Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Ádebiyet 1580 2 pikir 4 Qazan, 2022 saghat 11:56

Týlki giyenany qalay aldady?

Birinshi bólim:  Álem halyqtarynyng ertegileri

Ekinshi bólim: Álem halyqtarynyng ertegileri

Ýshinshi bólim: Álem halyqtarynyng ertegileri

Tórtinshi bólim: Álem halyqtarynyng ertegileri

Afrika halyqtarynyng ertegileri

(fulibe ertegisi)

Myna bir qyzyqty bayan eteyin...

Erterekte, týlki shóldep-shólirkep, әbden әlsirep, qúdyq janyna keledi. Sóitse, baraban basyna qos shelekti myqtap ústaytyn jip baylanghan eken. Týlki jogharghy shelekke otyryp tómen týskende, tómengisi joghary kóteriledi!

Shólin әbden qandyryp, tamasha toyghan song shyghayyn deydi, biraq shygha almaydy. Qúdyqqa bas súgha qaraghan giyena* su betinen Aydy jәne týbinde jatqan týlkini kóredi. Giyenagha til bitedi:

– Ne istep otyrsyn?

Týlki Aydyng sudaghy beynesin núsqap:

– Myna irimshikting jartysyn japyryp jatyrmyn, al qalghan jarymyn saghan qaldyram, – deydi qulanyp.

– Qalay týssem eken, a?

– Shelekke otyryp! – deydi týlki syr bermey.

Sodan ne kerek, giyena tómen týskende, ekinshi shelek ishine jayghasqan týlki joghary kóteriledi.

Mine, týlki qúdyqtan shyghyp, aqymaq giyenany sonda qaldyryp ketedi.

*Giyena – Afrika men ontýstik-batys Aziyany mekendeytin mysyqtekti jyrtqysh an.


Europa halyqtarynyng ertegileri

ÝSh ANShY

(fransuz ertegisi)

Erte, erte, ertede ýsh anshy bolypty.

Ekeui – tyrjalanash, al ýshinshisining ýstinde – lypasy joq.

Anshylardyng ýsh myltyghy bolypty.

Eki myltyq – oqtalmaghan, al ýshinshisinde – mýlde oq joq edi.

Anshylar tansәride qaladan shyghyp, úzay beredi, úzay beredi, úzay beredi jәne de úzay beredi...

Olar orman janynan ýsh qoyan atyp alady, biraq sonyng ekeui ústatpay ketedi, al ýshinshisi qasha jóneledi. Olar qashyp ketken qoyandy lypasy joq anshynyng qaltasyna salady.

– O, toba! – dedi olar keyisti ýnmen. – Qashqan qoyandy qazanda qalaysha qaynatpaqpyz?

Sóitip, ýsh anshy qaytadan jolgha shyghady.

Olar qaladan әlem alystap, úzay beredi, úzay beredi, úzay beredi jәne de úzay beredi.

Sonan song qabyrghasy, shatyr-tóbesi, esigi, terezesi, eshtenesi joq ýidi kóredi.

Ýsh anshy ýsh dýrkin qatty-qatty esikti qaghady: tars, tars, tars!

Ýy iyesi joq edi, biraq ol:

– Kim-ey, búl? Senderge ne kerek? – deydi.

– Qolghabys berseniz! Qysh qúmyra qajet. Biz soghan qashyp ketken qoyandy qaynatsaq dep edik.

– O, toba! Dostar, mende ýsh-aq qúmyra bar: ekeuining týbi – tesik, al ýshinshisi – tipten jaramsyz!


Afrika halyqtarynyng ertegileri

AQYMAQ ÚL

(hausa ertegisi)

Erte, erte, ertede bir әiel ómir sýripti. Onyng aqymaqtau, essizdeu, esersoqtau, eshkimge úqsamaytyn bir úly bolghan eken.

Birde, anasy ony iyne satyp әkeluge jiberedi. Bala iyneni alghan son, jolshybay kebek toly sebet ústaghan dosyn jolyqtyrady:

– IYneni qayda salsam eken?

– Sebetime! – deydi dosy.

Bala iyneni sebetke salyp, ýige jetken song qarasa, әlgi zat joq, sóitip qúralaqan keledi.

– IYne qayda? – dep súraydy anasy.

– Ony kebek toly sebetke salyp, keyin tappay qaldym!

– Áy, netken aqymaq boldyn, sen! – deydi anasy ashulanyp. – IYneni jeydenning jenine qystyra salmaysyng ba, aqymaq-au! Sonda joghaltpas edin.

Keleside anasy úlyn maygha júmsaydy.

– Erterek kel!

Bala may satyp alyp, ony jeydesining jenine salyp ap, ýidi betke alady. Mejeli jerge jetkenshe may erip, jerge tamyp-tamyp, azghantayy ghana qalady.

– May qayda? – dep súraydy anasy.

– Erip ketti! Qalghany – mynau! – deydi bala basyn qasyp.

Anasy qatty doldanyp, aighaylap jiberedi:

– Maydy qúmyragha salmadyng ba, aqymaq bala-au?! Sonda erimey, búzylmay jeter edi ghoy! Keleside sóitip istegin! Maqúl ma?

– Maqúl!

Birneshe kýn ótken song anasy úlyn kórshiden kýshik әkeluge júmsaydy. Ol kýshikti qúmyragha salyp, betin nyghyzdap jauyp qoyady. Ýige jetken song anasy:

– Kýshik qayda? – dep súraydy.

– Qúmyrada!

– Tezirek ash! – dedi anasy shoshyp.

Ashsa bayqús kýshik túnshyghyp qalypty!

Anasy:

– Áy, netken aqymaq boldyn, sen! Kýshikting moynyna jip baylap: «Jýr, jýr!» – deuing kerek edi ghoy. Sonda artynnan erip otyrar edi.

Keleside anasy balasyn etke júmsaydy. Etti satyp alyp, ony jippen baylap: «Jýr, jýr!» – dep sýireley jóneledi.

IYisshil itter etke shauyp, jan-jaqtan jabylyp, ony jep tastaydy. Bala ýiine tek sýiekterdi ghana әkeledi.

– Et qayda? – dep súraydy anasy.

– Mine ghoy!

– Sen – asqan aqymaq ekensin! Rasynda da, aqymaqsyn! Aytar sózim – joq! – dep anasy aighaylap jiberedi. – Mynau ma, etin? Sýiek-sayaqty et dep jýrsing be, bayqús bala?

– Ózing sóitip ýiretting emes pe?! – deydi ol búrtiyp.

Anasy ashulanyp:

– Endi, osydan seni bir jerge júmsamaspyn!


Afrika halyqtarynyng ertegileri

 BIREUDIKINE KÓZ SALMA

(amhara ertegisi)

Tevodros patsha túsynda toyymsyz kópes ómir sýripti. Tauarlardy bir ghana jerden satyp alyp, ony basqa jerge aparyp saudalaghan, sonymen jan baqqan-dy.

Kýnderding bir kýninde, ol ózen jaghasyna toqtap, demalyp, týski asyn iship, kerilgen keruenin zat-búiymmen toltyryp ary qarata jyljidy, saparyn jalghastyrady. Arada birshama uaqyt ótkennen keyin sol jerde aqsha toly әmiyanyn úmytyp ketkeni esine týsedi.

Jedeldetip artqa qaytady, izdegeni – 100 byrr*. Sonda bir kisini keziktiredi. Beytanys jan:

– Ne izdedin, saudager? – dep súraydy.

Ol:

– Aqshamdy joghaltyp aldym! – dep jauap qatady.

– Ishinde qansha bar edi?

– 100 byrr!

Quanghanynan beytanys betinde núr oinap:

– A-a-a, onda tabyldy, tabyldy! Mine, ala ghoy!

Kópes aqshany sanamalap shyqqan son:

– Negizi, 200 byrr joghaltqam! Qalghanyn qaytarghyn! – deydi qabaghyn qars týiip.

– Olay boluy mýmkin emes! Men 100 byrr ghana taptym! – dep tandanady beytanys.

Ekeui tóreligin aityp, aq-qarasyn ajyratyp beru ýshin Tevodros patshagha әdildik izdep barady.

Ámirshi kópesten:

– Qansha aqsha joghaltyp aldyn? – dep súraydy.

– 200 byrr, mәrtebelim!

– Al, sen qansha tauyp aldyn? – deydi patsha beytanys kisige súrauly jýzben.

– 100 byrr!

Sonda әdil әmirshi bylay depti ghoy:

– Ei, kópes! Eger sen 200 byrr joghaltyp alsan, ony 200 byrr tauyp alghan adamnan súra! Al, 100 byrr tapqan jan, aqshany ózine qaldyrsyn! Ágәrәki, alda-jalda bir kisi 100 byrr izdep jýr degendi estisem, oghan ózim-aq tóleymin, púlyn.

Sóideydi, el!..

*Byrr (byr, ber) – ertedegi Efiopiya men Eritreyadaghy Mariya Tereziya (Mariya Tereziya Valiburga Amaliya Kristina) talerynyng eng alghashqy atauy, sol uaqyttaghy eng qúndy, eng bedeldi sauda tiyny. 1976 jyldan bastap býginge sheyin byrr – Efiopiyanyng últtyq valutasy sanalady.

AUDARMA

ÁLEM HALYQTARYNYNG ERTEGILERI

Audarghan: Álibek BAYBOL, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn, Qazaqstan avtorlary qoghamynyn, «Qyr balasy» qoghamdyq qorynyng mýshesi, jazushy-dramaturg, әdebiyettanushy, synshy, audarmashy.

Audarma Qazaqstan avtorlary qoghamynyng qorghauynda. Kóshirip basugha rúqsat joq!

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 257
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 189
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 261