Júma, 20 Mamyr 2022
Janalyqtar 3820 0 pikir 10 Qantar, 2013 saghat 07:42

Gharifolla ESIM, senator: Latyn әlipbiyin biyl anyqtap, qabyldauymyz kerek

Latyn jazuyna kóshu - EXPO - 2017 kórmesine dayyndyqtyng bir baghytyna ainaluy kerek. Búl turaly senator, akademiyk, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor Gharifolla Esim «Ayqyn» gazetine aitty. Ol aldaghy bes jylda keybir salalardy latyn grafikasyna auystyrugha bolady dep esepteydi. - Latyn әlipbiyine kóshu, әlde kóshpeu turaly әngime endi mýldem joq. Búl mәsele El­ba­sy­nyng biylghy Joldauynan keyin kýn tәrtibinen alynyp tastal­dy, - deydi Gharifolla Esim. - En­­digi súraq: Latyn әlip­biyine qa­shan jәne qay kezde ótemiz?
- Sonda qalay ótemiz?
- Bizding aldymyzda basqa elderding tәjiriybeleri bar. Ázirbayjan, Ózbekstan, Týr­kimenstan siyaqty elderding la­tyn grafikasyna kóshu tәjiriy­belerin qarap, olardyng jetis­tikteri men kemshilikterin sara­laghan jón. Mamandar arnayy osy elderge baryp, ondaghy la­tyn grafikasyna qatysty jagh­daydy jan-jaqty taldap, zertteuleri tiyis.
- Búl júmystarmen kimder ainalysady?

Latyn jazuyna kóshu - EXPO - 2017 kórmesine dayyndyqtyng bir baghytyna ainaluy kerek. Búl turaly senator, akademiyk, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor Gharifolla Esim «Ayqyn» gazetine aitty. Ol aldaghy bes jylda keybir salalardy latyn grafikasyna auystyrugha bolady dep esepteydi. - Latyn әlipbiyine kóshu, әlde kóshpeu turaly әngime endi mýldem joq. Búl mәsele El­ba­sy­nyng biylghy Joldauynan keyin kýn tәrtibinen alynyp tastal­dy, - deydi Gharifolla Esim. - En­­digi súraq: Latyn әlip­biyine qa­shan jәne qay kezde ótemiz?
- Sonda qalay ótemiz?
- Bizding aldymyzda basqa elderding tәjiriybeleri bar. Ázirbayjan, Ózbekstan, Týr­kimenstan siyaqty elderding la­tyn grafikasyna kóshu tәjiriy­belerin qarap, olardyng jetis­tikteri men kemshilikterin sara­laghan jón. Mamandar arnayy osy elderge baryp, ondaghy la­tyn grafikasyna qatysty jagh­daydy jan-jaqty taldap, zertteuleri tiyis.
- Búl júmystarmen kimder ainalysady?
- Til bilimi instituty. Olar barlyq júmystaryn osy mәse­lege arnauy kerek. Óitkeni, til, onyng leksikasy, etimologiya­sy, tarihy, әlipbiylerding tarihyna qatysty zertteulerdi solar jýr­gizip keledi. Búl boyynsha qú­jattar, zertteuler, enbekter bar. Til bilimi instituty latyn әlipbiyine kóshu boyynsha qoghamdaghy negizgi kýshke ai­nalyp, Ýkimet úigharymymen olar­gha sonday qúqyq berilui ke­rek. Al Til bilimi institutynyng osy baghyttaghy sheshimderi mem­lekettik dengeyde talqylanyp, iske asuy qajet.
- Sonda búl institut latyn jazuyna kóshu boyynsha ghylymy ortalyq bola ma?
- Iya, latyn әlipbiyine qatys­ty ghylymy ortalyq Til bilimi institutynda bolady. Olar kimderdi qajet dep sanasa, so­lardy osy saraptamalyq jú­mysqa tartuy qajet. Búl júmys­targha arnayy qarajat bólinui tiyis. Al olardyng ýstinen latyn әlipbiyine kóshu mәseleleri bo­yynsha memlekettik komissiya qúrylghany jón. Til komiytetteri de osy júmysqa atsalysady
dep oilaymyn. Tez arada jú­mysqa kirisu kerek.
- Júmysty neden bastau qajet?
- Saraptama, zertteu keze­ninen keyingi birinshi mәsele - әlipbiydi anyqtau. Týrki elderi­ning Kenesi 34 әripti latyn әlip­biyine toqtaghangha úqsaydy. Bi­raq Pre­ziydent tamasha bir mәseleni ait­qan edi. Álipby jasaghan kez­de jana simvoldar qosu qajet emes. Mәselen, n, ý, ú, ó tәrizdi dy­bys­tardy beru ýshin jana simvol oilap tappay, birneshe әripti qosarlana paydalanugha bolady. Nemis, aghylshyn tilde­rinde de keybir dybystar 2-3 әrippen beriledi. Yaghny qazirgi qolda­nystaghy latyn әlipbii shenbe­rinen shyqpaugha bolady. Qosym­sha simvol jasap, la­tyn­dy erek­she etip jibersek, onda qa­zaqtyng latynyn oqu kópshilik ýshin qiyngha soghady. Sonymen birge birneshe latyn әlipbiyin tara­typ, halyqty shatastyrma­ghan abzal. Halyq talqylauyna tek 1-2 núsqa úsynylghany jón.
Álipbiydi anyqtaghannan keyin nasihat júmysyna kirisui­miz kerek. Jana grafikany piy­lottyq joba retinde belgili bir mektepterde, gumanitarlyq ghy­lymiy-zertteu instituttaryna engizgen jón. Basylym bette­rin­de jana jazumen materialdar berile bastauy tiyis. Latyn gra­fikasy qalay tez taraydy? Maqal-mәtelder, anyzdar, afo­rizmder, qyzyqty, shytyrman oqighalardy, kýndelikti jana­lyq­­tardy latynsha beruge bo­lady. Sonda jana jazu qoghamgha bir­tindep sine bastaydy. Osy da­­yyn­dyq kezeninde әrbir újym­da ýiirmeler, kurstar ashy­luy kerek. Al orta mektepterde al­ghashqy synypqa kelgen bala­lar­dy latyn әlippesine ýirete bastaghan jón. Mening oiymsha, elimizde on jylday latyn men kirill jazuy qatar jýrui mým­kin.
- Latyn jazuyna kóshudi qosh kórmeytinderding basty uәji: keleshekte latyn grafiy­kasymen oqityndar kirill jazuyndaghy mәdeni, әdeby mú­radan týgeldey aiyrylyp qa­lady. Óitkeni ki­taptardyng bar­lyghyn jana gra­fikagha auystyru mýmkin emes. Siz búl jóninde ne oilaysyz?
- Búryn shygharylghan en­bekterimizdi latyngha auystyru boyynsha baghdarlama jasa­luy qajet. Qazirgidey kompiuterlik zamanda búl qiyngha soqpaydy. Árbir túlgha, ghalym, jazushy osy júmysqa atsalysyp, ózinen ke­yin qalatyn enbekterin, kitap­taryn latyngha audara berui tiyis. Sebebi keler úrpaq әdebiyetter­di latyn jazuymen oqityn bola­dy. Sonda búl jalpy iske kómek bolady. 3-4 jyldyng ishinde bi­-raz enbekter jana jazugha kó­shiriler edi. Mәdeny qúndylyq­tarymyz, memlekettik qújat­tarymyz la­tyn grafikasyna audaryla bastauy kerek.
- Búl júmystardy qashan bastaghan jón?
- Biyldan. Ol ýshin әlipbiydi anyqtauymyz qajet. Álipbiydi 2013 jyly anyqtap, qabyldap aluymyz kerek. Onyng zandy­lyq jaghy qalay bolmaq? Parlament­te zang arqyly maqúldana ma, әlde Preziydent Jarlyghymen, yaky Ýkimet sheshimimen bekitile me? Sebebi jana әlipby mem­lekettik, últtyq rәmizge aina­latyny anyq.
- Jalpy, búl jazu reforma­sy qyruar qarjy talap etpey me? Zertteu júmystary, barlyq әde­biyetterdi jana jazugha auys­tyru...
- Qansha qajetti qarjy qa­jet bolsa, sonsha bólinui kerek. Eger elimizding bolashaghy men múqtajdyghy ýshin qarjy shy­ghyndamasaq, ony qayda shyghara­myz?! Biz zaman talabyna say, fonetikamyzgha sәikes keletin әlipbiyge kóshemiz. Latyn jazuy - órkeniyetti alanda ózin kór­setken әlipbi. Ony qoldanu arqyly kóptegen qatelikterden arylamyz. Mәselen, jazudaghy kemshilikterding saldarynan bizde adamnyng aty, eldi meken, jer-su attary da eki týrli jazy­lady. Mening aty-jónim - Ghariy­folla Esim, oryssha - Garifolla Esim dep jazady. Qazaqsha - Qaraghandy bolsa, oryssha - Karaganda dep jazyp qoyady.
- Qazaqstan - oryssha Kazah­stan dep jazylsa, aghylshyn ti­linde sol orys tilinde dybys­talatyn núsqasynan alynyp jazylady...
- Eger latyn qarpi bolsa, barlyghy retke keler edi. Qazir­gidey oryssha, qazaqsha, aghyl­shynsha әrqily jazylmaydy. Latyn әlipbiyine kóshpesek, bauyrlas eldermen baylanys qalay bolady? Ózbek, týrkimen, әzirbayjan, týriktermen qalay hat alysamyz? Latyn әlipbii týrki dýniyesindegi yntymaq­tastyqty arttyra týspek. Álem­ning әr týkpirindegi qazaqtar әr­týrli grafikany paydalanyp otyr. Ortaq jazu ózara bayla­nystaghy kedergini alyp tastaugha kómektesedi. Latyn grafikasyna ótu órkeniyetke, mәdeniyetke qatysty kóptegen mәselelerding dúrys sheshiluine aparady. Áriyne, bir kezennen kelesisine ótu әrkez onay emes.
- Siz latyn әlipbiyine kóshuge qatysty eki súraq bar dediniz: qalay jәne qashan? Qalay ekenin aittynyz, al qay uaqytta jana jazugha kóshemiz?
- Bizding aldymyzda - basqa elderding tәjiriybeleri bar. Yaghny bauyrlas elderding osynday óz­gerister jasaugha jibergen ua­qytynan qysqa merzim alynuy tiyis. Búl mәselege innovasiyalyq túrghydan qarau kerek. Innovasiya - janalyq. Janalyq jyldam­dyqpen jýzege asady. Sozylyp ketken nәrse janalyq boludan qalady. Latyn qarpine kóshu mәselesin sozghannan eshqanday payda tappaymyz. Búl bastamany jýzege asyru jyldamdyghyn, innovasiyalyq quatyn ghalymdar anyqtaydy dep oilaymyn.
- Al lingvist ghalymdar qazaq tili 2017 jylgha deyin latyn әlip­biyine kóshu kerektigin qazirding ózinde aituda. Bes jylda múny jýzege asyru mýmkin be?
- Bes jyldyng ishinde negizgi salalarda latyngha kóshuding esh qiyndyghy joq.
- Qay salalarda?
- Kóshedegi jazular, dýken­derding ataulary, jarnamalar, vokzaldar men әuejaylardaghy anyqtamalyq jazulardy la­tyngha kóshiruge bolady. Resmy is-qaghazdardy jana jazugha auystyru asa kýrdeli sharua dep oilamaymyn. Jana buyndy latyn grafikasyna birynghay dayyndauymyz kerek. Latyn әlipbiyine kóshu - EXPO - 2017 kórmesine dayyndyqtyng bir sa­lasyna ainaluy tiyis. Osy kór­mede shygharylatyn dýniye­leri­mizding barlyghy latynsha jazy­luy qajet. Oghan deyin latyn gra­fikasyna kóshuding negizgi baghyttary anyqtaluy kerek. Latyn әlipbiyine kóshu - ýlken saraylar saludan qiyn emes.
- Al baspasózdi jana jazugha kóshiru jaghy qalay bolmaq?
- Basylymdardy latyn gra­fikasyna auystyruda piy­lottyq varianttary boluy kerek. Eki jazu qatar qoldanyluy mýmkin. Keybir aqparat qúraldary osy grafikagha ótui qajet shyghar. Búqaralyq aqparat qúraldary jana jazugha tez ótui ýshin óz oqyrmandaryn osyghan dayyndau mәselesin óz moyyndaryna aluy kerek. Latyn әlipbiyine kóshu - egemendi elimizding jiyrma jyldyqtan otyz jyldyqqa ótu kezindegi asa manyzdy mәdeni-iydeologiyalyq júmysy. Búghan Ýkimet, Parlament, qoghamdyq úiymdar, ziyaly qauym, býkil qogham júmyla kirisui kerek.

Súhbattasqan
Ayjan KÓShKENOVA

"Ayqyn" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1093