Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janalyqtar 7342 2 pikir 9 Qantar, 2013 saghat 08:32

Latyn әlipbiyi: Serikjannyng oiy

Ótkende «Amanat» klubynyng kezekti otyrysy ótip, onda latyn әlipbiyine kóshu, dayyndyq mәseleleri sóz bolghan edi. Otyrysta jasalghan bayandamalardy jariya ettik. Sonyng biri - Álimhan Jýnisbekting bayandamasy edi. (http://old.abai.kz/content/elimkhan-zh-nisbek-elipbi-meselesi)

Osy bayandama qyzu talqylandy. Sonyng ishinde Serikjan esimdi oqyrmanymyzdyng jazghan pikirlerin toptastyryp, oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

«Abai.kz»

Ótkende «Amanat» klubynyng kezekti otyrysy ótip, onda latyn әlipbiyine kóshu, dayyndyq mәseleleri sóz bolghan edi. Otyrysta jasalghan bayandamalardy jariya ettik. Sonyng biri - Álimhan Jýnisbekting bayandamasy edi. (http://old.abai.kz/content/elimkhan-zh-nisbek-elipbi-meselesi)

Osy bayandama qyzu talqylandy. Sonyng ishinde Serikjan esimdi oqyrmanymyzdyng jazghan pikirlerin toptastyryp, oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

«Abai.kz»

Jasalghan latyndyq әlipbiyding jobalarynyng kóbisinde qazirgi Týrikting latynsha әlipbiyin negizge alynghan. Bәri de sóitedi. Kórmegen adam bolsa, anau Týrikting kinolary bastalarda shyghatyn jazular - sol. Sol jobalarmen jәne onyng taghy da basqa balama núsqalarymen Elbasynyng ózi de tanysqan bolar. Sondyqtan ol: "Búl mәseleni jýzege asyrghanda dúrystap oilanu kerek. Birinshiden, ózge Týrki elderding latyn әlipbiyinde astyna, ýstinde noqaty bar, qúiryghy bar tanbalar molayyp ketken. Ondaygha jol bermeuge tyrysu kerek. Ekinshiden, bir dybysty birneshe әriptermen belgileu kezdesedi. Aghylshyn tilining ózinde solay. Bir Sh dybysyn jazu ýshin ýsh әrip qoldanylady, ondaydan da saq bolu kerek" - degen maghynadaghy pikirlerin aitty óz tarapynan sol Joldauda ("2050"). Qazir bizge 33 әripten túratyn qazaqtyng latynsha әlipbiyin jasau mindeti túr. Áripting sany qansha bolady ol alfavitte desek sol. Oghan barshasy qosylady.

Aldymen bylay isteymiz. "Latyn alfaviyti" degende kóbisi Aghylshyn alfaviytin týsinedi. Olay emes. Ol - latyn alfaviyti. Latyn alfaviytin nemister de, italiyandyqtar da, fransuzdar da, ispandyqtar da ghasyrlardan beri qoldanady. Tipti aghylshyndardan búryn da qoldanyp kelgen búl elder. Sondyqtan, myqtap este ústaytyn dýniye: Latyn әlipbii degen - aghylshyn әlipbii emes. Eger ony aghylshyn әlipbiyinen tike alsaq - kýlli dýniyening aldynda mazaqqa qalamyz. Onday aityndar - Qazaqtar aghylshynsha negizdelgen latyn әlipbiyine kóshkeli jatyr dep. Qazaq ghylymy taghy da mazaqqa qalady. Qazaqtar taghy da mazaqqa qalady. Ony kóp jyldar boyy uniyversiytette "Latyn tili" pәninen sabaq bergesin aityp otyrmyn. Latyn tilining qazaqsha oqulyghyn da jazghym kelgen. Qazaq balasyna sol bir Úly tilding dәmin tattyrghym kelgen. Jahanda tek qana tórt (4) Úly til bar. Olar: Kóne grek tili (adamzat órkeniyetining agha tili), Latyn tili (adamzat órkeniyetining ini tili), arab tili (qasiyetti "Qúrannyn" tili) jәne Kóne Týrki tili (týrki halyqtarynyng Ata tili).

Sondyqtan, kәdimgi shynayy Latyn әlipbiyining (Rim imperiyasynda qoldanylghan) ózine nazar audarynyzdar, pikir aitushylar men akademiyada otyrghan ghalym-professorlar. Sonda ghana kýlli ghylymy әlem Qazaq til bilimi ghylymy men Qazaqtardy syilaytyn bolady. Sebebi, ony týsindirgende, bolashaq "Latynsha әlipbiyimiz sol Rim imperiyasynda qoldanylghan, LATYN ÁLIPBIYINING negizinde jasalghan" dep jalghangha jar salugha bolady. Sonda jer-jahan Qazaq til bilimi ghylymy men Qazaqtardy syilaytyn bolady. Ómirimizde bir ret dalbandap shaba bermey, mazaq bola bermey, salmaqty ghylym jasap kóreyikshi, qazaqtar. Qazaqtyng til bilimi salasyndaghy professor jәne professor-oqytushy ghalymdary, Sizder de.

Búl mәsele bylay sheshiledi. Eng aldymen kóne Rim imperiyasy mәdeniyeti tarihyn jóndep oquy kerek búl jazudy jasaytyn ghalymdar. Sosyn latyn jauynyng qalay payda bolghanyn, onyng qalay damyghanyn múqiyat zerdeleu qajet. Latyn tilin (әipbiyin emes, tilding ózin - ol qazir óli til) shamalap bolsa da, ýirenu qajet. Latyn tilin (dәlirek aitqanda әlipbii men orfografiyasyn jәne latyn tilining dybystyq jýiesin - fonetikasyn jәne latyn tilining grammatikasyn) bilmeytin adamnyng jobasy qabyldanbauy tiyis. Sosyn osy latyn әlipbiyining shyghu, payda bolu jәne damu tarizyn zerdelep alghan song odan qazirgi Italiyan jәne Fransuz, Ispan әlipbiylerining qalay qalyptasqanyn zertteu kerek. Sebebi, búlar latyn әlipbiyin eng alghash ret qoldanghan elder. Sodjan keyin ghana latyn әlipbiyin qoldanudy kesh bastaghan nemis jәne aghylshyn әlipbiylerin zerdeleu qajet.

Sodan keyin latyn әlipbiyining ózin negizge ala otyryp jәne italiyan, fransuz, ispan, nemis, aghylshyn әlipbiylerine sýiene otyryp qazaqtyng latynsha әlipbii jasalauy tiyis. Qazaq tilining latynsha әlipbiyinde osy atalghan әlipbiylerde kórsetilgen dybystardan basqa basy artyq dybys bolmauy tiyis. Tek qana Ú, Ý, Y, I Ó, Gh, Á dybystarynyng latynsha әlipbiydegi tanbalaryn myqtap oilanuy tiyis. Latynsha әlipbiyimiz qazirgi latyn әlipbiyin qoldanatyn jogharydaghy elderding әlipbiylerinen alshaq ketpeui tiyis. Sóitip, ghylymy negizdelgen payymdy túrghydan keleyik.

***

Latyn әlipbiyin ghylymy tanyp bolghan son, qazaq tilining ózining dybystyq qúrylysyn zerdeleu kerek demekshi edim. Alayda, búl orayda, Álimhan aghamyzdyng qazaq tili jәne týrki tilderi fonetikasynyng dýniyede tendesi joq mamany ekenin moyynday otyryp, búl túrghydan ol kisige pәlen dey almaymyz. Tek qana jazu erejeleri (orfografiya) jetildirile týsse degen tilek bar. Mysaly nege qúdyq, týndik, úzyn, kýdik, býlik dep jazamyz, nege qúdúq, týndýk, úzún, kýdýk, býlýk dep dúrysyn jazbaymyz latynshagha kóshken kezde. Osy jerdegi Ú dybysy aitylatyn jerlerde Y dybystaryn salyp jiberu de orys әlipbiyining yqpalynan tuyndaghan joq pa. Eger jogharydaghyday Y degen aitylmaytyn dybysty (Ú jәne Ý bolyp aitylatyn) jaza beretin bolsaq, bolashaqta shynynda da, sol jerlerde ezuin kerip Y qylyp aitatyn úrpaq dýniyege keledi. Qazir bizde teledidar diktorlarynyng ózi solardy Y qylyp aitamyz dep qazaq tilining sóileu zandylyqtaryn búzyp jýr. Endi solay bolyp ketip, qazaq tilining bybystalu jýiesin búzyp alatyn bolamyz.

Sosyn, mysaly, olimpada degen sózdi, әrqashanda alimpada dep jazu kerek. Sebebi, "o" dybysynyng oqylghanda "a" bolyp ketui sebebin eshbir qazaq jazuynyng erejesi týsindirip bere almaydy. Eger "olimpiada" degen sózding basyndaghy "o" dybysy oqylghanda "a" bolyp ketetin bolsa, onda "ot" degen sózdi de "at" dep oqugha bolar edi ghoy degen súraq tuyndaydy. Sondyqtan әrqashan alimpiada dep jazu kerek. Barlyq orys tilining erejesimen oqylatyn sózderdi retke keltiru kerek, jazu erejelerimizde.

Sosyn, agha, búl pikirlerdi oqysanyz aitarym: óziniz jasap otyrghan jana latynsha әlipbiydegi anau bir nýkteler men noqattardan, qúiryqtardan qútqarynyzshy bizdi. Endi tek aghylshyn emes, fransuz, nemis, ispan әlipbiylerine ýniliniz. Sosyn aghylshyndardyng әlipbiyin bylay ysyryp qoyyp, kóne klassikalyq latyn әlipbiyining túnyghynyng ózinen susyndanyz. Týpnegizdi sodan alynyz.

***

Agha, biz osy dúrys jazbaghandyqtan qazaq tilin búzyp aldyq, babalarymyzdan qalghan qasiyetti әuenderdi búzyp aldyq Sony týzetu kerek. Ol ýshin sózderding ózin kópe kórneu búrmalap jazbaytyn bolayyqshy. Ol ýshin eki mysal keltireyin:

1) biz qazir "mi" dep jazamyz. Kәdimgi basymyzdyng ishindegi mi. My degen nota atauy bar. Búl ekeui omonoim emes qoy. Birdey aitylatyn sózder emes qoy. Basymyzdaghysy "myi" ghoy, al nota atauy "miy". Osy ekeuin nege ajyratyp jazbasqa. Basymyzdaghy myy sózinen nege ortasyndaghy "y" dybysyn alyp tastadyq. Nege qazaq tilin osylaysha óreskel búrmaladyq. Búl mysaldan taghy da myndaghan osylay qate jazylghan sózder shyghady. Solardy kәdimgidey etip, dúrystap qazaqsha jazayyqshy: basymyzdaghyna "MYI", nota atauyn "MI" dep.

3) "Áuliye" deymiz. Solay jazamyz. Nege biz osy sózding ortasyndaghy i dybysyn tastap ketti. Nege kәdimgidey qazaqsha "әuliye" dep jazbaymyz. Nege qazaq tilin búrmalaymyz. Bayghús bolghan i dybysyn tastap ketetetindey ne jazyghy bar edi onyn. Bizge qazaq tilining әrbir sózi, әrbir dybysy qymbat emes pes pe. Bolashaqta shynynda da әulie dep dybystaytyn úrpaq payda bolsa, qaytemiz, qazaq tilin býldirip alamyz ghoy, qate jazu arqyly. Sondyqtan "oryssha" týrde "ÁULIYE" dep emes, kәdimgi ózimizding baba tilimizdegidey "ÁULIYE" dep jazatynday ereje engizinizshi, latynshagha kóshken kezde.

***

Aghamyzdyng latynsha әlipbiyinde әulie sózi shynynda da әuliye dep jazylady. Endi osyny bekitu kerek. Sebebi, búl qazaq әlipbiyinde y (dauysty) jәne u (dauysty) dybystary qazaq әlipbiyinen shygharylyp tastalghan. Endi onday dybystar joq. Sondyqtan: "tu" (jalau) sózin endi "túu" dep jazugha, "su" sózin endi "súu" dep jazugha tura keledi. "Suret" sózi endi - "Sýuret" dep jazylatyn bolady. Búl dúrys. Alayda bir súraq tuyndaydy. Shetel sózderin qalay jazamyz. Aghaamyzdyng әlipbii boyynsha endi "kino" sózin - "kiynó" dep jazugha al "filim" sózin endi "piylim" dep jazugha tura keletin bolady. Búl dúrys emes. Sondyqtan, "V" jәne "F" dybystaryn qazaq әlipbiyinen shygharyp tastauy dúrys bolmaghan. V jәne F dybystarynan aiyrylmau kerek. Búl dybystar jәne ony belgileytin әripter bizge shetelden engen ghylym salalaryndaghy terminologiyalyq jýieni beru ýshin kerek. "Fabrika" sózin aghamyz aitqanday - "pәbiriykә" dep jazugha bolmaydy.

***

8-shi qonaq, óziniz aityp otyrghan "qatar qoi" turaly. Qazaqsha latyn әlipbii men qazirgi orys (kirill) әlipbii 2025 jyly qoldanysqa engizilgenmen, olar qatar qoldanyla beretin bolady. "Kazahskaya latinisa" jәne "kazahskaya kirillisa" degen ataularmen. Olar kem degende shamamen 50 jyl boyyna, yaghny 2075 jylgha deyin qatar qoldanylatyn bolady. Sondyqtan, eki әlipbiymen jýretin elge ainalamyz. Ekeuin de biluge tura keledi. Latynsha jazu engizilgen kýnnen bastap, kirillisagha tiym salynady eken dep oilama. Ekeuining aiyrmasy sol latynsha jazuymyz qazaq tilining dybystyq (fonetikalyq, akustikalyq, artikulyasiyalyq, orfografiyalyq, orfoepiyalyq, intonasiyalyq) tabighatyn qazirgi kirillisa jauymyzgha qaraghanda әldeqayda dәl beretin bolady. Búlardyng basty aiyrmasy sol.

***

6-shy jәne 13-shi qonaq bauyrlarym, "latynsha qazaq әlipbii tek qana kompiuterding klaviaturasy ýshin qajet" degen oidan arylynyzdar. Latynsha әlipby bizge eng aldymen qazaq tilining kirillisagha negizdelip, әbden búzylyp bitken tilimizding dybystyq jәne orfogrfiyalyq jýiesin jóndep aluymyz ýshin qajet. Áytpese, qazirgi kirillisa jәne oghan negizdelgen orfografiyamyz qazaq tilining qasiyetti qonyr ýshin әbden búzyp bitti. Qazirgi eng basty qayshylyq mynda bolyp otyr, qazaq tilinde ekpin (udareniye) joq. Al orys tilinde jәne ózge tilderde bar. Sondyqtan "omoniym" degen sózdi endi latynsha "amoniym" dep jazugha tura keledi. Al qazaq tilinde dauysty "i" dybysy joq (maqaladaghy eng songhy berilgen qorytyndy әlipbiydi qaranyz). Mәsele osynda bolyp otyr.

Sondyqtan, shet tilden engen sózder ýshin dauysty I, dauysty U, F jәne V, sosyn H dybystaryn qaldyru jóninde sóz bolyp otyr. Osy bes әrip qoy tilge týitkil bolyp otyrghan. Áytpese, basqasynyng bәri kónilge qonymdy. Mysaly, "velosiyped" sózin bolashaqta "belesepet" dep jazugha әbden keliser edim. Latyn jazuy bizge pernetaqta (klaviatura) ýshin ghana kerek emes, latynsha jazu bizge qazaq tilining bolashaghy ýshin kerek. Qazaq tilining dybystyq tabighy jýiesin oraltyp, ony babalarymyz sóilegendey týrde saqtap qalu ýshin qajet.

***

Qazaq tilinde dauysty "u" deytin joq. Jәne eshqashan bolghan da emes. Avtor dauysty "u" dybysyn latynsha qazaq әlipbiyinen mýlde shygharyp tastap otyr. Onysy dúrys. Myna túrghan dauyssyz "u" dybysy ghoy mysaly: túu, súu, qúu, búu, júu, Úlúu degende keledi.

***

Aghamyzdyng úsynyp otyrghan әlipbiyimen jәne orfografiyasymen kelispeytin eki túsyn aittym. Maqalanyng sonynda qorytyndy, aqyrghy әlipby berilgen ghoy. Birinshi úsynys - sol әlipbiyge myna ýsh әripti H, F, V-ny qaytaru, yaghny qosu kerek dep esepteymin. Ekinshisi - anau әripterding asty ýstindegi noqattar men nýktelerden, "qúiryqtardan" arylu kerek dep esepteymin. Sony aitqanmyn. Árkimning óz pikiri bar. Ony ózimshe dәleldegen boldym.

Mәselelerding kelesi toby osy jazumen qazaqsha jazghanda shyghady: jazghanda qazaq tilindegi dauysty dybystar arasyndaghy ezu jәne erin ýndestikteri saqtaluy tiyis dep esepteymin. Mysaly jana әlipby boyynsha jazghanda endi bylay jazyluy qajet: týndýk, týstýk, qúrúlús, ólón, ósók, qúm-nún, kýn-nýn, ýkým, ýkýmet, qúdúq, qúrúlúqtar, kýlký, úzún t.b. Yaghni, singarmonizmning barlyq týrlerinde fonetikalyq prinsip (qalay aitylsa, solay jazu) saqtaluy tiyis. Al dauysssyzdardyng ýndestiginde (assimilyasiya) morfologiyalyq prinsip saqtala beruine bolady: júmússhy (júmúshshy emes), qúrúlússhy (qúrúlúshshy emes). Qazaqstan - Qazaghystan emes. Al qazirgidey júmysshy, qúrylysshy dep jazu tilimizdi týbinde búzyp tynady.

Ekinshi mәseleler toby shetelden engen sózderding jazyluy turaly turaly, sózder bylay jazyluy tiyis: olimpiada emes - alimpiada, omonim emes - amoniym, fosfor (pospor) emes - fosfyr, Adissey - Odissey emes - osylay jazyluy tiyis dep oilaymyn. Sebebi, qazaq tilining ózinde jazylghanda "O" bolatyn dybystyng aitqanda "A", "Y" bolyp ketetinin týsindirip bere alatyn ereje joq. Eger onday ereje bolsa, Otan degendi "Atan", "Oljas" degendi "Aljas" dep orystarsha aita berer edik qoy. Sondyqtan, "Otan" degendi - "Otan" dep jazu kerek, "olimpiada" degendi - "alimpiada" dep jazu kerek. Bolashaqta latyn әlipbiyimen solay jazu kerek.

 

***

Al anau "S", "Ch", "H", "E" "Ya", "y", "Yo", "", "" әripterin bolashaqtaghy әlipbiyimizge de, jazuymyzgha da jolatpay quyp shyghynyz, agha. Biz búlardy endi eshqashan kórmeytin bolayyq. Qazaqtyng sózderin jazsaq ta, ózge tilding sózderin jazghanda da búl "shata" әripterdi endi qaytyp mýlde jәne esh jerden kórmeytin bolayyq. Jәne búl әripterdi endi eshqashan jazbaytyn bolayyq: tsirkól (tsirkul), tshempion, elektir, energia, azia, aiúu, oiúi, finlyandia (siz oilaghanday "piynliyndiyә" emes), iolka (dúrysy "shyrsha" dep qazaqshasyn jazu), podyez (podezd emes), qaharman (siz oilaghanday "qaqarman" emes), gauhar (sizshe, "gauqar" bolady) - osylay jazyluy tiyis.

Keshirinizder: Finlyandya, yolka - osylay jazyluy tiyis. Yaghny myna bes әripti: dauysty "IY", dauysty "U", dauyssyz "H", dauyssyz "F", dauyssyz "V" dybystaryn jәne ony tanbalaytyn әripterdi tek qana shet tilden engen sózder ýshin әlipbiyde saqtap qalu turaly úsynys bildirip otyrmyn. Al jogharyda aitqan segiz әripti alastap, qazaq tilinen mýlde quyp tastau kerek. Endi qaytyp, әlibiyimizde de, jazuymyzda da Qazaq tilining manynan jýrmeytindey etu kerek.

***

Q(K) jәne Gh(G) turaly aitsaq, әriyne, Q(K)-ning ekeui bir dybys ekeni, sol dybystyng juan-jinishke dauystymen tirkesuine qaray akkomodasiyalyq varianttar ekeni ras. Gh(G) - búl ekeui de bir dybys. Ony esimshening myna júrnaghynan aiqyn kóremiz: -ghan, -gen, -qan, -ken (-lar, -ler, -dar, -der, -tar, -ter degen kóptik jalghauymen salystyryp). Alayda, aityluy tym alshaqtap ketkendikten, bólek tanbalau kerek shyghar. 5-shi qonaqty qoldaugha bolady. Mysaly, qazir orstar Sh jәne Sh degendi bólek tanbalap jýr ghoy. Alayda, orys әlipbiyindegi Sh dep otyrghanymyz - mol Sh dybysynyng jinishke núsqasy ghana ghoy. Onyng ýstine egerde sheteldik sózderde "G" jәne "K" dybystary juan dauystylarmen de tirkese beredi. Álde "karta" demey "qarta" dep jazamyz ba, onda georgrafiyadaghy "karta" sózi - qazy-qarta degendegi qartamen eriksiz omonim bolady da shyghady. "Galstuk" degen sózdi "gәlistýk" dep jazatyn bolamyz ba әlde.

Shygharylyp tastalghan dybystardyng ishinen H dybysyn alayyq. "Haqnazar han" degen endi "Qaqnazar qan" dep jazylady. Qanday ýilesimsiz. "Han" degen sóz "qan" bolyp jazylghasyn kәdimgi túla-boyymyzdy aralap jatqan súiyqtyq - qyzyl "qan-men" omonim bolyp shygha keledi, "halyq" (Qazaq halqy) sózi endi "qalyq" (Qazaq qalqy) dep jazylsa, onda "qalyq" (artta qalghan) degen sózben omonim bolyp shygha keledi. Sol siyaqty "Habar" - "Qabar" (it qabar degenge úqsap) dep jazylyp, "Hat" - "Qat" dep jazylsa, "Qat" (tapshy, defisiyt) sózimen omonim bolyp ketedi. Onda әbden bylyqtyryp alamyz ba, qalay ózi. Sol siyaqty, "Hikaya" sózi - endi "Qyyqaya" bolyp qiqayyp shygha keledi, "Hordyng qyzy" sózi endi "Qordyng qyzy" bolyp qorlanyp qalady. Búnday mysaldardy jýzdep-myndap keltire beruge bolady. Onyng ýstine "H" dybysy basqa shetelderde de bar. Sonda qor (qor bolu) - qor(-dyng qyzy) - qor(-men әn aityldy) - osy ýsheui omonim bolyp shygha keledi. Áriyne, "H" dybysy arab-parsy tilderinen engen bógde dybys, alayda tilimizge etene bolyp ketken. Qaldyrylatyn dybystardyng qataryna "H"-ny qosyp otyrghanym sondyqtan. Búl jazghan pikirimdi "Halyq jauy retinde Repressiyagha úshyrap ketken "H" dybysyn aqtap alu" dep týsinsenizder de bolady.

***

7-shi qonaqtyn, labialidyq singarmonizm, qazaq tilindegi erin ýndestigi turaly pikirine: Eger әngime "E" dybysyna (onyng "Ó" bolyp aityluy) turaly bolsa, Sizding aitqanynyz dúrys boluy mýmkin. "Kýrók", "Jýrók", "Ólón", "Ósók", "Qorók", "Sóiló" (kýrek, jýrek, ólen, ósek, qorek, sóile) dep Almaty men Tarazdyqtardyng aituy - Altay-Eniysey-Qyrghyz tilderining әserinen bolghan, ózgeris boluy әbden mýmkin. Baghzy Qazaq tilining ózinde onday (Qyrghyz, Hakas, Tuva, Saha tilderindegidey) kýshti damyghan erin ýndestigi bolmaghan da boluy mýmkin. Eger "Y" jәne "I" dybystary turaly bolsa, búl dybystargha Qazaq tilinde erin ýndestigining әmiri tolyqtay jýretini ras qoy: týbir sózderdi: "qúdúq", "týndýk", "býlýk", "qúrúq", "shúlúq", "qúrúlúq", "úzún", "qúrdúm", "mýmkýn", "mýiýz" dep aitatynymyz, tipti jalghaulardy da: qúm-"nún", kýn-"nýn", týn-"nýn", mún-"nún", týr-"dýn" (ilik septikteri), jýr-"dý", túr-"dú" (jedel ótken shaqtar), qúdúq-"tú", shúlúq-"tú" (tabys septikteri), kýi-"uu", sýi-"ýu" (túiyq etistikter) dep jalghaytynymyz ras qoy. Tilding tazalyghy ýshin soghysqa baruynyz dúrys deyik, onda qazirgi kirillisagha negizdelgen Qazaq tili әlipbii men qazirgi qoldanystaghy orfografiyamyzdyng tilimizding dybystyq jýiesi men jazuymyzdy jәne sóileuimizdi qor qylghanyn kóre otyryp, jay soghys emes, ýlken maydan ashpay neghylyp jýrgensiz búl uaqytqa deyin.

***

10-shy qonaq, Gh, Q dybystarynyng tanbalanuyn dәlirek taptynyz dep oilaymyn. Al "Ó" dyyysyn tanbalau degen - basqa jazyqtyqtaghy mәsele. "Ó" degen - óz aldyna tәuelsiz, derbes dybys, "Q" jәne "Gh" siyaqty basqa bir dybystardyng juan varianttary (aytylu) emes. Álimhan aghamyzdyng tilimen aitqanda, "Ó" - ol tolyq fonema. "Q" jәne "Gh" - búlar әli tolyq fonemalar emes, fonemanyng varianttary ghana. Al U dybysyn "W" dep tanbalau dúrys. Ol dauyssyz dybys. Al dauysty "U" ("U") dybysy - Qazaq tilinde joq. Ol - shet tilden engen dybys bolatyn. "V" dybysynyng ornyna "B" dybysyn qoldanuynyz dúrys. Yaghni, "Uagon" demey, "Bagon" deuiniz dúrys degenim. "Beleseped" dep jazypsyz - ol dúrys emes, dúrys emes jeri basqa tústa, taza Qazaq tilinde "D" degen dybys sózding sonynda qoldanylmaydy, dúrysy "belesepet" dep jazu (belsepet) bolady. Jalpy shúghyl (ýzilmeli), úyang dybystar eshqashan sózding sonynda kezdespeydi, qazaq tili ýshin. Sol Zandylyq boyynsha, "D", "G", "B", "Gh", "V" dybystaryn Qazaq tilinde sózding sonynda qoldanugha bolmaydy. Tipti "V" dybysy saqtalyp qalghannyng ózinde de Áuezof, Mýsirepof, Múqanof dep jazatyn bolamyz.

***

10-shy qonaq. Eger labialidyq singarmonizmdi, yaghny Álimhan aghamyzdyng úsynghanynday etip erin ýndestigin saqtamay jaza bersek (12-suret - "Kirme sózderding tasymal býldirgisi men tól reti"): súuyq (dúrysy - "súuúq"), úuys (dúrysy - "úuús"), súuy (dúrysy "súuú"), aiyuy (dúrysy - "ayúuú") dep jaza beretin bolsa, onda shynynda da Qazaq tilindegi erin ýndestigi bir ghasyrdan song birtindep joyylyp ketedi. Onyng joyylyp ketuine kinәli osy Álimhan aghamyzdyng qazirgi orystyq jazuymyzgha sýienip, sony búzghysy (búzghúsú) kelmey, úsynyp otyrghan jazu ýlgisi bolady. Búl jazu (orfogrfiyany) úsynghannan keyin Álimhan aghamyz, kóptegen ghylymy dәiekterinen bas tartqany oryndy bolar edi. Qazaq tilinde dauystylardyng erin ýndestigi joq, ony men joyghanmyn dep jazsa, oryndy bolar edi. Sebebi, qazir halyq ta, kәsiby diktorlar da erin ýndestigin saqtamaydy. Nege. Álgi oryssha jazuymyzda "Ú" men "Ý" aitylatyn jerde "Y" men "I" qylyp jazghandyqtan "ayqyn erin ýndestigi" dep atalatyn tilimizding dybystau zandylyghy birtindep joyylyp barady. Al "E" dybysynyng "Ó" (Kýrek - kýrók, óleng - ólón) dybysyna ainalatyn zandylyghyn, yaghny tilimizding "kómeski erin ýndestigi" dep atalatyn zandylyghy joyylyp ta ketti. Mine, kórdiniz be, Siz búl zandylyqty Qazaq tiline jat sanap, qabyldamay otyrsyz. Sizding búl pikirinizdi mln-daghan adam qoldar edi, mln-daghan Qazaqtyng sóileu tilinde (orfoepiyasynda) "dauystylardyng kómeski erin ýndestigi" joyylyp ketken, endi ony kórsetsen: Siz siyaqty "búl Qazaq tili emes" dep ýrke qaraydy. Sebebi, ózim de Qazaq tilinen sabaq bergende, ýirenushiler Qazaqtar olay sóilemeydi dep, búl qate dep menimen ýnemi daulasady. "Ýirenushiler" deytinim, olar shynyda da, Qazaq tilin memlekettik til retinde ýirenushiler. Memlekettik mekemelerding jәne qúqyq qorghau, quat organdarynyng qyzmetkerleri. Yaghni, búl zandylyq ("kómeski erin ýndestigi") qazirgi Qazaq tilinde joyylyp ketken. "Kómeski erin ýndestigi" zandylyghy joyyldy ma, endeshe Álimhan Jýnisbek aghamyz Qazirgi qazaq tilin (sinhroniyasyn) qayta qarauy kerek. Ony Qazirgi qazaq tili oqulyqtarynan (sinhroniyadan) alyp tastap, Qazaq tilining tarihy fonetikasyna (diahroniyagha) "tilimizde bir kezde osynday erin ýndestigi bolghan" dep auystyru kerek. Endi búdan keyin Qazaq tilinde erin ýndestigi bar dep jaza kórmeniz eshbir oqulyghynyzgha, Jýnisbek agha. Búl zandylyq joyylyp ketken. Endi "úzún", "ýzdýk" sózderin "úzyn", "ýzdik" dep jazatyn bolsanyz, Qazaq tilindegi "ayqyn erin ýndestigi" zandylyghyn da joyyp tynatyn bolasyz. Sóitip, Qazaq tilining akustikalyq, artikulyasiyalyq, fonologiyalyq, orfogrfiyalyq, orfoepiyalyq, intonasiyalyq zandylyqtaryn biologiyalyq, psihologiyalyq, fizikalyq-akustikalyq aspekterding bәrinde de búrmalau arqyly búzghan, qiratqan óziniz bolyp shyghasyz.

2 pikir