúramasynda ghana oinay alady. Eger oiynshyda eki elding azamattyghy bar bolsa, onda ol bireuin tandaugha tiyis. Biraq bir turnir barysynda futbolshynyng eki birdey komandanyng sapynda óner kórsetuine tyiym salynady.

Alayda búl isting tek bastamasy ghana bolatyn. Endi alghashqy chempionatty úiymdastyratyn eldi tandau qajet edi. Tarihtaghy túnghysh dop dodasyn ótkizuge Europanyng bes birdey memleketi qúlshynys bildirdi – Italiya, Shvesiya, Gollandiya, Vengriya jәne Ispaniya. Amerika qúrlyghynan Argentina men Urugvay «qol kóterdi». Arada birneshe ay ótkende, kórshilerine býiregi búrghan boluy kerek, argentinalyqtar óz dauysyn Urugvaygha beretinin bildirip, kandidaturasyn qaytyp aldy.

1929 jyldyng mamyrynda Barselonada FIFA-nyng kezekti kongresi bastalar sәtte alghashqy futbol toyyn ótkizuden ýmitkerler altau edi. Ózderine bir ghana ontýstikmerikalyq memleketting qarsylaspaq ekenin kórgen europalyq elder... jappay óz ótinishterin qaytyp alyp, Urugvay jalghyz qaldy. Sol kezdegi baspasózde jazylghanynday, «búl sheshimdi zal úzaq du qol shapalaqpen qarsy aldy». Shamasy, Rime men Delone chempionatty Qart qúrlyq elderining birine berse, Ontýstik Amerika jaghy «úiym basshylyghy qanyna tartyp ketti» dep qatyspay qoyy mýmkin ekeninen qorqyp, edәuir diplomatiyalyq sheberlik tanytqan, sóitip, europalyq ýmitkerlerdi óz niyetterinen ainyta alghan synayly. FIFA-nyng britandyqtardan bir airylghanyn eskersek, oghan qosa latynamerikalyqtardy da renjitip alu – turnir tamyryna balta shabumen birdey edi.

Sóitip, I әlem chempionatyn ótkizu qúqyn Urugvay jenip aldy. Al ol turnir turaly kelesi joly әngimeleymiz.

Sәken Sybanbay

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1572
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1638
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1336