Júma, 9 Jeltoqsan 2022
Arylu 1559 12 pikir 19 Qyrkýiek, 2022 saghat 13:27

Preziydentke ýndeu: Úighyr audany ózgertilsin!

Úighyr audanynyng azamattary preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa «Úighyr audanynyng atyn qazaqshalandyru kerek» degen ýndeuin jariyalady.

«Qasym-Jomart Kemelúly, biz, Úighyr audany atynyng auysuyn zandy týrde biylikten talap etemiz. Bizding maqsatymyz últaralyq qaqtyghys tughyzu, eki últtyng ortasyna ot salu emes, biz tek osy uaqytqa deyingi Amandyq Batalov siyaqty әkimderding audan atyn auystyramyz dep bergen uәdesining oryndalghanyn qalaymyz. Qazaq qonaqjay halyq, qonaghymyzdy tórge shygharghanymyzben basymyzgha shygharmaghan halyqpyz.

Eger úighyr últy Qazaqstandy óz otany sanasa, su ishken qúdyghyna týkirmeytini ras bolsa, osy audan atauynyng qazaqshalanuyna birge ýles qossyn. Masanshyda dýngen-qazaq qaqtyghysy bolghan siyaqty audanymyzda qazaq-úighyr qyrqysqanyn qalamaymyz.

Audanda, shyny kerek, barlyq basshylyq oryndarda úighyr últynyng ókilderi otyr. Atap aitsaq, audan әkimi, bilim bólimi, ishki ister basqarmasy, medisinalyq úiymdar.

Ol qyzmet oryndaryna layyqty qazaq azamattary bar ekeni bәrimizge belgili. Qazaqta da atqa qonatyn, elim-jerim degen azamattar bar.

Barlyq salada tendik boluy kerek. Qazaq óz jerinde kemsitilmeui kerek. Eger biylik tarapynan eshqanday qoldau kórsetilmese, onyng týbi auyr saldargha әkeledi. Halyq audan atynyng qazaqshalanuyn qoldaydy. Úighyr audanynan bólek, birqatar jer ataularyn da qazaqshalandyru kerek. Osy tústa audan әkimi Shúhrat Núrahynovtyng osy mәselege qoldau kórsetuin súraymyz. Kosmissiya qúrylsyn, osy baghytta júmys istelsin. Bir aidyng ishinde bizge tiyisti jauabyn bersin.

Eger jabuly qazan kýiinde qalatyn bolsa, zandy týrde qúzyrly organdardyng rúqsatyn alyp, audan aty auysqansha qarsylyq aksiyalaryn ótkizemiz. Halyqtyng mún-múqtajyn jogharygha jetkizip jýrgen jurnalisterge jýginip, osy isimizding ayaghyna deyin jetuine kýsh salamyz. Ýndeuimizdi el preziydenti Qasym-Jomart Toqaevqa joldaymyz», - dedi bastamashy top.

Ýndeu joldaushy toptyng 2014 jyldan 2021 jylgha deyin Almaty oblysyn basqarghan Amandyq Batalovtyng «bergen uәdesi» turaly bergen aqparaty ras. 2020 jylghy mausymda Shonjyda qazaq-úighyr kólik jýrgizushileri arasynda tóbeles bolyp, 5 adam pyshaq jaraqatyn alghan.

Oqighadan song Batalov jergilikti halyqpen jinalys ótkizdi. Jiynda auyl aqsaqaldary men jastardyng kótergen mәselesi – Úighyr audanynyng atyn ózgertu mәselesi boldy. Osydan keyin, Batalov Úighyr audanynyng atyn ózgertu mәselesin sheshuge sóz bergen.

«Mәseleni Astanagha jetkizemin, aitamyn. Jaghday bolghanda memleket basshysyna kirip, sizderding sózderinizdi jetkizemin dep uәde beremin», - degen edi eks-әkim.

Sodan beri eki jyl ótse búl mәselening nýktesi qoyylmady.

Úighyr audany ózge últ ókili atymen atalatyn Qazaqstandaghy jalghyz audan. 1934 jyly qúrylghan. Almaty oblysynyn ontýstik-shyghysynda ornalasqan. Jer aumaghy 8,73 km2. Audandaghy 26 eldi meken 14 audandyq әkimshilik okrugterge biriktirilgen. Audan ortalyghy — Shonjy auyly. Oblys ortalyghy — Taldyqorghan qalasynan Shonjygha deyingi qashyqtyq 355 km, Almatydan Shonjygha deyin 214 km. Songhy derekter boyynsha audan halqynyng 49 payyzyn – úighyr, 44 payyzyn – qazaq, qalghanyn ózge últtar qúraydy.

Úighyr audany atyn ózgertu turaly úsynystar elimizde eki-ýsh jyl sayyn, qogham tarapynan kóterilip túrady. Biraq týiin joq. Halyqtyng osy bir tilegine biylik qúlaq asugha qúlyqsyz.

Biyl «Úighyr audanynyng atauy Sharyn nemese Qaradala audany dep ózgertilsin!», degen talappen petisiya jariyalanghan. 11 sәuirde alash.online saytyna ornalastyrylghan petisiyagha býginde 216 969 adam qoldap dauys bergen, 7997 adam qarsy dauys bergen.

«Biz, Qazaqstan halqy Úighyr audanynyng atauy Sharyn nemese Qaradala audany dep ózgertilsin dep talap etemiz!" delingen petisiya mәtininde.

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2623
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1781
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1891