Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Anyq-qanyghy 1845 16 pikir 27 Qyrkýiek, 2022 saghat 15:12

ÚQShÚ: Odaqtastar bólinuge niyetti

Kýni keshe ghana Armeniya Qorghanys ministrligi Qazaqstanda ótetin ÚQShÚ jattyghularyna Armeniya әskeri qatyspaytynyn aitty. 26 qyrkýiek pen 8 qazan aralyghynda ÚQShÚ ayasynda Qazaqstanda ýsh týrli jattyghu ótpek. Olar: «Ózara yqpaldastyq – 2022», «Izdeu – 2022», «Eshelon-2022» jattyghulary.

Armeniya әskerining jattyghulargha qatyspaytyny Ázerbayjan shekarasyndaghy kýrdeli jaghdaymen týsindirude. Alayda resmy sebep osy bolsa da, beyresmy túrghydan búl úiym ishindegi alauyzdyqty bildiredi deydi sarapshylar. Naqtylap aitqanda Armeniya biyligi ÚQShÚ úiymynan kónili qalghan jәne senim arta almaytynynyng kórinisi.

2022 jyldyng 13-16 qyrkýiek arasynda Armeniya men Ázerbayjan arasynda qaruly qaqtyghys boldy. Búl 2020 jyly bolghan 44 kýndik soghystan keyingi eng qanqúily qaqtyghys deuge bolady. Ázerbayjan әskeri Armeniya shekaramyzdy búzyp kirdi dese, Armeniya Bakudy aiyptady. Erevan «әzerbayjan әskeri bizding aumaghymyzgha kirdi, dәlelimiz bar, ÚQShÚ ayasynda әskery kómek súraymyz» degen bolatyn. Alayda Pashinyan biyl tóraghalyq etetin ÚQShÚ Joghary Kenesi әskery kómek beruden bas tartyp, mәseleni beybit әri diplomatiyalyq jolmen sheshuge shaqyrdy. Búl joly da ÚQShÚ әreketsiz qalatynyn Erevan naqty týsine bastaghanday. 2020 jyly da ÚQShÚ әreketsiz qalghan bolatyn.

Armeniyada ÚQShÚ úiymynan shyghu turaly mitingter ótti. Áli de ótip jatyr. Bir apta búryn Tayuanigha sapary kýlli әlemdi dýr silkindirgen Nensy Pelosy Armeniyagha baryp, Erevangha qoldau bildirdi. Búl armyan qoghamyndaghy «ÚQShÚ-dan shyghyp, Batysqa jaqyndayyq» degen úrandy kýsheytti. Erevan kóshelerindegi Resey tularyn lezde AQSh tuyna almastyrghan armyandar, ÚQShÚ-nyng tekke qajeti joq degen oida.

Armeniyanyng sarapshylary ÚQShÚ ayasynda Qazaqstan men Qyrghyzstan Ázerbayjangha qarsy birde bir qaruly operasiyany qoldamaydy degen oida. «Astana men Bishkekke bauyrlastyq baylanystar odaqtastyq mindetterden әldeqayda artyq» deydi olar. Al Qazaqstan men Ázerbayjan arasyndaghy ekonomikalyq baylanystar úlghayghan sayyn (tranzittik-logistikalyq baylanystar) Armeniyanyng ÚQShÚ ayasyndaghy talaptary Astanagha únamaydy deydi olar.

Bishkek demekshi, Qyrghyzstan men Tәjikstan arasyndaghy qaqtyghys ta búl úiymnyng manyzsyz ekenin kórsetip túrghanday. Bishkek te, Dushanbe de ÚQShÚ-gha mýshe, alayda soghan qaramastan eki el arasynda qaqtyghys artty, memleketter soghys jaghdayynda túr. Resmy Bishkek Tәjikstan sarbazdary bizde ótetin jattyghugha kelmesin, ózimiz de barmaymyz dep otyr. Búl úiymnyng ishinen ydyrap, shashyrap bara jatqanyn naqty kórsetse kerek.

Álemdik geosayasy jaghday ushyqqan sәtte, ÚQShÚ ózining daghdarystyq jaghdaydy der kezinde, jyldam әri effektivti rettey almaytynyn anghartty. Úiymdaghy elder týrli qaqtyghystargha qatysuda jәne bir-birin naqty qoldaudan qashqaqtauda. Búl da bolsa úiymnyng statusy tómendep, ózara senim kapitaly sarqylyp kele jatqanyn kórsetse kerek…

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2530
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1547
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1815