Sәrsenbi, 30 Qarasha 2022
Abaylanyz 853 1 pikir 12 Qyrkýiek, 2022 saghat 13:01

Migrasiyanyng jýiesizdigi mazamyzdy qashyryp túr!

Songhy jyldary qarapayym halyqtyng kýn kóris kózi - qara bazarlar men qaru-jaraq saqtalghan qoymalar, qaru-jaraq satatyn dýkender jiyi-jii órtke oranyp, týsiniksiz jayttar san aluan sipatta órbip ketti…

Búl ýrdis dertke úlasyp ketkendey… Biylghy aptap ystyq saldary orman-toghay, daladaghy shópti alqaptar men zirat-mola da órtke oranuyna basty sebep boldy desekte, órt qoi qasaqana jasalyp ta jatqany kýdikpen aitylyp-jazyla bastady. Qazaqstannyng týpkir-týpkirinen shyqqan órtter el-júrttyng esin jighyzar emes. Shyghyn degen shash etekten. Sonda búl baylyq pen biylikke talasudan ba nemese el qazynasyna kóz tigu me, әlde qyzghanysh, kórealmaushylyqtyng ishki dertin syrtqa shygharu ma?! Aqparattar aldymen tonalyp, sodan keyin órtke oranady degen uәjdi kóptep taratuda. Eldi eleng etkizgen songhy aqparat Ishki ister ministrligi men Bas prokuraturanyng birlese otyryp «… Qazaqstanda transúlttyq qylmystyq toptyng 11 mýshesin ústaghany» boldy.

Qylmystyq top ókilderi óz últynyng kәsipkerlerine zansyz alym salyp, olardyng arasynda qylmystyq iydeyalar men úrylardyng ústanymdaryn engizuge әrekettengen. «Olardyng jýrgen jerleri men túrghylyqty meken-jaylaryna 25 tintu is-sharasy jýrgizilip, atys qaruynyng arsenaly, shetel valutasyndaghy ýlken kólemdegi aqsha, sonday-aq, iri mólsherdegi esirtki qúraldary tәrkilendi» degen mәlimdemesinen shpiondar men arandatushylar aramyzda az emes ekenine kóz jetkizdi! Búdan tuyndaytyn týiindi pikir: Qazaqstan Respublikasynda migrasiyalyq sayasat jana zaman talabyna say kelmeuinen deuge tolyq negizdeledi. Yaghni, búl sala Ishki ister ministrligi jәne Enbek ministrligining qúramynda bir tereze qaghidasy degen ereje boyynsha óz aghymymen ghana kele jatqanyndyghy.

Qantardaghy tәrtipsizdikterdi tergeu jónindegi komissiyanyng jetekshisi Ayman Omarova 2022 jyly 14 nauryzda Preziydentke ýndeu jasap, tayau jәne alys shetelderden «etnikalyq qazaq» bolyp kóship kelgenderge azamattyq beruding zandylyghyn tekserudi úsyndy. «2019 jyldan Qazaqstangha Aughanstan elinen adamdar kelgeni turaly aqparat bar, olargha da status berilgen. Qantardaghy oqighadan keyin ol adamdar Qazaqstannan shyghyp, Týrkiyagha, Evropagha ketken. Al, qoymalarda himiyalyq zattar, kýidirgish soda, azot qyshqyly siyaqty uly zattar bolghan birazy úrlanghan», - deydi A.Omarova.

Jәne iske ÚQK qyzmetkerlerining qatysy bar ekenin aitqan. 16.08.2022 jylghy jaghdaygha say: «Reseyding - 74371, Ukrainanyng - 1520, Ózbekstannyng - 91454, Tәjikstannyng - 7896, Qyrghyzstannyng - 4470 azamatyna JSN berilgen. Reseyding 519, Ukrainanyng 7 azamaty QR-nyng azamattyghyna qabyldandy»,- deydi ishki ister vedomstvasy.

Býgingi tanda elimizge 2 134 598 sheteldik kelse, elden 2 529 424 sheteldik ketken. Jyl basynan beri sheteldikterge 198 806 JSN berilgen.

Atyrau oblysynyng Din isteri basqarma basshysy Qayrolla Kóshqaliyev: «QR-nyng «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» 2011 jyly qabyldanghan zany júmys jasaghan joq. Keybir ónirlerde әli de jabyq kýiinde jatyr. Kesirinen Qazaqstannyng týpkir-týpkirine missionerler kirip, әleumettik jeli arqyly jastardyng sanasyn ulap, teris aghymgha alyp ketti. Meshitter de otyryp alyp, teris aghymdardy jastar sanasyna sinirude. Býginderi jastardyng 83-90%-y әleumettik jelide otyr», -deydi.

Apta sayyn Qazaqstangha keminde 11 myng sheteldik turist keledi eken. 04.08.2022 jylghy mәlimet te Jetisu oblysynda Sibir tau eshkisin zansyz aulaghan Ispaniya elining eki azamaty ústalghan. Tekseris barysynda 60-62 keli et pen terisi, Mannlicher jәne Bleyzer markaly qarular tәrkilengen.

«2022 j. 22 tamyzda Qaraghandy oblysynda 700-den astam kiyik mýiizin Qytay elining kәsipkerlerine satpaq bolghan 6 adam ústaldy. Olar 366 kiyikti atyp óltirgen. Olardyng suyq qarulary tirkelmegen», - deydi Qaraghandy oblystyq polisiya departamenti KPB bastyghynyng orynbasary A.Óskekbaev.

23.08.2022 jyly Polisia.kz: «Rudnyy túrghyny qos azamattyghy ýshin jauapqa tartyldy», - deydi. 56 jastaghy әiel 10 jyl kóshi-qon zanyn búzyp, qos azamattyqpen jýrgeni ýshin endi 612 myng tenge aiyppúl tóleydi eken.

«IIM-ng mәlimetinshe, biyl jeti aida 1491 esirtki qylmysy anyqtalghan. Onyng ishinde 874 satu faktisi jәne 227 asa iri kólemde esirtkini saqtau faktisi. Jyl basynan beri 4,5 tonna týrli esirtki tәrkilendi. Onyng 2,2 tn-y marihuana, 400 keliden astamy gashiysh, 87 kelisi sintetikalyq esirtki. Sintetikalyq esirtkige qatysty 890 qylmys tirkeldi. Pavlodar, Manghystau, Qaraghandy oblystarynda 23 dәri-dәrmek zerthanasy joyyldy», - deydi.

Songhy kezde Qazaqstangha 1 ay merzimge deyin vizasyz erkin kelip-ketetin elder azamattary sany kýrt ósip, qatary kóbeyip ketti. Tipten bir araldaghy elder de qamtylghan. Olardyng elimizge bereri ne? Búnyng artynda kimder túr?!

«2022 jyly tamyz aiynyng 15-de Otandyq kәsiporyn 3,5 myng tonnadan astam múnaydy elden shet elge zansyz shygharmaq bolghanda, joly kesildi», - deydi QR Qarjylyq monitoring agenttigining resmy ókili Álibek Ábdilov.

«10.08.2022 j. Ózbekstangha 280 tonna benzindi zansyz eksporttamaq bolghandar ústalghan. Alayda jýk janarmay qospasy retinde kórsetilipti. Kýdiktiler elden 45 mln dollar bolatyn 50 myng tonna janar jagharmaydy zansyz shygharudy josparlaghany anyqtalyp, osy oqigha boyynsha qazir tergeu jýrip jatyr», - deydi Qarjylyq monitoring agenttik qyzmetkerleri.

Belgili ekonomist Maqsat Halyq: «Reseyden rubli ýlken kólemde kelude. Jarty trillion rubli. Reseyde, Ortalyq banki rublidi kóptep basyp shygharyp jatyr. Eng qyzyghy, sol rubli bizding elde aiyrbastalady. Rublimen tenge, odan song dollar satyp alady. Ol dollardy ózderine aparyp qara naryqta satady. Reseyde dollar nebәri 60 rubli túrady. Biraq, bizden alghan dollardy aparyp 100 rubliden satady. Kәdimgi bizneske ailandyryp alghan», - deydi sarapshy.

Búl resmy statistakalyq mәlimetterdi týiindep, qaytalap beruge sebepshi jayt - Qazaqstandaghy migrasiyalyq sayasat tek aghymmen ghana jýzege asyp kele jatqandyghynyng kesiri ekenin el men ýkimetting nazaryna taghy bir mәrte jetkizu! Sebebi, qazaqtar key nәrsege óte nemqúrayly qarap, saldarymen ghana kýresip, týpki negizin toqtata almaudan qiyndyqtar, ne bolmasa kelensizdikke úshyray beremiz. Iske ózimiz salghyrttyq tanytqandyqtan, sony laulaghan órt pen qaulaghan kýdik, halyqqa senimsizdik, ýrey otyn tútatuda. Elding migrasiya sayasatymen IIM, Enbek ministrligi qúramyndaghy Komiytetter ainalysuy halyq pen memleketting mýddesine say qajettilikti jýzege asyrugha dәrmensiz ekeni otyz jyl boyy aitylyp ta, jazylyp ta keledi. Nәtiyjesi shamaly. Mәn berip, nazar audarghan eshkim joq. Kesirinen týiitkildi mәseleler ýsti-ýstine qosylyp, qiyndyqtar eselenip artuda.

Turasyn aitsaq: Jastardyng sanasyn ulaytyn my oilau jýiesine uaqyt aghymymen әser etetin, arandatushylyqtar men aram niyettegi qaraketterge baulyp, sezimine seleu salatyn is-qimyl qylyqtarymen óz missiyalaryn jýzege asyratyn keybir sheteldikterding el ishinde jýruine jaghday jasap otyrmyz. Onymen qosa, aqsha qarajatyn shetelge kedergisiz asyrularyna, bankilik esep shottaryn barlyq týrde paydalanularyna ózimiz mýmkindik jasaudamyz. Óitkeni Qazaqstanda «migrasiya» degen sala әlem kóshinen mýlde artta qalyp qoyghan. Álem elderinde múnday mýmkindik berip, qolayly jaghday jasaghandy qoyyp, sol óz ana tilin bilmeytinderdi túraqty tirkeuge de almaydy, azamattyq beru degen birinshi kezektegi eli men memlekettik, últtyq mýddesi negizindegi qatang baqylaudaghy ýrdis bolyp qaralady.

Sol ýshin Jana Qazaqstan birinshi kezekte migrasiyalyq sayasatyn týbegeyli ózgertui zaman talaby! Shetelden kelgen kimder bolsa da, Qazaqstan Respublikasynyng qoldanystaghy zang talaptaryn óz elinen shyqpas búryn saralap, zerdeleytini zandy qúbylys. Sondyqtan da olar kimmen qalay sóilesu kerektigin, qanday mekememen qalay kelisimge kelu kerektigin ózimizden artyq bilip keledi. Yaghni, zannyng solqyldaq tústaryn óz mýdde-maqsattary ýshin útymdy paydalana alady. Aytpaghym: Migrasiya sayasaty el erteni. Halyqtyng әleueti men yntymaq, bereke, iygiligi ýshin jauapkershiligi zor kýrdeli sala.

Sondyqtan, Preziydentke tikeley baghynyp, shyntuaytyna kelsek, IIM-i men Enbek ministrligi jәne basqa da mindetti ministrlikter arasynda migrasiyalyq qyzmet is-әreketterine basshylyq jasap, baqylaytyn memlekettik mekeme boluy әlem elining standartyna say keledi. Qúzyry Syrtqy ister ministrligi, Últtyq qauipsizdik komiytetining dәrejesimen tendey boluy shart. Sonda ghana elimizge keletin sheteldikterding әrbir is-qaraketteri, mýdde-maqsattary, tolyqqandy baqylaugha alynyp, olarmen birge ere keletin aghym, diny kózqarastar, narkotikter, zansyz kiretin qaru-jaraq, uly zattar, eki elding azamattyq tól qújattary, jalghan jasandy qújattar boyynsha kóshi-qonnyng zanyn búzyp jýretinder siyaqty zansyz qylyqtar joly kesiletini haq. Búl el mýddesine ontayly sheshim bolary sózsiz!

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev osy jolghy joldauynda: «Migrasiyagha qatysty sayasat týbegeyli ózgeredi. Búl orayda, demografiyalyq jәne ekonomikalyq ýrdisterdi eskeru kerek. Sonday-aq, jalpyúlttyq mýddeni basshylyqqa alu óte manyzdy», - dep Ýkimetke senim artyp tapsyrdy. Ýkimet, jalpyúlttyq mýddeni eskerip migrasiya sayasatymen týbegeyli ainalysatyn, bolatyn kelensizdikterding aldyn alatyn qúzyrly memlekettik mekemeni juyq arada jasaqtaydy dep seneyik aghayyn.

Qúrmetbek Sansyzbayúly,

migrasiya salasy boyynsha enbek ardageri, últ kóshin zerdeleushi

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1529
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1620
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1782