Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 2420 0 pikir 25 Qantar, 2013 saghat 09:00

Auyt Múqiybek. «QAZAQSTAN-2050» STRATEGIYaSY: ÝREY MEN ÝMIT

«Qazaqstan-2050» Srtategiyasy jariyalanghaly aidan asty. Áriyne, damugha bet alghan jas memleket ýshin múnday baghdarlamanyng manyzy men mәni óte zor. Sondyqtan bolar, atalghan qújatty taldau-talqylau, manyzyn týsindiru, halyq sanasyna siniru júmysy bir sәt tolastaghan joq. Búl nauqan qayta kýn sanap ýdey týsude. Ár sala ózine qajetti tarmaghyn alyp, aldaghy atqarar júmystarynyng jospary, jeter nysanasy etude.

Sol qatarda biz de ózimizdi tolghandyryp jýrgen saualgha jauap izdedik. Nesin aitayyq, «Bәrimizding de tughan jerimiz bireu - ol qasiyetti qazaq dalasy. Búl dýniyede bizding bir ghana Otanymyz bar, ol - tәuelsiz Qazaqstan» deline túra, «Egemen Qazaqstannyn» segiz betin alyp jatqan alyp baghdarlamadan әlemning әr shalghayynda shashyrap, tarihy Otanyna jete almay jýrgen bes million qazaqtyng taghdyryna qatysty bir auyz sóz aitylmaghany kókeyimizge kýdik úyalatty.

«Qazaqstan-2050» Srtategiyasy jariyalanghaly aidan asty. Áriyne, damugha bet alghan jas memleket ýshin múnday baghdarlamanyng manyzy men mәni óte zor. Sondyqtan bolar, atalghan qújatty taldau-talqylau, manyzyn týsindiru, halyq sanasyna siniru júmysy bir sәt tolastaghan joq. Búl nauqan qayta kýn sanap ýdey týsude. Ár sala ózine qajetti tarmaghyn alyp, aldaghy atqarar júmystarynyng jospary, jeter nysanasy etude.

Sol qatarda biz de ózimizdi tolghandyryp jýrgen saualgha jauap izdedik. Nesin aitayyq, «Bәrimizding de tughan jerimiz bireu - ol qasiyetti qazaq dalasy. Búl dýniyede bizding bir ghana Otanymyz bar, ol - tәuelsiz Qazaqstan» deline túra, «Egemen Qazaqstannyn» segiz betin alyp jatqan alyp baghdarlamadan әlemning әr shalghayynda shashyrap, tarihy Otanyna jete almay jýrgen bes million qazaqtyng taghdyryna qatysty bir auyz sóz aitylmaghany kókeyimizge kýdik úyalatty.

«Bizding basty maqsatymyz 2050 jylgha qaray Jalpygha ortaq enbek qoghamyn qúru. Qazaqstan HHI ghasyrdyng ortasyna qaray әlemning eng damyghan 30 elining qatarynda bolugha tiyis» depti Núrsúltan Ábishúly. Dúrys-aq! A, sonda aldaghy eluinshi jylgha deyin, elge oralmasa, shettegi bes million qazaq ne kýide bolmaq?! Qazaqstan qasqayyp otyz elding ishinde túr delik. Bes million (ol kezde mýmkin on milliyngha tayap qalar) qazaq býkil últtyq bolymysynan aiyrylyp, kóringenge kóztýrtki bolyp әlemning әr shalghayynda tentirep jýrse, oilanyzshy, tragediya emes pe?! Tәuelsizdikting bergen syiy sol ma sonda qazaqqa?! Búnyng obal-sauaby kimge jýkteledi?! Kýdik bylay túrsyn, endi boymyzdy ýrey biyledi. Ony aitasyz, «Shiyelenise týsken demografiyalyq tengerimsizdik jana kóshi-qon tolqyndaryn tughyzyp, kýlli әlemde әleumettik shiyelenisti kýsheyte týsedi» dep, HHI ghasyrdyng on jahandyq syn-qaterining qataryna jatqyzyluy odan ary nalytty. Áriyne, «ol tyqyr men búl tyqyr úqsamaydy». Atajúrtyna oralghysy keletin, bólinip qalghan tuys-tughanymen qosylyp, bir shanyraq astynda ómir sýrudi qalaytyn qazaqtyng kóshin jat niyet, aram pighyldaghy «kóshpen» salystyru aghattyq bolar búl jerde. Biraq, sol «kóshke» tótep beretin qauqar kerek. Ol memleket qúraushy últ jәne onyng moldyghy ekenin de esten shygharmaghan lazym.

Basqaruy tәrtipke salynyp, baqylauy kýsheytilse, qazaq kóshi, bireuler aityp jýrgendey, adam qorqatyn qúbyjyq emes. Qazaqstannyng irgesin bekemdemese, shanyraghyn shayqaltpaydy.

Ghasyrlar boyy babalarymyz qan tógip tәuelsizdikke әreng qoly jetkende, Qazaqstangha alystaghy aghayyndy kedergizsiz oraltudyng bir keshendi baghdarlamasyn jasau «memlekettik basqaruda ózindik túrghyda tónkeris jasaugha qol jetkizgen» elge nege qiyn bolghanyn týsinbey-aq qoydyq.

«2030-gha» josparlaghan Strategiyasyn on bes-aq jylda iske asyryp, zamanauy Qazaqstan ornyqtyrghan» Qazaqstan biyligining qandastaryn kiriptarlyqtan qútyltyp, qara shanyraghyna oraltugha kelgende nege qúlyqsyzdyq tanyta beretinine miymyz jetpey, mysymyz qúryp keledi.

Sodan baryp, aydyng azuy men aidahardyng zәrinen bolghan bir býgejektik pe búl dep te oilaydy ekensin.

Sóitip, tilimizdi tistep, demimizdi ishimizge tartyp ay boyy sergeldenge týstik. Birdeme aita ma dep, ziyaly qauym men últ janashyrlarynyng auzyn baqtyq. Jasyryp nesi bar, «Joldauda» joly bolmaghan dәl osy tóre taqyrypqa at izin salghan jan bolmady. Kerisinshe, «Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnimnin» kýnin keshti. Soraqylyghy sol, «Rugha bólinuding qasireti nemese últtyq tútastyqqa syna qaghu» dep aidalagha «Ashyq hat» jazyp, laghyp ketti marghasqalar. «Óspeytin elding balasy, ónbeytin daudy quadynyn» kebi ghoy búl.

«Qoghamda adamdardyng moralidyq jay-kýii men qoghamdyq ansar-ýmitine әser etetin birqatar tengerimsizdik әli de oryn aluda» delingen «Joldauda». Búnysy ras. Demek, Qazaq kóshi toqtasa ne sayabyrlasa, aldymen qandastarymyzdyng «moralidyq jay-kýii men qoghamdyq ansar-ýmitinen» ýlken «tengerimsizdik» oryn alady. Búghan eshqashan bey-jay qarauymyzgha, kelse-kelmese keyinge ysyra beruimizge bolmaydy. Qazaqtyng qamyn tek qana qazaq oilauy kerek.

«Ýmitsiz - shaytan» degen. Áyteuir, «Joldaudaghy» «Ýkimet 2013 jyly Kóshi-qon mәselelerin sheshu jóninde keshendi jospar әzirlep, bekitui tiyis» degen jalghyz tarmaq kókeyimizge ýmit otyn úyalatty.

Jalpy, Núrsúltan Nazarbaevtyng Tәuelsiz Qazaqstandy qúrudaghy istegen enbegin, әlemdik sayasattaghy jetken jetistigin kóre biluimiz kerek. Ony ótken jyly qabyldanyp, alghash ret atap ótilgen «Túnghysh Preziydet kýnine» oray dýniyening elu shaqty elinen kelgen halqaralyq dengeydegi sayasatkerler men ózimizding ziyaly qauym ókilderi tolyq túraqtandyrdy. El tizginin qolgha alghannan bergi soqtyqpaly-soqpaqty qyzmet jolyn baghamday kele, Últ Kóshbasshysy dep moyyndady. Olar Núrsúltan Ábishúlyn Mahatma Gandy men Mústafa Kamal Atatýrikke kóbirek tenedi. Negizi N.Nazarbaev Gandy men Atatýrik atqarghan júmysty ótken jiyrma jyldyng ishinde tyndyryp ýlgirdi-au shamasy. Bir Astana men sol Astanadan  Shortandygha baratyn jalghyz jol salyp-aq damyghan elu elding qataryna qosylugha bolatynyn kórdik, mine. Endi osy ekpinmen damyghan otyz elding qataryna qoslu da múnda túrghan is degen sóz. Solay bola túra, aldaghy jerde Qytay reformatory Den Syaopin istegen isterge kezek kelgen sekildi. Denning reformasyn «Ayqyn» gazetine bergen súhbatynda «Mysaly, Qytayda 1979 jyly Den Syaopin memlekettik jәne újymdyq mýddege núqsan keltirmey-aq jeke menshik sektoryn engizu iydeyasyn úsyndy. Búl formula óte sәtti shyqty. Osy sózime býgingi Qytaydyng jetistigi dәlel. Qytay ýlgisindegi eksperiyment Belorussiyada ótti. Belorustar Qytay tәrizdi bayyp kete almady, biraq ekonomikasyn jóndemdi jolgha týsire aldy. Áleumettik túrghydan alghanda da jaghdayy Resey jәne bizben salystyrghanda bir adym ilgeri» dep Oljas Sýleymenov tegin aityp otyrghan joq.

Den Syaopin de Elbasymyz sekildi asa qiyn, kýrdeli kezende el basqarghan túlgha.  Ol Maonyng reformalarynan qara shybynday qyrylyp qala jazdaghan halyqty ainalasy eki on jylda әlemning damyghan aldynghy qatarly memlektterining qataryna qosyp ýlgirdi. Atap aitar bolsaq, ol bayaghy «bes jyldyq josparmen» әbden túralaghan mesheu qoghamdy birden naryqtyq ekonomikagha búrdy. Zeynetkerlik týzimdi qatang atqaryp, qart kadrlardyng jastargha oryn beruine, otyz ben qyryq jas aralyghyndaghy qabiletti jastardyng jappay jauapty qyzmetke ósuine mýmkindik jasady. Ómirlik lauazymdylyqty kýshinen qaldyryp, memleket basshysyn taqqa eki kezekten artyq otyrmaytyn etip belgilep ketti. Odan da manyzdysy, últynyng tútastyghyna - Qytaydyng Tayvangha iyelik úqyghyna, Shangang pen Auminning otan qúshaghyna orlauyna baryn saldy. Aqyry jeniske jetti, el birligin bekemdedi.

Sol siyaqty bizding de aldymyzda kezek kýttirmeytin sharualar túr.

Biz ýshin, eng bastysy, shettegi qandastarymyzdy Otan qúshaghyna oraltu, bólinip-jarylghan tuystardy qauyshtyru arqyly egemendegimizding shyndyghyn әigileu, sóitip, irgeli últtyq memleket qúru manyzdy bolyp túr.

«Qazaqstan-2050» Srtategiyasy shynymen últtyq mýddeni kózde ústady ma, әlde jalpylay memleket ýshin jasalghan joba ma? Búl mәselening ara jigi anyq bolghany dúrys. Qazir elimizdegi qazaq últynyng ústaytyn ýlesi 65 payyzdy qúrap otyr. Eng aldymen memleketti qúraushy últtyng jaghdayy týzelip, mәselesi sheshilse, qalghan otandastardyng tasy ózdiginen órge domalaydy. Onsyzda domalap ta túr.  Sondyqtan, júmysty birden últtyng úpayyn týgendeuden bastaghanymyz jón. Qaytalap aitayyn, shette qalyp otyrghan bes million qandasymyz - qazaqtyng osy ghasyrdaghy qasireti. Onyng taghdyry sheshilmey, joly ashylmay túryp atqarghan júmystyng bәri mәnsiz bolmaq. Qazaqtyng bos jatqan úlan-qayyr dalasy shetten kelgen qazaqqa toluy kerek! Olar bizding altynnan da qymbat baylyghymyz. Qolda bar barlyq mýmkindikti soghan saluymyz, júmsauymyz ondy bolmaq. Sonda ghana «Qazaq qazaqpen qazaqsha sóilesetin», elimiz 2050-jyly damyghan otyz elding qataryna úyalmay-qyzarmay, abyroymen kiretin bolady...

Kesheli-beri kóshi-qon jóninde ózgerister bolghany aityla bastady. Elbasy Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetine Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining Kóshi-qon komiytetin qúrugha jarlyq shyghardy. Demek, Kóshi-qon komiyteti IIM-nen shyghyp, bayaghy eski júrtyna qayta oraldy. Búl aita qalsyn janalyq emes, nәtiyjesin kezinde kórgenbiz. Qazaq kóshining qarqyn alghan kezi atalghan mekemening Kóshi-qon agenttigi bolyp túrghan shaghy. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine halyqtyng kóshi-qony, ony vedomstvoaralyq ýilestirudi jýzege asyru, kóshi-qon ýderisterin retteu jәne monitoringileu, kóshi-qondy retteu ayasyndaghy sharalar jýiesin әzirleu salasyndaghy memlekettik sayasatty iske asyru jónindegi funksiyalary men ókilettikteri berildi. Búrynghyday. Al, elge oralghan qandastardyn uaqytsha jәne túraqty túru, elden túraqty túrghylyqty jerge ketu qújattaryn resimdeu, azamattardy qújattandyru, esepke alu jәne tirkeu QR Ishki ister ministrligining qúzyrynda qaldy. Shetelden viza rәsimdeu QR Syrtqy ister ministrligining qolynda. Birine biri baghynbaytyn osy «ýshtik» te qandastarymyzdy qaljyratqaly qashan. Biri kólge, biri shólge, biri kókke tartady. Ne ýsheui bir ýstel basynda otyryp, búl mәseleni tiyimdi etip sheshken emes.

Búdan bylayghy jerdegi qazaq kóshining qonyshynan basugha kesirin tiygizetin de osy týitkil. Dәl osy jerde Halyqtyng Kóshi-qon zanyna qandastarymyzdy tyghyryqtan shygharatyn, ózge kelimsekterden paryqtandyratyn taghy da eleuli ózgeris kerek.

Qazaq Kóshi-qony memlekettik sayasattyng aldynghy kezeginde atqarylatyn, qazaqtyng taghdyryna, tútastyghyna tikeley qatysty, úzaqqa josparlanatyn zor mәsele. Kóshi-qon komiytetine arqalar jýkting auyr әri jauapty ekenin seziner kýn әbden jetti. «2030» mejelegen uaqytynan búryn oryndalyp, «Qazaqstan-2050» Strategiyasyna qadam basqan búrylys kezende Kóshi-qongha da «Qazaqstan-2050-den» bir kem emes kemeldi baghdarlama kerek. Elbasy «Joldauynda» «Últtyq qor jana ekonomikalyq sayasatqa kóshuding «lokomotiyvi» bolugha tiyis. Últtyq qordyng qarajatyn birinshi kezekte úzaq merzimdik strategiyalyq jobalargha baghyttau kerek» dep atap kórsetilgen. Demek, qazirgi tanda sol «strategiyalyq jobalardyn» biri de, biregeyi de osy Kóshi-qon boluy tiyis dep oilaymyn. Búl - bir. Ekinshi jaghynan, jәne qaytalap aitugha tura keledi, shettegi qazaqtardy elge oraltugha arnalghan «Túnghysh Preziydentting Kóshi-qon qoryn» qúrudy da oilastyrghan jón sekildi. Búl Izrayli men Germaniyada jemisin bergen, bizge ýlgi bolarlyq tәjiriybe.

Bәrin ait ta, birin ait, «Babalardyng erligi, býgingi buynnyng eren isteri jәne jas úrpaqtyng jasampazdyghy arasynda sabaqtastyq bolsa ghana, biz «Mәngilik El» bolamyz». Óitkeni, «Biz bәrimiz bir atanyng - qazaq halqynyng úlymyz. Bәrimizding de tughan jerimiz bireu - ol qasiyetti qazaq dalasy. Búl dýniyede bizding bir ghana Otanymyz bar, ol - tәuelsiz Qazaqstan».

Búl tek osyndaghy ghana emes, әlemdegi barsha qazaqqa qaratylghan sóz!!!

Abai.kz

0 pikir