Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Ádebiyet 1231 0 pikir 30 Qyrkýiek, 2022 saghat 13:02

Jaqsymen jýzdesulerding jylnamasy

Joljazbalar 

I. Tanysu

«Bizding bir-birimizdi tanyp, tandau
jasauymyzda esh kezdeysoqtyq joq... Biz
sanamyzda súlbasy qalyptasyp ýlgergen,
týisigimizding týkpirinde búrynnan bar
jandardy ghana qúshaq jaya qarsy alamyz!»
Zigmund FREYD

Qas qarayghan shaqta qalanyng jogharghy jaghynda ornalasqan tanymal meyramhanagha barugha jelkemning qyry jibermey, qúnan qymyzdy qúnyghyp ishken Qanaghat dosym (Qarajalgha jol týskende atyna zaty say bolmay, Qúday tóbesinen qos qoldap úrghany bar!) qúsap, júrtta qalghan qara qazanday tónkerilip biraz jattym. Qojekennin: «Agha, jetiden qalmay jetiniz, bir bekzat adammen tanysasyz», - degen «biyazy» búiryghyna da birden boy úsyna qoymay, birshama tartynshaqtaghanymmen, týbinde týstikti betke alghanmyn. Shópketyshar shendilerden sharshau basym kekir men dókirdi kýnara kórip, jer-kókti tirep túrghanday tóbennen tómen týksie qaraytyn «tizginústarlar» men әlimsaqtan әuletine әl-auqat bitkendey edirendeytin әumeser, esersoq әulekilerden әbden zәrezap bolsa kerek, my miskinning ishine әldebir kýmәn kirip alyp, kibirtiktetip qoyghany ras endi... Alayda, tap sol sәtte kisikiyiktigim men kýmiljuli kónilimdi pendәuy qyzyghushylyghym jenip: «Qanday adam boldy eken?» - degen synar saualdyng jeteginde jandarynyzgha jyldam-aq jettim. Qaryndasymyz tanystyryp, qasynyzdan oryn úsyndy. Ádemi әngime de aityldy, әsem әn de әuelep túrdy... әlsin-әlsin, qúsqanat qar syndy. Mәndi sózge әuestigimiz siqyrly sazdy kidirtip, әredik sýikimdi әndi ýzdi. Bizding bauyrlarymyzdyng talanttary – Tau Tolaghay, olardyng oryndauynda min joq-ty, bәrine kinәli – EKINShI INTERNAT! Jaryqtyq Jәdiger aghayymyzdan bastap, jýzden aspay jýdemegir Sapa Ysqaqúlyna deyin eske aldyq sol keshte. Sizding Mәrua apayynyzgha degen saghynysh pen qúrmetke toly lebizinizden jyp-jyly lep esip túrdy. Aramyzdaghy jyl aiyrmashylyghy Aqylbaygha әke atanghandaghy Abaydyng jasynday bar bolsa da, bir balbastaudan susyndap, bir alqaptyng astyghyn oryp, dәnin teru búiyrghan eken bizge, agha. Úzaq әngimelestik. Bayyrghy tamyrlarsha, bir tughan bauyrlarsha emen-jarqyn otyrdyq. Syralghy dostarday ashylyp, saghatqa da kóz salmappyz. Búl ne tylsym boldy?! Tan-tamasha qalmasqa әdding qaysy?! Jauap bar ma?!

Qosh aitysar sәt tughan. Óleng oqydym... kýrkiretip. Siltidey tynyp tyndaghan ainalama da, ózime de razy edim. Tynyshtyqty siz búzdynyz... dýrkiretip. «Ap, bәrekeldi!» - dep, qolymdy qysyp, Seyil ekeumizding mandaylarymyzdan kezek sýidiniz. Ýrkerge ýn jetkizgen Seyil ghoy, «alty ishekti jetigenimen» sýiemeldeuine-aq suynday sәigýlik baylar em, qol qysqa bolmasa... Siz jolynyzdan jyghylmay, jón-joralghyny jasap bolyp, barshamyzgha: «Baltalasan, búzylmas býtindik bolsyn!» - dep, berekeli birlik tilegeninizde nәsilinde qúrayyshtyng qany bar qyzdyn, әsilinde, kóp qazaqtan kóregen ekenine kózim jetti. Kýmәndanghanyma úyaldym.

Sodan beri jiyrma jeti ret ay janghyrdy, jyl(dar) jyljyp, eki ret esep ashty. Tileginizdi Tәnir qúp kórdi me eken?! Janynyzdamyz. Birgemiz!

Jadymdaghyny jolda hattadym, ghadet qoy... Uaqyttan tapshylyq tanymas kýnge de asa asyqpayyq, agha. Sol dúrys, shamasy...

Týiin: «Kýmәn – senimge jeteleytin baspaldaq». Horvud Hantington.

«Búl qaysy edi?» - dep, bir jolgha qinamay qoyasyz-au, agha. Bilmeydi ekenmin. Semuel Fillipsten basqa Hantingtondy oqymappyn, biraq, sózinde qisyn bar qúrghyrdyn... Tap osy sózim Bekbolattyng «ong jambasyna oray» kelip-aq qalar ma edi?!

II. Tamyr

«Tuyp, ósken eling qymbat,
Kindik kesken jering qymbat,
Álpeshtegen anang qymbat,
Erkelegen balang qymbat,
Meyirimdi әkeng qymbat,
Jaqsy dos, jaryng qymbat,
Bәrinen de úyat pen aryng qymbat!»
Qabylisa ASANÚLY

«Tanda dayyn otyrarsyn, Aydyn saghan soghady. Auylgha baramyz», - dep, qysqa qayyrdynyz. Dauysynyzdan quanysh sezilip túrdy. Tughan jer, tól topyraq, týp tamyr, tek tórkini, tariyhqa taghzym... Turasyn aitqanda, osynau tirkester til úshynda túrghanday kórindi. Álde, aragha bir jarym mýsheldi molynan tastap qana ataqonysyna at izin salu mandayyna jazylghan mening múndar kónilimning «Kisenashqan» kýiin kóksegen kórinisi me edi búl?!

Alageuimde men ýshin alys, siz ýshin jaqyn auylgha attandyq. Alys bolatyny – Almatydan úzap shyqpaghanyma jylgha juyqtaghan. «Jaqyn» demeske mýlde negiz joq! Auylyn ansaghan adamgha shaqyrymdar sóz bop pa?! Auylyng men bauyryna býireging búryp, sol bir úlyq úghymdar jýregine jaqyn túratyny taghy ras. Áldebir jaysandar eling men jering jayly jaqsy aitsa, ishing jylyp, bazbireuler tekten-tekke tekirektep, auyl-aymaghynnyng «iytin» jamandasa, janyng shyghyp kete jazdaytyny da jasyryn emes. «Jazghan qúlda jazyq joq», sirә...

Jengemning ýiden saylap shyqqan qazy-qartasyn qarbyta asap, әrneni әngimelep, әzilding týbin týsirip (Toq adamda kóp alang da joq qoy!),ezuimizdi jiya almay, jelmen jarysqanday jýitkip-aq kele jatqanbyz. Arqarly asuynan ary asqanda kýlkini de qidyq, basy artyq sózdi de tidyq. Sebebi, siz Aqyn Atanyng jyryn tәpsirlegendey tebirenip, kimning ne ýshin qymbat bolatynyn, tek pen topyraqtan tamyr ýzuge bolmaytynyn tolghaugha kirisip kettiniz jәne múnynyzdy jón bilgendik dep týsindim men sonda. Jol ýstinde Arqarlynyng qos qaptalynan qol sozyp, asugha japsarlas jatqan Itjon men Malaysyryny, әridegi Múqyry men Albasudy, altyn besiginiz – Aqteksheni aimalay qúshqan Qart Shaghandy tilge tiyek etkeninizde týisikpen ghana týisiner jarasym bar edi, agha. Búl maghynaly bayanmen ýndesip, ýilesim tapqan tәtti kýiding kerueni Basqannan bastau alatyn Kóksudy kóktey ótkende de, Balpyq biydegi bauyrlarynyzgha jetkende de ýzilmedi. Qonyraulatpay, qonyr aulatqan kýy ýshin Aydyngha, ómirge kelgen ólkenizdi ózek etken әserli әngimeniz ýshin ózinizge alghausyz alghysymdy ishtey aityp bolyp, ayauly ananyz otyrghan qútty shanyraqtyng tabaldyryghynan attadyq. Amandyq-saulyq súrasyp, «biz keldiktin» meziretin jasadyq ta «yqylym zamandardan yrzyghy aman qalghan», bir-birimen yntymaghy kelisken, yrys-berekesimen bólisken bauyrlardyng arqa-jarqa kónilderi men as ta tók peyilderining kuәsi boldyq. Ol azday, ainalsoqtap, apamdy tónirektey berdim. Arghy-bergi sýrleu-soqpaqtardan syr tartyp kórmek em, әziz ananyz maydan qyl suyrghanday talay tәmsildi talqylap-aq tastady sol zamatynda. Qadau-qadau qaghidattan qayyryp, tarau-tarau tauarihty tarqatty Tezek tórening zәuzaty. Tynday berdim. Tapjylmadym. Tandanysymdy jasyrugha tipten de tyryspadym. Talay jyl búryn basymnan ótkergen ómirding ózin kórdim... Odan son, oigha shomdym... Tamyrdy tanyghanday boldym.

Týiin: «... Jýginbender tórege.
             Ádiletti tóre joq,
             Týsetin shóre-shórege.
             Aqynnyng eli sonday dep,
             Ýlgisi jaqsy qanday dep,
             Bolyndar elge ónege!» Qaban jyrau.

ESEN-SAU JÝRINIZ, TAMYRY TERENDEGI ELINING EREN BEGI!

III. Toylar turaly tolgham

«... Toysyz ómir – ayaldaytyn
 beketi joq úzaq jol siyaqty».
Demokriyt

Ayaldamadym. Ayandadym... «Sanylausyz adamdardyng amaldarynyn» arqasynda uagondar men qamaldardyng sanylaularynan ýmit pen senimning sәulesi syghalaghan tym úzaq sapar boldy. Sýikimdi sóilemning siqyn ketirip, orynyn taba almay, ortada opynghan odaghayday bolmayyn dep, oraluyma oray ortaly, ordaly tústargha da, ya, omyrtqa basyn ústaugha da onsha-múnsha yqylas tanytpadym. Omaqasa jyghyla qúlap, jyldar boyy jalpydan jyraq, jalqy qam qúrap, onashada omaludyng ashy dәmin tatqan biledi... Aty-zatymen qúrysyn, qastasqan jangha da, ata jaugha da tilemes em!

Kim biledi, kóp eldi jiyp, toy ótkermek, ólendi ol elge jetkermek týgili, osylaysha orman oidyng ózektisin súryptap, ózimdi ózim qúryqtap, әli de biraz bórisoqpaqtata túrar ma edim, kýnderding kýninde (?!):

Ákemteatrdyng bir búryshynda jyr saghaty ótip, búl is-sharagha Baqantay bauyrym shaqyrmasa;

Qanghalaqtap jýrip, qújyrama kelip qalghan Qanashty emdep, ekeulep «Alpauyt aqyndardy» oilap tappasaq;

Satpaytyn, satylmaytyn Dәuken dosym qolymnan qaqpay, bas әdeby basylymnan túraqty aidar ashugha mýmkindik bermese;

Jәukeng jaqsy kóretin jinaq qayta basylyp shyghyp (Tolyq taralyp ketip, tez tausyluyna baylanysty tórt ret qayta basylghan «Taqsyr, Kýndi» aqyn Jaras Sәrsek «eng baqytty kitap» atandyrghan!), Ghaziza hanym óz kitaphanasynda tanystyrylymyn jasamasa;

«Almaty TV» telearnasynyng basshylyghymen jaghalasyp jýrip, Áliyash óz baghdarlamasynyng bas keyipkeri etpese;

Qayta oraludyng qayyrly joldaryn qarastyryp, kil jaqsylarmen jarastyryp, «Jalghyz Aspan» jaryq kórgende tas týnekte sham jaqqanday jarqyratyp, kóz kórip, qúlaq estimegen jyr keshin úiymdastyrghan, qúmayynday janghyrghan jyrlarymdy әn qylghan Rozatay begim janashyryma ainalmasa;

Topqa barmaghanyna, sayran salmaghanyna, toy bermegenine, duman kórmegenine shiyrek ghasyrdan asqan, alang kýnde atayy qasqyrday әr qadamyn andap basqan ininizding jalaulap-aq túrghan jadau jayyn jasyryp, jenisker bayraqtay jelbiretip, barshadan baghyn asyryp, el ishinde eleusiz jýrgende elep, arqadan qaghyp, qoltyqtan demep, zaghip zamannyng aqshel kózderi shatynay qantalap, shata(q) qogham shalqalap, shamyrqanyp jatqanda, tal qarmaytyn shaqtarda, tar kezende taryqtyrmay, kýnin qalamaqygha qaratyp, qara baqyr sanatyp, kiyit pen jemitke zaryqtyrmay, jolyn danghyl, tegis qylyp, sәn-saltanatyn kelistirip, Qaraqorymdaghy qaghan úlynday qalqalap, aghalyqtyng auyr jýgin arqalap... Siz jýrmeseniz, aghatay!

Dýrkirep toy ótken kýni sirkirep janbyr jaudy. Sýiinishi men kýiinishi bir móldirge syiyp ketken, qarashyqty qiyp ketken kóz jasynday...

Týiin: «Meyirimdi jýrek әlemning barlyq aqyl-oylarynan góri әdemi!»

 Eduard Buliver-Litton

Búl aghylshyn jazushysy qatardaghy kóp qalamgerding biri emes, «Zanoni» romanynday shyn shahqar shygharmany dýniyege әkelgen bekzada. Britan barony ýsh ghasyr búryn bolmys-bitimi sizge keletin keremet janmen jaqyn dos bolghan sekildi. Jaqsynyng sharapatyn kórgen, onyng qadirin bilip, әdil baghasyn bergen jannyng jýreginen ghana shyqsa kerek múnday minsiz sóz. Qansha qazaqqa qaraylasyp, qansha qazaqqa qamqor boldynyz?! Qansha qazaq mektebining sauabyn alyp, qansha qandasymyzdy baspanaly ettiniz?! Jayaugha topqa barar túlpar at mingizip, jabyrqaugha toy jasap, kónilin shat qyldynyz... Malsyzdy maldy etken, tonsyzdy tondy etken ertedegi Er babalarymyz sekildi... Bәrine el – kuә! Bir mening ózimning ghana azdy-kópti jetistigimning eshbiri eskerusiz qalmaghan eken. Siz saqilyghynyz men mәrttiginiz jayly aitqandy qúptamaysyz, esimde. Biraq biz aitqangha kónetin be edik?! Kórsek te kórmegendey bolyp, tyrs etpey, tis jarmay, mysyqsha «kóz júmyp» jýre almaydy ekenbiz... Ayypqa búiyrmanyz, agha

IV. TARAQ TANBALY TARLAN

«... Qastasqan jaudyng zalym, naysabyn
Qiratqan, artta – alang kýn.
Qol bastaghan Er Qabylghaysamyn,
Qayqy ghúmyrly Qabanmyn!»

«TARAQ TANBALY TARLAN»
poema-monologymnan

Jonghar shapqynshylyghy jayly, jalpy jaugershilik turasynda sóz boldy bir keshte. Marghasqa, Aqtamberdi, Ýmbetey, Búqarlardyng jyrlaryn jatqa aittyq, talqy arasynda jyraulardyng batyrlyghyn qosa qozghadyq. Ómirzaq jaryqtyqtyng ólmeytin óleng joldary da eske týsti:

«... Batyr aqyn bolmasa – aqyndyqqa min emes,

Aqyn batyr bolmasa – kórgen kýni kýn emes!»

Ghajap emes pe, agha? - dep, súrauly kózben sizge qaradym.

Soyqan! - dediniz dәstýrli qúptauynyzben.

Týn ortasyna deyin otyrdyq. Anyraqaylattyq, Enirekeylettik. «Aqtaban shúbyryndy men Alqakól súlamadan azar aman óttik». Birer saghattan son, es jiyp, ense tiktedik... Salqam Jәngir bop Orbúlaqta bir erlep, qas dúshpandy Qarataudan qayyryp, Tarbaghataydan týre qudyq. Nәti jonghardy jayratyp salyp qana tynshydyq... Sodan keyin... Syrdaghy eldi beri kóshirdik! Sol kezde sizding babanyz jayly tolghadyq. Úzaq «qissanyng qayyrmasy» qysqa boldy... Zaty – Qorasan, haty – orasan sәikiden sóz qalys qalghan ba?! Shiyrlap baryp, qiyrdan qaytqan saualdardyng jalghyz ondy jauabyn sol tapty. Qabylisa Asanúlynyng saqtalghan bar múrasy, ghúmyry men shygharmashylyghy turaly ghylymy zertteuler, maqalalar men tolghamdar bir kitapqa toptastyrylyp, tolyqqandy tarihiy-tanymdyq enbek etip shygharatyn boldyq. Bir bәtuagha kelip, tang qylang bere tarastyq. Saqar bauyrymnyng «sәigýligine» mingesip, men de qayttym... Jerding shetindegi, jelding ótindegi eldi mekenderge... Kókjiyekterge.

Týiin: «... Ómir – teniz, jýzem onda demeniz,

 Izgilikten jasalmasa kemeniz!»

Ábul-Hasan Rudakiy

Shyghystyng shong shayyry osy joldardy hattaghanda bir shyndyqty bilip aitqany anyq. Qaban jyraudyng telegeyine týstik te kettik. Jyl jarymgha juyq uaqyt júmsadyq. Múraghattardyng qansha shanyn júttyq?! Jauaby Jaratqangha ghana mәlim... Aldymen derek kózderin izdedik, sosyn barlyq jighan-tergendi toptastyrdyq. Bilikti ghalymdar men kórnekti qalamgerlerding jazghan dýniyelerin súryptadyq. «TARAQ TANBALY TARLAN» tudy. On tórtinshi aimen birge tarihiy-tanymdyq «QABYLISA.QABAN JYRAU.TARAQ TANBALY TARLAN» dýniyege keldi. Telegeydi ensergenimizge qaraghanda, kememizding izgilikten jasalghany ras-au...

V. Tughan topyraqqa taghzym

«Basqa ólkening otynan
tughan jerding týtini artyq!»
Qazaq maqaly

El Tәuelsizdigining otyz jyldyghyn әrkim әrqalay atap ótip jatqanda tughan jerinizge ýlken konserttik baghdarlama aparatyn boldynyz. Ýrdisti búzbay:

Oyym qalay? - dep, bizding pikirimizdi súradynyz. Ýsheuimiz birdey bas barmaghymyzdy shoshaytyq.

Onda dayyndalyndar, kelesi aptagha ynghaylanayyq...

Súraq kóp edi, biraq, esh súraqsyz dayyndyqty bastadyq. Rozatay tizim jasap, jelide arnayy top qúrdy. Aqqu men Ardaq qonaqtardy auylgha jetkizip, týsirilimdi saylaytyn boldy. Júmystyng eng onayy maghan qaldy... Sóz bastap, keshti jýrgizetinime qatty quandym. Sahnagha saghynyshym kýshti edi...

Baghdarlamanyng aty da tabyla ketkeni tamasha boldy. «Shahardan – Shaghangha!» Shynymen de keremet ýilesimdi emes pe?! Búl ataudyng eldegi aqsaqaldargha da únaghanyn kesh dýrildep ótken son, alghys aita kelgende ózderi jetkizip jatty.

Aqtekshedegi sahnany bezendiruge qajetti qúral-jabdyq dayyndap bolyp, jeltoqsannyng jiyrma ýshinshi júldyzynda Qaban jyrau atamyzdyng Qart Shaghanyna tartyp kettik. Abyzdyng atyndaghy auyldyq okrugting shekarasyna qalay dem arasynda jetkenimizdi týsinbey de qalghan edik. Jol da taqtayday boldy. Saparlastarymyz da kil sayypqyran-dy. Eng bastysy, niyet qanday edi?! Bәri de keremet boldy, imanday shynym!

Mәdeniyet ýiine jinalghan elde esep joq. Bar yqylastaryn berip, kóz almay qarap, tapjylmay tyndaghan jerlesterinizding aq úlpa qarday tap-taza peyilderin qiyp kete almadyq. Bir jarym saghattyq baghdarlamany ýsh saghatqa sozyp, alghausyz alghysyn jaudyrghan júrtshylyqqa biz de bas iydik. Qos anamyz (Sizding anashynyzgha seriktesip, sahnagha Shymqaladan jetken Rozataydyng anasy birge shyqqan edi ghoy!) el kónilin kótergen balalaryna aq tilekterin jetkizip, aqsaqaldar batasyn bergende ózimizding de tóbemiz kókke eki-aq eli jetpey túrdy. Barsha aghayynnyng aiyzyn qandyrghan kórkem keshti ayaqtarda:

Bas aman, bauyr býtin, El esen bolsyn! Tәnirding tәuir kýnderi tausylmasyn! - dep, halyqpen әp-әdemi qosh aitysyp, sahnadan syrghyp bara jatqanymyzda jergilikti әkim – Erkin bauyrynyz qasymyzgha kóterildi. Eki-ýsh jyldan beri týrli jinalystar ghana ótkizip jýrgen saraygha jan bitirgen Roza men «Qonyrgha», Aqqu men Áuezge, Ál-Faraby men Gýlshatqa, Beybarys pen Aqylbekke raqmet aityp túryp, endi múnday izgi is-sharany dәstýrge ainaldyru kerek ekenin eskertip, sizge der kezinde qúlaqqaghys jasap ýlgerdi. Men sizge dýiim elding aldynda:

Ákim-qaradan irgenizdi aulaq ústanyz, agha! – dedim. El du kýldi. Sizding bas iyzep, jyly jymiyp túrghanynyz jadymda qalypty... Shaghangha biyl da baramyz-au, agha... Solay ma?!

Týiin: «... El oipany bilinbes, Eline say Er tusa!»

Qaban jyrau

Siz tughan jerinizdi qanshalyq qadir tútsanyz, jerlesterinizding de ózinizge sonshalyq sýiispenshiligi bar eken. Auyl aqsaqaldary aityp jatqan janashyrlyghynyz ben jaqsy amaldarynyz da manyzdy, әriyne. Degenmen, mәselening tórkini basqada sekildi kórindi maghan. Sizding salyp bergen ghimarattarynyz da kerek-aq auylgha. Elden kelgen jigitterdi júmysqa alyp jatqanynyz shalghaydaghy auyl adamdarynyng jandaryna jaghyp jatqanyn da jaqsy úqtyq. Biraq auyl qazaghy bazbireuler oilaytynday aqymaq emes qoy... Týgel túrghyndardy «Qazaq әdebiyetine» jazdyryp, ruhany azyghyn ýiine jetkizip berip túrghan el aghasynyng týpki maqsatynyng terendigin týsinedi bәri de.

VI. Tosynsyi

«Keybir adamdargha kishkentay
 ister de kóp quanysh әkeledi!»
Nik Vuychich 

Tek qualaytyn tetraameliya deytin súmdyq dert baryn mәngi jasyl qúrlyqtan shyqqan osy talantty jazushynyng óz ómirinen jazylghan «Shekaralary joq ghúmyr: Bas ainalarlyq baqytqa bastar jol» atty kitabyn oqyghanda ghana bilip, tang bolghanmyn. Eki qol, eki ayaqsyz da esh moyymay, taghdyrynyng tarttyrghan bar tauqymetterine tótep bere alghan alyp jýrekti adamnyng ruhynyng kýshtiligining aldynda basymdy iygenmin. Sodan beri osy asa jigerli jannyng qalamynan shyqqan joldardy nazarymnan tys qaldyrghan emespin.

Kópten kýtken kitabymyz «ASPAN» baspasynan jaryq kórip, Aqyn Atagha arnalghan irgeli enbekke әbden riza bolghanynyzdy jasyrmay, riyasyz alghysynyzdy jetkizdiniz. Sýiindirgen, sýiinshiletken sol sәtterde bizding de kónilimiz mejesinen mol shyghyp, әuelep kókke ketken-di. Abyroymen ayaqtaghan jobanyng zandy jalghasy retinde Halyqaralyq «TARAQ TANBALY TARLAN» jyr mýshәirasyn ótkizbek niyetimizdi bayyrghy mәrttiginizben qúp kórip, bar shyghyndy sol bas qosudyng ýstinde-aq qolymyzgha ústata saldynyz. Quanyshymyz eselep artyp, asa auqymdy jyr dodasynyng qamyna kirisip kettik.

Aqberen Qazylar alqasyn, men Ýilestiru kenesin basqaryp, alamangha ekeumiz de qatysa almaytyn boldyq. Mýshәira jariyalanghan kýnnen beri qyryq kýn ótip, jetinshi aidyng jetinshi kýninde Últtyq Kitaphananyng Ýlken zalynda búl bәigining qorytyndy keshimen birge atalmysh kitaptyng tanystyrylymyn da jasadyq. Jampoz jyraugha arnalghan tuyndylardyng sәtti shyqqandary da, auyzymen qús tistegen jýirikterding qarasy da biz oilaghannan әldeqayda kóp bolyp, әu bastan habarlanghan on toghyz jýldege taghy on eki syilyq qosugha mәjbýr boldyq. Esh nalymay, qayta ózimizdi arqalandyryp, sol kóterinki kónilmen mәdeniyet pen әdebiyetting birneshe qayratkerine syiaqy da taghayyndap jiberdiniz. Barlyq jýldegerlerdi marapattap bolghanda, mýshәira jenimpazy bolghan Nesaghang ekeuiniz kishkentay perishtemizding túsauyn kesip, qúlynshaqtyng qadamyna qút tiledinizder. Sóitip, bizding otbasynyng ekinshi oghlanynyng alghashqy ayaq alysyna óziniz bas boldynyz...

Kesh sonynda sóz alyp:

Búl jobagha atsalysqan aqyndardyng barshasyna alghysym sheksiz, qalamdarynyzdan qan qaraya bersin! Degenmen, bir bauyryma erekshe ystyq yqylasymdy jetkizip, ózim ishtey atap qoyghanyma birshama uaqyt bolghan jýldesin jariyalasam dep edim. Búl bauyryma ataghanym – «shappay ber» deytin bәigi... Erjantay, qútty bolsyn! – dep, sahnadan týsip kettiniz. Kim ne týsingeni de qyzyq emes boldy maghan, sebebi, bәrin de sezip túrdym...

Kýni keshe qúrylysy ayaqtalugha tayap qalghan ýiimizdi kórip, qúrbandyq shalyp qayttyq. Keshken az-kem ghúmyrynda baspana týgili, malqorany da iyelenip kórmegen aqyn ýshin saltanatty saray salyp bergenning baghamy qanday bolatynyn sózben jetkizu mýmkin emes siyaqty... Ózim qúrmetteytin Nikting aitqan «kishkentay isteri» múnday quantar ma edi?! Bilmedim... Alla razy bolsyn, aghatay!

Týiin: «Mening úly múratym – adamdardyng óz jolyn adaspay tabuyna kómektesu». Nik Vuychich

Taghy da ruhty azamattyng sózine sýiendim. Sizben múrattas jan ghoy búl bahadýr. Nik te údayy qyjalat kórgenge kómek qolyn sozyp (qoldary joq bolsa da!), múqtajdyng qajetin ashyp, armany kóp adam balasyna jol siltep jýrgen marghasqa ghoy. Sizding de eren isteriniz esep bilmeydi... Múng bilmeniz, myng bolynyz, adal jemin shashyp jegen aqsúnqar balasynday asyl zatty aghatayym! 

VII. TÝIIN TARQATU

«Adamgershilik kimde bolsa,
sony Er dep esepte!»
Ahmet IÝGINEKIY

Jasyl dәpterdegi otyzgha juyq joljazbanyng birnesheuin tandap alyp, talghampaz oqyrmannyng nazaryna úsyndyq. Adamdyq pen adaldyqty tu etken tól tabighatynyzdy tanyta aldyq pa eken?! Ómirdegi qarapayym ghana qúndylyqtardyng ólshemin ózinizding ónegenizben salystyra sipattamaq boldyq. Ol niyetimiz ong niyet qoy, oiymyz iske asty ma?! Ony da baghamdaytyn osy joldardy oqyghan jan bolar... Aytqanymyzdan aitpaghymyz kóp edi, Alla ghúmyr berse, ol bayandar da basylar.

Key-keyde jiyrma birinshi ghasyrda asa qatty asqynyp, qargha tamyrly qandastarymyzdyng qara tanbasyna ainalyp bara jatqan traybalizm atty qazaqy emes (solay bolsa eken!), qasaqy dertten ada (sorymyzdyng sony sol bolar ma edi?!), «geografiya men biografiyadan» biyik túrghan túlghalardyng basyn qosyp, «Qyrymnyng qyryq batyrynday» qosyn qúryp, qol jiyp, «qazaqqa qastyq qylarmandardy qyrar ma edi, barsha baraqy balasynyng bastaryn júlar ma edi» dep, qiyalgha qanat baylaymyn. «El airylghangha» deyingi dastan dәurendi janghyrtqym-aq keledi. Sol zanghar zamanda ghúmyr keshsek, Azaulynyng Aymadet Er Dospambet aqasynday Noghaylynyng «ayyn onynan, júldyzyn solynan» tudyra alar ma edik, bir Jaratqan biler... Biraq Siz bastap, biz qoshtap, ELGE (Dәiim ýlken әripten jazylyp, sol sipatqa say bolsa etti!) qaltqysyz qyzmet qylarymyz haq, bilem!

Arghy zamandarda jasaghan Hakim babamyz ghoy Jýinektik Ahmet (XII – XIII gh.gh.) ghúlama. Tumysynan biz kórer dýniyeni kórmeytin bolsa da, Ádib Ahmetting kókireginde KÓZ bar edi (Bizding kóp zamandastarymyzdyng kóz úyasynda bez ghana qalghany qatty qynjyltady, agha!). Al, ol KÓZ kórgendi kósemsigen kóp «kóregen» pendege kóru – zor arman, sezinu – mol mehnat! Ál - Insan әl - Kәmil bolu ekining birine búiyrmys bolmas, sirә?! Janarlarynyng jaryghynsyz jaralghan («Aqiqat syiynyn» tuyndygerin «soqyr» dey almadym!) jasampaz jannyng jogharydaghy sózinen asyryp aitu qayda?! Ázirge osymen toqtadyq, ER AGhA!

Tújyrym:

Atang – dýr, asyl anang – degdar adam,

Aspan men jaralghanday keng daladan

Aqjýrek, jan jyluyn Eline arnap,

Aynaldyng Arda tughan Erge Abadan!

Belgili kәsipker, injener-qúrylysshy, qazaq ruhaniyatynyng janashyry Beysenov Erbol Amanbayúly – 60 jasta!

Ghúmyrnama

Beysenov Erbol Amanbayúly 1962 jyly qyrkýiek aiynyng 28 kýni Jetisu oblysynyng (búrynghy Taldyqorghan oblysy) Kóksu audanyna qarasty Qabylisa auyldyq okruginde (búrynghy V.Kuybyshev atyndaghy újymshar) qyzmetker әuletinde dýniyege kelgen. Ýlken ýielmendegi toghyz perzentting ekinshisi. Otbasyly, balalary men nemereleri bar. Júbayy – Beysenova Gýlnar Orynghaliqyzy.

Almaty sәulet - qúrylys institutynyng týlegi. «Qúrylys injeneri» mamandyghyn iygergen kәsiby bilik iyesi. Qúrylys salasyndaghy enbek ótili – 35 jyl. Enbek jolyn «Kazpiyshestroy» Tresti MPMK-06 kәsiornynyng prorab-sheberi retinde bastaghan. Keyinirek «Mejkolhozstroy» Tresti MPMK-05 kәsipornynyng bas injeneri bolyp taghayyndalghan. 1993-2002 jyldar aralyghynda SPMK-03 kәsiporny basshysy bolghan. 2002 jyldan 2006 jylgha deyin «Altyn Emel» JShS-in basqarghan. 2006 jyly «RemBUS» JShS-in qúryp, on alty jyl boyy elimizding әrtýrli ónirlerinde san aluan ghimarattardyng qúrylys jәne kýrdeli jóndeu júmystaryn jýrgizip keldi. 2022 jyldyng tamyz aiynan bastap atalmysh kompaniyanyng atauy ózgerip, «Bereket - TK» jauakershiligi shekteuli seriktestigi bolyp qayta qúryldy. Erbol Amanbayúly kýni býginge deyin atalghan kәsiporynnyng qúryltayshysy әri diyrektory bolyp qyzmet atqaruda.

E.A.Beysenov óz kompaniyasyn qúryp, ony basqaryp kele jatqaly kóptegen ghimarattar men zәulim qúrylys nysandary salynyp, әleumettik manyzy zor qúrylystar, ruhaniyat pen mәdeniyet oshaqtary boy kóterdi. Atap aitqanda, «Bereket - TK» kompaniyasy on besten astam kópqabatty túrghyn ýilerdi tapsyryp, toghyz mektepting qúrylysyn ayaqtady. Qazir Almaty qalasyndaghy ýsh mektepting seysmikalyq kýsheytuin jýrgizip jatqan kәsiby kompaniya búghan deyin №7 Qalalyq klinikalyq auruhananyn, Shonjy auylyndaghy 25000 tonna et óndiretin qús fabrikasyn, «KelunKazfarm» farmasevtikalyq zauy­tyn salyp, «Keruen» kópsalaly medisina ortalyghynyng jәne Alatau audandyq IIB-ning ghimarattaryn abyroymen ayaqtaghan edi. 2014 jyly salynghan «KelunKazfarm» farmasevtikalyq zauyty Qazaqstan Respublikasyndaghy eng iri dәri-dәrmekter men medisina salasyna asa qajet búiymdardy óndirushi kәsiporyn ekeni anyq. Kompaniyanyng layyqty maqtanyshyna ainalghan atalmysh zauyttan bólek, 2016 jyly Almaty qalasynda osy salanyng taghy da bir nysany – kezekti medisina ortalyghynyng qúrylysy ayaqtalghan bolatyn.

Kópbalaly otbasylardy qoldau baghdarlamasyna sәikes, «Bereket - TK» kompaniyasy Almaty qalasynda elimizdegi eng alghashqy «Baqytty otbasy» atty Kópbalaly analargha qyzmet kórsetu Ortalyghyn paydalanugha berdi.

Beysenov E.A. Týrkistan oblysynyng Arys qalasynda oryn alghan apat­tan keyingi jaghdayda qalany qalpyna keltiruge qatysty asa auqym­dy júmystargha ýlken ýles qosyp, búl sauapty iste zor belsendilik tany­tuymen halyqtyng alghysyn aldy. Nәtiyjesinde onyng kәsiporny 239 túrghyn ýige jóndeu júmystaryn jasap, 17 ghimaratty qayta salyp shyqty.

Almaty oblysynyng Ile audanyna qarasty Boralday kentinde bolghan tótenshe jaghdaydan keyin «Bereket - TK» kompaniyasy qayta qalpyna keltiru baghdarlamasy ayasynda Sharuashylyq jýrgizuge qúqyly «Audandyq auruhana» MKK-yny ghimaratynyng shatyryndaghy jana jabyndyny jasap, qúrylys-jóndeu júmystaryn sәtimen ayaqtaghan bolatyn.

Karantin mezgili kýshinde túrghan uaqytta búl kompaniya Almatydaghy №12 Qalalyq klinikalyq auruhananyng kәsiby qayta baghyttaluy boyynsha baghdarlamagha belsene aralasyp, auruhanany COVID-19 infeksiyasynan syrqattardy emdeytin stasionargha ainaldyru júmystaryn kәsiby dengeyde, asa sapaly әri abyroyly jýrgizdi.

E.A.Beysenov azamattyq mazmúndaghy nysandardy salugha kóp kýsh-jiger júmsauymen qatar, qúrylys pen jóndeu júmystarynyng tehnologiyalaryn jetildiruge mәn berip, osy salanyng ozyq ýlgilerin ýnemi óndiriske engizip keledi. «Bereket - TK» JShS qúrylys naryghynda ózin tabysty әri senimdi kompaniya retinde tanytqan, ónirimizdegi betke ústar úiymdardyng biri jәne minsiz júmys jasap kele jatqan kesek kәsiporyn. Kompaniya asa auqymdy jobalardy iske asyru barysynda sapa standarttarynyng barsha ýdelerinen shyghyp, salalyq eng tiyimdi hәm eng ýzdik ýlgilerdi óndiriste qoldanuda jәne óz qyzmetkerlerining kәsiby biliktiligin arttyra týsude kópke ónege boluda. Al, kompaniya jetekshisining jeke óz basy bolsa, qayyrymdylyq sekildi sauaby mol iste eshqashan ayanyp qalmaytyndyghy, últtyq ruhaniyatqa, tól әdebiyet pen mәdeniyetke údayy qamqorlyq qylyp, janashyrlyq tanytyp jýrgendigi kópshilikke mәlim. Birneshe ay búryn býkil shygharmashylyq qauymnyng alghysyn alghan «TARAQ TANBALY TARLAN» Halyqaralyq jyr mýshәirasyn úiymdastyryp, jýlde qory men barsha ýilestiru shyghyndaryn kóterui jogharyda aitylghan sózding shaghyn mysaly ghana. Erbol Amanbayúly qayyrymdylyq sharalarynan bólek, kóptegen әleumettik jobalargha qoldau kórsetip, birqatar memlekettik baghdarlamalargha da óz ýlesin qosuda. Óz kәsipornynyng ondaghan qyzmetkerlerine baspana salyp berip, jeke avtokólikter syilap, bilikti mamandardy yntalandyrudyng ýzdik ýlgisin qalyptastyrghan «Bereket - TK» kompaniyasy basshysynyng osynday sauapty da sauatty amaldary kópke ónege bolsa kerek. Búl baghyttaghy ong niyetti әri izgi ister keleshekte de jalghasyn taba bermek!

Marapat bayany

Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Jarlyghyna sәikes, mereytoygha oray 2016 jyly qarasha aiynyng 29 kýni «Qazaqstan Respublikasynyng 25 jyl» medalimen marapattalghan.

2015 jyly «Qúrylysshy Kýni» kәsiby merekesi qarsanynda, has sheberlik biliktiligi men qúrylys salasyna sinirgen eren enbegi ýshin Almaty oblysy әkimining Qúrmet hatyn (Gramota) iyelengen.

2018 jyly «Qúrylysshy Kýni» kәsiby merekesine oray, óndiristik órkendeude qol jetkizgen joghary kórsetkishteri men baghyndyrghan biyik belesteri ýshin «Qazaqstan qúrylysshylarynyng qauymdastyghy» Respublikalyq zandy túlghalar birlestigining Qúrmet hatyna ie bolghan.

2018 jyly «Qúrylysshy kýni» kәsiby merekesine say, óndiristik iskerligi men qol jetkizgen joghary nәtiyjeleri ýshin Alghys hatpen atap ótilgen.

2019 jyly «Qúrmetti qúrylysshy» tósbelgisimen marapattalghan.

2020 jyly «Qazaqstannyng Qúrmetti azamaty» qoghamdyq ong niyet pen izgi izet Ordenining iyegeri atanghan.

2022 jyly tamyz aiynyng 12 kýni «Danqty qúrylysshy» qúrmetti ataghyna ie bolyp, arnayy tósbelgimen marapattaldy.

Alashtughan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 261
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 191
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 269