Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Qúiylsyn kóshing 3770 16 pikir 7 Qazan, 2022 saghat 10:56

Qazaq kóshine qauip tóndi me?

«Qazaq kóshi úzaqqa sozylatyn kýrdeli әri nәzik prosess» dep búdan búrynghy maqalamyzda jazylghan edi. Jaqynnan bergi halyqaralyq jәne qoghamdyq oqighalar men dau-damaylar búl pikirimizdi rastay týskendey.

«Daudyng basy Dayrabaydyng siyry» degendey jaqynda Ýkimet saytynda jariyalanghan QR Enbek jәne halyqty әleumenttik qorghau ministrligining Qazaqstan Respublikasynyng kóshi-qon sayasatynyng 2023-2027 jylgha arnalghan tújyrymdamasynyng tórtinshi babyndaghy:  « ...bes jyldy eskere otyryp, «qandas» mәrtebesin beru tәrtibin qayta qarau qajet» degen bas-ayaghy qabyspaytyn týsiniksiz sóilem sebep boldy. Aldymen belsendiler attandap shygha keldi. Aldyn ministr Tamara Dýisenova qabyldap ýlgerdi. Odan keyin «Otandastar qory» komersiyalyq emes aksionerlik qoghamy janyndaghy qoghamdyq komissiya jinalys ashyp, osy mәseleni talqygha saldy. Komissiya basshysy senator Múrat Baqtiyarúly bastaghan deputattar, ministrlik ókilderi, kóshi-qon salasynyng ardagerleri, diplomattar men qoghamdyq belsendiler qatysyp, mәseleni qabyrghasynan qoyyp, óz talap-tilekterin ortagha saldy.

Áriyne, qandastardyng alanyn, sayasatkerlerding saqtyghyn, qoghamdyq pikirding óre týregelgenin týsinuge bolady. Óitkeni 2009 jyly jalpyhalyqtyq sanaqta qazaqtyng jan sany 70 payyzgha toldy dep bórkimizdi aspangha bir laqtyryp, baryp artynan 68 payyzgha, odan keyin 62 payyzgha qanaghat tútqanbyz. Sonynan qazaq kóshine baghyttalghan shabuyldar ýdep ketti. «Qandastar basqa kýn tughanda qashyp ketkender, olargha ne ýshin tegin pәter beremiz?», «olardyng mentaliyteti basqa, qoghamnyng әlsiz tobyna jatady», tipti, «Janaózen oqighasyn» da qandastardan kórdik. Sonymen әlde bir kózge kórinbeytin kýshting qolymen qandastardyng elge kelip, azamattyq alu merzimi úzaryp kete jazdady. «Sottalmaghan, túraqty tirkeuden shyqqan degen eki anyqtama alu» talap etilip, Qytay jәne Irannan kelgen qandastar azamattyq ala almay ýsh jyl sarpaldangha týskeni әli esimizde. Búl mәsele Dýniyejýzi Qazaqtary qauymdastyghynyng V-shi qúryltayynda, sol kezdegi el preziydentining auzymen «mәseleni shekaranyng ar jaghynda sheshinder!», - dep biyik minberde aitylyp, birtindep qalypqa týsti. Osy qúryltayda qazaq kóshining baghytynda ong ózgerister boldy. QR Syrtqy ister ministrligi men QR Aqparat ministrligi qúryltayshysy bolghan «Otandastar qory» qúryldy. Soltýstiktegi bes oblys pen batystaghy eki oblysqa ishki kóshi-qon men syrttan kelgen qandastardy qabyldaugha arnauly kvota bólindi. Shymkent qalasynyng shetindegi 2 mynnan asatyn Ózbekstannan kelgen qandastar qonystanghan «Asar» yqsham audanynyng tәjiriybesi atalmysh oblystargha ýlgi retinde tanystyryldy. 2019 jyly 26 qarashada Astanada sol kezdegi memlekettik hatshy, premier-ministrding orynbasary bas bolyp, qatynasqan auqymdy dóngelek stol ótkizilip, «Qazaq kartasy» jobasy qolgha alyna bastady. Qandastarymyzgha ýsh jyldyq viza beriletin boldy. Qazaq diasporasy shoghyrlana ornalasqan elderdegi elshilikter men konsuldyqtarda arnauly qandastar mәselesimen júmys isteytin qyzmetker taghayyndaldy. Búryn jogharghy oqu oryndaryna beriletin memlekettik granttyng eki payyzy qandastargha bólinip kelse, osy qúryltaydan bastap ol grant tórt payyzgha ósti.

Ótkenge ýnilsek 1991 jyly 18 qarashada QKSR ministrler kenesining  №711 qaulysy shyqty. 1991 jyly 31 jeltoqsanda Qazaqstan preziydenti N.Á. Nazarbaev Qazaq radiosynda әlem qazaqtaryn jana jylmen qúttyqtap, elge oralugha ýndeu jasady. 1992 jyly 26 mausymda «Immigrasiya turaly», 1993 jyly «Kóship kelu turaly», 1997 jyly «Halyqtyng kóshi-qony turaly», zandar qabyldandy. 1996 jyly 31 jeltoqsanda Preziydentting №3308 jarlyghy men «Shetelde túratyn otandastardy qoldaudyng memlekettik baghdarlamasy» jәne 2005 jyly 21 qarashada QR preziydentining №1673 jarlyghy men  «shetelde túratyn otandastardy qoldaudyng 2005-2007 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» bekitildi. 2007 jyly «Qazaqstan Respublikasynyng kóshi-qon sayasatynyng 2007-2015 jyldargha arnalghan tújyrymdamasy odan keyin 2016-2022 jyldargha arnalghan tújyrymdamalary bekitildi. Búdan syrt «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly», «Jappay sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau turaly», «QR-daghy arnauly memlekettik jәrdemaqy turaly», «Memlekettik әleumettik kómek turaly», «Halyqty júmyspen qamtu turaly», «QR keden isi turaly», «Jer kodeksi», «Enbek kodeksi» turaly zandardyng bәrinde Atamekenge oralghan nemese oralatyn qandastardyng mýddesi qúqyqtyq, zandyq túrghydan qorghalghan. Mine, osynyng arqasynda elimiz әlemdegi qandastaryn bauyryna basqan Germaniya, Izraili siyaqty elderding qataryna ýshinshi el bolyp kirdi. Milionnan astam qandas elge kelip, sinisip ketti. Al olardyng Atamekenge kelip tamyr tartyp, ósip-óngen balalaryn, nemere-shóberelerin eshkim eseptep jatqan joq. Osy arada Orta Aziya elderi men ózimizdi salystyryp kóreyikshi. Aughanystanda 10 milionnan astam tәjik bar, 3 miliongha tayau ózbek, 1 miliongha tayau týrkimen túryp jatyr. Iranda 21 miliongha tayau әzirbayjan, 1 milion 300 myng týrkimen ómir sýredi. Qytayda tәjik, qyrghyz, ózbek últtary jasap jatyr. Osy elderding qaysysy Qazaqstangha úqsap arnauly baghdarlama jasap qandastaryn shaqyryp jatyr?!

Qazaq kóshi jogharyda aitylghan zandar men baghdarlamalardyng pәrmenimen, retteuimen algha jyljyp keledi. Qazirge deyin pәlen tarauyna, týgen tarmaghyna ózgeris endi degendi estigenimiz joq! Biraq mәselening bayybyna barmastan bay-balam salyp, júrtqa ýrey tudyryp, qoghamdyq pikirdi sapyrystyrudyng kimge keregi boldy eken? Áriyne, is jýzinde emes, sóz jýzinde «qandastardyng qormaly, әkesi» bolyp ýirenip alghan, sodan payda tauyp dәndegen pysyqaylardyng taghy bir biylikpen saudalasqysy kelgendegi әkki, jymysqy tirligi bolsa kerek. «Men óstip jar salghandyqtan ýkimet atynyng basyn tartty», - dep anqau, beyuaz, momyn, zannan habary az qandastardyng qúrmetine bólenip, alaqanynda jýrmekshi. Sol arqyly ózining nәpsi qúmarlyghymen, ataqqúmarlyghymen auyp bara jatqan jýgining basyn tenestirmekshi.

Áriyne, qogham bolghan song týrli-týsti qayshylyq qatar jýredi. Ásirese, sosialistik lagerding qatarynan shyghyp, tәuelsizdikke qol jetkizgen elderding bәrin de burokratiya men korrupsiyadan qarapayym halyq әbden yghyr boldy. Tipti etinen ótip, sýiegine jetti desekte bolady. Biraq búghan tәuelsizdik kinәli emes. Adamdar sanasyna sinip qalghan jaman әdet, eski tanym, nashar mentaliytet óz ýstemdigin jýrgizip otyr. Tәuelsizdik aldyq. Naryqqa kóshtik. Es-tendik ózimizge tiydi. Batystyng standarttaryna say reforma jasadyq. Biraq, dau shargha, arzan aiqaygha óte qúmarmyz. Barlyq mәseleni biylikten kóremiz ózimiz sudan taza, sýtten aqpyz. Óz basymyzgha eshqanday jauapkershilik alghymyz kelmeydi. Mәselening týp tamyry osynda jatqan siyaqty. Sonymen birge kóshi-qonnyng ózi biznesting kózine ainaldy. Tuystyq, oqushylyq, biznes shaqyrtuyn jasap, yqtiyar hat pen viza rәsimdep, kvota alyp bergish «deldaldar armiyasy» qalyptasty. Olar jergilikti qúqyq qorghau organdary men әkimshilik salasyndaghy pysyqtarmen astasyp qyruar qarjy tapty. «Dәnikkennen qúnyqqan jaman» degendey endi kóshi-qon deldaldary maqsatyna jetu jolynda tәsil talghamaytyn «sayasy jaldapqa» ainalyp, әleumettik jeli arqyly óz talaptaryn ortagha qoyghysy keletin siyaqty. Eki alyp kórshi men Batystyn, Músylman әlemining geosayasy oiyndary men talaptaryna kók vektorly sayasat jýrgizip, qiyadan jol tauyp kele jatqan jas memleketimizding jýgine jýk qosyp, izin andyp, shalys basuyna bilip-bilmey, sanasyz-sanaly týrde yqpal etkisi keletinder kóbeyip ketti. Sondyqtan da әr azamattyn, úiymnyn, aqparat qúraldarynyn, jeke blogerlerding jauapkershiligin kýsheytuimiz kerek. Elimizde baspasóz erkindigi, azamattardyng óz pikirin ashyq jariyalau qúqy zanmen qorghalady. Búl jaghynan kóp elden algha ozyp kettik. Endi memleketting mýddesi, elimizding jýrgizip otyrghan ishki-syrtqy sayasattardyng nәzik iyirimine dóp kelgende últtyq mýdde strategiyalyq sayasattardyng manyzy bәrinen joghary túruy kerek. «Lәik izdep, kayf quyp» jýrgen «internet batyrlarynyn» jauapkershiligi zang ayasynda bezbenge salynyp, maqsatty, maqsatsyz istegen aqparattyq adastyruyna tosqauyl qoyyluy lazym.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2375
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2714
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3058
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1785