Júma, 20 Mamyr 2022
Janalyqtar 2582 0 pikir 10 Qantar, 2013 saghat 06:57

Dәuren Quat. «Týrki әlemining dәuiri bastaldy» (basy)

1-suret: TÝRKSOY halyqaralyq úiymy, Atatýrik Til, tarih qoghamy bastamasymen Qazaqstannyng L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining qatysuymen úiymdastyrylghan «Lev Gumiylev jәne onyng týrkologiyalyq ghylymy múrasy» attty halyqaralyq konferensiyanyng bayandamashylary

2-suret: Ankara. Ortalyq muzey. Týrikter bizge búl beyneni «Giligameshting mýsini» dep tanystyrdy.

3-suret: Týrik әlemi muzykalyq ansamblining konsertinen keyin: Feriyal Týzýn jәne Lәzzat Múlazymoghyly

4-suret: Ankarada oqyp jýrgen qazaq studentterimen TÝRKSOY jayghan dastarhan basynda

 

1-suret: TÝRKSOY halyqaralyq úiymy, Atatýrik Til, tarih qoghamy bastamasymen Qazaqstannyng L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining qatysuymen úiymdastyrylghan «Lev Gumiylev jәne onyng týrkologiyalyq ghylymy múrasy» attty halyqaralyq konferensiyanyng bayandamashylary

2-suret: Ankara. Ortalyq muzey. Týrikter bizge búl beyneni «Giligameshting mýsini» dep tanystyrdy.

3-suret: Týrik әlemi muzykalyq ansamblining konsertinen keyin: Feriyal Týzýn jәne Lәzzat Múlazymoghyly

4-suret: Ankarada oqyp jýrgen qazaq studentterimen TÝRKSOY jayghan dastarhan basynda

 

Ótken jyldyng jeltoqsan aiynyng ayaghyn ala Euraziya jazushylar odaghynyng shaqyruymen Týrkiyagha jolymyz týsti. Anadoly jerine osy kýni kim ayaq baspay jatyr dersiz, tәiiri. Ala qapty arqalaghan sәudeger baqalshy da, eki elding arasyn jaqyndata týskisi keletin «maqalshy» da, Gýlenge, Pәlen-Týgenge ergender de baryp jatyr. Sondyqtan bizding saparymyz myna jalpaq jerding betindegi sapyrylysty keship ýirengen júrtqa pәlendey janalyq bolmauy әbden mýmkin. Áytkenmende, tórt tenizge shomylyp, Europa men Aziya qúrlyghyn jalghastyrghan Týrkiya turaly әngime kórgenderding auzymen týrlene týsedi. Soghan qaraghanda osy bir ghajayyp mekendi túraq etken elding qaltarys-qatpary әli ashylyp bitpese kerek. Týkpirlep týbine ýnilgen adam ýshin Týrkiya degenimiz - órekpy shalqyp baryp óz oshaghynda shalagha ainalghan Osmanly imperyasynyng otany ghana emes, týrki júrtyna Giligamesh jyryn jetkizgen hetterdin, qala berdi  әigili Troyanyng besigi bolghan ónir. Dinder men mәdeniyetterdi, Shyghys pen Batystyng boyauyna qanyq arhiytekturalardy toghystara alghan alyp megapoliste osy býgingi - Týrkiya. Dertine shipa, denine saulyq tileytinderding de aghylatyn jeri - Týrkiya. Sauda sattyq pen du-dumannyng han bazary da - Týrkiya. Al biz ýshin Týrkiya aldymen týrki әlemindegi birden-bir myqty memleket. Eshkimning betine qarap jautandap, bodany bolyp bosaghasynda jatqan joq. Jyldar boyy jalghyz ózi er týrik júrtynyng namysyn oilap egeske týskendey ensesin tik alyp keledi. Týrkshilerding Týrkiyagha qarap kóz tigip otyratyny da sodan shyghar. Biraq býgingi Týrkiya jóninde aitqanda «búl memleket týgel týrkshilerding júmriyaty» degen oidan aulaghyraq bolghan  abzal. Óitkeni, Týrkiyada Basbaqan Tayyp Erdoghannyng әsire europashyldyghynyng saldarynan últtyq erekshelik, últtyq dәstýr degenderdi úryp qoyghan qauymnyng  qarasy kóbeyip ketkenge úqsaydy. Taghy da sol Tayyp Erdoghannyng Saud Arab elimen asa qymbat qarym-qatynasynyng nәtiyjesinde elde taqua dindarlar, adam úghyp bolmaytyn diny aghymdar, sopylar men saqaldar, sholaq balaqtar men jalaqtar qaptap ketken kórinedi. Búlardyng syrtynda «týrkpin» dep keudesin dýnk-dýnk úratyn úrdajyq últshyldar da jetip-artylady-mys. Osynyng bәrin jәne Tayyp biyligimen ghana baylanysta qaru qate. Sebebi, búnyng bәri Tayypqa deyin qanatyn jayyp, qaulap ósip bolghan jayttar. Alayda, Týrkiyada (tek Týrkiyada ghana emes, jalpy týrki elderining ishinde), týrki júrtynyng týgel bolghanyn ishi-bauyry ezile oilaytyn aghayyn da tabylady. Ázirge olar az. Sondyqtan  týrki birligi mәselesindegi oilar men iydeyalargha qarsylar, jalanash skeptikter kóp zamanda «Týrki әlemining dәuiri bastaldy» dep otyrghan bizdi  bireuler uday utopisting ózi eken derine әddim joq. Onyng ýstine, rasy kerek, osynday batyl boljamdy aitqan qazaq men emes, Reseyding qúrsauyndaghy Altay Respublikasy parlamentining eks-tóraghasy Ivan Belikov. Ivanymyzdyng aty - Ivan, soyy Belikov bolghanymen zatym altaylyq dep atoylap túr. Súly kóz, qap-qara qayratty qatty shashy qayyrugha kóne bermeytinin bayqatady. Sonday kelbeti men minezine baghyp ol Ankaradaghy Týrksoydyng ýlken jiynynda osylay dedi.

Oqyrmangha úghynyqty boludyng retimen aita keteyin, Týrkiya astanasy Ankara qalasynda 2012 jyly jeltoqsan aiynyng 21-i kýni Lev Nikolayúly Gumiylevting 100 jyldyghyna oray  «Lev Gumiylev jәne onyng týrkologiyalyq ghylymy múrasy» atty konfersiya boldy. IYә-iyә, adam sanasyna týrli eksperiymentter jasap jatqan búl zamannyng aqparat kózderindegi alyp-qashpa sózge ilana qalatyn qauym «qiyamet-qayymdy» kýtip otyrghan kýn edi búl kýn. Koferensiya barysynda sóz alghan altaylyq bauyrymyz Belikov: «Býgin Maya kýntizbesi boyynsha tútas bir kezeng ayaqtalyp, týrki júrtynyng dәuiri bastaldy!» - dedi salghan jerden. Jalpy, HHI ghasyr Týrki mәdeniyetining ghasyry bolatyny turaly qazir kóp aityluda. Búnyng jәne alghashqy belgileri de qylang berude. Qazir Orta Aziyadaghy týrki memeleketteri arheologiyalyq qazba júmystaryna ashyq, arheologtar men antropologtardyng nazaryn ózine shúghyl búrghan elge ainaldy. Mәdeniyeti men tarihynyng tylysymy da parasatty adamdardy tarta týsude. Ony az deseniz, týrki júrty Euraziya kenistigin iygerip ketetin qabiletke de ie ekendigin anghartyp keledi. Al osy Euraziya kenistigining tútastyghyn zamanynda bek týsingen aituly  túlgha, týrkolog -  Lev Nikolayúly Gumiylev edi.

«Sonau orta ghasyrdan bastap-aq Euraziya qúrlyghynyng úlan-ghayyr dalasyn meken etken týbi bir týrki júrtynyn  tereng tarihyn zertteushi Batys, Shyghys ghalymdary kóp bolghan. Solardyng ishinde Gumiylev zertteulerining ereksheligi- onyng keshendiligi men auqymdylyghynda. Kenestik kezenning ýnemi baqylauy men qughynynda jýrse de alghan maqsatynan bas tartpay, kenes ghalymdarynyng týrki tarihyna qatysty qasang qaghidalaryn týbegeyli teriske shygharuynda. Býgingi úrpaq onyng enbekteri arqyly týrkiler tarihynyng eng ejelgi kezeninen bastap, qәzirgi dәuirimizge deyingi derekkózderin saralay alady... Onyng úlystardyng passionarlyghy turaly tújyrymy men Euraziya halyqtarynyng taghdyrlas tarihy turaly tújyrymdary býgingi euraziyashyldyq qozghalysqa negiz boldy» dedi atalghan konferensiyany úiymdastyrushylardyng biri TÝRKSOY halyqaralyq úiymynyng tóraghasy Dýisen Qaseyinov.

«Endi osy Euraziyalyq kenistikti toltyra beruimiz kerek. Týrkting boyyndaghy passionralyq qasiyet qayta oyanuda. Týrki mәdeniyetinsiz, týrkilik sanasyz, týrki tarihynsyz Euraziya kenistigin elestetu mýmkin emes.Ejelgi týrkiler, saqtar men skifter, ghúndar men qypshaqtar Euraziyanyng en dalasyn erkin qonystanghan. Býgingi týsinikpen alghanda, Altyn Ordany da Euraziyalyq memleket dep ataugha bolady. Bizdinshe, Shynghyshan iydeyalyq túrghyda úly týrkilik iydeyany kóterip, qos múhittyng arasyn mekendegen halyqtyng jadyndaghy tarihy sanany qayta janghyrtqan» deydi Týrki kenesi Bas hatshysynyng orynbasary, professor Darhan Qydyrәli.

Shyghystanu, týrkitanu mәselesi zamanynda Batysty qatty qyzyqtyrdy әli de qyzyqtyryp keledi. Búnday qyzyghushylyqtyng bәsinen Resey ghalymdary da qúralaqan qalghan joq. Bir qyzyghy biz býgingi kýnge deyin sol enbektermen jete tanys emespiz. Atalghan konfernsiya barysynda osy mәselege ekpin týsire sóilegen Dýisen Qorabayúylynyng sózinen keyin Týrik tarihy qoghamynyng tóraghasy Mehmet Qúlaghúl Gumiylev zertteulerin týrik tiline audarugha jәne derekti filim týsiruge uәde berdi.

BIZGE QARSY... BIZDING ÓZIMIZ

Jogharyda týrki júrtynyng birligin týptep oilaytyn jandardyng bar ekendigin, әzirge olardyng azdyghyn aittyq. Áytsede birlikting alghashqy qadamdary naqty tirlikpen de kórinis tabuda. Mysaly, 2012 jyldyng shiyreginde Týrki elderining kenesi qúryldy, Astana týrki elderining mәdeny astanasy mәrtebesin iyelendi (2013 jyly búl mәrtebe Týrkiyanyng Eskishahar qalasyna berildi. Osylaysha mәdeny astanalar auysyp túrady).

Týrki Kenesi týrki elderi ýshin ortaq әlipby jasaqtaudy úsyndy.
Týrki akademiyasynyng basylymdary: «Asyl múra» antologiyasy men «Týrki dýniyesi» alimanaghy jaryq kórdi.  

YstambúldaTýrki kenesi janyndaghy terminologiyalyq komiytetting alghashqy otyrysy bolyp,  týrkitildi elderge ortaq terminderdi týzu men engizu mәselesi qaraldy.

Osylay tize bersek biraz jiyn men keleli kenesterding basyn shalarymyz anyq. Áytsede osydan keyin  týrki birligining op-onay ornay qalmaytynyn da ishtey týsinemiz. Óitkeni biz... bizge qarsymyz. Turasyna kóshsek, bizding bir-birimizden jyldar boyy alshaq ómir sýruimiz, bir-birimizge bótensy qaraytynymyz, jazudyn, qarip, tanbalardyng ala-qúlalyghy, «senen men myqtymyn» degenge sayatyn pankókirektigimiz, aramyzgha jik salghan aram pighyldardyng alabýliginen tughan alauyzdyqtyng jaghynda bolatynymyz, qala berdi býgingi el basshylarynyng sayasy ambisiyalary men pantýrkizm ýreyinen aryla almauymyz bizdi bir qoldyng salasynday etip biriktiruge de, kiriktiruge de  qarsylyq faktory bolyp tabylady.

«Sayasat dertti nәrse, - deydi zamana oishyly Osho, - ony emdeu kerek. Sayasattyng emi - mәdeniyet». Mәdeniyetting el men eldi jaqyndastyra alatyn qúbylys ekendigi san mәrte dәleldengenimen ýndi filosofnyng auzynan onyng kezekti ret qaytalanuy HHI ghasyrda taghy da mәdeniyetsiz ómir sýre almasymyzgha dәlel bolsa kerek. Demek,  Álemning Áuezovi men Adamzattyng Aytymatovyna tabynyp otyra bermey, mәselen qazaq-qyrghyz jazushylary bayaghy emen-jarqyn jýzdesulerdi qayta janghyrtyp, tabysuy lәzim is. Osynday qalam birligi sany 20-dan asyp jyghylatyn týrki elderin tútas qamtuy kerek. Ol ýshin «kitabyndy poshtamen salyp jiber» dep salbókselenbey býgingi ghalamtor iygiligin paydalanugha den qoy qajet. Qalambirligi ghana emes, kinogerler men kompozitorlar, baspasóz ókilderi men ghalymdar, t.b. birligi de qazirgi týrki júrtyn jaqyndastyra týser edi.  Ziyaly qauym óz ishinen birlik, úghynystyq tauyp qimyldasa, oghan kim qoy dep jatyr. Oghan kim qarsy? Sóz joq, bәrimizding ishiki «menimiz» ben kertartpalyghymyz, jatyp isher jalqaulyghymyz, óz qotanymyzdan әrige órip bara almaytyn qortyqsanamyz qarsy.

Myna bir jaydy aitayyn. TÝRKISOY men Euraziya jazushylar odaghynyng jiynynda qoyqandap bir әzirbayjan bauyrym jýrdi. Sonymen әjýk-gýjik әngimelesip otyrdyq. «Sender, qazaqtar, qanshasyndar?» dep súrady ol. Men eldegi qazaqtyng 11 millionnan asyp ketkendigin aittym.

-Azsyndar,- dedi әzirim.

-Ózdering qanshasyndar? Biluimshe, 8 jarym 9 millionsyndar.

-Búl Azyrbayjandaghy azyrbayjandar, - dedi taulyq bauyrym shalqayyp, - syrttaghy azyrbayjandardy qosqanda 50 millionnyng jelkesindemiz!

-Biz de 50 milliongha jetip qalar ma edik, keminde 20 million bolarymyz anyq edi, 1920-30-shy jyldary halyqtyng teng jartysynan astamy qyrylyp qaldy, asylyp-aydalyp ketti.

-Daaaa, - dedi әzirim shong múrynyn kóterip, - sender meken etetin jerding tabighaty tym qatal ghoy.

- Osyny aityp otyrghan sening Qúday tas tóbennen úrsyn! - dedim men oghan, - Tabighattyng qataldyghynan qyrylyp qalatyn qazaq saghan tyshqan ba? Stalin degen dәdәng turaly estip pe edin? Estigen bolsang qazaqtyng jaghdayyn sol dәdәnnan baryp súra.

Búl neni bildiredi? Meninshe búl janaghy әzirbayjan bauyrymnyng biz turaly azdy-kópti maghlúmattardan maqúrymsyzdyghymen birge janashymastyghyn, bizding Ahmet Baytúrsynovtay danalarmen qatar jýrgen óz últynyng әziz úldarynan, aghalar saltynan qol ýzip qalghandyghyn bildiredi. Mening de býgingi Ázirbayjan turaly aqparatym az, týsingim kem. Qarabaq ony qalay zarlatty? Qanshama beykýnә taghdyr qyrshynynan qiyldy? Qanshama súlu saz, qanshama arman óshti? Bilmeymin. Eptep bilgenimmen qabyrgham asa qayysa qoymaytyn siyaqty.

Ejder Ol. Janaghy menimen әngimelesken әzirbayjan. Jazushy eken. Bastabynda әlgindey әjik-gýjik әngimemiz bolghanymen aqyrynda biz bir-birimizdi elderimizge shaqyrysyp, tós týiistirip qoshtastyq. Ol maghan Qarabaq turaly materialdar, men oghan bolishevikter qoldan jasaghan alapat súmdyqtardyng betin ashatyn derekter beretin bolyp tarastyq. Jenuge bolady  dep oilaymyn men: biz... ózimizge qatysty qarsylyqtardyng bәrin týbi jenemiz.

ANKARADAGhY «ARGhYN» QYZ

TÝRKSOY halyqaralyq úiymynyng ghylymy konferensiyasy men Euraziya jazushylar odaghynyng Mahmút Qashqary atyndaghy týrki әlemi jazushylarynyng bәigesine olja salghan qalamgerlerdi marapttau saltanatynyng sony janarlargha alau jaghyp, jandy terbegen konsertke úlasty. Erfan Gýrdal jetekshilik etetin memlekettik Týrki әlemi muzykalyq ansamblining repertuarynda týrki elderining 800-den astam әni men jyry bar eken. Ózimizge tanys tatar sazy deysiz be, tyndaghan adamdy úiytyp әketetin úighyr maqamy deysiz be, synsyp syr aitatyn salar (qytaydyng ishki jaghynda túryp jatqan týrki úlysy) әni deysiz be, qanyndy qyzdyratyn qashqar-malqar әueni deysiz be, birinen song biri tógilip jatyr. Osynday bir rahman sәtte ansambliding jetekshisi Erfan bey: «Nartughan. «Kәnekey tilim, sóileshi». Oryndaytyn Feriyal Týzýn» dep habarlady. Sahnagha sәmbidey talday solqyldaghan ashang jýzdi, aqmanday qyz batyl basyp shyqty da, Nartughandy shalqytyp qoya berdi. Millizm, dybys, tynys -  týgel qazaqtiki. Qazaq  Nartughannyng jyryn aityp túrghanyna jan-jýregimen tolqidy ma, Feriyal bizding әnshiler aghyp óte beretin qayyrmany erekshe qúbyltady eken. Jyr ayaqtaldy. Kórermen bir sәtke typ-tynysh otyryp qaldy da artynsha dýrkiretip qol soghyp jiberdi. Feriyal sahnanyng syrtyna basyn iyip ketip qalsa, aiqay-dýrmekpen qayta shaqyryp alady. Qiyar emes. Ayaly kózderi jarq-júrq etip әnshining ózi de shattyqqa bólendi. Onyng da mynanday yqylasty júrttyng aldynda túra bergisi bar. «Qayran babam, Nartughan!», «Qayran babam, Nartughan!»... kókeyge búdan ózge sóz oralar emes. Ansambliding repertuaryndaghy barlyq dýniyeler osydan keyin mening keudemde Nartughan jyrymen ýndesip, kýmbir qaqty.

Feriyalmen konsertting sonynan ghana úshyrasyp tildesu mýmkin boldy.

-          Qazaqstangha men jii baryp túramyn, - deydi Feriyal taza qazaq tilinde.

-          Qazaqstanda oqyp pa edin?

-          Joq. Mening qazaqsha tilimdi jetildirgen Nartughan ghoy. «Kәnekey tilim, sóileshi».

...Baghana, ansambliding qúramynda prima-qobyz tartyp otyrghan bir әieldi bayqaghanmyn. Qarlyghashqanattanyp bitken kózining qiyghyna qarap:  «Ne qazaq, ne qyrghyzdyng qyzy shygharsyn» dep oilaghanymyn ishimnen. Qazaq qyzy eken. Qazaq qyzy bolghanda mening Qapalyma (búrynghy Taldyqorghan oblysynyng irgeli audany edi) barar joldaghy Eshkiólmes tauynyng etegindegi «Abay» atyndaghy auyldyng qyzy bolyp shyqty! Jamyrastyqta qaldyq. Týrik jigitining etiginen ústapty. Lәzzat Múlazymoghyly. Lәzzat maghan Feriyal jayynda aityp jatyr.

-          Búl Feriyal ótkende Qaraghandygha baryp «Kerey» bolyp kelgen, tayauda Pavlodargha baryp «Arghyn» bolyp keldi.

-          IYә, men - «Arghynmyn», - deydi Feriyal. - Lәzzat ekeumiz osynda «AN-2» bolyp jýrmiz!

Al, kerek bolsa!

TÝRKIYaDA TÝRIK TILIN OQYP JÝR...

Ankaradaghy az kýndik saparymyzda student ini-qaryndastarymyzdy da jolyqtyrdyq. Súrap qoyamyn: «Ne oqyp jýrsinder?» «Týrk tilin». «Jón eken». «Sonda qanday maman iyesi bolasyndar?».  «Týrik tilining mamany bolamyz». «Qazaqstanda elding bәri jappay týrik tilin oqy bermeydi ghoy, al, búnda týrik tilining mamany bolyp qalularyng ekitalay. Ony oiladyndar ma?». «Endi kóremiz, diplomatiyalyq qyzmetterge túratyn shygharmyz».

Búl mening Týrkiyadaghy barlyq qazaq jastarymen jasaghan súhbatym jәne sodan týigen oiym emes, sonda da ashyghyn aitayyn: mynanday oqu -  «pәlenbaydyng balasy oibay, shetelde oqidy» degendi ghana әigileytin әnsheyin  oqu. Áriyne, qazaq jastarynyng tuysqan týrik tilin bilgeni, bilgende tereng bilgeni óte dúrys! Týrik tili arqyly qazaq úlany ghylym men tehnikanyng tilin mengerse,tipti keremet. Óitkeni Týrkiya óndiristi el. Qúrylys salasy әsirese damyghan. Jastarymyz týrik tili arqyly týrikterge tәn otanshyldyqty, últyn sýidi boyyna sinirip oralsa, bórkimizdi aspangha atyp quanar edik. Al, týrik tilining mamany boludy qalaytyn jastarymyz mýiizi qaraghayday týrkologtargha ainalyp jatsa she? Mine, bizge Qúdaytaghalanyng bergeni osy emes pe?! Basqa elderdi qospaghanda bir ghana Reseyding ózinen ataqty Aristov, Astahov, V. Zernovtar bastaghan eki jýzden astam týrkitanushy ghalym shyqqan. Olardyng enbekterining bәri qúndy. Biraq orys patshasynyng pighyly, sәbet kommunisterining niyeti olardyng týrki әlemine degen kózqarastaryn da búghaulap baqty. Al, býgin altaylyq bauyrymyz Belikov aitpaqshy, «Týrki dәuiri bastalyp jatyr». Búl degen týrkini әlemge, әlemnen búryn ózine ózin tanytudyng arayly tany atty degendi menzeytin mezgilding tughan shaghy.

Oyyma týrikter «Gýlnәr hanym» dep qúrmettegen Oliga Sergeyqyzy Lebedevanyng erligi týsip otyr. Týrik, arab tilin tәp-tәuir bilip alghan ol 1881 jyly Konstantinoplige jol tartady. Sondaghy maqsaty -  Pushkindi týrikterge jetkizu eken. Sol kezdegi týrik pashasy Lebedevanyng әreketin tynshylyqqa, din taratushy missionerlikke balap, ózin qatang baqylaugha alady. Sóitip kýnderding bir kýninde Oliga hanym týrikting myqty jazushysy, әdebiyetshisi Ahmet Midhatpen jolyghady da oiyndaghy bar syryn aqtaryp salady. Aqyrynda múratyna jetedi. Ol týrik tiline Pushkindi, Lermontovty, Tolstoydy audardy. Orys әdebiyetin Kishi Aziyanyng kindigine baylady. Keyin ony týrikter jaqsy kórip ketti. Týrik súltany ony «Shapaghat» ordenimen marapattady.

Sonda deymin ghoy, bizding «týrik tilin oqyp jýrmiz» deytin jastarymyz qazaqtyng aqyndary men jazushylaryn Gýlnәr hanym siyaqty týrik tilinde nasihattay alsa, qalay bolar edi. Týrik tili arqyly qazaq әdebiyeti Kishi Aziyagha,  Qapqazgha, Irangha keter edi. TÝRKSOY, Týrki elderi kenesi, jalpy týrki birligine qatysy bar úiymdar men jekelegen túlghalar osyna da bir oigha alsa deymiz.

Biz, týrki әlemi verbalidi mәdeniyetting ayasyndamyz: ashyqtyqty, erkin qarym-qatynasqa týsudi qalaymyz. Euraziya kenistigin toltyryp, qúlash úrugha mýmkindik tudyratyn da bizding osy qasiyetimiz bolsa kerek.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1094