Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Jón-aq 1612 8 pikir 6 Qazan, 2022 saghat 12:21

«Orys әleminin» kýireuine biz de ýles qosayyq!

Árbir Qazaqstandyq Resseyding «arnayy soghys qimylyn» jәne óz eli men jerin, Tәuelsizdigin qorghap jatqan Ukrainanyng tolyqqandy Otan soghysynyng barysyn jiti baqylap otyr.

Qazaqstandyqtar «búl soghys bizge әseri etpeydi, elimizde tynyshtyq bolsa bolghany» dep, ózderin-ózderi qanshama júbatsa da - ondaghy jýrip jatqan maydannyng lebi bizge de kelip jetude.

Qazirgi kezde soghystyng tek ekonomikalyq zardaby ghana emes, onyng sayasy jaghy da manyzdy bola týsti. Ol Orta Aziya elderining ishki jәne syrtqy sayasatyn ýlken ózgeristerge úshyratuda.

Eng aldymen, Reseyding eng bastapqy qarqyndy shabuyly kezinde Ukrainadan milliondaghan adamdar shetke qashty.

Olardy Batys «soghys bosqyndary» statusyn berip, óz qorghauyna aldy.

Áriyne, sol milliondardyng ishinde Reseyge aidalghan ukrainalyqtar da kóp boldy. Mine, sol joldar arqyly Qazaqstangha da Ukraina azamattary endi.

(Biraq «bosqyn» retinde emes, «beybit elde uaqytsha boy tasalaushylar» retinde).

«Tarih alghashqyda tragediya týrinde kórinse, sosyn ol komediya týrinde kórinedi» degen qanatty sóz bar. RF men Ukraina soghysy kezinde osy jaghday oryn aldy...

Áueli, bir aptagha jetpey Ukrainany tolyq baghyndyramyz degen Reseyding jospary iske aspay qaldy da, soghys sozylmaly qalypqa kóshti...

Al Resey memleketi múnday jaghdaygha, múnday ssenariyge, yaghny «úzaq qashyqtyqtaghy soghys marafonyna» ekonomikalyq, әskeriy-tehnikalyq, tehnologiyalyq, adamy resurstary túrghysynan dayyn bolmay shyqty...

Olardyng «soghys marafonyna» dayyn emes ekendikterin óz Otanyn jantalasa qorghaushy ukrainder ashyq maydanda jәne betpe-bet soghysta dәleldegen song - býkil әlem RF agressiyasyn ashyq aiyptap, Ukrainagha qoldaudy kýsheytti.

Osyghan deyin AQSh bastaghan dәmokratiyalyq әlem kezen-kezenmen, qazirgi soghys teoriyasy negizinde Ukrainagha kómek qolyn sozdy: qaru jaraqtar soghys taktikasyna jәne Ukraina әskerining Batys elderinde (Angliya men Germaniyada) sol qarudy mengeruine say jetkizilip otyrsa, endi 1-qazannan bastap Birinshi Dýniyejýzilik soghysta qabyldanghan «Lend liz Zany» kýshine endi.

Endi Ukraina tek qana «syrtqy kómekke» tәueldi bolyp qalmay, ózderining soghys qimyldaryna sәikes jana qaru-jaraqtardy tapsyrys arqyly alu mýmkindigine ie boldy.

Sonyng nәtiyjesinde, syrttan eshqanday tehnologiyalyq jәne әskery kómek ala almaytyn Resey imperiyasynyng soghys potensiyaly әlsiruege baghyt alsa, kerisinshe, jana tehnologiyamen jәne zamanalyq soghys taktikasyn mengerudegi Ukraina memleketining әskery potensialy kýsheige baghyt aldy.

Búl RF men Ukraina soghysyndaghy pozisiyalyq basymdyqty Ukrainagha alyp berdi.

Al, «arnayy soghys operasiyasy» iske aspaghan Resey amalsyzdan «ishnara mobilizasiya» jariyalap, óz azamattaryn shaqyryp, әskerge ala bastady.

Áriyne, búl Reseyding Konstitusiyalyq Zanna say emes sheshim. Óitkeni, Resey memleket әli de óz memleketin «soghys jaghdayyna» kóshirgen joq. Sondyqtan, búl «arnayy operasiyagha» Reseyding azamattyq qoghamy emes, «arnayy operasiyany jýrgizuge dayyn arnayy kýshteri» ghana jauapty boluy tiyis edi...

Biraq, Resey biyligi múny belden basyp, soghysqa esh qatysy joq azamattarynyng qolyna 21-qyrkýiekten bastap qaru ústatuda. Bir qyzyghy, osyghan deyin Reseylikterding 80%-dan astamy Ukrainadaghy basqynshylyqty әdilettilik sanap, ony qoldap kelgen bolatyn. Sosiologiyalyq zertteu osylay deydi. Endi, mine, soghys qasireti әrbir әrbir ýiding esigin qaqty. Reseylikter búghan dayyn bolmay shyqty. Sondyqtan olardyng mýmkindigi bar azamattary shet elge qaray lap qoydy. Jappay soghystan qashyp, kórshi elderding aumaghyna qaray lyqsydy.

Kóptegen batys elderi Reseyge sanksiya salghandyqtan, olardyng azamattaryn qabyldaudan bas tartty. Al NATO-lyqqa mýshe Pribaltika elderi shegarasyn tas qyp bekitti. Tek qana az uaqyt Finlyandiya men soltýstikten Norvegiya shegarasy ashyq túrdy da, sonynan ol da jabyldy.

Osy jaghdayda Reseylikterding negizgi aghyny Orta Aziya elderine qaray audy: olar әueli Qazaqstan men Qyrghyzstan, sosyn baryp - Ózbekstan men Tәjikstan.

Óitkeni, búl elderde Orys tilinde emin erkin jýruge bolady, qalasa - júmys ta tabylady.

Sóitip, syrtqa Qazaqstangha qashqan 100-200 myng Reseylikterding kóbi Qazaqstannyng Astana, Qaraghandy, Qostanay, Aqtóbe, Almaty, Pavlodar, Óskemen jәne t.t. qalalaryna qaray úmtyldy.

Mine, sóitip bizde tragikomikalyq jaghday payda boldy: keyde soghystan qashqan ukraindikter men әskerge alynudan qashqan Reseylikterding Qazaqstanda bir-birimen kórshi bolyp ómir sýrip jatqan jaghdayy da kezdesetin boldy...

Qazaqstandyqtardy basym bóligi, әsirese - qazaq últy ókilderi tolyghymen RF agressiyasyn aiyptap, Ukrainagha qoldau bildirip jatqandary jasyryn emes.

Qazaqtar oghan kinәli emes.

Oghan kinәliler «Qazaqstanda memleket bolmaghan, Jerin bizden syigha alghan» dep mәlimdeushi Resey preziydenti V.Putin men onyng arandatqysh deputattary - Jirinovskiy men onyng shәkirtteri.

Soghan qaramastan qazaq halqy әli de keng qúshaghyn jayyp, soghystan bas tartqandargha ayaushylyq tanytuda.

Búl bizding últtyq minezding ainymas bir jaqsy jaghy. Osyghan deyin bolghan Nazarbaevtyq avtoritariznen halyq qanshama japa shekse te, Qúday bizding halyqty osy jaqsy qasiyetinen ajyratpapty... Biz óz adamy keypimizdi saqtap qala alyppyz!

Oghan da shýkir.

Endi, biraq, saq bolu kerek. Ejelgi SAQ halqynyng býgingi úrpaqtary sol babalarynyng saqtyghyn býginde úmytpaulary kerek.

Biz týrkilik dýniyemen baylanysty artyryp, ózimizding qauipsizdigimizdi osy bastan oilamasaq, soghystan jenilgen soltýstiktegi kórshimiz «qaz ashuyn tyrnadan alady» degenning kerine jýginbeytinnine esh kepildik joq!

Olardyng sayasatkerleri men propagandasynyng ótirikke belshesinen batqanyna, kýnine myng qúbylatyn túraqsyzdyghyna әlemning kózi әbden jetti.

Sonymen, aghayyn, qosh delik, kelip jatqan kelimsekterdi óz mәdeniyetimizben, óz tilimizben qarsy alyp, әlemdegi asa qauipti qúbylysqa ainalghan «Orys әlemi» atty mifting kýireuine biz de óz ýlesimizdi qosayyq!..

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 310
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 225
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 320