Senbi, 28 Qantar 2023
Biylik 1059 0 pikir 10 Qazan, 2022 saghat 16:58

Densaulyq saqtau ministri deputattargha Preziydentting auyldardaghy densaulyq saqtau reformalarynyng jýzege asyryluy turaly bayandady

Mәjiliste biylghy parlamenttik sessiyadaghy alghashqy Ýkimet saghaty ótti. Otyrys auyldyq jerlerdegi densaulyq saqtau salasynyng qazirgi jaghdayy men damu perspektivalaryna arnaldy.

Densaulyq saqtau ministri Ajar Ghiniyat auyl túrghyndaryn medisinalyq qamtamasyz etude býginde memleket tarapynan atqarylyp jatqan sharalargha toqtalyp, Memleket basshysynyng Joldauynda aitylghan reformalardy jýzege asyru barysy turaly deputattardyng saualdaryna jauap berdi.

Jiyndy ashqan Parlament Mәjilisi Tóraghasynyng orynbasary Balaim Kesebaeva qazirgi tanda qazaqstandyqtardyng shamamen 41 payyzy auyldyq jerlerde túratynyn, onyng 3,6 milliony nemese 46 payyzy balalar men qarttar ekenin atap ótti. Al olardy sapaly medisinamen qamtamasyz etu erekshe nazar audarudy jәne jana júmys әdisterin qoldanudy talap etedi.

«Ókinishke oray birqatar sebepterge baylanysty auyldyq jerlerde densaulyq saqtau mәselelerin jedel sheshudi qajet etetin kóptegen mәseleler qordalanyp qalghan. Medisinalyq kómekting qol jetimdiligin artyru auyldyq jerlerde manyzdy mәselege ainalyp otyr. Búnyng barlyghy eskirgen materialdyq-tehnikalyq bazagha, dәrigerler men kishi medisinalyq personaldyng tapshylyghyna, medisinalyq tehnikanyng jetkiliksizdigine, dәri-dәrmekterge qol jetimdilikting bolmauyna jәne basqa da jayttargha baylanysty bolyp otyr», – dedi B.Kesebaeva.

Mәjilis Tóraghasynyng orynbasary Memleket basshysynyng «Ádiletti memleket. Birtútas últ. Berekeli qogham» atty Joldauynda bergen tarpsyrmasyn oryndau maqsatymen kelesi jyldan bastap «Auyldyq jerdegi densaulyq saqtaudy janghyrtu» últtyq jobasy iske asyrylatynyn atap ótti.

«Búl jobanyng basty maqsaty – medisinalyq infraqúrylymdy keshendi týrde jaqsartu. Ol ýshin aldaghy eki jylda 655 alghashqy medisinalyq-sanitariyalyq kómek kórsetu nysandary, 32 audanaralyq kópsalaly auruhanalar ashylatyn bolady. Oghan 217 mlrd. tengeden astam qarjy bólinedi», – dedi B.Kesebaeva.

Óz sózinde Densaulyq saqtau ministri Ajar Ghiniyat býginde auyldarda 5 mynnan astam úiym medisinalyq kómek kórsetetinin aitty. Onyng ishinde 2 mynnan astam medisinalyq punkt, 800 felidsherlik-akusherlik beket, 1 mynnan astam dәrigerlik ambulatoriya, 200 emhana men 200 auruhana bar. Aurulardy uaqytyly anyqtau ýshin jyl sayyn 3,1 millionnan astam balany qamtityn profilaktikalyq tekseru, 1,6 millionnan astam erte shaqtaghy balalargha skriningtik zertteu jýrgiziledi.

Búl rette ministr auyldyq jerlerdegi densaulyq saqtau salasynda birqatar mәsele bar ekenin joqqa shygharghan joq. Olardyng kópshiligin býgin deputattar da kóterdi.

«Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha auyldaghy nysandardy týgendeu jýrgizildi. Nәtiyjesinde 200-den astam eldi mekende medisinalyq mekeme joq. 400-ge juyq auylda medisinalyq nysan jalgha alynghan, apattyq, beyimdelgen ghimarattarda ornalasqan. Auylda alghashqy medisinalyq kómek infraqúrylymynyng 50%-dan astamy tozghan», – dedi A.Ghiniyat.

Mәjilis deputaty Jәmiylә Núrmanbetova óz bayandamasynda auyldardaghy densaulyq saqtau salasyn odan әri damytudyng ózekti mәselelerining biri – Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha әzirlengen «Auyldyq densaulyq saqtaudy janghyrtu» últtyq jobasyn sapaly jýzege asyru ekenine nazar audardy.

«Salynyp jatqan nysandardy sala mamandarymen, sonyng ishinde ulitra dybystyq zertteu, MRT, KT apparattarynda júmys istey alatyn medisinalyq mamandarmen qamtamasyz etu boyynsha kýntizbelik jospar әzirleu qajet dep esepteymiz. Ol ýshin medisina qyzmetkerlerining tapshylyghyna zertteu jýrgizgen jón», – dedi J.Núrmanbetova.

Jiyn barysynda Mәjilis deputattarynyng saualdaryna qúzyrly organ ókilderi de jauap berdi. Memleket basshysynyng tapsyrmalaryn oryndau jәne auyl túrghyndarynyng ózekti mәselelerin sheshu boyynsha biraz taqyryp qozghaldy. Ol – júmyssyz azamattargha medisinalyq qoldau kórsetu, bilikti medisinalyq kadrlardy tartu, jana auruhanalar men felidsherlik punktter salu, jedel medisinalyq kómek kórsetu, auyl auruhanalaryn internetpen qamtamasyz etu.

Óz kezeginde deputat Zarina Kamasova ministrge jәne Áleumettik medisinalyq saqtandyru qorynyng tóraghasyna saual joldady.

«Ózderiniz biletindey, býginde Qazaqstannyng 3,5 mln azamaty mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru jýiesimen qamtylmaghan. Olardyng 46%-y auyldy jerlerde túrady. 1,6 million saqtandyrylmaghan auyl túrghyndaryna medisinalyq qyzmet tek shúghyl jaghdayda ghana kórsetiledi. Basqa kezde aqyly týrde bolady. Búl rette 2021 jyldyng qorytyndysy boyynsha auylda jýrek-tamyr jýiesi aurularynan bolatyn ólim-jitim 11 payyzgha artqan. Sonymen qatar onkologiyalyq aurulardyng 10,5 payyzgha ósui bayqalady. Osyghan baylanysty Áleumettik medisinalyq saqtandyru qorynyng tóraghasyna súraq qoyghym kelip otyr. MÁMS jýiesine auyl túrghyndaryn qalay tartasyzdar?»  – dedi deputat.

Sonday-aq Z.Kamasova Densaulyq saqtau ministrligine barlyq auyl túrghyny ýshin saqtandyru mәrtebesin eskermey, skriningter men basqa da manyzdy medisinalyq qyzmetterdi jýrgizudi úsyndy.

«Biz mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyrugha tólem audaru turaly normany týsindiru boyynsha aqparattyq júmys jýrgizip, MÁMS-ting artyqshylyqtary turaly aitatyn bolamyz», – dep týsindirdi qor basshysy Aydyn Ashuev.

«Dәriger retinde men barlyq kәsiby tekserulerdi, skriningterdi Tegin medisinalyq kómekting kepildik berilgen kólemining (TMKKK) ayasynda jýrgizudi qoldaymyn. Biraq býgingi kýni TMKKK-da qarajat jetkiliksiz. Búl óte manyzdy mәsele. Sondyqtan ony bolashaqta qarastyramyz, mýmkin tәsilderdi ózgertemiz. Biz skriningti on jylgha juyq uaqyt boyy jýzege asyryp kelemiz jәne auylda anyqtalu dengeyi óte tómen. Ol tek 5-7 payyzdy qúraydy. Endi biz kәsiby medisinalyq tekseru jýrgizemiz, auyl túrghyndarynyng densaulyq jaghdayyn kóremiz. Sodan keyin sharalar qabyldanady», – dep jauap berdi ministr Z.Kamasovanyng úsynysyna.

Ýkimet saghatyna beynekonferensiya formatynda Densaulyq saqtau komiytetterinin, medisinalyq úiymdardyng basshylary, ónir әkimderi men densaulyq saqtau basqarmalarynyng ókilderi de qatysty.

Parlament ghimaratynyng aldyndaghy alanda kólik medisinasy qúraldarynyn, sanitarlyq avtokólikterdin, jyljymaly dәrihana beketterining kórmesi ótti. Al mәjilis zalynda ýsh audanaralyq auruhana – Enbekshiqazaq, Ayagóz jәne Merki Ortalyq kópsalaly auruhanalarynyng ýzdik tәjiriybeleri tanystyryldy.

«Memleket basshysynyng auyldaghy densaulyq saqtau jýiesin janghyrtu jónindegi bastamalaryn sapaly әri uaqtyly iske asyruymyz kerek. Densaulyq saqtau ministrligi, әkimdikter jәne әleumettik medisinalyq saqtandyru qorlary algha qoyghan maqsattargha qol jetkizu ýshin tyghyz baylanysta bolyp, pәrmendi әri shúghyl sharalar qabyldauy qajet», – dep týiindedi Balaim Kesebaeva.

Ayta keteyik, «Auyldyq densaulyq saqtaudy janghyrtu» últtyq jobasy turaly Memleket basshysynyng 2022 jylghy 1 qyrkýiektegi Joldauynda aityldy. Qasym-Jomart Toqaev Últtyq joba shenberinde eki jyl ishinde 650 auylda medisinalyq jәne felidsherlik-akusherlik punktter saludy, olardy tolyq jaraqtandyrudy, audandyq auruhanalardy kópsalaly medisinalyq mekemeler dengeyine deyin janghyrtudy, mamandandyrylghan medisinalyq kómekting qoljetimdiligin jәne auyl túrghyndaryn skriningpen qamtudy úlghaytudy, sonday-aq medisinalyq úiymdar bazasynda eldi mekenderde dәrihana punktterin ashudy, kadr mәselelerin sheshudi jәne auyldaghy birqatar medisinalyq úiymdardy damytudyng basqa da baghyttaryn jetildirudi tapsyrdy.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3107
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2082
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1899