Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Oy týrtki 1548 14 pikir 23 Qyrkýiek, 2022 saghat 14:02

Qazaqstandy qalay kógertemiz? (basy)

(Soljenisynnan kemmin ba dep... AZKEN ALTAY)

Bólim. Tarihy sheginis

Qazaq halqynyng kóptegen túlghalaryna «bandiyt» atauy taghylghaly da 200 jyldan astam uaqyt boldy. Abylay hanúghly Uәly (1819) dýniyeden qaytqan son, Resey imperiyasy, Qytay imperiyasy tanyghanmenen Ghúbaydollany han retinde tanymady, kerisinshe tútqyndap, Reseyding ishki ónirine jer audardy (Kenesarynyng bir talaby «osy «hanymyzdy qaytar...» bolatyn). 1822 jylghy reformagha sәikes, sóitip qazaq óz memlekettiliginen airyldy, búl tәrtipke qarsy shyqqandar ayausyz qughyndaldy. Basynda, Abylay hanúghly Qasym men onyng úldaryna ergender «bandiyt» atalsa, keyinirek 1847 jyly opat bolghanyna deyin Kenesary men Nauryzbaygha ergender de solay ataldy (skopiyshe, razboyniyk...), әriyne, Resey imperiyasy tarapynan. Soghystaghy qara júmysqa (búl jerde aldyndaghy jazbalarymda qazaqty patshalyq Reseyding nege әskerge almaghany jәne Alash arystarynyng 1916 jylghy kóteriliske qarsy bolyp, kerisinshe «qazaq әskerge barsyn» degen niyette bolghany turaly oilarymdy bildirgen edim) barghysy kelmey qarsy shyqqan qazaq taghy da «bandiyt» ataldy! 1922 jәne 1930-33 asharshylyqqa narazy bolghandar da solay ataldy (eng soraqylyghy, tәuelsiz elimizdegi qazirgi kýnderde de, sol «banditizm» griyfindegi arhiv qújattary әli kýnge tolyq ashylmay keledi – porodoks pe nemqúraydylyq pa!)! Ekinshi Dýniyejýzilik Soghystaghy týrkistandyqtargha taghylghan aiyptar (satqyn) da sonyng ar jaq ber jaghy (onyng shyn mәnisine tolyqtay barugha bizding kommunistik sarqynshaqtyq biylik mýddeli emestey de kórinedi)! 1986 jylghy qazaq jastaryna tanylghan da «banditizm» (nashaqor, búzaqy, maskýnem), Janaózen de sol! Endigi qysylyp-qysylyp, kelip-kelip janartau-vulkanday búrq etken 2022 qantar oqighasyna qatysushylardyng avtomatty týrde óz elimizde, óz jerimizde әli bastarynda dekommunizasiya jýrmegen bizding biylik tarapynan sol ataudy «iyemdenip» shygha kelgeni asa bir «tanghajayyp» oqigha da, qúbylys ta emes au! IYnersiya!.. Baylanghandyq!..

Búl oqigha túrmaq, «Jeltoqsan, Janaózen» oqighalaryna tolyq bagha berilmey, shyndyq ashylmay, zerttelmey jatqanda «Qandy qantardyn» qaqiyp, qantarylyp qalatyny sezilip túrghanday ma? Áttegen-ay desenshi! Qalyp qoyghan eski krossovkagha kýlgenshe osynyng sebebi ne, saldary neden shyqty, mәselening sheshimi nede...sony zertteu qajet emes pe! Joq biz kýlemiz, mýmkin, negizi búl eski ayaq kiyimning sureti keyinirek, janaru jarshysynyng belgisine, totalitarlyq jýiemen kýres simvolyna ainalar, keleshekti naqty kim boljapty...

Aldynda aitqan 200 jyldyng 50 jyly tolyq kóz aldymda, bәri de esimde. Onyng ýstine bizder, kókte úshyp jýrgender emes, naghyz qarapayym halyqtyng dәl ishinde jýrgendermiz, sondyqtan, әne bir aitugha tilimiz әreng keletin zertteu-monitorlyq instituttardyn, týrli sayasat tanushylardyng «kósemdikterin» emes, bizdi de tyndauy kerek degen oidamyn! 1970 jyldary klass sabaqtarynda taqyldap túryp «Almaty astanam, Almaty bas qalam! Ardaqtap atyndy, Auzymnan tastaman» degen taqpaqtardy aitatynbyz. 1974 jyly (әli esimde) әkey qoly jetken son, «Slavutich» degen markaly televizor әkelip, 30 metrdey anttenna dәnekerletip ornatty, eki kanal kórsetetin, bar auyldyng adamy keshke topyrlap ýige jinalatyn (qarapayymdyq, auyzbirlikting shynayy beynesi)! Astanamyz, el turaly habarlardy maqtanyshpen qaraytynbyz! Alayda, sol Almatygha 4-5 klastaghy bala kezde kelgende onyng mýlde qazaq astanasy emes ekenin kórip, balalyq sezim su sepkendey basyldy, óitkeni ol oryssha! Bәri-bәri! Sýiip kóretin «Taqiyaly perishtenin» de dekorasiyasy, suretteri esh «perishte» emes, ózin-ózi jәne eldi aldau ekenin kózben kórdik!

Jazylmaghan zang boyynsha, 80-90% qazaq túratyn auyldarda da orys-aralas mektepter boldy, oryssha klastargha barlyq basqa últtarmen birge auyl «belsendi-aktivterinin» qazaq balalary baratyn. Onday úl-qyzdar ózderin bizderge qaraghanda «artyqtaumyz» dep oilaytyn, qyzdar qazaq klastaryndaghy úyandau qúrbylarynan «ashyqtau» kelip, erterek «pisetin». Men de oryssha oquym kerek edi, atam marqúm «búzylyp ketedi» dep bolmay qazaqsha bergizdi (keyin bir-eki jerde oryssha da oqydym). Sol atamnyng jana kisi ekenine qazir kózim tolyq jetedi, óitkeni, bizding boyymyzda últtyq kod-tәrbiye-sana-sezim-týisik-namys erte qalyptasty (әtteng sony kóptegen otandastarymyz týsinbeydi, osyndayda Alash arystarynyng «bala qay tilde tәrbiyelense, sol últqa qyzmet etedi» degeni eske oralady...). Orys ókilderi bizdi «kalbiyt», al «orysshyl qazaqtar» - «kolhozniyk» dep qorlaytyn!

Almatygha kelip oqugha týskende bizder men orys tildilerdin, orysshyl nemese qalalyq «qazaqtardyn» aiyrmashylyq-kontrastary jer men kóktey boldy. Biylik bilmeytin, nemese, bilse de bilmegendey týr kórsetetin aidan anyq nәrse bar edi, ol, bizderge ýnemi kórsetiletin psihologiyalyq qysym – «kýndelikti túrmystyq, әleumettik shovinistik» (govory na russkom, ponaehaly tut, idy tuda...) is-әreketter edi! Oghan «qalalyq» qazaqtardyng «kolhozniygi» qosylyp, bizderdi tómendetip, ózimizdi qor sanatqyzugha iytermeleytin. Auyl balasynyng negizgi oqityny da zootehniyk, vetvrach, agronom, JenPI, auyl sharuashylyghy injener edi ghoy (әriyne, týgel emes, әitkenmen jalpylay).

Negizinen alghanda, ústazdarymyzgha, intellegensiya ókilderine asa bir kinә taghudan aulaqpyn, olardyng kóbi adal, bizge degen kózqarastary qamqorlyq túrghyda bolatyn, kórgende «tómendegi» satydaghylardyng bizdi ózderinen de tómen sanaytynynan kóresing ghoy! Biraq, kýninning bәri solargha týsip túrady, dýkenshi, qoghamdyq kólik jýrgizushisi, vahtersha, ýilerining artyq búryshyn, sasyq-syz vremyankalaryn jalgha berushiler...bәri de solar! Eriksiz tәueldisin! Búnday jaghday ýshinshi kursqa jetip, bizder sәl de bolsa olpy-solpy kiyimderimizdi, týrimizdi jinay bastaghanda ghana azdap bayaulay bastaghanday bolghan edi. Sonymen qúldyq psihologiyanyng ornauyna otarlaushy, oghan qosylghan ózimizding biylik qana emes, ózderin jenushi el, jenimpazdyq túrghyda qaraytyndardyng da ýlesi zor ekenin qysqasha taldap óttik.

Búl taldaulargha erekshe toqtalyp otyrghanymyz, bizding ótkenimiz ben sol ótkenning jalbandaghan jalghasy әli kýnge tәuelsiz degen elimizding biyligine jabysyp kele jatqanyn kórsetu edi. Búlardyng deklarasiyalaryndaghy «halyqtar dostyghy» degenderi, bar bolghany jalpaqshesheylikpen basqagha jaltandau (әsirese búrynghy metropoliyagha) ekeni keyingi kezdegi oqighalar «Qorday, Malovodnoe, Jarkent shiyelenisteri) betin ashyp berdi. IYә, oigha salsaq, tútas bir halyq pen bir halyq qalaysha dos bolyp ketedi? Halyq degenimiz kóptegen toptardan, san aluan týrli maqsattaghy jeke túlghalardan qúralmay ma? Olay bolsa, keybir halyqtar arasyndaghy adamdardyng ózara shynayy dostyghy boluy múmkin, alayda, bar halyq bir-birine dos bolyp ketui ekitalay! Búl jerde tatu kórshilerding (meyli memleket, nemese, әldebir toptar bolsyn) mýshelerining dostyghy, bir-birine degen qúrmeti syilastyqqa ainaluy kerek! Eger biylik, sonday ózara qúrmetteudi sol toptardyng jartysynan astam mýshelerining daghdysyna qaghaz jýzinde emes, shyn ómirde sindire alsa, búl ýlken jetistik! Bauyrlas memleketterding (Mysaly. Qazaq-qyrghyz, Týrik-әzerbayjan) ózinde barlyq eli bir-birimen dos boluy mýmkin emes-au! Sonymen bizderdegi qaghaz jýzindegi halyqtar dostyghy degenning tek teoriya ekenine (bir baghyt, ózara mýddeli memleketter odaghy, birlestigi boluy mýmkin) biraz oy jýgirttik (búny keyinirek keninen jalghastyramyz).

Men óz basym kózben kórgen «mahrovyy sosializm men zastoy» uaqytynyng 1970-85 jyldary qazaqqa tarihiy-últtyq-últ qúndylyqtaryn úmyttyryp, auyr jaghdaydaghy toqyraugha týsirdi desem esh janalyq ashpaspyn, elde jappay ornaghan araq ishu, toyshyldyq, toghysharlyq, bar nәrsege janashyl kózqaraspen qaraudy joyyp, adamdardyng jeke oilau qabiletine núqsan keltirgen, yaghni, tobyrlyq tanymdy myqtylap ornatqan kezen, ol - jeke túlghanyng belsendigin (inisiativa nakazuema) joyyp, biylikke tәueldi etken uaqyttar edi! Biylik pen halyqtyng ara-jigi búrynnan-aq aulaq, ashyq-qashyq bolsa, ózimiz 1985 jyldardan bastap qyzmetke aralasqanda ondaydy týgeldey bastan keshirdik, eng «qyzyqty»-soraqylyghy júmysshylar bar óshin ýlken bastyqtardan emes, qatardaghy qyzmetkerlerden alatyn (ýlken bastyqtargha jolaugha shama joq)! Sol daghdy әli kýnge deyin kelip jetip, mine, qantarda ashyq kórinisin tauyp otyr (әitpese, qatardaghy jauynger men saqshy, qyzmetshini sonsha óshtikpen sabaytynday óz bauyrlarynyng qanday ata kegi bar desenshi)!

Áskerge barghan qazaqtyng da jaghdayy basynda asa mәz bolmaytyn, qara júmysty atqaratyndar da, tayaqtyng kókesin jeytinder de qazaq, qyrghyz, Sibir jaqtyng jәne derevnyalardyng orystary bolatyn, Kavkazdyqtar nan kesushi, kapterka t.b. jenil júmystarda, Moskva-Leningradtyqtar shtabtarda, ózbek-tәjik ashanada jýretin. Biraq, sonda bolsyn qazaq balasy tózimdiligimen ofiyserlerge (qazaq ofiyserler joqtyng qasy) únaytyny da bar edi. Aughanstangha barghan qazaqtargha «ol jaqta músylmandar ghoy jәne ózimizding týrki bauyrlar da kóp qoy, asa atpaghan shygharsyndar» degen súraq fantastika bolyp kórinetini sózsiz ekeni týsinikti bolar!

Áskerden әjepteuir pisip qalghanymen auylgha oralghandardyng kýni malshy, qara júmysshy, qúrylysshy, traktorshy, sosyn baryp avtojýrgizushi, al qalagha barghan qazaqtyng ómiri basqalar túratyn zәulim ýiler salumen (ADK), qyzdardiki (AHBK) týrli biliktilikti asa qajet etpeytin júmystarmen ótetin. Qarapayym qazaqtyng kýni bastyqtardyng ómirine qyzyghugha, qyzghanyshqa toly bolatyn (sodan kelip, oqymasang adam bolmaysyng degen úghym qalyptasty), demokratiyalyq elderdegidey baghalanghan enbekting tartymdylyghy atty týsinik joq-túghyn. Al, bastyqtar shynymen, jaqsy ómir sýrdi, olardyng materialdyq jaghdayy qyzmetke túrushylardyn, jana pәter alushylardyng bergen pәresimen, jogharghy jalaqymen, jasyryp mal ústaumen, qyjalat zattardy bólu t.b. zansyz әreketer arqyly sheshiletin.

Sayasy ómirge kelsek, sosialistik deklarasiyagha sәikes, birden-bir biylik iyesi halyq, alayda, ol tek qaghaz jýzinde! Auyldyq, kenttik, qalalyq t.b. Kenesterding deputattary «tor-kestege» (sovettik dәuirde barlyq sayasy ómir setka boyynsha, tipten, partiya qataryna qansha júmysshy, qansha basqa últ ókilderi, qansha qyzmetker alynatyndyghyna deyin %-pen esepteletin. Qayta Qúru dәuirinde 1988-89 jyldary, audandyq komsomoldyng birinshi hatshysyna qazaq «saylanyp», ýshinshi hatshysyna talas bolghanyn óz kózimmen kórdim, búl jerde eng «qyzyghy» ekinshi hatshy bolyp saylanyp otyrghan orys qyzgha eshkim bir auyz qarsylyq bildirmedi, ol degening avtomatty týrde sózsiz solay boluy kerektigi bәrine týsinikti...) sәikes qúramynda júmysshylar da bar shaqyrylym dayyn qauly-qarar-sheshimderge qol kóteretin. Al saylau degenimiz syrt kózge qarasang kәdimgidey qyzu nauqan (ýgit-nasihat-saylau bulleteni, jәshikteri milisiyamen qorghalyp, komissiyagha tapsyru t.b.), alayda negizgi maqsat, saylau nәtiyjesi joghary jaqtyng núsqama-diyrektivasymen bekitilip keletin. Eng soraqysy, qazirgi tәuelsiz elimizde de dәl sol jaghdaydyn, dәl solay qaytalanuy (úyada ne kórsen, úshqanda sony ilersin) der edim!

Josparly ekonomikagha kelsek, ol tek avtoritarlyq biylikke negizdelgen, kóbine ekstensivti baghyttaghy, sony daghdarysqa, toqyraugha sózsiz alyp keletin ekonomika ekeni anyq. Mysaly, sovhoz janar-jaghar may tasushy jýrgizushisining audan ortalyghyna kelgen poezd sisterna-vagonyn tez arada bosatu ýshin (olay bolmasa aiyppúl) dalagha aparyp tókeni turaly faktiler jetedi jәne baghasy óte qymbat miyneraldy tynaytqyshtar ortalyqtandyrylyp tasymaldanyp, auyldaghy egis tanaptarynyng manynda tau-tau bolyp ýiilip jatatyny da eshkimge qúpiya emes-ti (aydalada bylghanyp, jauynnan qatyp qalghan, dәn sepkish-seyalkalardan jýrmey-ótpey qalghan sonday «taulardy» bólimshe mengerushileri egis nauqany bitken son, pargha qaldyrylghan jerge shashqyzyp nemese, bulidozermen kómdirip tastaytyn...). Basqa da soraqylyqtar jyrtylyp artylatyn, basshylargha raykom aldyndaghy bergen esebi, mәlimeti tura bolsa jetkilikti. Osynday jaghdaylar, barlyq jerdegi úrlyq biylik pen halyq arasyn mýlde jaqyndatpady (sauynshy sýtting mayyn, malshy kórsetpey qalghan tayyn, bastyq kóbirek, jogharghy odan da molyraq...úrlau...taghy, taghy). Raykom demekshi zandylyq týrinde alsaq eshtemege jauap bermeydi, ýi, mashina, zattar bólu, sheshimder shygharu de-ire atqarushy organda da, de-fakto birinshi hatshynyng qolynda (bir jazylmaghan zan: birinshi qazaq bolsa ekinshi orys, әiteuir qaydan bolsyn tauyp әkeletin)!

Kadr sayasatyna kelsek, tamyr-tanystyq ol kezde de bolghanymen, dәl qazirgi formadaghyday súrqiya týrde bolghan joq, óitkeni, konkurensiyagha qosymsha birtalay súryptaular jýretindigin jәne oqu bitirgen jas maman eng tómengi satydan bastap, qúryghanda 4-5 jyl ótil ótui kerek, yaghny meritokratiyalyq tandau birshama saqtaldy.

Tehnikalyq jaghynan óndiristi qamtamasyz etu kóbine janashyldyqtan kóri konservatizmdik túrghyda jýrdi (qazirge kelip jetken UAZ avtolarynyng jasalyp, qúrastyryluy 1949 jyldary bastalghan), yaghni, zavodtarda súranysqa beyimdilik (gibkoe proizvodstvo) qoldanylghan joq, al, ergonavtika turaly aitpay-aq qoysam da bolar. Taghy bir súryqsyz kórinis, qazaq auyldaryna qaraghanda, aralas eldi-mekenderding әleumettik strukturasy (asfalit joldar, jana tehnika beru t.b.) aldydaghy kezekte jýrdi (biylik ózine tiyimdi zatty shulamaytyn qazaqtyng esebinen sheshti). Kәsiporyndardyng órkendeui basshynyng jeke bedeline baylanysty (jogharghy jaqqa úyalmay kórsetetin ónerkәsip, sovhoz-kolhoz) bolyp, kóbine qoldan, yaghny tehnikalyq bazany, qajetti bólshekterdi artyq bólu arqyly iske asyryldy.

Qazaq últynyn, onyng ishinde әr adamnyng jeke túlgha retinde damuy tejelip otyrdy. Alayda, 86 jyldan keyin, elding ruhany oyanuyna (Alash arystarynyng sanagha oraluy) da әldebir týisikting alghysharttary әser ete de bastady. Bizder, jastar sol uaqyttarda jinala qalsaq, qoghamdaghy ózgeris qajettiligi turaly óte kóp qyzyl kenirdektenip talqylaytynbyz.

1989 jyly bastalghan Baltyq jaghalauyndaghy elderding azattyq ruhtaghy kózqarastary qatty qyzyqtyratyn, bizder de oyansaq dep kóp armandaytynbyz, alayda, jogharghy jaq qozghalmady! Ekonomikada týk úqpaytyn shatystar, kýndelikti qajetti zattar qyjalattylyghy (defisiyt) kezeni elge auyr tiygen sәtting ózinde de, SSSR-de bastalghan sayasy daghdarystar, reformagha úmtylghan oi-arman tútastay eldi qamtydy. Temir tordaghy elden nemis, orys, grek t.b. ketuge mýmkindik alghany, jana bir basqa uaqyttyn, dәuirding jaqyndaghanyn sezdirgendey! Eldegi bastalghan jana ekonomikalyq qarym-qatynastar (kooperasiya) pysyqtau keletin, bastyqtarmen tez til tabysatyn basqalargha qaraghanda aldymen shetqaqpaylatatyn da, ózi de enjarlau qazaqqa kóp payda әkelmedi. Jekeshelendiruge kelsek, júmyrtqa basqan tauyqtay el yrzyghyn astyna basqan bastyqtar qarapayym qazaqqa ýles tatyrmady! Ýidi jekeshelegennen de qazaq onbay útyldy (baghasy qymbat qaladaghy ýiler kóbine orys jәne basqalargha tiyesili boldy. Orystardyng birden bayyp ketken sebebi ata-әjesinin, әke-sheshesining qos-qostaghan ýilerin iyemdenip qaldy), auyldaghy ýilerining baghasy ary ketse bir siyrgha baghalandy!

Koperativ qúrudan, qol jetken ýilerining qúnsyzdyghynan t.b. kóptegen sebepterding arqasynda dymsyz qalghan qaymana qazaq bayaghy iynersiyamen kýibindegen júmysyn jasap jýrip jatty, aqsha joqtyqtan enbekterine alghandary makoron men shaygha baghalandy. Ol kezde ashtyqtan shyqqan qasqyrday bastyqtar el rizyghyn bas salghan edi, auyldardaghy qoghamdyq maldy qolma-qol aiyrbas (barter) jeleuimen buazyna qaramay qyryp salyp, ózderine qaladan ýy alu, kәsip dóngeletu siyaqty isterge júmsady, tehnikany, basqa zattardy zansyz iyemdenip, kózdi baqyraytyp satu oryn aldy. Biren-saran ýlesin súraghandargha neshe týrli súmyraylyqpen (qaryzdy ilip beremiz jeleui) jol berilmedi. Qazaq naghyz qúlgha ainaldy.

Sayasy ómir búrqyraghan qazanday qaynady, SSSR-ding әr jerindegi qaqtyghystar, tәuelsizdikke úmtylystar qarqyndy jýrip, qaytkende de qazaqtargha da әser etti. Alayda, bizding biylik artyn baghyp, tәuelsizdikke de úmtylmady (ol oqighalardyng bәrin el biledi ghoy), aqyry, sýtke tiygen kýshiktey quyp shyqqanda baryp (ortaq valuta kerek bolsa, mynansha tonna altyndy bizge alyp kelesinder talaby t.s.s.), tәuelsizdik te jariyalandy! Biraq arman aqtaldy ma, degen súraq qalyp qoyghany anyq, oghan SSSR qúramynda qaytsek te qalamyz; SSSR-di saqtau turaly «kýlkili» referendum ótkizu; NÁN SSSR kabiynet ministr tóraghasy... Odaqtar dostastyghy tóraghasy bolady eken;.. aqyry, Kenes Ókimeti tarap, ózara odaq qúryp jatqan slavyandyqtargha (Resey, Ukraina, Belarusi) ózimiz baryp, tilenip qosylghanymyz,.. Dimash atanyng ýiqamaqtyq jaghdayy әser etti!.. Kónilge kýman oraldy...

Jalghasy bar...

Azken Altay

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 252
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 182
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 251