Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Bú ne mazaq? 1734 4 pikir 27 Qyrkýiek, 2022 saghat 14:50

«Qostanaydyng partizandary» payda boldy

Reseyding Ukrainagha basqynshylyq soghysynyng qanshagha sozylaryn kim bilsin, alayda óz elinen qashqan bosqyndardyng Qazaqstangha esepsiz aghyluynyng zardaptary orasan bolary sózsiz.

Onyng alghashqy belgileri elimizding soltýstik ónirinde qazirding ózinde-aq, anyq bayqaluda. Kýni keshe ghana Qostanay qalasynyng temir jol beketining janynda «Z» belgisi salynghan mashina tabyldy. Múny beyne kadrgha týsirgen belgili bloger Asqar Shayghúmarovtyng aituyna qaraghanda, barsha әlem fashistik belgi dep tanyghan әrip beynelengen temir túlpar osy jerde «maghan ne istey alasyndar?» degendey bir tәulikten astam túrypty. Osyny kórgen bireuler polisiya shaqyrypty. Bir ghajaby, men osy beynefilimdi birer minut qana kórgennen keyin, ol әleumettik jeliden joyylyp ketti. Shayghúmarovtyng óz arnasynan izdep te taba almadym. Onyng kimge ziyany tiygendigi mýldem belgisiz. Mýmkin, bizding biylik tarapynan da bolghan tyiym shyghar? Áyteuir, ony kim búghattaghany begisiz. Múnday jaytty jasyrmay, qayta arandatushylyqtyng qanday da kórinisin qalyng júrtshylyqqa jedel habarlap, keleshekte múndaylardyng aldyn alugha úmtylghan jón emes pe?

Búl jerde men múny osynda qashyp kelgen orystardyng isi deuden góri osyndaghy jergilikti shovinist orystardyng jymysqy әreketi me dep qalamyn. Olar osylaysha qasaqana arandatushylyq jasap, keyin Volodya kókesin shaqyruy әbden mýmkin.

Al әkimimiz Arhiymedting shashbauyn kóteruden qoly tiymeytin jergilikti baspasóz búl mәselege kelgende mýldem auyz ashpay otyr. Osylaysha «Qostanay partizandarynyn» «erlik isteri» júrtqa jariyalanbay, qúpiya kýiinde qalyp otyr. Onyng kimge paydaly ekendigi aitpasa da týsinikti.

Búl jay bәrimizge de sabaq bolghany abzal. Áriyne, Reseyden bizge shúbyrghandardyng barlyghyna da qauiptene qarau tym artyq bolar. Alayda olardyng barlyghy birdey soghysqa qarsy nemese Putinning shapqynshylyq sayasatyn qoldamaydy degendi mýldem bildirmeydi. Búlardyng deni qaraqan basynyng qamyn oilap, qaytsem soghystan aman qalyp, jan saqtaymyn degen pendelik tirlikti tandaghandar. Sonymen qatar, búlardyng ishinde arandatushylyq elementterding de bolatyndyghyn joqqa shygharugha bolmas.  Onyng dәleli -osy jaqynda ghana Qostanay oblysynyng shekarasynda taza soghysta qoldanatyn ýlken әskery pyshaq pen arnayy baltamyn múzday qarulanghan ýsh birdey kýdiktining ústaluy.

Ekinshiden, búl shúbyrghandardy qúshaq jaya qarsy alyp, qazaqy dәstýrmen qonaqjaylyghymyzdy kórsetemin degen daraqylyqtan da aulaq bolghan jón. Olar múnyndy qúldyq úru dep týsirinip, kýni erteng kýlip ketui de bek mýmkin. Mәselen, әlimjelide kórsetip jatqan ózimizding Oral qalasyndaghy búl bosqyndardy erekshe qonaq retinde әspetten qarsy alu - osynday taza daraqylyq demeske laj joq. Mýmkin, qatty qinalyp túrghandargha kómek qolyn sozghannyng sókettigi joq bolar. Alayda, әr nәrsening de ózindik orny men reti bar. Asyra silteu eshkimge de abyroy әpermeydi.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 264
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 192
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 277