Seysenbi, 28 Mausym 2022
Janalyqtar 2983 0 pikir 14 Qantar, 2013 saghat 08:29

Qajyghúmar Shabdanúly. Siqyrly tang (jalghasy)

TÓRTINShI BÓLIM

SIQYRLY TAN

 

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Kýlәn Nәzipanyng ýiinen sony estip kele sala, óz bólmesinde otyrghan maghan kýlimdey qarady. Ajary, yntyzarynan hat әkelip bergen qúrbysyna qaraghan qalyndyqtay lap úryp, jalt-júlt etedi. Ózim alghash kórgen 1933 jyldan beri kýlimdep túratyn, biraq, salqyn múng aralastyra kýlimdeytin ótkir qara kózining asa ystyq ta túnyq núrly otyn kórgenim osy tәrizdi. Al, alqyzyl aq jýzining erekshe súlu kórinui de osy bolsa kerek. Tosyn, jana bir beynemen kelgenine jaltaqtap qaray berippin.

- Taugha qaytamyz! - dedi maghan qiyla qarap.

Sheshesining shyrayynan sheksiz quanysh bayqaghan Sayra sonynan ere kirip, ol da tandana qarap túr edi.

- Agha Kýneske shyghatyn bolsa, osy jerden avtobuspen shyqqany tynysh shyghar! - dedi.

- Kýneske shyghudy jónine qaray kórermiz. Qazirshe óz manymyzda da tasalana túratyn oryn bar! Ekeuinning biring velosiypedpen baryp, eki adamdyq avtobus biyletin әkele qoyyndar!

TÓRTINShI BÓLIM

SIQYRLY TAN

 

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Kýlәn Nәzipanyng ýiinen sony estip kele sala, óz bólmesinde otyrghan maghan kýlimdey qarady. Ajary, yntyzarynan hat әkelip bergen qúrbysyna qaraghan qalyndyqtay lap úryp, jalt-júlt etedi. Ózim alghash kórgen 1933 jyldan beri kýlimdep túratyn, biraq, salqyn múng aralastyra kýlimdeytin ótkir qara kózining asa ystyq ta túnyq núrly otyn kórgenim osy tәrizdi. Al, alqyzyl aq jýzining erekshe súlu kórinui de osy bolsa kerek. Tosyn, jana bir beynemen kelgenine jaltaqtap qaray berippin.

- Taugha qaytamyz! - dedi maghan qiyla qarap.

Sheshesining shyrayynan sheksiz quanysh bayqaghan Sayra sonynan ere kirip, ol da tandana qarap túr edi.

- Agha Kýneske shyghatyn bolsa, osy jerden avtobuspen shyqqany tynysh shyghar! - dedi.

- Kýneske shyghudy jónine qaray kórermiz. Qazirshe óz manymyzda da tasalana túratyn oryn bar! Ekeuinning biring velosiypedpen baryp, eki adamdyq avtobus biyletin әkele qoyyndar!

Sayra shyghyp ketisimen Kýlәn dereu qimylgha kelip, óz ýiinen alyp qaytatyn nәrselerin jiystyra bastady. Sandyghynan su jana jibek kilem men ústalmaghan eki kórpe, bir jastyq, jana tósenish kórpe, kirlik alyp, alashagha oray oilandy da, taghy bir sandyghynan jana kiyimder alyp qosyp orady. Kók, qyzyl gýldi jasyl jaulyq alyp, moynyna saldy da, kýlip jiberdi. Ishimnen bilgen men de kýlip jiberip, tastamay jýrgen eski qonyr jaulyghyn ýlken sandyghynyng eng týbine tyghyp edim.

- Kerek bolatyn shyghar! - dep jymiyp, jol sumkasyna saldy. Sandyqtan qúlyptauly qúrym sumkasyn da alyp, bylay qoydy. Múnysy bezenu búiymdary ekendigin de sezdim. Jinishke arqansha jip әkelip, taugha әketpek mýlkin tanbaqshy bolghanynda, men týregelip nyghyzdap orap, myqtap tanugha kiristim. Kýlәn appaq shashymdy qos qolymen uqalap-uqalap jiberdi.

- Ýi, jenge, kelinshekterge qyryndaytyn shashymdy býldirding ghoy! - degenimde saqyldap kýldi.

- Kelinsheginning múndaygha keshirimshil ekendigin bilemin!

- Ózing kósheden bir týrli minezben qayttyng ghoy, ne estidin?

Kýlәn ýnsiz jymiyp, jasyra kýrsindi. Salmaqtana qaldy.

- Auqannyng myna qúqayynan qútylayyq, tezirek baylay sal, tamaqtanyp shyghamyz!

Ózi dastarqan jasap, otaudan quyrdaq әkeldi de, araq qúidy. Quyrdaqtan obyrlana asady sonson. Sayra dastarqangha kelip, sheshesining tamaq jesine anyra qarap otyrdy.

- Je, Bighash, sen de menshe asasanshy! - Ózin kópten beri kempir sanap kelgen Kýlәnning búl sózi de erke qyzdyng qylyghynday kórindi. Jymiya qarap qoyyp, men de asadym. Ótkir araq ishpeytin sheshesi, ydysyn mening ydysyma ýnsiz sýzistirip jiberip, bir-aq jútqanda, Sayra kýlip jiberdi. - Bizge kýlme botam, jalghyzym! - dep qalyp, kózinen túp-túnyq qos tamshyny ytqytyp jiberdi. Sayra ekeumiz bir-birimizge qarasyp ap kýlgenimizge Kýlәn da qarap qoyyp, jauap aitty. - Qorqynysh ýstinde jylaudyng mýmkindigi az ghoy. Tek, quanyshtyng kóz jasy osylay bolghay!

Kýieu avtobus biyletin әkelgenin aityp kirdi. Enesi dastarqangha shaqyryp otyrghyzyp, eki rumkagha taghy da araq qúidy da, birin mening aldyma, birin kýieu balasynyng aldyna qoydy.

- Al, ekeuing bir-bir ret qaghystyryp jiberinder!

Sayra qyzghysh tarta qarap, basyn shayqap qaldy kýieuine. Bayqay qoydym da, rumkany aldymen ózim ústadym.

- Sayrash, apang - iba jónin biletin apa. Bir jaytpen úsynyp otyrghany shyghar, alyp jibersin!

Kýieu jýgine qalyp, rumkany qos qolymen aldy da, «amandyq bolsyn, agha!» -dep mening ydysymnyng tómengi jaghynan týiistirip qana ishti.

Jýgimizdi kýieu velosiypedine bókterdi. Kishkene jiyenge óz sheshesining betinen sýidirdik. Sayra jýrelep otyra qalyp, túnghyshynyng qúlaghyna birdemeni sybyrlap tapsyryp týregeldi. Kýlәn ekeumiz jiyenning eki qolynan jetektey jóneldik. Kýlәn mening jýzime qarap qoyyp jymiya berdi. Mening eshtene sezbegendey Nәzipadan alystap bara jatqanyma kónilsizdengensip, art jaghyma qaraghyshtab kele jatqanyma kýlkisi keletin siyaqty. Avtobusqa shyqqan song jiyen qyzyn ar jaghyna otyrghyzyp, maghan tizelese taqala otyrdy. Yp-ystyq nyghyz jambas mening jambasyma búryn búlay jabysyp kórmegen, tizemiz tosynnan týiise qalghanda shoq tiygendey tez alystaytyn. Suyq ústaghan jerime basylghan grelkaday sýisindirgenin sezdirmeuge tyrysyp, súlyq «kónilsiz» shyraymen otyra berdim. Júqa kóileksheng ghanamyz. Myqyny myqynyma, myghym, nyghyz omyrauy bilegime jabysty. Avtobus jýrisining yrghaghymen túla boyymdaghy jelqúzdy shymyrlata sorghanday, ishi-bauyrymdy balqytyp, eritip bara jatsa da, miz baqpaytyn tas bolyp siresip otyrmyn. Kóz qyrymen qarap qoyyp jymiyady. Búlaugha týskendey samayymnan ter búrqyraghanyn kóripti. Óz jýzi de albyrap, balqyp alghan eken.

- Seni qysyp qoydym ba? - dep sәl yghysynqyradym.

- Joq, joq... qozghalma! - Júp-júmsaq syqylyqtap kýlip jiberdi de, aldy-artymyzdaghy saparlastargha bir-bir qarap qoydy.

- «Anauym» qaldy-au, ә! - dep kýbirley kýrsindim.

- Po...o... kýizelip-aq kelesin! - Kýlәn tómen qarap jymidy.

Bir-birimizge lezde qayta jabysyp qalghanymyzdy sezbey de qalyppyz.

Songhy beketke ekintide jetip avtobustan týstik. Asudan qarly jonnan jelpigen salqyn lebine alqymymyzdy tosyp, jana tanysqan adamsha qarasa qalyppyz bir-birimizge. Kýlәn óz beshpetin kie sala jiyenin kiyindirip jatqanda, avtobus tóbesinen týsken jýkti arqalay jýruge ynghaylap edim. Kýlәn lyp etkizip kótere jóneldi de, beket irgesindegi bir ýige kirgizip, tapsyryp shyqty.

Bir qyrqadan asqanymyzda kishkene qyz qúshaghymnan búlqynyp týsip, jýgire jóneldi, gýl termek eken. Kýlәn bas jaulyghyn jelkesine týsire sala aldymdy keskestep túra qaldy.

- Al... sening talassyz meniki ekenindi estip qoydym! - Moynyn iyghyna jygha, erkeley qarady maghan.

- Kempirmin dep bezinushi eding ghoy?

- Joq, kempir emes, kamalatqa endi tolghan yntazaryng ekenmin!

- «Seni únatpaymyn» degening qayda?

- IYe, 1932 jyldan beri teninmin deuge arym jetpey, yntyqtyghymdy bildiruden úyalyp, jaqyndasam mert qyp keterdey kýdiktenip te kelgenmin! Maghan degen kónilindi aldynghy jyly Aqiyadan estip edim. Dәl sol sózdi Nәzipagha da aitypsyn! Endi... kelshi, qane! - Kýlәn osylay batyl sóilep túryp, qúshaghyn sonda da tartyna ashty.

- Meni endi taghy bireuge úsynbaqpysyn! - Qúshaqtay aldym ózin. Moynyma asyla ketti de, jabysa týsti ernime. Men de jabystym. Kóterip alyp ýiire jýrip óptim.

- Endi seni, - dep qaldy ernin әreng bosatyp, - eshkimge de, - dedi ekinshi ret bosatyp, - eshkimge de bermeymin! Seni... senen ayaytyn nem bar edi menin? Tek, ózindi ayap kele jatqanym ghana bolatyn! Jolyndaghy... jolyndaghy bar qaterge dayynmyn! Ishten sýiip, ishtey kýiip, opyqtan manayyna basa almay... basqan izine jasyryn tabynyp, mine 32 jyl ótkizippin. Tәleyim endi teris baqsa, qanymyz birge tógiler, ongha baqsa janymyz mәngi jabysyp jasar... Tosyn ajal kele qalatynday halge týssem, basym tizende bolsa armanym joq! Sening aldynda kórgen tozaghym - újymaq! Sen jylaghanda men de jylap, men jylaghanda sen jylap ótkizbedik pe jastyq dәuirdi! Endigi kәrilikting ózin jastyqqa ailandyryp, qalyndyghyn-kelinsheging ghana bolyp ótermin! Búl jiger maghan býgin ghana bitti, ózime degen senimim býgin ghana tolyqtandy!

Aymalasyp jýrgenimizde kishkene qyz eki qolyna eki uys gýl ústap, aiqaylay jetti. Qúshaghymyzdy jazyp qaray qalystyq. Naghashy sheshesine bir qolyndaghy gýlin, maghan bir qolyndaghysyn ústatty da, saq-saq kýldi. Men kóterip alyp, betinen sýidim. Kýlәn da úmtylyp kelip sýiip alyp súrady:

- Búl aqyldy kim ýiretti saghan, tompaghym?

- Ýiinen shygharda tәtem aitty ghoy, taugha shyghysynmen apang men atana gýl terip ber degen ghoy!

- Sayrash mening kónilimdi bilip alypty, qu qyz! - Kýlәn kýlimdey qarady maghan. - Mine eluden asqan «qyz» ben «jigittin» kónil qosuyna nemeremiz gýl ústatyp qúttyqtady!

«Qalyndyghymmen» taghy bir sýiisip alyp, jýre sóiledim:

-  IYe, úmytpastay-aq jaqsy yrym boldy.

- Sen, yrymgha senbeushi eding ghoy? - Kýlәn qatarlasa jýrdi.

- Auzymyz talay kýimedi me!

- Ásirese men... jar mahabbaty degendi tipti az kórippin! - Úzaq jyldyq jesir kýrsine jymidy. - Nazykenge ózinning aitqanynday... ynghay qansyp ótkizippin ghoy, ha-ha-ha-ha-ha..a...

- Eki birdey sinline qosylyp mening de mýiizim qaraghayday bolghan. Menshiktep bergen kәusar bastaularynnyng birinshisinen nәr tatpay qurappyn da, ekinshisining jaghasynda tórt-bes jyl týregep túryp qana ótkizippin!

Saqyldap kýlip ap súrady Kýlәn:

- Týregep túryp?

- IYe, týregep túrghan bolmay ne, oqu jolyndaghy talabyna sýiinip, mezgilsiz shermiyip qalmay armansyz oqyp alsyn degenmin!

Kýlәn taghy da saqyldap kýldi:

- Olay bolghanda shólindi qandyrghan Aqiya bolypty da?

- Onyng kóz jasy, nemdi bolsa da ayamay tóktiretin kóz jas boldy ghoy, ha-ha-ha-ha...a... «Qartayghanda balasyz, jalghyz qalatyn boldym» dep egilgen song eniremeymin be! Sonda da, beker obaly qane, «Maqpalyna jigit qalpynda qosamyn» dep tejey berdi meni!...

- Ha-ha-ha-ha-ha...a. Nekeli erin ózine sýzdirgenge deyin jetkenine qaraghanda... tejegen ghoy sol!

- Ol ekeuinde neke bar ma! Qúljekeng Qúmardyng nekeli tóseginen qorqytyp aidap aparyp, «qalyndyq kórimdigine» araqshy dostarynan araq ishken. Olardyng ishken neke suy, sol delbe suy ghana eken. Sonan song óz jayalyghyna zorlap aparyp jatqyzghansha júlqysyp jýrip, әli qúryghanda «kelinsheginin» qarnyna basyn qoyyp ap qoryldaghan... Sóitip jýrip, nege bala tauyp bermeysin» dep úrghan jeri de bar Aqiyany. «Sendey nemeden jyndy bala tabayyn ba» dep aqang tipti eregesip, keudesinen iyterip tastaytyn bolghan.. Onysyn araq jenip, kәrden shygha bastaghannan manayyna barudan da jiyrenip, jeke jasaydy eken. Qatty zaryghyp, ózine sau bala kerek bolghanda jettim men... Araqkeshin sýze jatu birqansha әielde bolghan ghoy. Aqiya búl qylyqty Qúljandaghy barlyq kegimiz ýshin istedi. Onysyn keshirgenmin. Tek, qorqaqtyq istep Qúmarynan bet búrghandyghyn ghana keshire almadym, kónilime kele berdi. Izbasarym bolmasa oiyma da alghym kelmeydi.

- Dúrys! - dep kýrsindi Kýlәn. - Izbasar eshqayda ketpeydi. Endi oiyna mýlde almauyng qajet! teginde, bir orayy kele qalsa, maghan jasyryn abysyn etip qoyma! Qorqaqtan ýlken jau joq. Men múnan song seni qatty qyzghanamyn!

- Maqúl, meni neghúrlym barlyq әielden qyzghan!.. Mahabbat degen ózining senimimen - pәktigimen ghana mahabbat bolady ghoy, janym!

- Songhy bir sózindi qaytadan aitshy! - jolymdy bógep túra qaldy Kýlәn.

- Janym! - dedim eljirey qarap.

- Kýnim! - Kýlәn moynyma taghy da asyldy. Qúshaghymdaghy nemeresi ekeumizdi eki qolymen qúshaqtady da, eki sýiip ap kýldi. Kýlәn oghan jay ghana bir qarap qoyyp shópildetti meni. - Kýnim, kýnim, osy sózindi úmytpashy! «Mahabbat degen, ózining pәktigimen ghana mahabbat!» - Ekeumiz bir-birimizden kóz alyspay qadalysyp, kezektese sýiistik.

- Bәle! - dep kýldi nemeremiz. - Ózderi kishkene balasy siyaqty sýiedi! - Kýlәn ekeumiz qatar saqyldap kýle aiyrylysyp, jýre jóneldik. Qúshaghymdaghy kishkene qyz taghy kýldi. - Apam atamdy kishkene balasynsha sýiedi!

- Ei, tompay, múnday sózdi eshkimge aitpa, ә! - Naghashy sheshesi ony menen óz qúshaghyna alyp, sybyrlap aqyl aita ilesti.

Ýige ymyrt jabyla jettik. Jol ýstindegi qylmysym sham jaryghymen ottay basyldy kózime. Kýlәshimning eki beti men iyegin qyp-qyzyl qyp talap tastappyn. Erni, tipti  shie jegendey. Ózi et úrlap jegen mysyqsha qaraydy. Eki kózi ot shashyp, jalt-júlt etedi maghan. Tegi ózi meni kóbirek «jep qoyghanyn» endi kórdi bilem. «Ýibay!» dedi tómen qarap. Men de týsine qoyyp, baldyzben sýzegen búqasha túqyra otyryp sóilestim.

Kýlәn bekette qalghan jýkti tanerteng atpen әkeludi Ybyraygha tapsyryp, kelinning dayyn kójesinen ghana әkeldirdi. Tamaqty birge ishken bauyryna Auqannyng astyrtyn tekseruine ilinip qalghan jayymyz ben qalalyq saqshydan «Nazarbek» atyna kepildik qaghaz alghanymdy asygha sóilep berdi.

- Qaytarymyzda «Nazarbektin» bu arasangha týsu aldynda Nylqy, iyә, Kýnes jaylauyna shyqpaq bolghanyn jariyalap qayttyq, -  dedi sonynda.

- Aghany endi Kýneske qanghytudyng jóni joq, qansha jyl jasyrynsa da óz auylymyzdan pana tabylady!

- Qalghan jaydy erteng sóilesermiz, aghang býgin qatty sharshap keldi, úiyqtasyn! - dep Kýlәn sózdi nesiyege qaldyra týregeldi. Keshki kýzettering jaqsy shyghar? Mal-jandaryna múnan song biraz kýn qastandyq kóbeyer me eken!

- Qarasanaq tonaushylargha qarsy kýzetti kýsheytip bolghanbyz! - Ybyray da týregeldi ornynan. - «Shet el shpiondary bar» deytin syltaumen sharlaushy-tintushiler kele qalsa qarauylshylarymyz habarlaydy. Agha ol shaqta myna irgedegi toghay arasyna shygha túrady!

Ybyray shyghysymen ydys-ayaq dastarqanyn jiystyryp kelin de shyqty. Dәretten qaytyp kirgenimde Kýlәn maghan arnalghan kereuetting kórpe-jastyghyna iyismay býrikkishin ysqyrtyp túr eken. «A, Qúday, bere gór!» degenime moyynyn syrt búra jymidy da, býrikkishin jastyq túsyndaghy oryndyqqa qoyyp, jýrip ketti. «Al, úiyqtay ghoy, typ-tynysh, jaqsy úiyqta!» dep tomsara ketkenine jýregim zu ete týsti. Asygha sheshinip jatyp, anyra qarap otyryp qalyppyn. Kýlәn tabaldyryqqa jete jalt qarap, syqylyqtap kýle shyqty syrtqa. Birazdan song qúman men legen ala kirip, esigining eki kýrshegin de saldy da, shyraqty óshirdi. Jiyen qyzy jatqan kereuetting aldyna baryp, asygha sheshindi ózi. Tyr jalanashtanghany appaq denesining jarqyray qalghanynan kórindi. Qaranghy ýige jap-jaryq núr shashqan tolyq ay sәuleli túlgha. Susyldatyp ish kiyimderin auystyra sala búryshtaghy ainanyng aldyna jaghasyz aq kóilekpen baryp, shashyn sylay tarandy. Birdemesin jaghynyp túryp qaldy. Kóz almay baqyrayyp, taghatsyz kýtip men jatyrmyn. Azdan song kishkene qyzyna ýnildi. Úiqysyn bayqay sala jalt qarap, ózi de asygha úmtyldy maghan qaray. Býkil dýniyening jastyq jigeri maghan jýgirip kele jatqanday, kórpeni serpip tastap, qúshaghymdy keng jayyp edim, tósegimning aldyna kelip túra qaldy. Belinen búray tarttym. Yrqyma kónbey iyismay býrikkishin aldy.

- Men ýshin sen nege jasanbaysyn? Mynany aldyna әdeyi qoyyp ketsem! - Túla boyyma aghytty sol nazben. - Qartaydyq, múny qaytemiz deysing be? Sen әli de bozbalasyn, men endi tipti jaspyn! - Lap úryp alqyna kirdi qúshaghyma. Túla boyymyzben tútasa jabystyq....

Ekinshi ret es jighanymyzdan song ghana tilge keldi Kýlәn:

- Bayaghyda Núriyashty izdep, bizding ýige jýgirip kiretining esinde bar ma? - dep súrady. - Asyqqandyghynnan menimen soqtyghysyp qalushy eding ghoy. Sonda ishtey... mas bolyp jýrgen mening sezimimning de oiran-topyryn shygharyp ketetinsin. Bir ret maghan, tór ýiden shashymdy tarap ish kóileksheng ghana shyghyp kele jatqanymda soghyldyn. Keudeng omyrauyma tiydi...nәpsi degen, kýni búryn saqtanyp qatty tejemese, úry ittey súghanaq, jeksúrn niyet qoy... taraghym qolymnan týsip ketti. Ne bolghanymdy bilmey kýle berippin.

- IYe, qatty qyzarghansyn. Sol soqtyghysuymyz mening kónilimde ornyghyp qalghan. Al, biraq 51-shi jyly Ýrimjige qaytyp barghanymda aldyma Aqiyany tosa bergening ne?

- Onda gomendannyng kәri jendetinen býtindey kemip-qorlanyp qalghan jayym bar. Kelisinmen aitqamyn ghoy ózine. Jәne bir jaghynan ajarly taza qyz Aqiyagha aqyr bir kýni auyp týser dep oilaghanmyn.

- Aqiyany maghan qosaqtap kele jatqanynda ózindi ghana tandaytynymdy bildirip edim ghoy?

- Ol shaqta da meni shyn sýietininnen ýmitim joq, kórse qyzarlyq qana dep túspaldaghanmyn. Jәne de bir súlugha ózim qospaq bolyp kele jatyp, saghan ózim jabysa qalayyn ba! - Kýlәn qoltyghyma tyghyla syqylyqtady. - Ile-shala Maqpalyng kelip qaldy. Núriyashqa aumay úqsaytyndyghynan sonymnyng ózi tirilip kelgendey quandym. Bir jylap-bir kýle qarsy alghamyn ghoy!

- Al, búl joly jesir qalyp, ekeumizge eshkim bóget bola almaytyn oray payda bolghan shaghymyzda Nәzipany nelikten qamap berding maghan?

- Aytqamyn ghoy, Maqpal jónindegi búl asa auyr kýiikten seni saqtap qalarlyq, tartu quaty kýshti jar tauyp beruim qajet bolmady ma! Meni jaqsy kóretinindi aityp jýrseng de, múnshalyq erekshe tandaytynyna qisyn taba almaytynmyn! Jan bitkendi jalt qaratatyn súlu, asqan tartymdy Nәzipadan attap ótip, taghy da meni tandaghanyng esimnen tandyra jazdady býgin. Olay bolatyny, jer sharynan asyryp, meni aspan perizaty dәrejesine kótergening ghoy búl! Áli de aqylyma simaydy. Meni mýsirkegening ghoy deymin... Áli de oilanyp kór! Olay janashu-mýsirkeu arqyly qosylghan jar da jar bola almaydy. Álde, kórse qyzarlyqpen qúmartqan bolsan... birer apta kór, úzaq zamandyq eng jaqyn dosymsyng ghoy, saghan jol qoyayyn, aqylyndy sonan song tabarsyn. Nәzipany qayta kóndirip aluymyzgha bolady!... Ondayyna men endi tipti de qorlanbaymyn, jol berdinder ghoy, boldy dey salamyn! Kýiremeytin-kýizelmeytin, aqylgha siymdy-sauatty teoriyalyq qisynym bar!

- Óidemeshi, qayta tanda degendi aitpashy, janym! Meni aqyl toqtatpaghan bala kóremisin, qúmarshy kóremisin! - qatty qysa qúshaqtaghanymda ol da qúshyrlana-ynyrana qysty. Esimizden taghy aiyryldyq...

- Al, «aqylgha siymdy qisynyndy» týsindirshi, maghan da bir myqty qazyna bolyp qalarma eken! -dep súradym azdan son.

- Jany tolyqsynbaytyn jargha jabysqan júbay, kýn óte kele jartasqa jabysqanday sorlanatyndyghyn biletin shygharsyn, - kýrsine sóiledi Kýlәshim. - Qyzyghu men qúmartu bir basqa da, mahabbat baylau bir basqa. Qyzyghu men qúmartu da - yntyghu ghoy. Biraq, ol lezde óte shyghatyn, asa qaterli qúiyn eken de, mahabbat degen-tútas bir ómirding shyraghy eken. Ol shyraqty, kýngirt kineretin tolyq anyqtamay, qyzyghu-qyzumen ghana qabylday salsan, kýn óte kele túrmysyndy zúlymat qara týnekke ainaldyrady. Bir-birine qyzyghumen ghana baylanysyp, túrmystana qoyghan jastardyng az uaqyttan son-aq jaqtary solyp, kózderi óshkindep ýnireye qalatyny, sol qúiynnyng ýiiruimen birin-biri múqiyat synay almay, asyghys qosaqtalghan ókinishinen bolady.

- Al, meni otyz jyldan beri synamay, qyzyghyp qana kelip pe edin?

- Joq, talay synnan ótkizip kórgemin ghoy. Seni tis qaqqan, aqylym tolyp, túlgham jetilgen, kelinshek bolyp qalghan kezimnen beri kórmedim be. Qanday adam ekendiginnen qalt jibergen jerim joq. Al, sening syrtqy týr-túlghama ghana qarap, әiel syry jóninen sauatyng az, sәby kezinde qyzyghyp qalghan jayyng bar bolsa kerek. «Qyran úyada neni kórse úshqanda sony alady» degendey, aqyldy, minezdi qas súlu Nazykeshtey kelinshekten attap ótip, sol úyada kórgenindi ghana alyp jatyrsyn. Ishki jayymdy endi tolyq kórgen shygharsyn. Áli de kesh emes, oilan!

- Janym, sen mening jónimde әsire sezimtal bolyp qalghan siyaqtysyn! - dep kýlip jiberdim.  Men, baqalardy ghana emes, (baqa sózi shyqqanda ekeumiz qatar kýldik) pәk qyzdy da kórgemin ghoy. Dýniyede senen taza, senen artyq qyzdyng tym az ekendigin, qazir tipti aiqyn bilip jatyrmyn. Al, basqa jayyng maghan otyz jyldan beri synalyp, miyma ornap bolghan. Endigi aspanym ózing ghanasyn! Mahabbat turaly janaghy anyqtamannyng ózi-aq aspanym ekendiginning aiqyn aighaghy, janym! -dep mandayynan sýidim.

Kýlәn jauapsyz kýrsine eljirey qúshty meni. Arqamnan sylap aimalay týsip sóiledi:

- Qanday shyraq ekenindi synap bilmesem, otyz jyl boyy qyzygharmyn ba! Biraq, bir-birimizden jiyrma jyl kóz jazyp qaldyq qoy. Ásirese, alghashynda, qyz kezinde boyyna toghytpaghan, qazirgi opasyz saldaqygha ainalghan Aqiyanyng jaylauyn jarym jyl jaylaghanyng meni qaytadan oilandyrmay ma... Aqiyagha arnaghan endigi kónilindi anyqtamasam, airyqshy súlu Nәzipagha qosaqtap kórmesem, ejelgi qúshtarymnyng endigi jayyn týsinbeytin bolyp qalmadym ba. Mening әsire sezimtal bolyp qalghan jayymdy sókpe, kýnim! Endi sendim. Onday kýdikti endi mýlde qoydym. Endi meniki ghanasyn!... Sonau zamannan beri erli de, ersiz de jýrip seni ansaytynym beker emes eken! Kórseqyzar jyndy kóbelek emes ekenmin, tu bastan-aq jansaq baghalamappyn! Árqanday qara qúiyn, kók nóserde de óshkindemegen, suynbaghan, ainymaghan, qalypy qúramaghan jan shyraghym, kónil kýnim - ózing ghanasyn! - Aymalay týsti Kýlәn.

- Po, meni qayda aparasyn, janym-au!  Pyraghyng netken jýirik, lebing netken tilsim! - dep jabystym endi. - Maghan syilaghan osy teneuinning barlyghy-óz qasiyetin, óz beynen! Óshpesi de,aynymasy da, on segiz jastan qalpy qúramaghany da ózing ghana ekensin... ózing ghana!

Agharghan shashymyz, úzaq azapqa týsken basymyz, eluden asyp qalghan jasymyz mýlde úmytylyp, jar mahabbatyna jana ghana bólengen - alghash kórgen tyng jastyq qyzyghymyzday qyza aimalasyp, jana-kýie aiqasa berippiz. Tang atqanda júmylghan kózimiz, sәskede oyanghanda tanyrqasa jaynap, taghy da yntygha qarasyp qaldy. Kýlise-sýiise týstik. Qúshaqtasa týregelip juyndyq. Qyzaraqtap kýle túryp, mening iyegim men alqymyma may pensilin men opa jaqty.

Al, ózi býgin aghy-aq, qyzyly-qyzyl bolyp, tipti qúlpyra qalypty. Erni men betine búrynnan-aq grimning qajeti joq edi. Sol tabighy boyauy býgingi jaraqatymen sәl qoylanyp qana kórindi. Alqymy men tamaghyna qazirshe shipa qonbaytyndyghyn ózi de bilgendey, qyzyl-kók gýldi jasyl jaulyghyn moynyna oray salyp, maghan teksertti:

- Qarashy, moyyn búrghanymda kórine me eken?

Men eki jaghyna kezek qaratyp tekserip, kórinetin izderdi ózinshe dәrilep óshirdim. Shúgha jipten toqylghan garmon etek, qynama bel, qima omyrauly kógildir kóilek shyghynqy keudesine de, ishine de, jayasyna da, top-toq aq baltyryna da ýilesip qana ketipti. Kózim kóp týsetin qos omyrauy dәl qalybyn endi tapqanday. Janarly qara kózi úshqyn atyp, ot shashady.

- Myna kóileging tipti jarasady eken!

- Sening aspan týstes,túnyq kógildirdi únatatynyndy bilemin ghoy!

Núriya men Maqpaldyng kózin túspaldap túrghanyn týsine jymidym da moynyna oraghan jaulyghyn ala ýnildim. Appaq bótegeli alqymy jarq ete týsti. Aldyna qaraghanda aqqudyng kógildir úlpaly balapanynday, artynan qaraghanda kýili qúlynday kórindi býgin. Ózi neshe ret aitqan nemereli kempir joq. Týnde qyzday sezilip edi, kýndiz dәl sol qyzdyng ózi!

- Osydan da súlu әiel tauyp bermek boldyn-au maghan! Kórsetpek bolghan jaqsylyghynda tittey nysap bolsashy,janym! - dep kýlimdey qaraghanymda úyalystan sәl búralyp qap, keudeme basyn sýiey qoydy.

- Qoyshy endi, buryl shash kórinbey me kózine!

- Basynnyng ózi tútasymen kók zengir kórinbey  me, myna kiyimine tipti jarasady eken! Asyldyghynnyng dәl óz kuәsi!

Moynyna jaulyghyn qayta oray sala jenil tufliyimen lyp etip shygha jónelgen Kýlәn, biraz uaqyttan song otaudan dastarqan kóterip, qúlaghyna deyin qyzara, tilin shyghara kirdi:

- Súm kelin býgingi jayymyzdy sezip qoydy, jýzime qarap jymiyady. Kýlkisin әreng tejep, «bәse, osylay kiyinsenshi, әpketay!» -  dey saldy!

- Tileulestik, quanysh bildirgeni ghoy. Árkim osylay qaraydy endi saghan, iymenushi bolma!

Kelin, shay shәugim, bal men qaymaq әkelip, aldymyzgha qoyyp shyqqan son, taghy da jabysa otyryp shay ishtik.

- Týn ortasynda-aq shóldep edim! - dep qúnygha úrttady Kýlәn.

- Kóligimiz qalay shydady eken, jýrisimiz qabaghat qatty boldy ghoy! - degenimde kýlip jiberip, betimnen shymshyp qaldy da, taghy da qyzartyp qoydym ba degendey, alaqanymen sipay ýnildi betime. Shymshyghan ornyn eptep qana sýidi sonson. Qaytadan aimalasa kettik...

Tereze syrtynan Ybyray ótip kele jatqanyn kórip, alystay otyrdyq bir-birimizden. Kýlәn alqymyn jaulyghymen qymtay salyp, mening jaghamdy da kóterip qoydy.

Ybyray saqtyqpen esik qaghyp, rúqsatpen kirdi. Bekette qalghan jýgimizdi әkelgen eken. Bizge qaramay dastarqan shetine otyra sóiledi. Bir «djiyp» mashina ýlken joldan búrylyp, aldymen osy qaptaldyng etegine qaray bettepti de, kilt búrylyp, say taghanyndaghy «әtiret auylyna» baryp toqtapty.

- Auqan bolsa kerek! - dedi Ybyray salmaqpen habarlandyryp. Úzyn múrtyn sylaghan bolyp ekeumizge bir-bir qarap qoydy. Kýlәn mening iyegime kóz qiyghyn tastay jauap qatty:

- Olay bolsa timtinip jýrgeni, osynda kelmey qoymaydy!

- Kýdiktenbey-aq qoyynyzdar, - dedi bauyry tómen qarap. - Ol jendetting «tónkerisi» belinen shoyyrylyp qaldy ghoy, endigi qahary belgili! Jәne senimdi qaghazynyz bar, «Nazarbek» qalpynyzben otyra beriniz!

- Joq, - dedi Kýlәn. - Keshe Kýneske jýretini jariyalanghan «Nazarbek» búl ýiden kórinbey túra túrsyn, saqtyqta qorlyq joq!

- Olay bolsa toghaygha jasyrynbay-aq, bie baylaghan ýiimizge bara túrsyn, onasha! Ferma bastyghynyng kózinen tasaraq bolsyn dep myna qyr astyndaghy túiyq saygha baylaghanbyz. Avtomobili búl qyrdan asa almaydy!

Ybyray ertteuli atyn maghan mingizip, jalghyz ayaq jol sýrdegin kórsetti de, ózi jaqyn mangha túsalghan qúnangha minip, sonymnan erdi. Qojyr-qojyr qiya tasty tik jotadan qiyalap asyp baryp, samyrsyn toghay shetine jeti-segiz bie baylaghan jalghyz kiyiz ýige týstik. Ferma bastyghynyng tóldi kýili saqtaymyz dep, mal saughyzbaytyn tәrtibi búl rayonda әli saqtalyp keledi eken. Jelisin jasyra almasa da sabasyn jasyratynday syrlary bar kórinedi. Ýy iyesi iymek túmsyq sary shal qysqasha amandyq súrasqan son:

- Álgi alystan kelgen meymanymyz osy kisi ghoy? - dep súrady Ybyraydan.

- IYe, Nazekeng osy kisi!

Shal «Nazeke» dep atap eselep amandasty da tanqy múryn qara kempirine ym qaqty. Ýiding jarymyn alyp túrghan óreshe shy ishinde birneshe torsyqtyng tizilip túrghany, kempirding solargha anyra qarap qalghanynan kórindi. Bizge arnalghany sol torsyqtardyng qaysysy ekendigin aiyra almay túrypty. «Týpkisi» dep qalghan shaldyng núsqauymen óreshening týp jaghynan әreng sýirep shyghardy. Átiretting at ýstindegi bes-alty pysyghynyng qanjyghasyna ghana baylanatyn myna ýleske anyra qarap qalyppyn. Enbekshileri búl úrlyq jeliden nәr tata almaytyn bolghany ghoy!

Torsyqtan tegenege qúiylghan qymyzdy shal sapyrdy da, «kuayjiy[1], mynau sizdiki, atynyz jazylghan» dep kýbir ete týsken kempir, torsyqty qayta sýrep aparyp, óreshege qayta qamady.

Ybyray qymyzdan eki kese ghana ishti de, maghan asyqpay iship otyra berudi tapsyryp qaytty... Saghat birler shamasynda shay qúiylyp jatqanda eki bala kirip entige habarlady:

- Áskerge úqsaghan sary kiyimdi, úzyn boyly jayau bireu jotadan týsip keledi!

- Oi, әlgi Auqan jauyz keldi dep edi, sol bolmasyn! - Esikke enkendey úmtylghan shal bosaghadan baspalay qarady. - Bәse, sol! Búl itten jaralghannyng túmsyghynday iyisshil túmsyq joq! - Alaq-júlaq qarady kempirine. - Jelini kórip qoydy-au, ә!

- E, oghan jareukelenip, әtiret bastyghynyng ózi aityp qoyghan shyghar! - dedi kempiri. - Qymyzdy kim jek kórgen, meyli toyghyzghan song jónine kelip qalar, kelse kelsin!

- Ýi, búl, Auqan it ekeni ras bolsa, toyyp alyp-aq arsylday beredi! - degen shaldyng sózine kýlip jiberdim. - Ferma bastyghyn shiderge siygizedi-au endi! - Shaldyng týiilgen qatparly qabaghy dirildep ketti.

Auqannyng ataqty salpang qúlaghy kózime aldymen týsip, kensirikti úzyn tanauyna zer salmaghan ekenmin. Onysy tipti kýdireyip, ýige ózinen búryn kirip bolypty. Ejireyip, pәle qayda dep túratyn sekemshil sary kózi maghan atyla ýnilse de, ernin jymqyra jymiyp, týregelgen maghan qol berip amandasqan boldy. Tórge otyra bere-aq tinte qarady maghan. Qúiylyp aldyna qoyylghan shaydan bir úrttap qoyyp, shashyma, qúlaghyma, kiyimime, bótensinip bas salghysy kelgen auyl tóbetinshe óktemsy ýnildi. Múndayda shetten kelgen, iyesiz búralqysha qúiryqty borbaygha jiyp, sәl jiyrylyp yghynqyrasan-aq jelkennen alghyzasyng ghoy. «Ittik kórsetpek bolsan, jolbarys bola qoyayyn» degendey men de keudemdi kótere, jaymashuaq beyghamsyp kýlimsirey qaradym ózine. «Alasy-beresimiz bolsa, adamsha sóilespesek alqymdasa týsermiz» dep eskertkenim edi. Auqan onday diplomatiyadan alys ketkenin shu degeninen kórsetti:

- Nazarbek degen sen be edin?

- Men!.. Al, dónbekten jasalghan adamsha dýnkildey jetken ózing kim, tanysa otyralyq!

- Mening kim ekenimdi bilmey otyrsyz ba? - dep, «siz» degen sypayylyq júrnaghyn syzdana kórsetti. - Azdan song bilip te qalarsyz. «Tanysang qyzayynmyn, tanymasang Qúdayynmyn» deytin mәtel de bar ghoy! Ha-ha-ha-ha-ha...a.. al, sizdi Kýneske ketti dep edi ghoy?

- «Qymyrlaghan qyr asar» deydi. Kýnshyghysqa qaray auyl aralap ilby bersek, Kýnes qayda qashar deysin!

- Ghajap, siz Kýneske baru ýshin Qúljadan seksen-toqsan kelemetr sheginip alyp jýrmeksiz be?

- Kýneske Qúljadan kete bersem, «dәl irgeme kelip attay jónelipsing deytin, búl jaqtaghy tuystarymnyng ókpesine qalmaymyn ba. Osydan bastap qúda-anda, jiyen-naghashy, tuys-tughandaryma kórinip, amandasa ótpekpin.

- Ras, siz búl jaqty kórmegeli kóp boldy. Laujyaugha alynghanynyzgha da jiyrma jyldan asyp qaldy ghoy, solay ma?

- Esengirep otyrmysyn, kóse qariya? - Kýlip jiberip, suyna jalghastyrdym sózimdi. - Sening myna dói-dala súraghynmen әlgi «Qúdayynmyn» dep qoqiya qalghan jóninnen mólsherledim, sen atyshuly Auqan boldyng ghoy! Kisi óltirmegeni bolmasa, Nazakeng de tergeushilikten qalysa qoymay kele jatyr. «Laujyau» bolu, Ýrimjide onshyl-últshyldar men kóshe sotqarlarymen ghana ketken! Ózing bolmasan, bizden jazalanatynday qylmys óte qoyghan joq, Qúdayekem!

- A-ha-ha-ha-ha...a.., mening qaljyndarymdy tizip otyrypsyz ghoy! Al, búl jaqtaghy qúda-anda, naghashy-jiyenderiniz kimder?

- Ony tergep qaytpeksin?

- A-ha-ha-ha-ha-ha...a.., jetkizip qoyayyn degenim ghoy!

- Erikken Qúdaysyz-aq elimning ózi tauyp beredi. Saghan mening búl jaqtaghy búiymtaylarym jóninen qyzmet qala qoyghan joq. Rahmet peyiline!

- Olay bolsa, jolqaghazynyzdy kóreyinshi!

- «El jatsa da enekem jatpaydy» degendey, zansyz timiskileudi әli qoymadym deshi!

- Shekara boyyna qashyp kelgen qashqyndy tergeytin qúqyghym bar shyghar!

- Jolqaghazsyz men de jýrmegen shygharmyn. «Shekara baqylaushysy», iyә, jolaushy tergeytin saqshylyq qúqyq dokumenting bolsa, aldymen ózing kórset! Bolmasa Qúdayynmyn degenine qúrsha jorghalap, Ileni sasytqan qandyqol qúnykerge teksertetin anqau qazaqpen sóilesip otyrghan joqsyn!... Qane dokumentin? Endi tergeu mәdeniyet jendetterining ýstinen jýrilmek!

- Beker adam kónkemen quyp kele me seni, dokument degen, mine! - Jan myltyghyn suyryp aldy Auqan.

- Asqyndama, jendet! Búl «dokumentin» qan qatqan qoldarynnan az kýn ishinde-aq tartyp alynady! Árbir tal oghy ýshin túmsyghynnan jep túryp esep beresin! Al, qazir-aq osy jana qylmysyng ýshin qolgha alynyp, sýirelip barghaly otyrsyn! Tasta! - dep zekirip jiberdim. Auqan kózime qarap, ishki beldigine syzdana qystyrdy myltyghyn.

Syrttan tasyr-túsyr at shabysy estildi de, tórt-bes jigit ýstimizge kirip keldi. Aldynda Ybyray. Qarayyp-týtigip, kózi qyzaryp alypty.

- Bizding ýy nendi aldy senin! - degennen basqa sóz joq, yrshyp túrghan Auqannyng túmsyghyna qoyyp jiberip, qanyn sau etkizdi. Auqan túmsyghyn qos qolymen basa qalghanda yshqyryndaghy myltyghyn men júlyp alyp, oqtan tazarttym. Kijinip tildey jetken jigitter lap qoyyp úmtylghanda, Auqannyng qan tamshylaghan qoly yshqyryn sipalady. Myltyqpen jauap qaytarmaq ekendigin bilip, oqsyz altyataryn ústata qoydym ózine. (Kýnәsin zorayta týsip basuym jón ghoy.) Qylmysty kóseui qolyna qaydan ilingenin sezbegen qanisher, alqymdap túrghan jigitting basynan kezengende kempir-shal baj-baj ete týsti. Myltyq masasyn basyp-basyp qaldy Auqan. Ot almaghan myltyqtyng endi ózimen soqpaq bolyp kótere bergeninde, ústay aldym da qolyn qayyryp jiberip, júlyp aldym. Bireuining bir júdyryghynan-aq omaqasqan Auqandy kekti jigitter kergilep, tepkilep, syrtqa sýirey jóneldi. Oghy bolsa atyp tastamaq bolghan jauyn, múnday fakt túrghanda ayasyn ba. Moynyna qyl shylbyrdy salyp jiberip, esikten sýirep shygharyp tepkilep bara jatty.

Sonynan ilesip shygha bere Ybyraydan ýide ne bolghanyn súradym.

- Ápkemning qolyn qayyryp shygharyp ketipti! «Bighabil qayda, tap!» dep sýirep jýrip, ýiimiz ben mal qoralarymyzdy shoshqasha qoparypty!

Jigitterding qaterli tepkisinen Auqandy Ybyray ekeumiz әreng aiyrdyq. Atyp tastamaq bolghanyna jigitter tipti óshigipti. Ekpettep qalghan jendetti jelkesinen basyp túryp baylady da, attaryna mine sala sýiredi.

- Saqshy payshysoryna sýirep aparyp tapsyramyz, meni atqan myltyghyn ózime beriniz! - dedi qaterden qalghan jigit.

- Men de ere baryp, seni bastan atyp óltirmek bolghanyna, myna ýy iyesimen birge kuәlik aityp, saqshygha óz qolymmen tapsyryp bereyin! - Ashuly jigitke sony aittym da art jaghymyzdaghy shalgha qayyryldym. - Sizding qorqarlyq eshqanday mәseleniz joq. Qymyz jónin auyzgha almanyz. Jendetting bie jelisimen de, qymyzben de isi bolmady, meni ghana izdep kelgen. Ýiinizge kelgennen keyingi Auqan ekeumizding aitysqan sózimizge, maghan myltyq suyrghanyna kuә bolyp beriniz de, keyingi kórgen oqighanyzdy sóilep beriniz!... Ýiinizde adam atpaq bolyp, bala-shaghany shulatqanyna, әriyne qatty narazylyq kórsetetin jóniniz bar!...

Ýy iyesi shal ekeumiz bir atqa mingesip, Auqandy sýiretip bara jatqandardy quyp jettik. Isimizding zandy boluy ýshin attan týsip, jau moynyndaghy arqandy sheshtim de, ayaghynan tik túrghyzyp aidattym. Taltandap-qiralandap әreng jýrdi. Shal ekeumiz qayta mingesip, olardan oza jóneldik.

Tekshedegi ýiding aldyna kóp adam jinalyp túrghany qyrdan asyp shyqqanymyzda kórindi. Juan atty semizshe әtiret bastyghy men qúraldy bólim bastyghy attaryna minip, beri órlep keledi eken. Bizdi kórip toqtady. Jetip amandastym da, jaydy artymyzdaghylar kelgen song bayandalyq dey sala shal men atty tastap, Kýlәnning ahualyn bilip shyghu ýshin ýige qaray jýgirdim. Kýlәn otauda, tórding tereze jaq shetine salynghan jer tósekte jatyr eken. Ong bilegimen shyntaghy qalyng dәkimen tanylypty. Kirip barghan maghan jalt qarap, amandyghymdy súrady.

Auqan say taghanynan jenil avtomobilmen beri bettegende-aq, kiyimin búrynghy eski kiyimmen auystyra qoyghan eken. Auqan «djiypin» saydyng etegindegi toghay shetine qaldyryp, jalghyz órlep jetkenshe jasyratynnyng bәrin jasyryp bolypty.

- Amanmyn, kýnim, qolymnyng sýiegi sau! - dep jymiya sybyrlady. - Eshtene bolghan joq. Óz bólmeme baspalap kelip kirip, meni bas salmaq bolghanynda sonynan qua kirgen kelin art jaghynan ózin bas saldy. Kelindi shyntaghymen qaghyp tastap qayta úmtylghanynda, men syrtqa shyghyp aldym. Qua shyghyp, myna qolymdy artyma qayyryp, bir qolyna myltyghyn aldy. Kelindi jolatpay ýy men qoralargha meni iytermelep aiday jýrip ýnildi. «Bighabil qayda, tap!» deydi. Býitip jýrip tinte almaytyn bolghan song bilegimdi qatty qayyryp jiberdi de, iyterip tastay sala qoparystyrdy. Seni izdep toghay aralay jóneldi sonson...

Men syrtqa qayta shyqqanymda, kópshilik búlaq boyynda jyghylyp jatqan Auqandy qorshap, dauryghysyp túr eken. Ynyrsyp jalynghan «Qúdekennin» de ýni estildi. Qastaryna kelgenimde auyl iyeleri maghan qarap, kók maysagha otyrysa bastady. Men de otyryp, Auqannyng myltyghyn janqaltamnan aldym da, ortagha qoydym. Odan shygharyp alghan alty oqty tizip qoyyp, qalalyq saqshynyng bergen kepildik qaghazyn әtiret bastyghy men qúraldy bólim bastyghynyng aldyna jaya sóiledim:

- Anau qandyqol jendet ekeumiz endi sóileselik. Ákelip maghan betpe-bet otyrghyzyp tyndanyzdar! Bir-birimizge jansaq jala jabylmauy ýshin býgingi mәseleni sizderding tergep anyqtaularynyzdy súraymyn!

Sugha salynyp qannan tazartylghan Auqandy ayaghymen jýrgize almaghan jigitter qol-ayaghynan qaumalap әkelip, qarsy aldyma jatqyzdy. Myna qyrdan «ózi jýrip asyp kelgen» Auqannyng osynda kelip jatyp alghanyna aidap kelgen jigitter qatty kijindi. «Tergegendigi ózinshe» qinap túrghyzbaq bolghandaryna men jón aityp toqtattym:

- Jigitter, búl qandyqol jendetting kóretin qinauy da, ólim jazasy da alda. Qazirshe, súraqtarynyzgha jatyp-aq jauap bere bersin. Al, jauap bermey qoysa sóiletuding sharasy tabylady! - dep alyp, oqighany bayandaugha kiristim. Auyl múghalimi hatshy bolyp jazugha saylandy. «Myna qarttyng ýiine amandasa baryp, shay iship otyrghanymda» Auqannyng kirgeninen, til qatysuymyzdan bastadym sózdi. «Tanymasang Qúdayynmyn» degenin aitqanymda qúraldy bólim bastyghy Auqannan zekire súrady:

- Ras pa ózindi osylay tanystyrghanyn?

- Ras! Ras! Meni dónbekten jasalghan adamgha tenegenine qaray... aitqanmyn. Sol sózim dúrys shyqpady!

- Ýi, myna «Qúdaydyn» esi dúp-dúrys, túrghyzyndar! - dep kópshilik dýr ete týsti.

- «Shúnaq Qúday» dep kempirlerden estigenim bar edi. Sening qúlaghyng tebingidey eken ghoy, qaytip Qúday bolmaqsyn! - dep aqyra jetken bir jigit, Auqannyng eki qúlaghynan tik kóterip otyrghyzdy. Qatynshyl jendet qúiryghyn qoyargha jer taba almaghanday qibyjyq qaghyp qynsylap, eki qolymen jer tirey qaldy da, shatyn keri jiberip, bir jambastap otyrdy. Baqyldaghan tekening tartylghandyghyn sezdim. Qymyzshy shaldyng ýiinen sýirelip shyqqanda ajaldan qalghan jigittin, shattan ala kelistirip bir tepkeni, jendetting baj ete týsip, ýni bir sәt óshe qalghany esime týsti.

Shaldyng ýiinde bolghan oqighany jalghastyra bayandadym. Auqannyng maghan myltyq suyrghany aitylghanda qúraldy bólim bastyghy jendetting ózinen taghy da súrap anyqtady. «Sonynan quyp kelgen jigitter kirip qorshay qalghanda Auqannyng múrnynan qan sorghalaghanyn» ghana kórgenimdi aittym. Qanqúilynyng endi oq shygharatyndyghyn bilip, yshqyryndaghy myltyqtan oghyn tazartqanymdy, sonda da aldynda túrghan jigitting mandayynan kózdep, masasyn edel-jedel eki ret basqanyn aityp bir toqtattym sózdi.

- Ras pa? Basynan kózdegening ras pa? - Qúraldy bólim bastyghy taghy da súraghanynda Auqan jauapsyz ynqylday berdi de, sondaghy kórip túrghan adamdar jarysa aighaq bolyp rastady búl mәselesin.

- Ýy ishinde bolghan oqighadan mening kórgenim osy! - dedim men. - Óz zansyzdyghyna qarsy sóilegen adamgha ynghay myltyq júmsaytyn sheginen asqan qanisherdi kórgenim de osy! Al, qalghany bolsa, oqighanyng basy qasynda bolghan ýy iyelerinen súranyzdar!

Auyl tergeushileri kezek berisimen sary shal kuәligin sóiley jóneldi. Mening jauabymdy tolyq quattay kele, «býgingi oqighada Nazarbek joldas bolmasa, myna qútyrghan itting ýiimizdi qanjosa qyp qyryp ketetindigin, ózining de kempirining de myna azamattardyng da qazir o dýniyege baryp bolyp, balalarynyng shulap otyratyndyghyn» aityp jylady.

- Ýi, ynjyq-au, tym bolmasa Nazekenning qalay qútqarghandyghyn aityp jylasanshy! - dep qaldy bir shal.

- E, Nazekeng birinshi ret ózine kezelgen myltyqty «tasta!» dep aqyryp qaytardy. Ol atylyp ketse, búl kisining yghynda otyrghan meni de óltirip ketetin edi. Ekinshi ret sol myltyq, sonynan quyp kelgen jigitke kezelgende Nazekeng Auqannyng qolyn qayyryp jiberip tartyp aldy. Qaraqtarym-au, alty oq bar eken o nemesining ishinde. Nazekeng býktep jiberip, ol ajaldardy uysyna tógip aldy da myltyghyn qaytaryp berdi ózine. Myna jendet sonda da kezenip, aldyndaghy Qanapiyanyng dәl basyna eki ret atyp, atylmaghan song myltyqtyng óz kó...imen úrmaq bolyp kótere bergeninde, Nazarbek joldas taghy da júlyp alyp, janqaltasyna salyp aldy. Mineki, osylay qútqardy bizdi! Qúday biledi ghoy, myltyghy bar Auqannan qoryqpaytyn adamdy kórgenim osy! Myna neme Qúdayynmyn dep qorqytyp kelip edi. Nazarbekting qolynda quyrshaq bolyp oinady!

- Búdan basqa aitatynynyz bar ma? - dep súrady shaldan qúraldy bólim bastyghy.

- Joq, bar mәselesi osy ghana!

- Oi, janyng shyqsyn, qaytyp «osy ghana»! - Sary shaldy ynjyq ataghan qara  shal, ejireye qarap sóiledi. - Búl ýige kelip... iyen ýidegi әielderge zorlyq istemek bolghanyn qayda qoymaqsyn!

- Ol mәseleni tolyq jazyp aldyq, - dedi qúraldy bólim bastyghy. - Kýn keshkirip qaldy, basqa pikirlering bar ma?

- Bar! - dep birneshe jigit jarysa ýn qatty da, bir-birine iyek qaghysa kele bireui sóiledi. - Auqannyng basqa qylmystaryn sóiley bersek bir-eki kýnde bitpeydi. Dәl býgingi saparyndaghy osy eki ýide ótkizgen qylmystary-aq bir basyna jeterlik! Aldymen kelip iyen ýide jalghyz otyrghan әielge basqynshylyq istemek boldy. Búl, zanda eng auyr qylmystyng bireui. Búl esektikti «úly mәdeniyet tónkerisinin» sayasy basshylyq orynynda túrghan Auqan istegendikten dereu atyp tastaugha layyq qylmys. Qalada da, dalada da myltyghymen qorqytyp istep jýrgeni osy. Sondyqtan dәl osy jerde óz myltyghymen ghana atyp tastau qajet! Ekinshi qylmysy, saqshygha mәlimdelip kuәlik qaghaz alghan jolaushy Nazarbekti atpaq bolyp, zansyz qorqytuy men Qanapiyanyng basyn kózdep eki ret atqan qylmysy ýshin qútyrghan itke qoldanylatyn jazany qoldanugha tiyistimiz! Demek búl da qolma-qol óltirudi shart etetin qylmys! Búl kesimim qalay, joldastar?

- Dúrys! Dúrys! Dúp-dúrys! - shu ete týsti kópshilik.

- Aghataylar-ay! - dep baj ete týsti Auqan. - Qanym bir qyzaymyn ghoy, óz bauyrlarynmyn ghoy.

- Qanyndy s..n, óshir ýnindi! - birneshe qyzay atyp túrdy oryndarynan. - O, qyzay bolghanyndy senin! Basyndy tabanymmen myjyp tastayyn ba! Namysymyzdy qozdyrmay ýnin óshirelik endi tezdetip!

Átiret bastyghy ym qaghyp, qúraldy bólim bastyghyn jetektey jóneldi de onasha baryp kýbirlesip, Ybyray men meni taghy birneshe kisisin shaqyryp aldy.

- Kópshilikting myna ynghyly qorqynyshty! - dedi әtiret bastyghy. - Ýkimet adamyn sotsyz-zansyz, óz auylymyzda óltirmek bolyp otyr!...

- Aghataylar-ay, qylmysymdy juugha múrsat berinizder! - dep anyrap jibergen Auqannyng ýni dereu óshkindep umasyn qolymen basa kenkildedi. - Ne búiyrsanyzdar da oryndayyn!

- Dýijan, siz neden qorqyp otyrsyz? - Eki jigit qatar zekidi әtiret bastyghyna.

- Ýkimet rúqsatyn almay kisi óltirsek, óz auylymyzgha qútylmas kesir bolady! Qalay jazalasa da zang orynynyng ózi jazalasyn, ýkimetke tapsyryp berelik deymin!

Birnesheui óre túryp qarsylyq bildirdi búl jauapqa:

- Qazir ýkimet qayda, zang qayda!

- Búl soyqan solardyng ózin qorqytyp alghan! Osydan keshirip qoya bersen, óz isin dúrysqa shygharyp, bizdi sottatady!

- Ýkimetsizdik biylep otyrghan shaqta zang ne istey almaq!

- Qazirgi kózqaras soghysynda kimning shoqpary búryn tiyse sol ghana ese alyp otyrmay ma! Berinizder ózimizge!

- Sender qoryqsandar ýilerine kirip otyra berinder, ony shekten asqan qylmystary ýstinen týsken biz, saqshygha sýirep apara jatqanymyzda ózi-aq óledi! - dedi taghy bireui.

- Búl ólmey bizge, tipti býkil halyqqa beyghamdyq joq! - desip sybanghan birneshe jigitke qúraldy bólim bastyghy jautaqtay qarady.

- Sender, «partiya jolymen tónkeris jýrgizdik, zaupan kóterdik, oqysta ózi ólip qalypty» dep qútylarsyndar, - dedi ol. - Al, biz qúraldy kýsh óz qolymyzda otyryp tapaday tal týste kórip otyryp, ýkimet adamyn aiyryp alyp, tiyisti orynyna ózimiz tapsyrmasaq, senderge berip óltirtken bas qylmysty bolyp shyqpaymyz ba! Oilanynyzdar, joldastar!

- Osy qanqúily isterin istep bolmady ma, tergeude úryp óltirgeni de, sýiretkizip jýrip óltirgeni de jeterlik edi ghoy! «Tónkeris» ekpini bayaulap, partiya komiytetteri ózimen ózi bolyp, endi aqyl izdep otyrghanynda búl qútyrghan itting әli de qan sapyra beruine jol qonggha bola ma! Partiyanyng rúqsatynsyz basqynshylyq isteuge, qan ishuge kelgeninde ózi sol qangha túnshyghyp ólse, búdan sizderge ne sóz kelmek! - degen ekpindi kekterge jalyna qarady eki bastyq.

- Joldastar, osy shekara ónirinde qazaqtan qúraldy bólim bastyghy bolyp otyrghan men ghana ekenmin. Al, hanzu komissarynsyz ózi basqaru qúqyghyn alyp otyrghan kóp maldy әtiretting bastyghy myna kisi eken. Qazirshe osy ekeumizding pәlege qalmauymyz ýshin osyghan ne isteu biyligin bizge bere túrynyzdar!

- Solay, bujannyn[2] osy pikirin jýz de jýz qúptaymyn! - dedi әtiret bastyghy. - Sizderdi biz osy ekeumiz qorghap kele jatqanymyzda bizdi de qorghanyzdar, joldastar!

Ózderining jayly bastyqtarynyng búl shynshyl jalynyshtaryna kópshilik syna qaljyndady:

- Baylatqan biyelerinizdi Auqan soyqan kórip qoydy ghoy, sol ýshin de oghan keshirim etip qoya berip, auzyn jappaqsyzdar ma, qalay? - dep myrs-myrs kýlisti.

- Joq, bie jelisin de, qymyz iyisin de, Qúdaygha shýkir, búl jendet bile qoyghan joq! - dedi biyeshi sary shal. - Ózi eninen aiyrylyp, esi shyghyp qaldy ghoy, osy jazada jeter me eken deymin!

- Kóreshegin kórip bolypty! - Átiret bastyghy da kýnk ete týsti.

- Ýi, búl nemede en degen búrynnan joq. Onysy bolsa otyz jyldan beri boydaq jýre me!

- Óshir ýnindi! - dep tidy bireui keyingi sóileushini. - Qanshalaghan әielge istegen sodyrlyghynan aqtamaq bolyp otyrmysyng múny!...

- Joldastar, sol aqylmen baryp endi ózimen sóileselik, - dep qúraldy bólim bastyghy. - Endi qylmystan mýlde bas tartyp, tәubagha keler-aq! Eger qaytadan bas kóterse, sizderge taghy da soyqan tudyratynday bolsa, bar kýshimdi jiyp, men de qosylayyn qatarlaryna! Múny ústap, qoldaryna qayta týsiruge uәde bereyin!

Osy uәdesin janalap aityp, Ybyray ekeumizge qarady. Ybyray qaytalap súrady ózinen:

- Búl ant atqan ózinizdi de, bizdi de aldap soqsa qaytemiz?

- Ar aldynda ant bolsyn osynym! Aldap qútylyp, qaytadan qútyratynday bolsa, qolymdaghy qúralymdy da jauyngerlerimdi de qútqaru ýshin shygharayyn!

Qúraldy bólim bastyghy әtiret bastyghyna kýbirledi de, Auqangha týiile baryp túra qaldy. Átiret bastyghy sóiledi tútqyngha qarap. Qatty qorqytyp alyp tәubagha keltirmek siyaqty:

- Auqan tonjan, biz sening myna badyrayyp túrghan qylmysyna ara týse almadyq! Júrtshylyqtyng biyligine berdik. Halyqtyng janaghy ýkimi - ýkim. Búl ýkimdi toytarsaq, biz de sózsiz halyq jauyna ailanbaqpyz!

Auqan әtiret bastyghynyng búl sózin esty sala qatty baqyryp qaldy da, shatyna eki qolyn soza berip sylq týsirdi. Talyp ketti, ter búrq ete týsti jýzinen. Auyr zaqymdalghan eni oqys baqyrudan mýlde ýzilgeni sezildi.

Átiret basshylary men bilikti mýsheleri tym-tyrys jaltaqtasty bir-birine.

- Esin endi jiya alsa myqtap ant alalyq ta, qoya berelik! - dep kýbirlesti.

- Óltirmek boldy, enimdi tartty dep qojayyndaryna baryp shaghynyp, bәrimizdi jazalatady ghoy! - desti birnesheui.

- Búl auylgha kelip, әielderimizge basqynshylyq istemek bolghany men ol hayuandyghyna qarsylyq kórsetkenderdi atpaq bolghany jauap bola almay ma oghan! - dedi bireui.

- Oghy alynbaghan bolsa, dәl bastan kózdep atyp óltirmek bolghany anyq! - dep týzete quattady qúraldy bólim bastyghy. - Búl qansúiyqtyng osynshalyq basynghandyghyna qaray namystary qozghan halyq úrmay ma ony! Qúsa kernegen kópshilikting qaysysynan bolghanyn qaydan bilelik, abaysyzda bireuining ayaghy oqys tiygen shyghar dey salmaymyz ba! Rasynda da solay ghoy. Búl qanisherge ant jazdyrghanda sol qylmystaryn da aiqyndap atap jazdyrsaq úrghandargha jaza kelmeydi!

Kópshilik osy pikirdi týgel qúptady da óz qylmysyn tolyq әshkerelep túratyn sonday ant jazdyryp alyp qoya beruge kelisti. Men Auqannyng ana uaqytta qala halqynyng qolyna bir týsken oqighasyn, sondaghy moyyndap jazyp bergen zor qylmystary men antyn sóilep berdim de sol antyna qarsy sol qalada keyingi istegen qylmystaryn әshkerelep eskertip qana qoydym.

Auqan, esine jarym saghatta kelip, kýbirlep jalyndy kópshilikke. Qylmys jolynan endi mýlde qaytyp, halyqtan keshirim alu jolyna týsetindigin, «Alla-taghala atymen» ant ete jalyndy. Qúraldy bólim bastyghy Auqannyng ózining qandy myltyghyn ózine bilep, ótkende qala halqyna jazyp bergen qylmystary men antyn eki-ýsh kýnde-aq úmytyp, qaytalap istegen qylmysty әreketterin kózine shúqy otyryp moyyndatty da, sol ant, sol qylmystarymen qosyp týgel jazyp beruge iyzektetti. Juan samyrsyngha sýiep taltayta otyrghyzyp, ret-reti boyynsha esine týsirise jazdyrghan qylmystary men anty jazylyp bolghanda kýn batty. Halyqqa qarsy qimyldan endi bir kórinse súraqsyz, kez kelgen jerde óltiriletindigi kóp auzynan asa qatal eskertildi.

Jigitter qol úshyn da bermey, eki qoltyghynan syrghauylgha asyp kótermelep avtomobiyline jetkizgende qytay shofery kabinkada qannan qapersiz úiyqtap jatyr eken. Bókseden aiyrylghan qojasy eki qol, eki iyq, iyek, mandayyn týgel júmsap, qaltyrap әreng shyqty «djiypine».

- Myna qylmysker myltyghyng mende túrady. Almaq bolsan, saghan qúral bergen qojayynyng kelip sóilessin! - dep osy tau rayonnyng qúraldy bólim bastyghy zeky eskertti.

- Sol sizderde-aq qalsyn, aghataylar, eki dýniyede dauym joq! - degendi Auqan ynyldap jylay aitty. Yrrr ete týsken kóligi ala jóneldi ózin.

 

Ádiletti tergeushim, noqtasyz arqyratyp qoya bergen әnginizding shatynan aiyrylyp, mәdi bolyp qaytatyndyghy týsinizge de kirmegen bolsa kerek, keshirersiz! IYesin qapqan osynday itting tisin shaghu men manyna tynyshtyq bermeytin osynday shaqar aighyrdy piship tastau - tónkeristing bas mindeti ekendigi esinizge endi týsetin shyghar. Naghyz tónkeristik maqsaty zorekerlik pen jauyzdyqty jon emes pe edi. Múnday zoreker әngilik qylmysty ózgeden izdep, ózderinizge qaramay arqyray beruden qanshalyq qylmys órbigendigin eseptep kórelikshi, bәrinizdi pishsek te tólemi tolar ma eken?!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»


[1] Kuayjy (hanzusha) - búghaltyr.

[2] Baujang (hanzusha) - bólim bastyghy, ortalyq ýkimette ministr.

 

0 pikir