Júma, 20 Mamyr 2022
Janalyqtar 2412 0 pikir 10 Qantar, 2013 saghat 07:45

ALLAGhA tapsyrys materialdyq jaghdaydy jaqsartu ýshin berilude

Kenestik iydeologiyanyng qirauy - adamdardyng basym bóligining dinge degen qyzyghushylyghyn arttyra týsuge mýmkindik berip, bos qalghan sanalaryn toltyra bastady. Dinge betbúrys imandylyqty serik etu deytin bolsaq, songhy jyldary adamdardyng peyil-niyetteri sózben aityp jetkizgisiz týzelip, qoghamda izgilik pen ruhany jayma-shuaq ornap, әrqaysysymyzdyng jýzimizden núr tógilip túrar edi-au dep oilaysyn. Ókinishke qaray, naqty jaghday basqasha. Qoghamda izgilik degredasiyagha úshyrap, onyng ornyn materialdyq baylyqqa úmtylu men qatygezdik basyp bara jatqanyn әrkim-aq bayqaydy. Sonda kópshilikti meshitterge jete­leytin qanday qasiyet? Kópshilik kenestik jýiemen kelmeske ketken jýielik tәrtipti meshitterden izdegen eken. Sondyqtan da meshitti jeke bastyng iygiligi men ty­nysh­tyqty qamtamasyz ete alatyn dәstýr­lerding kýshi toghysqan Allanyng ýii dep eseptep, jappay aghylady. Sol ýshin ghana, kópshilik soqyr senim jetegine erip, Alla­nyng aldynda minәjat etude, ruhany jana­ru ýshin emes. Búl jerde shyn qúday joly­nan ainymay, kókiregine imandy serik et­kender turaly әngime bolyp otyrma­gha­nyn týsinetin shygharsyzdar.

Kenestik iydeologiyanyng qirauy - adamdardyng basym bóligining dinge degen qyzyghushylyghyn arttyra týsuge mýmkindik berip, bos qalghan sanalaryn toltyra bastady. Dinge betbúrys imandylyqty serik etu deytin bolsaq, songhy jyldary adamdardyng peyil-niyetteri sózben aityp jetkizgisiz týzelip, qoghamda izgilik pen ruhany jayma-shuaq ornap, әrqaysysymyzdyng jýzimizden núr tógilip túrar edi-au dep oilaysyn. Ókinishke qaray, naqty jaghday basqasha. Qoghamda izgilik degredasiyagha úshyrap, onyng ornyn materialdyq baylyqqa úmtylu men qatygezdik basyp bara jatqanyn әrkim-aq bayqaydy. Sonda kópshilikti meshitterge jete­leytin qanday qasiyet? Kópshilik kenestik jýiemen kelmeske ketken jýielik tәrtipti meshitterden izdegen eken. Sondyqtan da meshitti jeke bastyng iygiligi men ty­nysh­tyqty qamtamasyz ete alatyn dәstýr­lerding kýshi toghysqan Allanyng ýii dep eseptep, jappay aghylady. Sol ýshin ghana, kópshilik soqyr senim jetegine erip, Alla­nyng aldynda minәjat etude, ruhany jana­ru ýshin emes. Búl jerde shyn qúday joly­nan ainymay, kókiregine imandy serik et­kender turaly әngime bolyp otyrma­gha­nyn týsinetin shygharsyzdar.
Mandayyna týsken oramalyn jóndep túrghan jas qazaq qyzyna qarap túryp, onyng jýzinen ishki tәrbiyelilik pen iman­dylyqtyng nyshanyn kóruge tyrysaty­ny­myz ras. Olay bolmaghan kýnde nesine «mú­sylman kiyimin» kiyip alady? Múnday saual qazirgi kezde júrttyng kópshiligin mazalay­tyny jasyryn emes. Osynyng ózinen-aq bizding dinge degen kózqarastan qatyp qal­ghan belgili bir tәrtipter men qaghidalardy izdeytinimiz bayqalady. Eger sen músyl­mansha kiyinip, onyng barlyq paryzyn oryn­dap jýretin bolsan, músylmansyn, әitpese dinsizsin. «Naghyz dindarlargha ghana Alla taghala óz syiyn taghayyndaydy» de­gen pikirdi ústanushylar ainalyp kelgende, onyng qaghidattaryn óz dengeyine ynghaylap qana týsinetinder. Din iydeologiyasynyng bas­ty mәni - adamdardy bólme, qolynnan kelgenshe jaqsylyq jasa, kisi óltirme, tirini syilap, ólini úmytpa, qastandyq ja­sama, kisi aqysyn jeme, úrlama, mate­rialdyq baylyqqa baylanba degende ja­tyr. Adamzattyng jabayylyq pen ashkóz­dikke salynyp ketuden saqtaytyn osy basty qaghidattardy ústanatyn adam namaz oqyp, qolyna tәspi ústap, auzynan Allasy týspeytin kókiregi nadandardan myng ese artyq ekenin ajyrata bilu de búl kýnde keybireuler ýshin múng bolyp qalghangha úqsaydy. Múny týsiner júrt bar da shyghar, biraq olardyng azshylyq ekeninde dau joq. Hidjab kiyip, iyegine bes týiir saqal qoi­men imandylyqtyng shektelmeytinin, bú­lar­dyng bәri әriberiden keyin bizding últtyq salt-dәstýrimizge jat nәrseler, tek syrt­qy atributtar ekenin jete týsinetin kez jetti.
«Meshitke baryp, júma namazgha qa­tystyq, qúrbandyq shaldyq, bes uaqyt na­mazymyzdy qaza jibermeymiz» dep jýrgenderding basym bóligining Allanyng ýiine tek ózining iygiligi ýshin baratynyn bi­lip qaldyq. Búghan kóptegen moldalar­dyng «Alla ken, qanday kinә jasasang da, bәrin keshiredi» degen dýmshe týsinik­teme­leri de júrtty shatastyryp bitti. Óitkeni hidjab kiygen qyzdar men saqal qoyghan bozbalalardy bylay qoyghanda, aqyl-esi tolysyp, jasy kelgenderding ózi búl sózdi sol qalpynda qabyldaydy, onyng astaryna boylap jatugha dengeyleri jetpeydi neme­se moldanyng aitqanyn sol qalpynda qa­byldau olar ýshin tiyimdi. Óitpegen jagh­dayda, sol qolyna tәspi ústaghandar laua­zymdy ornyn paydalanyp, qaramaghyndaghy qyzmetkerlerding aqysyn jeuge, bir-birine aidap salyp, újymdy qyryq bólikke bó­lip tastap, basqarugha, shimirik etpesten, óti­rik aityp, alayaqtyq jasaugha dәti barmas edi. Dindi ózining qúlqynyna perde etip, syrt kózge jýreginde iman úyalaghan dindar adam retinde kórinu ýshin paydalanu - je­ke bas iygiligine Allany paydalanu degendi bildiredi.
Bos qalghan týtik
Adamdar meshitke, shirkeuge kenestik tәrtipten keyingi bos qalghan ruhany quysty toltyru ýshin bara bastady dep oilaymyz. Áytse de, postkenestik ruhany iydeologiyanyng tújyrymdamasy da ar jaghynda týk joq ruhany bos kenistik bolghandyqtan, kýmәndileu bolghany shyn. Múny týsingender dinge ishtey bet búryp, kóktegi Alladan óz otbasyna iygilik súrap, jalbarynyp jýrdi. Taghy da aita ketu ke­rek, búl ruhany bay, Allagha tútynushylyq kózqaraspen emes, onyng kórsetken joly­men jýru ýshin betbúrghandar jayynda emes. Onday jandar aramyzda әrqashanda barshylyq.
Sonda songhy jiyrma jylda ómirimizge terendey engen әrtýrli din qanday ruha­nilyq syilap, bos qalghan ishki týtigimizdi toltyrdy? Ómirde kórip-sezip jýrgeni­miz­dey, tek tútynushylyq súranysty qamta­masyz etetin belgili bir jýiege baghynyshty bolugha ýirenip qalghandar dindi de jýielik tәrtip kenistigi retinde qabyldady. Biraq jana týrdegi kenistik. Meshit te, shirkeu de adamdar ýshin jer men kókti jalghastyryp túrghan Gharyshtyq kenistiktik jerdegi ýl­gisi. Onda neke qiylady, aruaqtargha Qúran oqytylady, jeke bas iygiligin jaqsartu maq­satynda sadaqa beruine bolady, molda­lardy janaza shyghartugha, Qúran oqytugha shaqyra alasyz. Qysqasy, meshitte bәri de tәrtip-tәrtibimen jýzege asyrylyp ja­tady. Keyde qúndylyq adamdargha degen mahabbat pen qayyrymdylyqta, Allagha jýregindi ashyp, ony bar-jan - tәninmen sýnde emes, belgilengen tәrtipterde me dep te oilanyp qalasyn.
Tek qatang tәrtipterge baghynu ainalyp kelgende, Qúdaygha jaghudyng eng tóte joly dep esepteline bastaghan synayly. Biraq Qúdaygha pendening jaghympazdyghynyng týk­ke de qajeti joq. Ol bәrinen biyik, jerdegi qalyptasyp otyrghan býgingi ahualdyng ol ýshin týkke de qajeti joq. Kópshilikting sa­na­sy dindi últtyq simvol jәne iydeologiya retinde qabyldauda. Odan mistikalyq siqyrly kýshti kóredi. Tek belgilengen proseduralardy búljytpay oryndap jýrsen, dindi óz mýddeng ýshin paydalanugha bolady degen úghym sanalarda myqtap ornay bastaghan. Onyng ýstine meshitter men shirkeu әleminde belgilengen tәrtipter adam janyn tynyshtandyryp, jaylylyq syilaytyn saghymgha bóleydi. Auru mendep, jaqynynan aiyrylyp, jany qinalghan nemese jaularynyng jasaytyn neshe týrli qiytúrqylyqtary sharshatqan adam meshitke nemese shirkeuge kelgende ózin ómir kýr­de­lilikterinen qauipsiz sezinetini de bar.
Meshittegi (shirkeudegi) kenistik, uaqyt, til, zattar men adamdar qúpiya ómirding mi­nәjatyna tapsyrylghanday kýige bóleytini ras. Biraq ókinishke qaray, kópshilikke búl mazmún belgisiz, tipti qyzyqty da emes. Óitkeni olardyng ómirding mәni nede ekenin jiliktep túryp, týsindirip beretin diny sauattan ada. «Alla bar kýnәndi keshiredi, jalbarynsang boldy» «Keshirimshil bol», «Taghdyryng mandayyna jazylyp qoyghan, ony ózgerte almaysyn», degen júrt ara­synda maqalgha ainalyp ketken sózder arqyly ghana dindi tanimyz dep oilaydy. Osylay ózderin mistikalyq baylanys ar­qyly Qúdaymen jalghastyryp, oghan óz tap­­syrystary men amanattaryn tabysta­maq. Biraq tútynushylyq senimning dinnen aiyrmashylyghy jer men kóktey ekendi­gin­de sharualary joq. Din adamnyng Qúday­gha degen qatynasy boyynsha ishki ruhynyng dúrys qúryluyn qarastyrsa, mistikalyq nanym maqsatqa jetu ýshin qalay isteu ke­rek degen mәnge qúrylady. Yaghny belgilen­gen tәrtipterdi búljytpay oryndau arqy­ly kózdegen maqsatqa qol jetkizu bolyp tabylady. Múndayda әriyne, ruhany qúry­lym jayyna qalady.
Qasiyetti dep esepteletin oryndar men zattargha siqyrly kýsh retinde qaraudyng ar jaghynda da tútynushylyq tabighaty jata­dy. Sondyqtan da bizding qoghamymyzda búl da óte jaqsy kórinis tapqan. Mysaly, qa­siyetti dep sanalatyn hristian dinindegi Bogorodisa beldigi ózderin osy din ókilimiz dep esepteytin júrtty dýrliktirip, úzyn­sonar kezektegilerding әrqaysysy onyng úshyn bir ústap qalugha jantalasady. Al sol beldikting bir bóligi mәskeulik hramdarda da túrghan kórinedi. Onyng tónireginen jan adamdy kóruge bolady. Al Afonnan әke­lingen beldik Resey júrtyna tansyq bo­lyp, onyng qasiyetining ózderine júghysty boluy ýshin tansәriden kezekke túrghyzady. Sebebi ol beldikti shetelden qúrmetti qa­rauyldary jәne jarnamashylarymen bir­ge әkelip, hramgha bar saltanatymen әkelip qoydy. Al mәskeulik hramdardaghy belbeu­lerding esh jarnamasy joq. Bar syr osyn­da. Belbeuding bir úshyn sausaqtaryn tiygizu ýshin sarsylghan kezek balalar ýiinen bala asyrap alugha túrsa ghoy, Qúdaygha bir taban sonda jaqynday týser edi.

Jogharygha tapsyrma beru - jauapkershilikten qashu
Qasiyetti oryndar men zattargha tabynu adamgha, onyng ishki mazmúnyna qaramastan, materialdyq iygilikter beredi degen senim orysta da, qazaqta da barshylyq. Tek tabynu ýderisinde barlyq tәrtipti saqtasang bolghany. Adamdardyng jappay siqyrly bir kýshke senim artyp, jappay solay qa­ray lap qoyyna moldalardyng uaghyzy da kóp yqpal etude. Jarnama tek naryqtyq ekonomikanyng ghana emes, adam janynyng da qozghaushy kýshine ainalghan býgingi kezde múnday materialdyq iygilik nemese sauyghu problemalaryn qasiyetti qorghandar men mazarlar, tasqa jalbarynu biznesin de órkendete týsude. Bir tanghalarlyghy, on­day­lardyng qarmaghyna joghary bilimi bar, qyzmet isteytinder de jii týsedi. Tarazdaghy «Aysha-biybi» mazaryna bala kótere almay jýrgen әielder jii barady. Tarihta ma­habbattyng simvoly bolyp qalghan mazar­dyng ishinde jatqan Ayshanyng tarihy ne­mese eng taza da biyik әiel mahabaty emes olar­dy qyzyqtyratyn, (Aysha Qarahandy izdep kele jatqanda Talas ózenining jagha­lauynda jylan shaghyp alyp ólipti degen­nen artyq eshtene bilmeydi kópshiligi) tek mazardyng qabyrghasyna alaqandary men mandayyn tósep túryp, tapsyrysyn aitsa bolghany.
«Mandayyna jazylghanyn adam balasy bәribir kóredi» degendi moldalar jii aitady. Ondaghy jetkizbek oilary - bәri Qúdaydyng qolynda ekendigi bolsa kerek. Bәri Jaratushy iyening qolynda ekeni bel­gili, tabighat qúdiretine qarsy túrar esh alapat kýsh joq. Múhittyng alyp tolqyn­dary jónkilip berse, adam janqa sekildi aghyp kete barady. Áytse de, Alla adamdy mahabbatpen jaratsa, onyng mandayyna tuylmay jatyp «sen bay bolasyn», «sen maskýnem-qanghybas bolasyn» degendi ja­zyp qony esh logikagha syimaydy. Olay boluy mýmkin emes. Bәri Allanyng qolynda dep masyldyq kýy keshu óz ómiri ýshin bar jauapkershilikti Allanyng moynyna ilip qoymen birdey. Alla pendesin jaratqanda, oghan tandau bergen, sodan da әrkim óz tagh­dy­ryn ózi jasaydy. Onsyz da sanalar­dyng degredasiyagha úshyrap túrghan kezinde mol­da­lardyng adamdy shatastyratyn osynday diny traktovkalary jas buyn túrmaq, aqsaqaldardy da adastyra bastady. Sebebi din qaghidattarynan maqúrymdar aitylghan «ghibratty» sol kýiinde qabyldauda.
«Meshitke baryp, Qúran oqytyp, sa­daqa berip qaytpasam» degen sózderdi jii estiymiz. Nege? Óitkeni adam ómirinde neshe­týrli jaghdaylar bolady. Olardy Allagha tapsyrys beru arqyly sheshu jenil. Ózi terlep-tepship, әure bolghansha, Allagha tapsyrys berip qoysa bolghany emes pe?! Allagha ótinish aitushylar al­dymen ózining ne istep jýrgenin, onyng dúrys-búrystyghyn saralap, ishtey ózine-ózi esep berip, Allamen jýrek arqyly tildesuge úmtylyp, onyng pendesinen neni qajetsinetinin týsinip alsa ghoy. Ókinishke qaray, olay bolmay túr. Materialdyq qúndylyqtar birinshi kezekke shyqqanda, adamnyng eng qasiyetti degen ishki jany da Alladan bir nәrse súrap qalugha janta­lasuda. Búl dinge degen tútynushylyq kóz­qarastyng tap ózi. Ruhany senimning ornyn saudagerlik senim auystyrghan.

Alma Múhamedjanova

"Ayqyn" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1094