Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Janalyqtar 2389 0 pikir 9 Qantar, 2013 saghat 10:30

Resey Talghat Músabaevqa ses kórsete bastady

Reseyding bedeldi «Kommersant» basylymynyng habarlauyna senetin bolsaq, Resey Ýkimeti tóraghasynyng orynbasary Igori Shuvalov Qazaqstan Respublikasy Ýkimetine resmy nota joldapty. Notada Resey taraby Qazaqstannyng Últtyq gharysh agenttigining jetekshisi Talghat Músabaevtyng ótken jyldyng 10 jeltoqsan kýni aitqan Bayqonyr qalasy men gharysh ailaghynyng bolashaghy jәne osy túrghydaghy kelisim-sharttardy qayta qarau jónindegi sózderine naqty bagha beru talap etilipti.

«Kommersant» gazetining derekkózining aituyna qaraghanda, búl nota Qazaqstan basshylyghyna ótken jyldyng ayaghynda jiberilgen kórinedi. Resey sheneunikterine Talghat Músabaevtyng parlamentte jasaghan mәlimdemeleri tym qatty, óreskel kóringen siyaqty.

Ótken jyldyng 10-nshy jeltoqsany kýni mәjilis deputattary aldynda Músabaev myrza «Bayqonyr» gharysh ailaghynan Reseyding «Proton-M» zymyran tasyghyshtarynyng úshyrylu sany qysqaratynyn, Resey taraby eki el arasyndaghy kelisimde kórsetilgen «Bәiterek» keshenin salu boyynsha ózining mindettemelerin tolyq oryndamay otyrghanyn jәne ailaqty әri «Bayqonyr» qalasyn jalgha berudi toqtatyn kýnde tuatynyn aitqan edi.

Reseyding bedeldi «Kommersant» basylymynyng habarlauyna senetin bolsaq, Resey Ýkimeti tóraghasynyng orynbasary Igori Shuvalov Qazaqstan Respublikasy Ýkimetine resmy nota joldapty. Notada Resey taraby Qazaqstannyng Últtyq gharysh agenttigining jetekshisi Talghat Músabaevtyng ótken jyldyng 10 jeltoqsan kýni aitqan Bayqonyr qalasy men gharysh ailaghynyng bolashaghy jәne osy túrghydaghy kelisim-sharttardy qayta qarau jónindegi sózderine naqty bagha beru talap etilipti.

«Kommersant» gazetining derekkózining aituyna qaraghanda, búl nota Qazaqstan basshylyghyna ótken jyldyng ayaghynda jiberilgen kórinedi. Resey sheneunikterine Talghat Músabaevtyng parlamentte jasaghan mәlimdemeleri tym qatty, óreskel kóringen siyaqty.

Ótken jyldyng 10-nshy jeltoqsany kýni mәjilis deputattary aldynda Músabaev myrza «Bayqonyr» gharysh ailaghynan Reseyding «Proton-M» zymyran tasyghyshtarynyng úshyrylu sany qysqaratynyn, Resey taraby eki el arasyndaghy kelisimde kórsetilgen «Bәiterek» keshenin salu boyynsha ózining mindettemelerin tolyq oryndamay otyrghanyn jәne ailaqty әri «Bayqonyr» qalasyn jalgha berudi toqtatyn kýnde tuatynyn aitqan edi.

Sol kezding ózinde Resey sarapshylary men deputattary shamdanyp, birneshe dýrkin mәlimdemeler jasap, Músabaevqa ses kórsetken bolatyn. Resey sheneunikteri «Búl mәsele Músabaev sheshetin mәsele emes, búl tek jogharghy dengeyde sheshiletin súraqtar» degendey uәj aitqan-dy. Endi, mine, reseylikter sózden iske kóship, el mýddesin qyzghyshtay qorghap, shyryldap jýrgen Músabaevqa resmy týrde ses kórsete bastaghan siyaqty.

Kremli aitty, Putin aitty dese tamaq ishuden qalatyn bizding sheneunikterimiz, qazaq ókimeti búghan ne deydi eken? Áyteuir, Kremli aitty eken dep gharysh salasyndaghy birden-bir mamanymyzdy ornynan alyp, onyng ornyna orys kórse boldy «Lәbbay taqsyr» dep qúlpyryp shygha ketetin әldekimdi qonjitpasa boldy dep tileyik...

Osy mәselege oray, tómende sarapshylardyng pikirin berip otyrmyz.

"Abai.kz"

 

Dos Kóshim, «Últ taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi:

- Músabaev agenttik tóraghasy retinde ózining kózqarasyn aitty degen kýnning ózinde, múnyng bәri sayasy qoyylymgha úqsaydy. Óitkeni, Reseymen biriguge bastap bara jatqan týrli odaqtardyng (TMD, Kedendik odaq, ekonomikalyq kenistik, әskery úiymdar) júmys istep jatqany halyqtyng tarapynan ýnemi syngha úshyrap, elding Tәuelsizdigine qauip tóndiredi degen qoghamdyq pikir basylmay túr. Sol ýshinde Reseyge qosylugha bet alghan kýni býginge deyin qarqyndy júmys jýrgizilip jatqan odaqtar tóniregindegi sayasatty býrkemeleu ýshin Resey men Qazaqstan gharysh salasyna qatysty biz aityp otyrghan әngimeni ekeuara oilasyp jasap otyruy ghajap emes. Ondaghy bizding biylikting oiy: Mine, biz kez kelgen uaqytta Reseyge qarsy shygha alamyz, Tәuelsizdigimizdi qorghap, óz mýddemiz túrghysynan júmys isteymiz degen synay tanytyp, qoghamdy aldandyryp, tynyshtandyryp qoydy kózdeydi. Meninshe, Preziydentting Týrkiyadaghy aitqan sózi, keybir sayasattanushylardyng eki elding birlesken parlamenti bolmaydy dep mәlimdeui, Reseyding jiberip otyrghan notasy - osynyng bәri Reseyge qosylugha qatysty sayasatty býrkemeleu, jasyru ghana, basqa týkte emes.

 

 

Ámirjan Qosanov, «Azat» JSDP-nyng bas hatshysy:
Halyqaralyq qatynas degen salada kóp nәrseni osynday «notasyz» da sheshuge bolady. Onyng ýstine býgingi biylikting Kremlige erekshe kónilin óziniz bilesiz.
Sondyqtan osy diplomatiyalyq janrdy men kórshi elge, yaghni, bizge ashyqtan-ashyq dónaybat kórsetu dep sanaymyn. Basqasyn aitpaghanda, eki el preziydentteri qúzyryndaghy mәseleni eki dengeydegi sheneunikting ózara aitysyna deyin «týsirip otyr». Bәlkim múnday jariya demarsh - Aqordanyng ishindegi keybir әsire reseyshil yqpaldylardyng arnayy jasap otyrghan qadamy boluy әbden mýmkin.
Yaghni, qazir Aqordada osy mәselege baylanysty birauyz pikir joq!
Himiyada lakmus qaghazy degen termin bar. Bayqonyr - Qazaqstan men Resey arasyndaghy qarym-qatynastyng lakmus qaghazy. Onda barlyq nәrse óz sipatyn kórsetip otyr: bizding biylikting Resey aldyndaghy shyn bedeli men kórshi memleketting bir aumaghyna degen óz mýddesin tanytu arqyly kórinis berip otyrghan keshegi imperiyanyng «samoderjaviyeligi». Shynayy dos óz dosyna osynday nota jibermeydi!
Bayqonyr mәselesi - óte qiyn әri mamandardyng jan-jaqty zertteuin qajet etetin mәsele. Ókinishke oray, ol mamandyq ne kәsiby emes, kóbinese sayasy mәselege úlasyp barady.
Maqsat bir: ótken ghasyrdyng ayaghynda qol qoyylghan kelisim-sharttty qayta qaraytyn uaqyt keldi. Ol kezdegi jaghday men dollardyng qúny jәne qazirgi kezdegi jaghday men dollardyng qúny eki bólek!
Adamzattyng gharyshty iygeru ýderisinde Qazaqstan ózining ornyn tabuy tiyis. Jәne de búl talpynysta birjaqtylyq nemese kýni ótken kelisimderge tәueldilik jaqsylyqqa aparmaydy!

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2759
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2128
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2893