Beysenbi, 19 Mamyr 2022
Janalyqtar 2264 0 pikir 9 Qantar, 2013 saghat 07:26

Mәdetbek Balghabayúly. Ardaq túnshyqqan aua

(Ardaq Núrghazyúlynyng ólenderi jayly birer sóz)

(Ardaq Núrghazyúlynyng ólenderi jayly birer sóz)

Ádeby shygharma, әsirese óleng qanday beyneleu tәsilimen (stilmen) jazylsyn, atap aitqanda ol dәstýrli realizm aghymymen jazylysyn, bolmasa modernizmdik beyneleu tәsilining qaysy bir salasymen kelsin, sodan keyin óner men ólenning «halyq ýshin», «qogham ýshin qyzmet etetin» jalpylyq róli «óner - óner ýshin», «óleng - óleng ýshin» ghana qyzmet etetin ónerding býgingi jalqylyq sipatyna qaray boy aldyryp, óner men óleng óz bolmysyna barynsha jaqyndaghan bir kezeng de bolsyn, bәrinde tek bir nәrsege - ol bolsa aqyn ómir sýrgen qogham men qoghamynyng negizgi obektisi bolghan adamzattyng ruhany bolmysynan myqtap oryn alady. Sebebi, qogham men adam birin-biri túlghalaushy әri birin-biri jemirushi, sonymen birge búl eki týrdegi qozghalys bir uaqytta, toqtausyz jýrip otyrady. Endeshe, aqyndarda búnyng syrtynda emes. Al beyneleu tәsili bolsa, sol barysqa qyzmet etushi ghana. Endi jogharyda atalghan әdebiyettegi eki ýlken beyneleu tәsilining songhysy, mening bayqauymsha shygharmagha yaghni, ólenge óris syilaydy. Oilau kenistigin keneytetumen birge, qoghamdy qúrap túrghan barlyq jeke obektilerding osy keshe ghana bir nýktege qaray shoghyrlana bastaghan tanymyn qaytadan qanattandyru orayynda ie etedi. Ólendegi kóp qúrylymdy (qabatty)  kenistik aqyngha ózin ólenining әrbir qaltarysyna jasyra biletin mýmkindik te syilay aldy. Sondyqtan bizding ózgeshe beyneleu tәsilmen kelgen әrbir shygharmagha shoshyna qarap, ony mýlde týsiniksiz, jat úghym retinde qabyldap, at-tonymyzdy ala qashuymyzdyng qajeti shamaly. Óitkeni onda ózekti beyneleuge qyzmet etetin tәsil ózgergenimen ózektegi qúrlym men mәn kóp uaqytqa deyin óz qalpynda qalady. Onyng ýstine tәsilding aluan týrli ózekti mәni biz jatylyp alghan jalghyz qyrynan ghana keletin alghashqy ýrdiske de óz yqpalyn tiygizbey qoymaydy. Sondyqtan әrbir oqyrman aluan aghymmen jazylghan shygharmanyng ózeginde jatqan týpki mәnge den qongy jәne әdebiyetke óris pen oray baghyshtay alatyn әraluan beyneleu tәsilderine qaray ózin beyimdeuge jәne tәrbiyeleuge, talghamyn jogharlatugha әbden qaqyly.

Endi osy negizde biz Ardaq Núrghazyúlynyng poemalary men ólenderindegi keybir ýzikterge ýnilip kóreyik, Ardaqtyng «Qúz basyndaghy qúiyn» atty poemasy:

Aqyry attap shyqtym ózimnen, dala

Tórt qybylam ishimde jәne syrtymda.

Bireui ózekke, ózine tartady

Endi bireui joldar... -dep bastalady.

«Aqyry attap shyqqtym ózimnen, dala, tórt qybylam ishimde jәne syrtymda» degen joldardaghy adamnyng «ózinen attap shyghuy» ózining tuadaghy bolmysynan nemese sonyng qarmaghynan ózge dýniyening - ózine tәn emes bolmystyng qúshaghyna qaray enteleui, birden beytanys bolmasada jaralmyshyna jat syrtqy dýniyening әserine úshyray bastauy. Ardaqtyng «Tórt qybylam ishimde jәne syrtymda» deytin jeri de osy. Endi osydan baryp adam biri - ózining tuada bar bolmysy, atap aitsaq, jeke bastyq nemese  últtyq bolmysy, qún kózqarasy, salt-dәstýri, qaghida-nanymy siyaqtylarmen, endi biri - qazirgi kýlli ghalamdyq ekonomika men mәdeniyetting qalypsyz birtekti túlghanyng әseri syndy keraghar bolmystyng arasynda bir mezgil tanyrqauly, sendelisti ghúmyr keshedi. Yaghny «Bireui ózekke, ózine tartady, endi bireui joldar...» bolady da, sonymen jalpy býgingining adamnyng ózi maghan kóbine-kóp qayshylqtyng birliginen qalyptasyp bara jatqan siyaqty sezile beredi (búl jerde Ardaq tilge alghan «ózek» pen men maqalanyng basynda tilge alghan «ózek» ekeui eki basqa úghym) Óitkeni birtútastyqqa ie belgili bir toptyng nemese bir últtyng býgingi kýnde ózin býtindey jabyq, túmshalanghan kýide ústau mýmkindigi joqqa tәn. Onyng ýstine endi bir maghynadan ózin belgili uaqyt jabyq nemese jartylay jabyq formada ústap kelgen belgili bir qoghamdyq toptyng syrtqy ortanyng qytyqtauyna úshrauy ózge sharttardy tolyq dayynday alghan jaghdayda, qúdyrettenuding orasan orayyna ie etui de ghajap emes. Mine, búl Ardaq aitqan «joldar...». Alayda, ókinishke oray jer betindegi kóptegen halyqtar osy «jolgha» jalang ayaq, jalanash qolmen kirdi, ashyghyn aitqanda óz bolmysyn saqtay otyryp, órkeniyet qazanynan altyn qasyqpen as ishetin oraydy dayyndamay túryp jolgha shyqty. Ardaq «Sayabaq» poemasynda «Dalany torlaghan joldar, sirә qayda barady?!» nemese «Qúiyn» atty óleninde «kóshede ózimdi joghalttym,» -deydi. Búl jeke Ardaqtyng nemese qazaq qoghamnyng ghana emes, býginde kóptegen halyqtyng taghdyryna qúrylghan sujet. Shyndyghynda bir halyq jóninen ekonomika men mәdeniyetting birtúlghalanuy óz bolmysynyng túlghaly tústarynan sanaly-sanasyz týrde aiyryluy men ózgening órge bastar ýlgisinen góri teuip tastaghan óresiz nәrselerin taldausyz qabylday beruinde ishki baylanys bolady. Halyqtyng ruhany beyghamdyghynan, berekesining belbeui bosap ketken kezende dýniyening tútqasyn ústap túrghan alpauyttardyng bodausyz erkine jyghu maqsatyn jýzege birshama erkin asyratyn oray da jaratyp beredi. Ardaq osy jerde «qaranghylqtan da qara janar arbaydy» dep aitady. Búl «Qúz basyndaghy qúiyn» poemasynyng bir tarmaghy, ary qaray oqiyq:

Quraghan aghashtyng basynda

Qarghalar otyr qarayyp.

Tang shapaghynda shulay bastady,

Biri úshyp, biri qonyp.

Appaq qardyng beti shimaylanyp ketti,

Qalyqtaghan qara kólenkeler kóship. - deydi.

«Quraghan aghashty»  ekonomikanyng ghalamdyq birtúlghalanu sebebinen  búrynghy kóp túrghylyghynan, bay mazmúndylyghynan, aluan rendiliginen birden jútap, bir boyaugha ghana jinalyp bara jatqan býgingi adamzat mәdeniyetining simvoly dep tanysaq, al «appaq qardyng betine qara kólenkelerin» týsirip, sol aghashtyng basynda «shulap» jýrgen «qarghalardyn» kimder ekendigi sanaly oqyrmangha birden belgili bolatyny sózsiz. Onyng ýstine Ardaqtyng «Aq ólen» atty ólenderinde:

«Qasym hannyng qasqa joly» men «Esym hannyng eski joly» búl arada qiylspaydy,

Ol turaly emes, qarghalar turaly oilanghan jón.

(Týnerip kele jatqan týnge

Qarghadan basqa ne teneu bolady?!) » - dep keletin óleng joldary bar.

Osyghan qaray otyryp, qarghalardyng qalayda únamsyz keyipker ekendigin sezinesiz. Al qarghalardyng kólenkesi shimaylap jatqan «appaq qar» ol shimaylanudan búryn bir halyqtyng nemese belgili bir etnografiyalyq, tarihy tútastyqqa ie belgili bir toptyng bylghanbaghan, bolmysyn óz qalpynda saqtay alghan ruhany kenistigining beynesi. Endi osy kenistik birden shimaylanghan eken, sol halyqtyng da, sol halyqty qúrap túrghan jeke adamdardyng da ruhany bolmysy aiyrylu men qabyldaudyng arasynda ýzdiksiz ózgeriske úshyray bastaydy. Ásirese, ózining tarihi, últtyq qúndylyghynyng bodauyna syrttyng yqpalyn esh talghamsyz, ashqaraqtana qabyldaghan halyqtyng beretin bodauy óte orasan bolmaq. Ardaq «Qúz basyndaghy qúiyn» poemasynda:

Meyirge bólengen bir tamshydan jaralghan dýniye

Topyraqtan nәr alyp, órken jaysa

Týlep úshqan týndey qaranghylyq tamyrdan

Birge kóterilip keledi, - nemese «Aq ólen» derinde:

 

Jylt etip, óship-janu qashanda qalada

joldardyng әdeti.

Sen de ýirenesin,

Ýyrenbesen,

Óship-sónbesen.

Ózindi otalyp alsan, bir toqtamaytyn

Ábden tozyghy jetken mashina siyaqty sezinesin. - dep aitady.

«Sende ýirenesin, ýirenbesen...», biraq «otalyp alsan, bir toqtamaytyn әbden tozyghy jetken mashina siyaqty sezinesin», -deydi. IYә, týsinikti, kim janarmay qúisa, rólin kim ústasa sonyng núsqaghan baghytyna qaray saldyr-gýldir etip kete bermek, onyng ózinde de tejegishi de әbden tozghan, «ýirenip» alghan song toqtauy joq, kete beredi. Búl - belgili bir toptyng ghana qoghamdyq sureti emes, adamzat qoghamynyng býgingi bolmysynyng obektiv formalasyna da birshama jaqyn. Al endi  osynyng ózi, atap aitqanda, bir toptyng nemese bir últtyng ruhany dýniyesinin  belgili dengeyde nemese salmaqty týrde syrtqy dýniyening mengeruine úshyrauy osy qoghamdyq topty qúrap túrghan jeke adamdardyng aldyna eng aldymen sirә, kim bolyp ómir sýru (ldentification) kerek deytin mәseleni birden kóldeneng tartqany bar. Óitkeni býgin de jer betinde kim bolyp ómir sýretinin, kim bolyp ómir sýrip jatqanyn bayqay almay qalghandardyng tartqan taghdyr-talqysy az ba?! Ardaqtyng «Qúz basyndaghy qúiyn» poemasyn:

Tolqyndar júlmalaghan taulardyng órkeshindey

Tenizdi esip shyqqan týitkil -

Suqaranghy janarda qamalghan qaranghy.» - dep ayaqtaytyny da, meninshe, osy týiinge qatysty bolsa kerek.

Al, qazaq qoghamy da búnyng syrtynda emes. Úzaq jyldar ózgege qabyldatudan góri, ýnemi ózine qabyldau jaghynda bolyp kelgen búl qoghamnyng kimnen neni qabyldaghanyn, ózinen neni joghaltyp alghanyn biz tizbelemesek te oily qazaqtyng sanasynda sayrap túrghany anyq. Biz tek búl jerde ejelding eng kýninen bastap oq pen ottyng ortasyn ghana mekendep kelgen búl halyqtyng osy beybit kýnde, әsirese, qazaq qoghamynyng ishindegi eng ýlken birlik әri sistemaly birlik - qazaq elining tәuelsizdigi desek, osy birlikten keyin de qazaq qoghamynda ózgelik aghymdardyng órken jangyna tiyimdi oray jaratyluy, soghan qol qusyryp qarap túratynyna tanghalatynmyzdy aitqymyz keledi. Býgingi qazaq qoghamyndaghy nemese qazaq elindegi memlekettik jýiening batystyqtarsha oilap, shyghystyqtarsha sharshauyn bylay qoyghanda (shyndyghynda búl talay elding basynda bar hal, al batys qoghamynyng ózi de barynsha dertti qogham), osy ónir birden ayaq astynan dýniyedegi iri dinderding yqpal talasatyn ónirine ainalghanday әser beretini bar. Tәuelsizdik jyldarynan beri qaray qazaq jaratylysyna jat qúbylstardyn, aghymdardyng tónirekting tórt búryshynan qazaq qoghamyna qaray aghylyp, dýniyedegi yqpaldy  dinderding jana qúrlyq ashylghanday osy ónirge qarghasha qaptap, óz yqpaldaryn ornyqtyrugha bekigeni de belgili. Atap aitsaq, hiristian, katolik dinderi býginde qazaq qoghamynyng airylmas bir bólegine ainaldy. Al ózge dinderding biz estip kórmegen aiyrym týrleri de osynyng ishinde jәne olarda óz yqpalyn kórsetpey qoyghan joq. Osynday kóp jaqtyly әserding nәtiyjesinde, әsirese, keyde osylardan tabighy keletin, keyde josparmen jýrgiziletin my tazalau (brain washing), ruhty óltiru (menticide), oy tizgindeu (thought control) qatarly qoghamdyq operasiyanyng yqpalynan qazaq qoghamynda aluan ýlgidegi, jana pisihologyadaghy, ózgeshe minezdegi adamdar toby birtindep qalyptasyp ýlgirdi. Endi bir sózben aitqanda, jana talghamdaghy adam payda bola bastady. Ardaqtyng joghardaghy «týlep úshqan týndey qaranghylyq tamyrdan birge kóterilip keledi» deytin jeri de osy. Yaghni, ruhany dýniyening búnday kóbik tәrizdi kópsui últ túlghasyn qúrap túrghan jeke obektining ózinen jattanu (alienation) barysyn barynsha tezdetti. Osy jerde Ardaqtyng «Qúz basyndaghy qúiyn» poemasyna qaytyp oralsaq:

Kóshede kele jatqan ekeuding biri

Kólenkege ainaldy.

Jerden kóterilgen aq qargha

Ýmitting qarauytqan ormanyna qaray bettedi, - deydi.

Bir halyqta ekeuding bireui osylay «kólenkege» ainalyp bara jatqan bolsa, әlbette, «ýmit ormannyng qarauytyp» kórinetini tabighi. Sodan keyin osy poemada:

Jer bauyrlaghan soqyr túmandy qalqan qylyp kýnder

Ótirikti boylap sheru tartyp keledi

Qara jamylyp alghan jandar

Qyzyl shyraqtyng óshuin kýtpesten,

Joldy kesip ótip barady. - deytin joldar men qatar:

Qoqsyq salynghan jәshikten kóterilgen kók týtin

Belden asqan kóshpen aralasyp barady.

Uaqyttyng tarazysyna órmelep shyqqan jandar,

Kóz sýiegine qansha mysqal topyraq syiyatyny turaly

shýyirkelesip otyr. - degen joldar bar.

 

Eng basyndaghy «jer bauyrlaghan soqyr túmandy qalqan qylyp alghan kýnder ótirikti boylap sheru tartyp keledi» deytin jolgha azyraq toqtalatyn bolsaq, Ardaqtyng «sharapqa qosylghan uda da saghattyng tili bar» dep keletin jәne bir óleng joly osyghan barynsha sәikesip túr. Bylaysha, seni janaghy ózine iykemdemekshi bolghan jeke adam, ne úiym-top, nemese belgili bir aghym bolsyn, olardyng bәrining de seni ilandyrarlyq kózqaras dayyndyghymen, ózindik ritmimen keletini belgili. Nemese «sharapqa qosylghan uda da saghattyng tili bar» da, olar óz kózqarasynyn, iydeyasynyng shyndyq ekendigin dәledeuge ondy-soldy tәsilder qoldanyp, ózderi jaratqan jasandy realdyq (hyperreality) arqyly senimindi jaulap, óz maqsattaryna barghan sayyn jaqynday týspek. Al, osydan baryp anau «qyzyl shyraqty kýtpesten joldan kesip ótu», «qoqys salynghan jәshikten kóterilgen kók týtinning belden asqan kóshpen aralasyp» aluy, anau «uaqyttyng tarazysyna órmelep shyghyp» dәuirding belgili jenisine qol jetkizgen jandardyng «kóz sýiegine qansha mysqal topyraq syyatyny turaly shýiirkelesip otyruynyn» ózi kóz ýirengen qalypty istey sezilip kete beretini bar. Atap aitsaq, Ardaq joghardaghy óleng joldarynda bir halyqtyng ruhanyatyndaghy moraldyq azghyndyq, ekijýzdilik, aqshanyng adamdyqtyng ornyn basuy, últsyzdanudyng ýdeui, tәn qúmarlyghy men dýniyeqorlyqtyng әshkere etek aluy, namyssyzdyq dertining asqynuy, syrtqy aghymdardyng últtyq bolmysty shetke qaghuy syndy qalypsyz ózgerister turaly qayghyra til qatyp otyr. Jer betindegi basqa halyqtardy bylay qoyghanda, keyde osy sebepti qazaq halqynyng túlghalyq újdanyna da (CollectiveConscience)  syzat týsken kezender men soghan tәn oqighalar da bolmay qalghan joq. Al Ardaqtyng da tynysynyng taryla beretin jeri - osy. «Sayabaq» poemasynda:

Qabyrghagha iluli túrghan qobyzym aqqugha ainaldy da

qanatyn qaqty.» - dep qazaq elining basyna kelgen baqytty osynday tynysta jetkize alghan Ardaqtyng keyde «dalany torlaghan joldar, sirә, qayda barady?!» dep ah úryp otyratyn kezderi de bar. Búl әri aqynnyn, әri azamattyng bolmysy...

Sonymen, óleng kóp bolymsty, aluan erekshelikke qúrylatyn bolsa kerek. Býginde oqyrmannyng aluan týrli pikirine, úqsamaghan baghasyna tútqa bolyp jýrgen Ardaq ólenderining ólende bolatyn ózge erekshelikteri men syipattarynan góri muzykalyq syipaty eng kórnekti dep birden basyp aitugha bolady. Ardaq ólenderining kóbi janaghy birden óz mәnerin kóz aldyna kóldeneng tartatyn janrlar men syzba surettik qasiyetke ie ólenderde bolatyn syrtqy ýndestikten góri ishki yrghaqqa, ólenning nemese bir ýlken shygharmanyng bas-ayaghyn qabystyryp túratyn jasyryn әuenge qúrylghan, qúddy biz estip jýrgen klassikalyq muzykalar nemese qazaqtyng bayyrghy kýileri syndy alghash oryndalghanda neni aityp túrghanyn birden anghara almaghanymyzben, sol shygharmalar syndy adamdy bastan-aqyr bey-jay qaldyrmaydy.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1085